Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lääneriigid külma sõja ajal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
argentina, lääneriigid, truman, eisenhower, kennedy, johnson, nixon, ford, carter, bush, doktriin, kommunistid, country, elizabeth, argentiina, rahutused, vietnam, alzeeria, liitvabariigi, maailmasõda, heaoluühiskond, rõhutati, institutsioonid, presidendid, roosevelt, reagan, senior, clinton, obama, välispoliitika, eisenhoweri, makartism, senaatorriigivõlga · Reaganoomika kasutamise tulemusena vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. 1.2. USA sisepoliitika: · USA presidendid II maailmasõja järgsel perioonil: Peep Reimer Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Demokraatlik Partei 1961-1963 Kennedy Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 Gerald Ford Vabariiklik Partei 1974-1977 James Carter Demokraatlik Partei 1977-1981 Ronald Reagan Vabariiklik Partei 1981-1989 George Bush (sen.) Vabariiklik Partei 1989-1993 Bill Clinton Demokraatlik Partei 1993-2001 George W. Bush Vabariiklik Partei 2001-
suhted NSV Liidu ja Hiinaga, anti mõista, et USA enam kommunismi vastu sõdu ei pea, abistavad materjaalselt · Vietnamist väed välja, visiit Hiinasse, 1972 Moskvasse, 1973 Breznev USA-s · Pingelõdvendus, relvastuse vähendamine · Püüdis pidurdada inflatsiooni ja vähendada kulutusi relvastusele, seetõttu aha tõõpuudus tõusis (majanduslik olukord) Iseloomusta USA sisepoliitikat ja majandust 1980 1990 aastatel · Võimul Reagan, hiljem Bush · Reagan pidurdas inflatsiooni, sai jagu majanduslikust seisakust, aga teinud seda laenude abil · Vaja vähendada makse, see elavdab majandust · 1981 1984 vähendati maksukoormat 1/3 võrra · liberalism · Monetarism · Sotsiaalkulutusi vähendatakse Reaganoomika · Toob avalikkuse ette Alzheimeri tõve · Riigivõlg kasvab 3x · Kaubandussõjad · USA-d esindatakse ÜRO-s · Pikaajalise maj aregukava
hotellikompleksis. Vaatamata sellele, et valimised demokraat George McGovern`i vastu võitis ülekaalukalt Richard Nixon, hakkasid “Washington Posti” ajakirjanikud asja uurima. Selle käigus selgus Nixoni otsene seotus asjaga. Nixonile sai tegelikkuses aga saatuslikuks hoopis see, et ta üritas presidendina Watergate skandaali uurimist kinni mätsida ja takistada. 9.augustil 1974 astus Nixon ametist ise tagasi, sest muidu oleks ta tagandatud ja uueks presidendiks sai Gerald Ford, keda polnud valitud ka asepresidendiks. 6. Terror. Alates 1990.aastatest on USA-s uueks tõsiseks probleemiks tõusnud terror. 26.veebruaril 1993 korraldas egiptlasest islamiäärmuslane New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuses (WTC) pommiplahvatuse, milles hukkus 6 inimest. 19.aprillil 1995 toimus Oklahoma linnavalitsuse juures plahvatas võimas autopomm, mille tulemusena hukkus 168 inimest. Kaks aastat hiljem mõisteti selle kuriteo süüdlane Lahesõja veteran Timothy McVeigh surma. 27
2.12 1919-1920 PARIISI RAHUKONVERENTS. Osa võtsid kõik Anatante'i riigid. Kaotajad kutsuti Pariisi ainult lepingutele alla kirjutama. Vaatlejatena osalesid ka Eesti Vabariigi esindajad - Jaan Poska ja Jaan Tõnisson. Konverentsil arutati interventsiooni Venemaa vastu ja natuke ka Balti küsimust. Enamlasi taheti Venemaa kukutada, sest nemad olid kukutanud kodanluse. Tekkis vastuolu Venemaa ja kapitalistlike riikide vahel. Lääneriigid tahtsid kaitsta maailma demokraatiat - intervetsiooniga oleks Venemaal taastatud kodanluse või tsaari võim. Rahulepingutes öeldi, et Saksa väed ei tohi baltikumist lahkuda enne Antante'i luba. Samas tunnustati ka Poola riiki, mis iseseisvus novembris 1918. Võitnud riikide hulgas etendas tähtsat rolli nn Suur kolmik: USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA-d esindas president Wilson (esimene USA president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat). Suurbritanniat - David Lloyd George.
Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone).
II maailmasõja lõpuaastad 1943-1945 1942 Loodi Ühinenud rahvad- 26 riiki, kes võitlesid Saksamaa ja Jaapani vastu Teherani konverents 1943 Konverentsi otsused: Euroopas avatakse teine rinne NSVL sai õiguse Ida-Euroopa vallutamiseks Žukov- väejuht Rommel- osales Hitleri vastases vandenõus 6.juuni 1944-Normandia dessant Atendaat Hitlerile 20 juuli 1944 Strateeegiline pommitamine- lääneriigid kasutatsid Saksamaa vastu Imerelvad V-1 V-2 Saksamaa jäi liitlasteta 1944 aastal lahkusid sõjast: Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Ungari 1944 Punaarmee suur pealetung Varssavi ülestõus Ardennide lahing- Saksa viimane pealetung 1944 a. Lõpus Punaarmee pealetung 1945 a algul Sõda jõudis Saksamaa territoorimulie Jalta konverents Lepiti kokku: Saksamaa ja Austria jagamises pärast II maailmasõda Ida-Euroopa kuulumises N.Liidule Sõjakurjategijate karistamises pärast sõja lõppu
· Põhivormid: 1) võidurelvastumine. See puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust (USA-l oli ülekaal tuumarelvades, NSV Liidul tavarelvades). Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, Varssavi Lepingu Organisatsioon) 2) Ideoloogiline võitlus. Nõukogude propaganda üritas tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus, mida peavad järgima kõik rahvad, ning varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik. Lääneriigid kaitsesid demokraatia- ja vabaturuühiskonna väärtusi. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: kirjandust, massiteabevahendeid, teadust jne. Siia võib arvata ka kontrolli oma elanikkonna meelsuse üle, seda eriti kommunistlikes riikides, kuid ka lääneriikides oli taolisi nähtusi (nt makartism 1950. aastate USA-s) 3) Võitlus mõjusfääride laienemise pärast. See võitlus puudutas eelkõige neid riike, mis ei
Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad); takistas lääneriike aru saamast, mis ida pool toimus, tõkestas läänelike väärtushinnangute levikut Venemaal. Lääneriigid pingutasid, er kommunistlikud parteid Lääne-Euroopas võimule ei pürgiks ega laiendaks mõju naaberriikidesse (nt Türki) Kreeka kodusõda – veriseim konfliks Euroopas pärast II MS; oli rahvuslaste ja kommunistide vahel (1946), rahvuslased jäid peale II MS lõpus hakkasid NSVL-i ja lääneliitlaste suhted jahenema: Lääneriigid tundsid, et Stalin üritab kehtestada oma võimu Euroopas o NL oli läänes üles ehitanud luurevõrgu
olid need kes tahtsid riigipööret). Rahvarinde vastaste juhiks kujunes Franco. 1936-39 toimuski Hispaanias kodusõda. Vabariigi pooldajad said toetust Nõukogude Liidult (kuna vabariigi pooldajate seas oli kommuniste) rahaline ja relvastuslik abi, lisaks instruktorid kes õpetasid relvastust kasutama. Vabariigi vastaseid toetasid Itaalia ja Saksamaa rahaline abi, relvastus ja saatsid koha peale sõdima ka oma mehi. Demokraatlikud lääneriigid ajasid mittevahelesegamise poliitikat, sest osaliselt olid asjaga seotud kommunistid ja nemad kujutasid suurt ohtu ja neid kardeti. 1939.aastaks oli kogu Hispaania vabariigi vastaste käes ja kehtestati Franco diktatuur, mis kehtis kuni 70ndate keskpaigani. Tegemist oli autoritaarse diktatuuriga. Neljandaks sõjakoldeks kujunes alates 1933 Saksamaa, kui võimule sai Hitler. 1934 toimus esimene katse ühendada Austria Saksamaaga. Ka Austrias oli
● Hulk hävitatud tootmisettevõtteid ● Purustatud asulad ● Kogu senise elukorralduse lõhkumine. molotov rippendrop mis allveelaev? sõjaväebaasid baasidelping EESTI pesidendi kt. 1944 - jüri uluots 5.karl säre 6. vares 7. vapp - nsv liidu vapp Liitsman 10. valitsus juht 1944 sept. - Otto tief 11. Millega onsee hoone ajalukku jäänud - viimane valituse istumine? 13. marshall mannerheim 14. juhtis eesti litimist nsvlga - Andrei ždanov 15. us vägede juht - Eisenhower 16. mis konverents? - jalta 17. sinimägedel 18. saksamaa alistumine 20- hiroshima 21. orzel 22.auschwitzi 23. vares - nukuvalitsuse juht 24. maginot kaitseliin prantsusmaal? 25. stalingrad 26. milline sundmus 1941.aastal. - pearl harbour 27 eesti koht - türi 1.Märkige sündmus, mis toimus nimetatud kuupäeval. 01.09.1939 Saksamaa ründas Poolat, loetakse II Maailmasõja alguseks. 02.09.1945 Jaapan alistub 22.06.1941 22. juunil 1941 alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu 06
ja lahingud Põhja-Aafrikas olid lõppenud. 1943 5. juulil asus Saksa armee idarindel nn Kurski kaarel pealetungile. Saksa armee kurnus välja ning Punaarmee lõi nad kaugele tagasi. 3. septembril maabusid Ameerika-Briti väed Itaalias. Mussolini kõrvaldati võimult. Uus valitsus palus vaherahu, mispeale sisenesid Saksa väed, kes seadsid Põhja-Itaalias taas pukki Mussolini. Sellegi poolest oli Itaalia maailmasõjast välja langenud. 28. nov-11.dets Teherani konverents. Lääneriigid tunnustavad NSVL 1941 aasta piire, samas keeldusid lääneriigid Balti riikide annekteerimist õiguspäraseks tunnistamast. 1944 Punaarmee murrab läbi Leningradi blokaadi ja peatakse alles Narva all. 6. juunil maabus Normandias liitlasvägede dessant 22. juunil 1944 algas Punaarmee pealetung Mitte väegrupile, mis ümberpiirati ja purustati. Septembris sõlmis Soome vaherahu NSVlga ja väljus sõjast. 25. augustil vabastasid liitlasväed Pariisi.
sportlased boikoteerisid. Järgmistest olümpiamängudest ei võtnud osa NSVL ja tema satelliitriigid. 1985. aastast hakkasid jälle pinged lõdvenema. See oli seotud sellega, et NSVL sai võimule Gorbatsov. USA pärast II maailmasõda Võitja riik ja pärast sõda oli USA esialgu nelja aasta vältel tuumarelva ainuomanik: mõjuvõimas seisukoht. USA ütles lahti isolatsionismist. Kuna USA oli ainuke riik, mis oli valmis seisma vastu NSVL mõjuvõimu laienemisele. 1. H. Truman 1945-53; demokraatliku partei esindaja. Trumani doktriin: kommunismi pidurdamine. Leidis rakenduse Marshalli plaanis (Euroopa riikide majanduslik abistamine). Algas Korea sõda (tema ajal). Sisepoliitikas nähtus nimega makartism: kõrgemate riigiametnike süüdistamine otsene/kaudne ebalojaalsuses ja riigireetmises, eriti seoses kommunistidega. Tabas vasakpoolse mõtlemisega inimesi. 2. D. Eisenhower 1953-61; vabariikliku partei esindaja
idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA
idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet – üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA
idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA
idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esimene versioon aastal 1975. H
I emigratsioon tegutses erinevates riikides üsna efektiivselt NL vastu. Alates 1920ndate II poolest tuli NL võimul pidevalt vaenuliku emigratsiooniga tegeleda, kuni selleni välja, et 30ndatel oli vaja Stalini arvates rakendada üsna kardinaalseid meetmeid, mis viis välja selleni, et paljud emigratsioonis olevad pol liidrid lasti hukata. Kõige olulisem vaenlane, kes emigratsioonis oli, oli Trotski. Ka 50ndatel mitmeid eelkõige Ukraina vastupanuliikumise juhte tapeti erineval moel. Ka lääneriigid olid seda meelt, et sõjavangid niikuinii toodi tagasi, aga tsiviilisikud muidugi lähevad koju tagasi. Siis selgus, et üks osa inimestest ei taha NL-i tagasi minna, eelkõige need inimesed, kes pärinesid neilt aladelt, mis olid NL-iga liidetud 1939-40. See toob uue mõõtme NL ja liitlaste vahelistesse suhetesse. Tegelikult jagatakse seltskond teistmoodi kahte lahtrisse- ühed on läänlased, need, kes olid elanud Lääne-Ukrainas, Lääne-Valgevenes, Balti riikides ja teine pool oli nn
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
annaabi.ee 
