ja Puhkeküla, Lammasmäe Puhkekeskus. 2013. aastal on Lääne-Virumaa majutuskohti 69, tube 1002, voodeid 2673, tubade täitumus 32%, voodide täitumus 26%. Kindlasti saab tööd edasi jätkata ning võrrelda järgmiste aastate omadega. 8 9 KASUTATUD ALLIKAD Statistika andmebaasid . www.sat.ee (24.09.2014) EAS Turismiarenduskeskuse materjalid. www. puhkaeestis.ee (24.09.14) Põhja- Eesti turism. www. northestonia.eu (24.09.14) MTÜ Eesti Maaturism andmebaas. www.maaturism.ee (24.09.14) Eesti turismiinfo andmebaas. www. turismiweb.ee (24.09.14) 10
Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ Vastuvõtutöö korraldus Kodutöö Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2010 1. Eesti hotellide ja motellide tärnisüsteem.................................................................................3 1.1 Lühiülevaade nõuetest tärnihotellidele:............................................................................3 2. EHE (Ehtne ja huvitav Eesti)..................................................................................................5 2.1 EHE:..................................................................................................................................5 2.2 Kvaliteedimärgise välimus................................................................................................6 2.3 Mida märgistatakse antud märgisega ?.............................................................................6 2.4 Kes märgistab?........
SAAREMAA SAAREMAA Saaremaa on Eesti suurim saar, mis asub Balti meres Hiiumaast lõuna pool. Saaremaa ainsas linnas, Kuressaares, asub hästi säilinud keskaegne loss. Kiviaiad, rookatused, töötavad tuuleveskid ja koduõlu on märgid, mille järgi saad kindlasti aru, et oled saabunud Saaremaale. MAJUTUS Saaremaal on palju lahedaid majutus kohti! Kuressaare on Eesti SPA pealinn ja on tõenäoliselt maailmas esikohal SPA'de arvult ühe elaniku kohta. Saaremaal on seitse SPA'd ja sadu turismitalusid ning palju muud. MAJUTUSKOHAD ARVUDES Saaremaal on 214 atesteeritud majutusettevõtet (05.10.2007 seisuga), mis jagunevad liikide järgi: kodumajutused 56; puhkemajad 67; puhkekülad ja laagrid 20;
maailma eri piirkondades - Austraalias ja Okeaanias, Indias, Lõuna-Ameerikas ja mujal. Hästi läbimõeldud ökoturismi arengustrateegia poolest toob ta riikidest eeskujuks Austraaliat ja Kanadat. 1994. aasta augusti lõpul tegid Aivar Ruukel ja Jan Wigsten spetsiaalse ringreisi Eestis, hindamaks siin ökoturismi võimalusi. Nähtu andis uut indu. Loodi Kodukandi Ökoturismi Algatus, mille eesmärk on: 1) teadvustada võimalused, mida õigesti planeeritud turism pakub kohalikuks arenguks ning loodus- ja kultuuriväärtuste säilitamiseks; 2) luua struktuur nende võimaluste kasutamiseks. Sama aasta 30. novembril Tartus aset leidnud nõupidamisel otsustati koostada Eesti loodus- ja kultuuriturismi võimalusi kirjeldav "Reisikorraldaja käsiraamat". Et arendada ökoturismi nelja tugirühma koostööd, hakati korraldama ökoturismi nõukodasid. Esimene nõukoda toimus mullu 30.-31. mail Hiiumaal Puulaiul Kodukandi Ökoturismi
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Lääne-virumaa REGISTREERITUD MAJUTUSETTEVÕTTED 2012 Juhendaja Reet Villig Üldinfo 2 Lääne-Viru Maakonnas koos Rakvere linnaga on kokku 43 registreeritud majutusteenust pakkuvat ettevõtet, 37 ettevõtet on avatud aastaringselt majutuskohti 1524 hotellid , kokku 7 ettevõtet 495 majutuskohta külalistemajad, kokku 9 ettevõtet 299 majutuskohta hostelid, kokku 6 ettevõtet 342 majutuskohta kodumajutusettevõtteid 14 majutuskohti 118 puhkemaju, -külasid ja laagreid 7 majutuskohti 270 Lääne-Viru majutusettevõtted 2012 HOTELLID 7 3 Aqva Hotel & Spa, Parkali 4, Rakvere, tel: 326 0000, info@aqvahotels.ee, www.aqvahotels.ee. Info: majutuskohti on 150, avatud aastaringselt. 3*** Art Hotell, Lai 16/18, Rakvere, tel: 3254340, faks 3254341, euterpe@hot.ee. Info: majutuskohti on 19, avatud aastaringselt. Park-hotell Palmse, Pal
kulunud ressursi - looduse, kultuuriväärtuste, kohaliku rahva heaolu säilitamiseks ja taastamiseks. Tavapärane turismikorraldus ei pööra sellele eriti tähelepanu. Looduslike ja kultuurilooliste vaatamisväärtuste ning kohaliku rahva olemasolu peetakse endastmõistetavaks ja igikestvaks, nende säilimine ja toetamine ei ole turismiettevõtete huviorbiidis. Arvatakse, et neid väärtusi peaksid säilitama ja uuendama kohalikud omavalitsused ja teised ametivõimud. Ometigi võib turism kui äärmiselt dünaamiline majandusharu ammendada nimetatud väärtused ja ressursid enne, kui ametivõimud suudavad reageerida. Ökoreiside korraldaja võtmesõnaks on koostöö kõigi huvirühmadega, kes arendavad turismi: ametivõimud nii looduskaitse, muinsuskaitse kui ka kohaliku omavalitsuse alalt; turismifirmad ja teised eraettevõtjad, kes toovad reisijad kohale; ühiskondlikud organisatsioonid, kes vahendavad erihuvidega reisijaid, ning mitmesugused fondid ja
kasutamine turundus parem kasutamine eesmärgil. turundus eesmärgil. Koostada uus arengukava, analüüsida eelmise eesmärke ja tulemusi. KOKKUVÕTE Sissejuhatuses püstitatud eesmärgid said täidetud. Töö tulemusena valmis terviklik kolmetasandiline analüüs, mille tulemusel saan väita, et Hiiumaa peamiseks majandus tegevusharuks ei ole turism, kuid sellegi poolest on külastajate arv tõusnud viimase kuue aasta jooksul märgatavalt. Peamisteks külastajateks on siseturistid ja neile järgnevad Soomlased. Turistide hulga suurenemist on mõjutanud paranenud praami- ja lennuliiklus, turundustegevus ning liitumine Euroopa Liiduga. Hiiumaa peaks otsima uusi väljundeid turunduseks, ning tutvustama rohkem oma unikaalset kultuuripärandit. Kuna uus turismi arengukava ei ole veel veebis kättesaadav, siis oletan, et
Kõik kommentaarid