Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laamtektoonika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laam, laamad, wegener, vahevöö, laamtektoonika, hüpotees, euraasia, fossiilid, ookeaniline, island, laieneb, kollisioon, hawaii, subduktsioon, alfred, missugust, ületama, wegeneri, konvektsioonivoolud, konvektsioonirakk, nazca, himaalaja, mäestik, maakoor, 20cm, vastuoluline, antarktika, austraalia, liikuda, teoorias, koorel, arthur, holmesIngrid Lembavere Laamtektoonika Vasta järgmisetele küsimustele 1)Sissejuhatus. Mis on laamtektoonika? Maamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Laamtektoonika tähendused geograafiale võib võrrelda DNA avastamisega bioloogias või relatiivsusteooriaga füüsikas. Laam- tektoonika loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. mõistmiseks. 2) Vastuoluline hüpotees. Kes oli Alfred Wegner? Ta oli Saksa teadlane ja laamtektoonika rajaja,kes avaldas 1915 a. Raamatu Mandrite ja ookeanide päritolu, milles kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist ,mille ta aasta hiljem nim. Pangaeaks. Millal ta elas? 1
Laamdektoonika 1. Laamdektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimitest. 2.Alfred Lothar Wegener oli mitmekülgne saksa loodusteadlane, ta sündis 1.november 1880 a. Berliinis ja suri 1930 aasta novembris Gröönimaal. Naeruvääristati ,,Mandrite ja ookeanide päritolu'', hiljem nimetas ta selle ,,Pangaeaks''. Teooria: Ta kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist. Ta arvas, et mandrid on aegade jooksul üksteisest eemale triivunud. Hüpoteesi kinnitas ka asjaolu, et mõne väljasurnud looma fossiili leiti üksteisest kaugel asuvatel madritel. 3
Laamtektoonika Koostaja Kene Kõiv Elva Gümnaasium Mis on laam? · Laam, laama, laama käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli (ÕS 1999) · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrgmäestike all). Laamtektoonika ehk laamade liikumine · mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915.aastal; http://www.gi.ee/geomoodulid/ · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel vahevöö ülaosal; · laamade liikumine üksteise suhtes on väga aeglane: 220 cm/a; · liikumist põhjustavad vahevöö ülaosa aine liikumine. http://www.gi.ee/geomoodulid/ Laamade liikumine viimase 150 milj. aasta vältel
aastal Moho piiri. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum? Mineraakse struktuuri muutust nimetatakse faasiüleminekuks. Sellest tingitud kivimite tiheduse muutus kajastub hüppelises seismilite lainete levikukiiruse kasvus. Allpool 460 km sügavust kasvab S- lainete levimise kiirus jätkuvalt seoses kivimite üldise tiheduse kasvuga. 700 km all pool sügavust S-lainete kiirus kasvab ühtlaselt vastavalt kivimite tiheduse kasvule. Umbes 2900 km sügavusel on Maa vahevöö välistuuma piir. Vahevöö koosneb peamiselt Mg-Fe silikaatidest, tuum aga koosneb valdavalt rauast. Nii teatakse, kui sügaval asub Maa tuum. Kuidas teatakse, kui paks on välistuum? Välistuuma paksus arvutati välja S- ja P- lainete varjuvööndite mõõtmete alusel. Mille järgi tehti kindlaks, et seismograafini jõuavad esimesena just P-lained? Kuna P- lained leidsid lühima tee ja seismograaf registreeris ennem just P-lained kui S-lained,
LAAMTEKTOONIKA Mis on laam? · Laam, laama, laama - käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrg-mäestike all). 7 suurt ja 20 väikest laama 1. Euraasia laam 2. Aafrika laam 3. Lõuna-Ameerika laam 4. Põhja-Ameerika laam 5. Vaikse ookeani laam 6. Austraalia 7. Nazca 8. India LAAMAD Laamtektoonika ehk laamade liikumine · Mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1912.aastal; · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel astenosfääril;
Laamtektoonika Litosfääri laamade liikumist uuriv teadus mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915. aastal laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" plastilisel astenosfääril liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud laamad liiguvad 2-20 cm/aastas eristatakse seitset suurt (üle saja miljoni ruutkilomeetri), kaheksat keskmist (üle mln. km2) ja umbes 20 väikest laama (alla mln. km2) laamad võivad koosneda ainult ookeanilisest maakoorest (näiteks Vaikse ookeani laam) või mandrilisest ja ookeanilisest (Euraasia, Aafrika jt.) maakoorest laamade liikumisega seotud geoloogilised protsessid: vulkanism, maavärinad,
LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; mandriline Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. maakoorr Ookeaniline maakoor - ookeanide alune, peamiselt basaltsetest ookeaniline maakoor kivimitest koosnev maakoor. maakoorr litosfäär Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfäär plastiline astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on
LITOSFÄÄR Litosfäär on lõhestunud laamadeks e. plaatideks, koosneb maagist ja vahevöö ülemisest osast, liigub plastilisel astenosfääril. Laamtektoonikaks nim. teadust, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi. Alfred Wegener - püstitas laamadeliikumise hüpoteesi, ennemoli ühe supermanner(Pangaea). Mandrite liikumist põhjustavaks jõuks on vahevöö konvektsioonvoolud. Maa siseehitus: Maakoor-vahevöö-tuum. Levides ühest kivimikihist teise seismilised lained murduvad ning peegelduvad nii, nagu valguslained-nendega saabki maa siseehitust uurida. Maakoor(0-80mkm)=>vahevöö(80-2900km)=>välistuum(2900-5100)=>sisetuum(5100-6378)
Litosfäär Geograafia KT Mandrite triivi hüpotees - püstitas Alfred Wegener. Maakoor Maa kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor 5 - 80 km, kuni 4 miljardit aastat vana. Kergem. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest: graniit, basalt. Ookeaniline maakoor ookeanite alune, peamiselt basaltsetest kivimitest koosnev maakoor.Kuni 10 km, kuni 180 milj. aastat vana. Raskem. Settekivimid: Basalt. Vahevöö kuni 2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa Astenosfäär 100-200km. Paneb liikuma laavad. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri
Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel:
Geoloogilisi uuringuid vajatakse näiteks ehituses, maavarade kaevanduses, kaevude rajamisel. 4. Töö näiteid piirkondadest, kus maakoor kerkib või vajub. Lääne-Eestis kerkib, Tiibetis ja Hollandis vajub. 5. Kuidas muutub kivimainese tihedus Maa sisemuse suunas? Mis on selle põhjuseks? See suureneb, kuna suureneb rõhk. 6. Mis vahe on maakoorel ja litosfääril? Litosfääri moodustavad maakoor ja selle all olev kivimiline osa (astenosfääri peal olev osa) 7. Miks on ookeaniline maakoor tunduvalt noorem kui mandriline maakoor? Sellepärast, et ookeaniline maakoor on õhem ning on püsivas muutumises. 8. Selgita konvensioonivoolude teket vahevöös. Erinevate tihedustega ainemassid liiguvad vastavalt planeedi sisemuse poole või ülespoole. Ehk suurema tihedusega ained liiguvad sisemuse ning kergemad ained liiguvad ülespoole. Maa külgetõmbejõu tulemusena raskemad ained vajuvad sügavamale, kergemad ained kerkivad ülespoole. 9
laamtektoonika Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Maa siseehitust saab uurida ... · Mis on Maa sees? · Kuuma sisemust tõestavad ... · Küsimused ootasid vastust ... · Mandrite triivi tõestavad ... · Miks mandrid triivivad? · Maakoor jaguneb laamadeks · Laamad lahknevad · Tekib uus ookean · Laamad põrkuvad · Toimuvad protsessid · Ookean kaob ... · Kordame · Eile, täna, homme ... Maa siseehitust võimaldavad uurida ... · Paljandid · Puuraugud · Seismilised lained · Laava keemiline koostis · Põhjavee keemiline koostis Mis ja kus on Eesti suurim looduslik paljand? Kus inimtekkeline?
Meid mõjutab Golfi hoovus. Endogeensed ja eksogeensed protsessid(1.maa sisejõul-vulkaanipursked, maavärinad, 2. Maa välisjõul- tuul, vesi, jää.) mandriline Litosfäär on maa tahke kivim kest, mis koosneb maakoorr maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ookeaniline maakoor tahkest ülaosast. maakoorr Astenosfäär on vahevöö ülaosas paiknev kivimite litosfäär astenosfäär plastiline mõningase ülesulamise piirkond. alumine vahevöö Seismograafiga uuritakse maavärinaid.
Laamtektoonika. Laam litosfääri plaat, mis koosneb maakoorest ja ülemisest vahevööst. Laamade teke ja triiv A. Wegener avastas, et mandrid olid kunagi koos ja arvas, et mandrid triivivad ookeani põhjas, tegelikult triivivad astenosfääri peal. Tähtsamad laamad Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika, Vaikse ookeani, Nazca, Filipiini, Kariibi, India-Austraalia, Laamade kokkupõrke 3 varianti: Ookeaniline mandriline (nt. Nazca Lõuna- Ameerika), Mandriline mandriline (nt. India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift kaks mandrilist laama
laamtektoonika Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Maa siseehitust saab uurida ... · Mis on Maa sees? · Kuuma sisemust tõestavad ... · Küsimused ootasid vastust ... · Mandrite triivi tõestavad ... · Miks mandrid triivivad? · Maakoor jaguneb laamadeks · Laamad lahknevad · Tekib uus ookean · Laamad põrkuvad · Toimuvad protsessid · Ookean kaob ... · Kordame · Eile, täna, homme ... Maa siseehitust võimaldavad uurida ... · Paljandid · Puuraugud · Seismilised lained · Laava keemiline koostis · Põhjavee keemiline koostis Mis ja kus on Eesti suurim looduslik paljand? Kus inimtekkeline?
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa värinate käigus tekkivate seismiliste lainete peegeldumise, murdumine ja levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune.
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500
· polaarne diameeter 12 713 km · kaugus Päikesest 150 000 000 km · pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. Selle ülaosa on aga väga tugevatest tahketest kivimitest, mis koos maakoorega moodustab litosfääri. Litosfääri all on astenosfäär (mandrite all 100
3.2. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine ehk ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) mandrilaama alla Laamade sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine. Ookeani laama ( raskem) ja mandrilise laama (paksem aga kergem) põrkumine. Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. (trench) Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar. Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. - Andid Ookeani põhi on noorem, sest ookeaniline litosfäär on raskem (settimine) ja vajub läbi astenosfääri vahevöösse. Põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam
Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tektooniliste maavärinate kolded tekivad maakoores erinevates sügavustes (10km- 700km). Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Teadlaste poolt välja töötatud laamtektoonika teooria võimaldab selgitada enamiku maavärinate tekkepõhjusi. Selle kohaselt koosneb maakera pindmine kiht umbes kümnest suuremast ja kahekümnest väiksemast laamast. Iga laam koosneb maakoorest ja vahetult selle all olevast vahevöö osast, mille moodustavad tulised kivimid. Teadlased nimetavad maakoort ja vahevöö ülemist osa hõlmavat kihti litosfääriks. Laamad liiguvad aeglaselt ja pidevalt mööda astenosfääri (vahevöö kiht, mille moodustavad plastses olekus kivimid)
LAAMTEKTOONIKA e. LAAMADE LIIKUMINE Laam = maakoor + vahevöö ülaosa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline ning erineva temperatuuri ja tihedusega, selle liikumisest tekkivad pöörised panevad laamad liikuma. Selle avastas Alfred Wegener. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. Laamasid on kokku 7 suurt ja 20 väiksemat. Geoloogilised protsessid laamade liikumisel: 1. ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge Lõuna-Ameerika ja Nazca laam a) ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem, läheb mandrilise alla) b) maavärinad c) vulkaanipursked d) kurdmäestike (kõrged mäestikud) teke
Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuum:
· Need lained sarnanevad lainetele veekogudes: nii nagu veeosakesed, liiguvad maapinna osad mööda ringikujulisi trajektoore. · Seismilised pinnalained põhjustavad maapinnal kõige suuremaid purustusi. 3) Maa siseehitus? mandriline maakoorr ookeaniline maakoor maakoorr litosfäär astenosfäär plastiline alumine vahevöö
o Pikilained ehk p-lained ehk primolained levivad nii tahkes kui vedelas keskkonnas o Ristilained ehk s-laine ehk sekundolained ei levi vedelas keskkonnas · Maa siseehitus Litosfäär maakoor MAAKOOR jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks, 3 70 km paks, ja vahevöö ülemine koosneb aluselistest kivimitest (basaldid + gabrod) osa. (laamad) VAHEVÖÖ 2 2900 km paks, koosneb ultraaluselistest kivimitest ( peridatiit) Astenosfäär pehme sfäär, algab litosfääri alt, koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest, pikaajaliste pingete tulemusena ei kaota sidusust, vaid hakkab voolama, paneb liikuma laamad
9. Eoolised pinnavormid Pinnavormid mis on tekitatud ja kujundatud tuule abil. B 1. Evaportatsioon Aurustamine, mullast aurumine 2. Maavärinate teke Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Üks põhjus, miks tekivad maavärinad, on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Liikumise käigus laamad põrkuvad, eemalduvad üksteisest või nihkuvad üksteise suhtes. Laamade liikumine tekitab laamade äärtel kivimites pingeid, mille tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas mõni kivimplokk fikseerub ega saa enam koos laamaga edasi liikuda, tekib mõlemal pool murrangut kivimites pingeid, lõpptulemusena kivimplokid purunevad ja nihkuvad, tekitades maavärina. 3. Valgla ja selle äravool? Maa-ala millest vesi veekogusse voolab jõkke- merre 4
Maa siseehitus Ookeaniline maakoor 1) moodustab maailmamere põhja 2) koosneb kivimitest, mis on tekkinud atenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku, basaltse magma tardumisel 3) selle kivimitel lasuvad süvamere setted Mandriline maakoor 1) moodustab manderid 2) koosneb mitmesugustest tard-, moonde- ja settekivimitest Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Astenosfäär kujutab endast basaltse magma tekke piirkonda; 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad.
Litosfäär. Litosfäär maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahvöö tahest ülaosast. Litosfäär on liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas paiknev sfäär, kus kivimid on mõningases ülessulanud olekus (plastilisus). 50 (ookean) või 200 (mäestik) km sügavusel. Moho pind maakoore ja vahevöö eraldusvöönd. Mandriline maakoor · Ulatus: 5-75 km · Keskmine tihedus: 2,7 g/cm3 · Peamised kivimid: graniit, basalt, settekivimid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: paksem · Vanus: üle 4 miljardi, vanem Ookeaniline maakoor · Ulatus: ...-10 km · Keskmine tihedus: 3,0 g/cm3 · Peamised kivimid: basalt, setendid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke
mnaaegne vi lainetuse tegevuse tagajärjel kaldale paisatud vee edasi tagasi liikumine phjustab karride kujunemist. Karrid on tüüpilised paljaskarsti pinnavormid. Võivad esineda ka kristalsetes kivimites n. Mitmel pool Skandinaavia rannikualadel. Stratoculumus ehk kihtrünkpilved Fluvioglatsiaalsed settedLiustikujõelised setted, jääveelised setted (oos) Islandi saare tekeOokeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja- Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. Päikese kiirguse liigid ja nende jõudmine maale Päikeselt tulev elektromagneetiline kiirgus jaguneb erinevateks kiirgusteks:
S-lainete puhul toimub osakeste võnkumine risti laine levikusuunale. P-lained vaadeldakse kui keha mahu ja S-lained kui keha kuju muutusega seotud deformatsioone. Seetõttu ei levi S-lained vedelas keskkonnas (vedeliku kuju muutmisel ilma, et muutuks vedeliku ruumala ei teki elastseid deformatsioone). P-lained kiiremad kui S lained s.t. jõuavad enne sesmograafini. 6. Maa siseehituse peamised sfäärid (maakoor, astenosfäär, vahevöö, välis- ja sisetuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek (faas)? MAAKOOR Maa välimine alt Moho pinnaga piiritletud sfäär, paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide, kuni 70 km kontinentide all. Tõenäoliselt tegemist selge litoloogilise piiriga kus toimub järsk üleminek aluselistelt kivimitelt (basaldid+gabrod) ultraaluselisteks kivimiteks (valdavalt peridodiit). Eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort.
LITOSFÄÄR- Kordmine 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Silikaadist koor, oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnev tuum. Maakoor Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloogi auks. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö
- Vulkaanid - Kivimite moondumine 2. Eksogeensed (lähtuvad päikesekiirgusest): - Õhu liikumine - kliima kujunemine - Kivimite murenemine - Kogu elutegevus - Maal Litosfäär Geoloogilised sfäärid (geosfäärid) - Tuum (30% Maa massist) - Sisetuum - tahke (raud, nikkel), rõhk suurem - Tuumade vahel vedel sisu - magnetuum - Välistuum - vedel (raud, nikkel) - Vahevöö - Alavahevöö - tahke - Ülavahevöö - tahke v.a ülaosa Astenosfäär on vahevöö ülaosa kivimite ülessulamise piirkond (osaliselt plastiline), maakoort koos astenosfääri peale jääva ülavahevöö osaga nimetatakse litosfääriks Maakoor Maakoore koostiselemendid: - Hapnik 46% - Räni 28% - Alumiinium 8% - Raud 6% Mandriline maakoor: - Paksus 25-70km (tasandikud 25, mäestikud 70) - Vanus ~4 miljardit
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp LAAMTEKTOONIKA Loodusteaduse referaat õp. Marko Häelm Tallinn 2011 1. Sisukord Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 3 1.Laamtektoonika avastamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 4 1.1. Pusklevad laamad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1.2.Avanevad ja sulguvad ookeanid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.3.Mandrite rännuteed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2. Maavärinad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . 8 2.1
Süsteem jaotatakse: avatud süsteemid kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga suletud süsteemid kus aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub. Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Maa liigestub süsteemideks mida võib pidada ka geosfäärideks. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa tuum vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse.
annaabi.ee 
