saasteainetega. Seetõttu on mahepõllundus väiksema terviseriskiga ka tootja jaoks. Mahetoidu tarbimine aitab säästa keskkonda ja tervist, sest mahepõllumajandus ei koorma ümbrust sünteetiliste väetiste ega taimekaitsevahenditega. Mahepõllumajandus on intensiivne informatsiooni tarbija, sest mürkidevaba tootmine nõuab märksa suuremat läbimõtlemist oma tegevuses. Kiire sekkumine sünteetiliste mineraalväetiste ja pestitsiididega on välistatud. Tootja peab leidma sobivad külvikorrad, vahekultuurid, väetamise viisid ning sagedused. Agrokemikaalide kasutamise asemel kasutatakse mahepõllumajanduses rohkem tööjõudu ning panustatakse enam loomade heaolu tagavate nõuete täitmisele, mis kajastub ka tootehinnas. Mahepõllumajandus hoiab ja muudab paremaks mulla, taimede, loomade, inimeste ja planeedi kui terviku tervist. Indiviidide ja ühiskonna heaolu ei ole võimalik eristada ökosüsteemi heaolust- heast mullast saadakse terveid vilju, mis parandavad loomade ja
Teises kõnes õpetab ta sõnniku õiget kasutamist põldude viljakuse tõstmiseks. Brosüüris ,,Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874) arvustab ta eesti põllumajanduse mahajäämust ja seab nõudeks rutiinse teraviljakasvatuse asemel üle minna karjapidamisele, mis andvat talupojale paremat sissetulekut.. Ta selgitab põllumeestele karja õiget toitlustamist ja näitab arvudega selle tulukust. Teises kõnes ta ründab vananenud kolmevälja-süsteemi ja soovitab külvikorrad painduvamaks teha vastavalt iga talu majanduslikule iseloomule. Moodne põllumajandus nõudvalt üldse talupojalt suuremat teadlikust ja põllumajanduse teoreetilist tundmist, millega kaasa aitavat ka põllumeesteseltsid. ,,Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse hallikaks saavad" (1876) käsitleb karjapidamisest laiemas perspektiivis, soovitades eesti talupidajale ka veisetõugude parandamist ja Soome- võitegemise tehnoloogia juurutamist
uuenemiseks 200-1000 aastat! Erosiooni ennetamine Minimiseeritud mullaharimine (mittekünd, tüüssekülv) Järsematele nõlvadele sobib vaid terrasspõllundus (võrreldes lauspõllundusega on erosioon seal 6 korda väiksem) Erinevad ribapõllundusmeetod (koos soja ja mais) efekt isegi kuni 75% (võrreldes tavapõllundusega); ka viljapuude read ja nende ridade vahel 1- aastaste kultuuride kasvatus aitab erosiooni pidurdada. Külvikorrad (tähtsad liblikõielised kultuurid), orgaanilised väetised (loomasõnnik, kompost, toores taimmaterjal. Looduse mitmekesisus Maakeral elab arvatavalt 10-13 milj. liiki. Peale 1950.a. on hävinud juba 10 000 taime ja loomaliiki. 1992.a. kirjutati Rio de Janeiros alla biodiversiteedialane leping (leping looduse mitmekesisuse kaitseks) iga allakirjutanud riik kohustub kaitsma oma maa rikkusi. Eesti ratifitseeris lepingu 1994.a.
Külvikord on viljavaheldussüsteem Külvikord on pikaajalise kestusega erinevaid viljelustehnoloogiaid hõlmav kompleks Külvikord ja selles viljeldavate kultuuride valik määratakse majapidamise suuruse, tootmissuuna ja Keskkonnatingimustega Külvikord integreeritud süsteemina sisaldab pikema perioodi peale etteplaneeritud mullaharimis-, väetamis-, umbrohutõrje ning taimehaiguste ja kahjuritetõrje tehnoloogiaid Külvikordade jagunemine Stabiilsed e. klassikalised külvikorrad külvikorraväli viljavaheldus e. ajaline vaheldumine rotatsioon e. kultuuride paigutuslik vaheldumine Ebastabiilsed e. dünaamilised külvikorrad külvikorraväli viljavaheldus Üksikpõllu külvikord viljavaheldus e. kultuuride ajaline vaheldumine 45. Külvikorra koostamise ja sisseviimise alused Külvikorra olemus Seda perioodi, kui külvikorra kõik kultuurid on läbinud teatud külvikorravälja, nimetatakse viljaringeks ehk rotatsiooniks
väljavedu; · põllumajandusmaa tootmisvõime säilitamine ja parandamine; · looduskeskkonna tasakaalu säilitamine (ja elutagavate funktsioonide (ökoloogilise produktsiooni) kindlustamine); · otstarbeka asustuse (regionaalse arengu) kindlustamise kaudu tervislike keskkonnatingimuste loomine väljaspool linnu elavatele inimestele; · ökoloogiliselt ja majanduslikult otstarbekate maaviljelussüsteemide (külvikorrad, kultuuride ja sortide valik, tehnoloogiad, toiteelementide ja energia biokonversioon) väljatöötamine ja juurutamine, kindlustamaks puhta toidu ja elutähtsate toidukomponentide tootmise energiat säästvalt ja majanduslikult tasuvalt; · Mulla (mikro- ja makrofloora ning fauna), taimetoitainete ja energia ning maa- ainese kaitse lahendamine, kompostimise intensiivsete biotehnoloogiate arendamine ja ulatuslik kasutamine.
aastat! Erosiooni ennetamine Minimiseeritud mullaharimine (mittekünd, tüüssekülv) Järsematele nõlvadele sobib vaid terrasspõllundus (võrreldes lauspõllundusega on erosioon seal 6 korda väiksem) Erinevad ribapõllundusmeetod (koos soja ja mais) efekt isegi kuni 75% (võrreldes tavapõllundusega); ka viljapuude read ja nende ridade vahel 1-aastaste kultuuride kasvatus aitab erosiooni pidurdada. Külvikorrad (tähtsad liblikõielised kultuurid), orgaanilised väetised (loomasõnnik, kompost, toores taimmaterjal. 1.2.7. Looduse mitmekesisus Maakeral elab arvatavalt 10-13 milj. liiki. Peale 1950.a. on hävinud juba 10 000 taime ja loomaliiki. 1992.a. kirjutati Rio de Janeiros alla biodiversiteedialane leping (leping looduse mitmekesisuse kaitseks) iga allakirjutanud riik kohustub kaitsma oma maa rikkusi. Eesti ratifitseeris lepingu 1994.a.
Tolmutormid e. Ülekarjatamine? Taimed süüakse ära, kõrbestumine, ülekarjatamine. f. Võõrliikide sissetoomine põllumajanduslikul eesmärgil? Looduslike liikide väljatõrjumine g. GMO-kultuuride kasvatamine? Hübriidide teke, tolmeldajate vähenemine 23. Kuidas takistada muldade erosiooni, kõrbestumist, sooldumist? erosioon- oskuslik maaharimine- terass ja riba põllundus, õiged külvikorrad kõrbestumine- sooldumine- niisutada tuleks üliväärtusliku põhjaveega, eriti kui seda teha vihmutamise teel. VESI JA VEEPROBLEEMID Kala on väärtuslik toiduaine, sest: ● 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ● kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A- ja D vitamiini 1. Nimeta maailma suurimaid kalapüügiriike? Hiina, Peruu, Tsiili, Jaapan, India, USA jne. 2
Väetussüsteem e. laiendatud väetusplaan; kõigi väetustööde plaanipärane korraldamine; siia alla kuuluvad kõik tööd, mis väetamisega seotud (alates kuludest, mis lähevad väetisekohaletoomisest jne..) Väetusplaani kaks kõige olulisemat osa, mis on kogu väetussüsteemi toimimise aluseks, on: · Väetamisaegade ja viiside planeerimine · Väetisnormide arvutamine Väetusplaan on üks osa maaviljelussüsteemist. Maaviljelussüsteem: - külvikorrad - mullaharimine - väetamine Väetisis ei saa planeerida ilam, et puuduks külvikord. Sõnnikumjandus peab olema lahendatud. Optimaalsete väetisnormidega peab tagama saagikuse tõusu, saagi kvaliteedi ja mullaviljakuse paranemise nii, et oleks täidetud ka keskkonnakaitse nõuded. MAAVILJELUSVIISID mahemaaviljelus, selle vastand tavamaaviljelus. 21 II VÄETISED Tavamaaviljelus e. konventsionaalne viljelus
1. Autotroofsuse seadus. - Ainult rohelisel taimel on võime toota fotosünteesi ja assimilatsiooniprotsessi käigus eluks vajalikke energeetilisi ressursse - orgaanilist ainet. 2. Miinimumiseadus. - Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka üksikute maaviljelussüsteemi komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine j.t. ) tasemete kohta. 3.Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus. Siinjuures on oluline kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja arengule, vähemoluline ühe või teise teguri maht, kogus või mõjukestus. Antud seadus on kehtiv ka maaviljelussüsteemi komponentide kohta - kultuuride saagitase ja tootmise ökonoomiline tasand sõltuvad süsteemi üksikkomponentide kvaliteedist
seadus (üldbioloogiline seadus) 1. Autotroofsuse seadus. - Ainult rohelisel taimel on võime toota fotosünteesi ja assimilatsiooniprotsessi käigus eluks vajalikke energeetilisi ressursse - orgaanilist ainet. 2. Miinimumiseadus. - Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka üksikute maaviljelussüsteemi komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine j.t. ) tasemete kohta. 3.Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus. Siinjuures on oluline kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja arengule, vähemoluline ühe või teise teguri maht, kogus või mõjukestus. Antud seadus on kehtiv ka maaviljelussüsteemi komponentide kohta - kultuuride saagitase ja tootmise ökonoomiline tasand sõltuvad süsteemi üksikkomponentide kvaliteedist
tõhusas käsutamises. Eestis on arendatud mitmekülgsete omadustega veisetõud, kes on võimelised hästi rohumaakülvikord suhteliselt tinglik mõiste ja tähendab rohumaade uuendamise süsteemi. väärindama rohusöötasid. Kultuurrohumaade viljelemine Eesti kliima- ja mullastikutingimustes on Rohumaakülvikorrad: niidukülvikorrad, karjamaakülvikorrad, universaalse otstarbega külvikorrad. olnud edukas. Rohumaakülvikord koosneb kahest perioodist: 1) heintaime periood Rohumaad võib jagada: 2) vahekultuuri
(Kariste raamatukogu, kolhoosiklubi, Vana-Kariste algkool) (Mulgi Kultuuri Instituut). Aastal 1973 liideti Abja külanõukoguga Rajangu külanõukogu ning osa Saarde külanõukogust ning 4,5km² riigimetsa. Osa territooriumist läks Halliste külanõukogule (43,9km²) ja Saarde külanõukogule (2,7km² Nõmme sovhoosi maad). Suurema kahju tõi kaasa 1973. aasta, mis enim kahju tekitas põllumajandusele. Suured talud tükeldati. Loomad jagati kümnetesse kätesse ja külvikorrad aeti segamini. Paljud talud jäid karjadeta, inventar lõhuti või kanti laiali ja põllud kurnati. Põletamisi ja purustamisi punased Abjas ei suutnud praktiseerida. Tule ohvriks langes vaid Abja võrdlemisi väike jaamahoone ja paar talu. Otsustavat osa mängis Saksa vägede kiire lähenemine ja abjakate püssid (Niinemets, 1943). 1977. aastal oli külanõukogu pindala 285 km² ja elanike arv 2205. 1979. aastal oli külanõukogu pindala 281 km² ja elanike arv 2078 (Kaart 8). 13
assimilatsiooniprotsessi käigus eluks vajalikke energeetilisi ressursse orgaanilist ainet Fotosüntaat - tekib fotosünteesi käigus, formeerub ümber saagiks 2) Miinimumseadus taimede saagikuse määrab miinimumis olev kasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi 1 taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka teiste maaviljelussüsteemide komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine) jt tegurite puhul Eesti ,,madalaimaks tünnilauaks" on muld ja mullaharimine, viljavaheldus ja umbrohtumus 3) Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus siinjuures on oluline kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja arengule, vähemoluline ühe või teise teguri maht, kogus või mõjukestus. Antud seadus on kehtiv ka maaviljelussüsteemi komponentide kohta
Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade sooldumine), mis põhjustavad erosiooni (viimase 50 aastaga 1 miljard ha maad kui palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos) Sooldumise näide 1954 a Araali meri Amu-darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE
Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade sooldumine), mis põhjustavad erosiooni (viimase 50 aastaga 1 miljard ha maad kui palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos) Sooldumise näide 1954 a Araali meri Amu-darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE
MAAVILJELUSSEADUSED 1. Autotroofsuse seadus. - Ainult rohelisel taimel on võime toota fotosünteesi ja assimilatsiooniprotsessi käigus eluks vajalikke energeetilisi ressursse - orgaanilist ainet. 2. Miinimumiseadus. - Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka üksikute maaviljelussüsteemi komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine j.t. ) tasemete kohta. 3.Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus. Siinjuures on oluline kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja arengule, vähemoluline ühe või teise teguri maht, kogus või mõjukestus. Antud seadus on kehtiv ka maaviljelussüsteemi komponentide kohta - kultuuride saagitase ja tootmise ökonoomiline tasand sõltuvad süsteemi üksikkomponentide kvaliteedist nende rakendamisel
mis hõlmas: * maakasutuse riigipiiri skeemi koostamise, * maakasutuste piiride kättenäitamise ja tähistmise looduses, * õue-aiamaade eraldamise kolhoosi ühismaadest. 1950.a koostati 110 valla kaarti, millele kanti kõikide maakasutuste piirid. Korrastati ligi poolte kolhooside ja sovhooside maakasutused. Teise etapina korrastati majandisisene maakasutus. Kolhoosides, kus maakasutuspiirid olid kindlustunud ja maakasutuspuudused kõrvaldatud, viidi sisse külvikorrad. Tekkinud kolhooside ning sovhoosi maakasutuste korastamiseks teostati 1949.a dets majanditevaheline maakorraldus. Üleribasuse, kiildumise, kaugmaasuse jt puuduste likvideerimiseks vahetati laialdaselt naabemaakasutajate maid. 17. Maakorraldustööd 1960.90. (lk 238) 1960.aastate alguseks olid majandite ühendamise tulemusena kujunenud välja suhteliselt suured põllumajandusettevõtted. Ligi poolte majandite maakasutus koosnes mitmest
Kesa haritakse mitu korda, iga kord sügavamalt. Umbrohutõrjeks kooritakse põldu enne kesakündi. 45. Võimalused teraviljarohke külvikorra fütosanitaarse seisukorra parandamiseks Mullaviljakuse tõstmiseks kasut haljasväetisi. Teravilja järgnemisel teraviljale tuleks kasutada tingimata kõrrekoorimist, allakülvi. Varajane künd vähendab ka teraviljade neg järelmõju. Samal põllul ei kasvatata teravilja kauem kui 3 aastat järjest. 46. Köögivilja külvikorrad. Ärge pange sama kultuuri ja sama perekonna-sugukonna esindajat järgmisel aastal samale kohale, sobiv paus on 3-4 aastat Jälgige, et ühesuguse viljaorganiga köögiviljad ei satuks järjest samale kohale kasvama Osad köögiviljad vajavad rohkem toitaineid – rikkam muld 47. Külvikorra koostamise alused maheviljeluses (umbrohu-, haiguste- ja kahjuritõrje, lämmastikuga rikastamine, toitainete kao vältimine jne)
1991.a. kasutas 40 miljonit inimest toiduabi. Kuidas probleemi lahendada? Põldude ja karjamaade all on 21% maismaa pindalast. Maaharimiseks uued maad Tootlikkuse suurendamine. Uued toitumisharjumused. Kas oleme suutelised üldse suurenevat rahvastikku toitma? 95% rahvastikust ja üle poole haritavast maast on arenguriikides rahvastiku surve haritavale maale on suurem. Lahendus vanad harimisviisid (vanad taimesordid, külvikorrad jne) ja nüüdisaegsed oskused (sobivasd masinad) ühitam. MULLASTIKU VAESUMINE JA KÕRBESTUMINE Igal aastal ligi 70 000 km² haritavat maad on kasutusest väljas Üle 10% maakera viljakast pinnast on viimase 50 aasta jooksul rikutud. kõrbestuvad kõrbega piirnevad alad kuivad (100-250 mm) ja poolkuivad (250- 500 mm) Põua all kannatab 35% maakerast. Viimasel poolsajandil kõrbestunud 810 milj
tagajärjel tekkinud kõva mullakiht. Juured saavad kasvada kergesti mullagraanulite vahel. Mullagraanulid ja poorid mõjutavad seda, kui palju leidub mullaprofiilis taimedele kättesaadavat vett. Millised tegurid mõjutavad mullastruktuuri? Väline koormus • Tihenemine, hõõrdumine • Halb kuivendus • Mittevajalik maaharimine • Niiske mulla töötlemine • Tugev vihm Maaharimise ajalugu • Põllu iga • Külvikorrad • Lupjamine, sõnniku kasutamine • Kuivendus: millal, tõhusus • Maaharimisvõtted Mulla omadused • Mulla tekstuur • Orgaanilise aine osakaal mullas: hulk, kvaliteet • Savisisaldus • pH tase • Mullalahuse ioonide kontsentratsioon • Katioonide hulk ja kvaliteet • Katioonide vahetusvõime Looduslikud protsessid • Bioloogiline aktiivsus • Usside hulk ja liigiline jagunemine • Mikroobid • Juured • Külmumine, külmakerge
annaabi.ee 
