Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põll...
Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
laiendatud väetusplaan; kõigi väetustööde plaanipärane korraldamine; siia alla kuuluvad kõik tööd, mis väetamisega seotud (alates kuludest, mis lähevad väetisekohaletoomisest jne..) Väetusplaani kaks kõige olulisemat osa, mis on kogu väetussüsteemi toimimise aluseks, on: · Väetamisaegade ja viiside planeerimine · Väetisnormide arvutamine Väetusplaan on üks osa maaviljelussüsteemist. Maaviljelussüsteem: - külvikorrad - mullaharimine - väetamine Väetisis ei saa planeerida ilam, et puuduks külvikord. Sõnnikumjandus peab olema lahendatud. Optimaalsete väetisnormidega peab tagama saagikuse tõusu, saagi kvaliteedi ja mullaviljakuse paranemise nii, et oleks täidetud ka keskkonnakaitse nõuded. MAAVILJELUSVIISID mahemaaviljelus, selle vastand tavamaaviljelus. 21 II VÄETISED Tavamaaviljelus e. konventsionaalne viljelus...
Eestis on arendatud mitmekülgsete omadustega veisetõud, kes on võimelised hästi rohumaakülvikord suhteliselt tinglik mõiste ja tähendab rohumaade uuendamise süsteemi. väärindama rohusöötasid. Kultuurrohumaade viljelemine Eesti kliima- ja mullastikutingimustes on Rohumaakülvikorrad: niidukülvikorrad, karjamaakülvikorrad, universaalse otstarbega külvikorrad . olnud edukas. Rohumaakülvikord koosneb kahest perioodist: 1) heintaime periood Rohumaad võib jagada: 2) vahekultuuri...
Nimetatud heintaimi võib kasutada ka allakülvina. Samal põllul ei tohi kasvatada kolm aastat järjest teravilja ja sama liiki teravilja. Kaunvilja-, rühvel-, kiu- ja õlikultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal. Mustkesa ei loeta põllumajanduskultuuriks. Köögivilja külvikorrad Vastavalt sellele kui suur on toitainete tarbimine saame külvikorrad köögiviljade puhul paika panna. Liiga intensiivsel kasutamisel hakkavad levima taimehaigused ja kahjurid (eriti lillkapsas), allelopaatiline mõju. Sibula mahapanemisel oleks vaheaeg paar-kolm aastat. Porru, peasalat, lehtsalat, redis taluvad küllalt hästi taaskülvi. Tomat, kõrvits, porgand, seller, apteegitill, petersell piisab üheaastasest vahekultuurist. Kapsad, spinat, punapeet, hernes 3 aastat vahekultuure...
Seetõttu on mahepõllundus väiksema terviseriskiga ka tootja jaoks. Mahetoidu tarbimine aitab säästa keskkonda ja tervist, sest mahepõllumajandus ei koorma ümbrust sünteetiliste väetiste ega taimekaitsevahenditega. Mahepõllumajandus on intensiivne informatsiooni tarbija, sest mürkidevaba tootmine nõuab märksa suuremat läbimõtlemist oma tegevuses. Kiire sekkumine sünteetiliste mineraalväetiste ja pestitsiididega on välistatud. Tootja peab leidma sobivad külvikorrad , vahekultuurid, väetamise viisid ning sagedused. Agrokemikaalide kasutamise asemel kasutatakse mahepõllumajanduses rohkem tööjõudu ning panustatakse enam loomade heaolu tagavate nõuete täitmisele, mis kajastub ka tootehinnas. Mahepõllumajandus hoiab ja muudab paremaks mulla, taimede, loomade, inimeste ja planeedi kui terviku tervist. Indiviidide ja ühiskonna heaolu ei ole võimalik eristada ökosüsteemi heaolust- heast mullast saadakse terveid vilju, mis parandavad loomade ja...
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi kompone...
Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...
Brosüüris ,,Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874) arvustab ta eesti põllumajanduse mahajäämust ja seab nõudeks rutiinse teraviljakasvatuse asemel üle minna karjapidamisele, mis andvat talupojale paremat sissetulekut.. Ta selgitab põllumeestele karja õiget toitlustamist ja näitab arvudega selle tulukust. Teises kõnes ta ründab vananenud kolmevälja-süsteemi ja soovitab külvikorrad painduvamaks teha vastavalt iga talu majanduslikule iseloomule. Moodne põllumajandus nõudvalt üldse talupojalt suuremat teadlikust ja põllumajanduse teoreetilist tundmist, millega kaasa aitavat ka põllumeesteseltsid. ,,Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse hallikaks saavad" (1876) käsitleb karjapidamisest laiemas perspektiivis, soovitades eesti talupidajale ka veisetõugude parandamist ja Soome- võitegemise tehnoloogia juurutamist...
a. kasutas 40 miljonit inimest toiduabi. Kuidas probleemi lahendada? Põldude ja karjamaade all on 21% maismaa pindalast. Maaharimiseks uued maad Tootlikkuse suurendamine. Uued toitumisharjumused. Kas oleme suutelised üldse suurenevat rahvastikku toitma? 95% rahvastikust ja üle poole haritavast maast on arenguriikides rahvastiku surve haritavale maale on suurem. Lahendus vanad harimisviisid (vanad taimesordid, külvikorrad jne) ja nüüdisaegsed oskused (sobivasd masinad) ühitam. MULLASTIKU VAESUMINE JA KÕRBESTUMINE Igal aastal ligi 70 000 km² haritavat maad on kasutusest väljas Üle 10% maakera viljakast pinnast on viimase 50 aasta jooksul rikutud. kõrbestuvad kõrbega piirnevad alad kuivad (100-250 mm) ja poolkuivad (250- 500 mm) Põua all kannatab 35% maakerast. Viimasel poolsajandil kõrbestunud 810 milj...
Globaalprobleemid . Referaat Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Globaalsed keskkonnaprobleemid puudutavad nii või teisiti meid kõiki, sest meie kõigi ainsaks elukohaks on siiamaani siiski MAA. Iga inimene soovib teada, mis toimub tema kodus. Seega oleks tore teada, kuidas on lood meie EMAKESE MAAGA. Kahjuks ei ela me paradiisis, kus alati paistab päike (igas mõttes), kõik on kõigi sõbrad ning KEEGI lahendab alati meie eest probleemid ära. Globaalseid keskkonnaprobleeme vaadeldes ning neisse süvenedes ei kehti kahjuks vanasõna: "ise selle supi kokku keetsid, nüüd pead selle ise ka ära sööma". Seda "SUPPI" (loodusele tekitatud kahju) peavad "sööma" (tagajärgi kannatama) KÕIK MAAL elavad liigi GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID...
1950.a koostati 110 valla kaarti, millele kanti kõikide maakasutuste piirid. Korrastati ligi poolte kolhooside ja sovhooside maakasutused. Teise etapina korrastati majandisisene maakasutus. Kolhoosides, kus maakasutuspiirid olid kindlustunud ja maakasutuspuudused kõrvaldatud, viidi sisse külvikorrad . Tekkinud kolhooside ning sovhoosi maakasutuste korastamiseks teostati 1949.a dets majanditevaheline maakorraldus. Üleribasuse, kiildumise, kaugmaasuse jt puuduste likvideerimiseks vahetati laialdaselt naabemaakasutajate maid. 17. Maakorraldustööd 1960.90. (lk 238) 1960.aastate alguseks olid majandite ühendamise tulemusena kujunenud välja suhteliselt suured põllumajandusettevõtted. Ligi poolte majandite maakasutus koosnes mitmest...
aastat! Erosiooni ennetamine Minimiseeritud mullaharimine (mittekünd, tüüssekülv) Järsematele nõlvadele sobib vaid terrasspõllundus (võrreldes lauspõllundusega on erosioon seal 6 korda väiksem) Erinevad ribapõllundusmeetod (koos soja ja mais) efekt isegi kuni 75% (võrreldes tavapõllundusega); ka viljapuude read ja nende ridade vahel 1-aastaste kultuuride kasvatus aitab erosiooni pidurdada. Külvikorrad (tähtsad liblikõielised kultuurid), orgaanilised väetised (loomasõnnik, kompost, toores taimmaterjal. 1.2.7. Looduse mitmekesisus Maakeral elab arvatavalt 10-13 milj. liiki. Peale 1950.a. on hävinud juba 10 000 taime ja loomaliiki. 1992.a. kirjutati Rio de Janeiros alla biodiversiteedialane leping (leping looduse mitmekesisuse kaitseks) iga allakirjutanud riik kohustub kaitsma oma maa rikkusi. Eesti ratifitseeris lepingu 1994.a....
2 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Põllumajandus üldiselt.........................................................................................................5 Põllumajanduse jaotus..................................................................................................... 5 Põllumajandusmaa jaguneb:........................................................................................ 5 Agrokliimavöötmed......................................................................................................... 5 Põllumajandust mõjutavad tegurid.................................................................................. 6 Toiduprobl...
Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
Umbrohutõrjeks kooritakse põldu enne kesakündi. 45. Võimalused teraviljarohke külvikorra fütosanitaarse seisukorra parandamiseks Mullaviljakuse tõstmiseks kasut haljasväetisi. Teravilja järgnemisel teraviljale tuleks kasutada tingimata kõrrekoorimist, allakülvi. Varajane künd vähendab ka teraviljade neg järelmõju. Samal põllul ei kasvatata teravilja kauem kui 3 aastat järjest. 46. Köögivilja külvikorrad . Ärge pange sama kultuuri ja sama perekonna-sugukonna esindajat järgmisel aastal samale kohale, sobiv paus on 3-4 aastat Jälgige, et ühesuguse viljaorganiga köögiviljad ei satuks järjest samale kohale kasvama Osad köögiviljad vajavad rohkem toitaineid – rikkam muld 47. Külvikorra koostamise alused maheviljeluses (umbrohu-, haiguste- ja kahjuritõrje, lämmastikuga rikastamine, toitainete kao vältimine jne)...
loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Agroökosüsteem - põllumajanduslikus tootmises olev loomade, taimede, seente ja mikroobide oleluskeskkond, kus põhiliseks probleemiks on fütotsönoosi liigilise koosseisu mõjutamine organismide bioloogilisi iseärasusi arvestava muldkeskkonna tingimuste reguleerimise kaudu. Agroökosüsteem on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud ökosüsteem. Paikneb valdavalt kultuuristatud pindadel. Bioproduktsioon on põhiliselt kultuurtaim, vähem agrofütotsönoosis esinevate umbrohuliikide j.t. organismide funktsioon. 1. selle suur avatus - saagi eemaldamine, väetamine 2. iseregulatsiooni nõrkus - põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on...
Aastal 1973 liideti Abja külanõukoguga Rajangu külanõukogu ning osa Saarde külanõukogust ning 4,5km² riigimetsa. Osa territooriumist läks Halliste külanõukogule (43,9km²) ja Saarde külanõukogule (2,7km² Nõmme sovhoosi maad). Suurema kahju tõi kaasa 1973. aasta, mis enim kahju tekitas põllumajandusele. Suured talud tükeldati. Loomad jagati kümnetesse kätesse ja külvikorrad aeti segamini. Paljud talud jäid karjadeta, inventar lõhuti või kanti laiali ja põllud kurnati. Põletamisi ja purustamisi punased Abjas ei suutnud praktiseerida. Tule ohvriks langes vaid Abja võrdlemisi väike jaamahoone ja paar talu. Otsustavat osa mängis Saksa vägede kiire lähenemine ja abjakate püssid (Niinemets, 1943). 1977. aastal oli külanõukogu pindala 285 km² ja elanike arv 2205. 1979. aastal oli külanõukogu pindala 281 km² ja elanike arv 2078 (Kaart 8). 13...