Maailmas on palju inimesi kes ei armasta enda vastas sugu ehk kui sa oled naine siis sa ei armasta meest vaid hoopis naist selle näitega tõin ma esile lesbid. Siukeseid seksuaal vähemusi on erinevaid näiteks mina tean ,et on olemas geid, lesbid, biseksuaalid, transseksuaalid, zoofiilid ja pedofiilid. Seksuaalne suundumus ehk orientatsioon on seksuaalne ja emotsionaalne külgetõmme endaga samast soost, erinevast soost või mõlemast soost isikute suhtes. Näiteks geidel on seksuaalne ja emotsionaalne külgetõmme meeste suhtes kuigi nad on ise mehed. Kahjuks mõned inimesed ei salli erineva seksuaalsusega inimesi ning kiusavad ja mõnitavad neid. Et kaitsta inimesi kellel on erinev seksuaalne suundumus on kehtestatud seaduseid aga minu meelest võiks juba väiksest saadik lastele rääkida
Selle ajalugu ulatub kaugesse minevikusse. Iga ajaga me saame teada rohkem ja rohkem seksuaal orientatsioonidest kui kunagi varem. Viimastel aegadel on seksuaal orientatsioonid muutnud meie ühiskonda erinevates kohtades. Seksuaal orientatsioon on seotud nii loomadega kui ka inimestega. 3 Seksuaal orientatsiooni mõiste Seksuaal orientatsioon ehk seksuaalne sättumus on kas püsiv romantiline või seksuaalne külgetõmme samast soost või vastassoost inimese vastu. Orientatsioonid jagunevad neljaks: heteroseksuaalsus, biseksuaalsus, homoseksuaalsus ja panseksuaalsus. Need orientatsioonid esinevad mitte ainult inimestel, vaid ka loomadel (näiteks: kaelkirjakud, pardid, ahvid jne.). Seksuaal orientatsioon hakkab arenema varakult lapse eas ning enamasti kujuneb lõplikult välja murdeeas. Varajane või hilinenud murdeiga võib kahjustata seksuaal orientatsiooni:
küljega, mis on enamjaolt kaetud Kuu"meredega". Kokku õnnestus Luna 3 Maale saata 17 uduse kvaliteediga fotot. Selle tulemusena valmis 1960 aastal esimene Kuu tagakülje atlas. 5. Kuu looded(tõus ja mõõn) Üks suurimaid nähtusi kuidas Kuu Maakera mõjutab on maailmamerede veetaseme tõus ja mõõn ehk looded. Enamasti on looded märgatavad rannikualadel, avameredel pole tõus ja mõõn märgatavad. Peamiselt tekitavad loodeid Kuu ja Päikse gravitatsiooniline külgetõmme, Kuu osatähtsus on kusjuures 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuigi on Päikse gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes 180 suurem kui Kuul. Korraga on merede vee tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa asuvad enam-vähem ühel sirgel. Loodeid tekitavate jõudude toimel võtab maailmamere pind ellipsoidi kuju, mille pikem telg suundub Kuu keskpunkti poole. Kuul on loodete tekkimises põhiosa
Taustsüsteem koosneb: 1)Taustkeha ( seotud kordinaadistik ja ajamääramise süsteem) 2)kordinaadistik (moodustavad mõõtmissuunad,-ühikud ja eeskirjad) 3)Aja mõõtmise süsteem. (alghetk ja mõõteühik). ). Kehade vastastikmõjuks nim. Nähtus kus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Avaldub jõuna, 2 erinevat tagajärge :1)keha kiiruse muutumine 2) Keha kuju muutumine. Gravitatsioon , Maa külgetõmme on üks gravitatsioonilisi vastastikmõju väljendus. Avaldub gravitsioonijõus. Ühtlase sirgjoonelise liikumise puhul läbib keha mistahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused ja trajektooriks on sirgjoon.Füüsikaline mudel - idealiseeritud keha või nähtus. Kiirus on peamine liikumist iseloomustav suurus, näitab kui suure teepikkuse läbib keha teatud aja jooksul. Igal vektoril on suurus ja arvväärtus ehk moodul. Mitteühtlast liikumist iseloomustab keskmine kiirus
2p 2 punktmassi tõmbuvad teineteist enda poole jõuga mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga F= G * m * m / r 1 2 2 12. Gravitatsioonikonstant on 6,67 x 10 N∙m /kg . Mida see tähendab? 2p Gravitatsiooni iseloomustav suurus, tähis G -11 2 2 13. Kuidas muutub kehade vaheline külgetõmme, kui a) vähendada kehade vahekaugust kaks korda, b) asendada üks kehadest kolm korda suurema massiga kehaga? 2p a) külgetõmm suureneb 4 korda b) külgetõmme suureneb 3 korda 14. Võrdle raskusjõudu ja keha kaalu. 3p Raskusjõud on kahe keha vaheline jõud, kaal on aga asi mis rõhub alusele või riputusvahendile. Raskusjõud mõjub kehale endale, kaal mõjutab teisi esemeid 15. Mida nimetatakse kaaluta olekuks
Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. Aastal. 5. Miks on Maale nähtav vaid üks külg ? Maale on nähtav vaid üks külg. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. 6. Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn? Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes on küll 180 korda tugevam kui Kuul, kuid erinevalt gravitatsioonilisest külgetõmbest
940,638 km. Nende kahe ümbermõõdu vahe on 67,183 km. Maa kogupindala on 510 065 284,702 km2. Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km3. Maa pinnast on ligikaudu 71 % kaetud ookeani ning 29 % maismaaga. · Mass-5.9736×1024 kg · Keskmine tihedus- Keskmine tihedus on 5,5 g/cm³ · Geograafilise asukoha määramine- · Looded- Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal.
seksuaalsuse väljendamist, sooidentiteeti ja soorolle, seksuaalset orientatsiooni, erootikat ja naudingut, lähedust ja järglaste saamist c. Bioloogiline sugu - määratakse ära sugukromosoomide, -hormoonide ja -tunnuste järgi. d. Sotsiaalne sugu / soo roll - teatud soole omistatavad käitumisviisid e. Sooidentiteet - enda tunnetamine mehe või naisena f. Seksuaalne orientatsioon - seksuaalne ja emotsionaalne külgetõmme ühe või teie soo esindaja vastu 2. Seksuaalsuse neli dimensiooni - nauding, armastus, soo jätkamine, sooidentiteet 3. Kolm erinevat mõtteviisi seksuaalsuse kohta: a. Absolutistlik - seks peale abielu b. Relativistlik - kokkuleppeline, siis kui valmis c. Hedonistlik - ainult seks,ilma probleemideta 4. Milline on õige seksuaalsus - pole olemas 5. Seksuaalsuse areng, etappide lühikirjeldused: a
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ . KORDAMINE . KONSPEKT . 1 . Newtoni I seadus . (Inertsiseadus) Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Liulaskmine jääl säilib Maa külgetõmme, kuid seda tasakaalustab aga jää või põranda vastumõju, mis ei lase inimesel neist läbi kukkuda; Toolil istumine. 2. Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a = F/m Vektoriaalsed suurused: a, F a = kiirendus, 1m/s2 ehk N/kg F = jõud, 1N m = mass, kg a = v v0 / 2 s= t= s= a*t2 / 2 4. Newtoni III seadus. Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa ja need jõud on absoluutväärtuselt
Märgamine ja mittemärgamine esineb vedeliku ja tahke aine kokkupuutel. Kui vedelik märgab tahket ainet, siis ta nagu kleepuks tahke aine külge. See on tingitud asjaolust, et vedeliku molekulid ja tahke aine molekulid tõmbuvad tugevamini kui vedeliku molekulid omavahel. Näiteks vesi märgab klaasi. Mittemärgamise korral hoiab vedelik tahke keha pinnast võimalikult eemale. Selle põhjuseks on asjaolu, et vedeliku molekulide omavaheline külgetõmme on tugevam kui tahke aine ja vedeliku molekulide vaheline külgetõmme. Näiteks elavhõbe ei märga klaasi. Märgamise ja mittemärgamisega on tihedalt seotud kapillaarsus. Kapillaar ükskõik mis materjalist ja suvalise kujuga peen toru. Kui kapillaari seinad märgavad vedelikku, siis pindpinevusjõudude tõttu kerkib vedelik eda kõrgemale, mida peenem on kapillaar märgamise korral.
üliväikeste osakeste liikumine. Kaasaegses arenenud maailmas on see elutähtis energiaallikas. STAATILINE ELEKTER Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng püsib laetud objektil merevaigul, kammil või
Jõudu, mis mõjub risti vedeliku pinda vähendada nim. pindpinevus jõuks. Fp = (sigma) * l (Sigma) - pindpinevustegur(N/m) Fp -pindpinevus jõud (N) l= pinna piirjoone pikkus (m) l = d m= l /g Märgamine- Kui vedelik toetub vastu tahkekeha pinda ja tekinud nurk on väikem kui 90 kraadi, siis öeldakse vedelik märgab. Põhjus on selles, et tahke keha ja vedeliku molekulide külgetõmbe on suurem kui vedeliku siseste molekulide siseste molekulide külgetõmme. nt. vesi märgab klaasi. Kui nurk delta on suurem kui 90 kraadi, siis öeldakse, et see vedelik ei märga tahket pinda. Sellisel juhul vedelike molekulide omavaheline külge tõmme ületab tahke keha molekulide ja vedelike molekulide külgetõmmet. Nt : elavhõbe klaasil elavhõbe Kapillaarsus- Kapillaarsus on vedelike tõusmine või langemine peenikestes torudes ehk kapilaaridest. Vedeliku tõusu või langust leitakse valemist h = 2 / gr r toru raadius, g
amplituud, jne. Avastasin oma uurimuses paljugi põnevat ja usun, et need pakuvad huvi teilegi. 3 Sisu Mis on tõus ja mõõn? Tõusu ja mõõna all peetakse silmas maapinna ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Tõusu ja mõõna nimetatakse ka loodeteks ehk taevakeha kuju perioodilisteks muudatusteks, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Maa tahkes aines on looded tunduvalt väiksemad kui ümbritsevas veekihis, maailmamere loodeid nimetataksegi tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Enamasti on looded märgatavad rannikualadel, mitte avamerel. Maakera ehitus on aga kaugel ideaalsest ning tõusud-mõõnad sõltuvad seega maakera eri osade elastsusest – vesi meredes tõuseb rohkem kui maapind
Merede pind aga koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. 5.Miks on Maale nähtav vaid üks külg Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. 6.Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn Maailmamere looded ehk tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Kuu ,,tõmme" ehk külgetõmbejõud mängib
keskmiselt ajaühikus. Gravitatsioonijõud ehk mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtus Mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud Mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud Maa tõmbab enda poole kõiki kehi, mis asuvad maapinnal või selle lähedal: Inimesi, vett merede, ookeanides ja jõgedes, hooneid, Kuud jne. Need kehad tõmbavad aga ka Maad enda poole. Nii põhjustab Kuu külgetõmme Maal tõusu ja mõõna. Raskusjõud jõud, millega Maa tõmbab enda poole mingit keha. Maapinnal saab raskusjõudu arvutada valemiga: F=mg F kehale mõjuv raskusjõud ; m keha mass ; g 9,8 N7kg Maapinnalt eemaldudes g väheneb. Erinevate taevakehade pinnal on g väärtus erinev. Elastsusjõud ehk kehast tekkiv jõud, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule Deformatsioon keha kuju ja ruumala muutumine Deformatsiooni liigitatakse: Elastseks
Gravitatsioonijõud Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. · Mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. · Mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa tõmbab enda poole kõiki kehi, mis asuvad maapinnal või selle lähedal: inimesi, vett meredes, ookeanides ja jõgedes, hooneid, Kuud jne. Need kehad tõmbavad aga ka Maad enda poole. Nii põhjustab Kuu külgetõmme Maal tõusu ja mõõna. Jõudu, millega Maa tõmbab enda poole mingit keha, nimetatakse raskusjõuks. Maapinnal saab raskusjõudu arvutada valemiga: F=mg F = mg F - kehale mõjuv raskusjõud m - keha mass g - 9,8N/kg Maapinnalt eemaldudes g väheneb. Erinevate taevakehade pinnal on g väärtus erinev. Hõõrdejõud
jaotatakse vertikaalseteks ja horisontaalseteks. Hoovusi tekitavad: Tuuled, vee tiheduse erinevused, veepinna kallakus. Hoovuste seaduspärasused: Põhjapoolkeral liiguvad päripäeva ja Lõunapoolkeral vastupäeva. 4) Tõus ja mõõn on maailmamere loodete poolt tekkinud ning eristatakse vastavalt sellele, kas veetase on keskmisest kõrgem või madalam. Tõusu ja mõõna tekitavad taevakehade gravitatsiooniline külgetõmme. 5) Laugrannikute kuhjav tegevus: Kuna laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus haarab torm kaasa kruusast ja liivast settematerjali ning paiskab rannanõlvale rannajoonest kaugemale. Sedasi tekivad kuhjumisest rannavallid. Samuti võivad tekkida leetseljakuid, kus on madalam, kui mujal vees. Samuti võib tekkida maasäär Järskrannikule tulevad lained suure energiaga, ning seetõttu on ülekaalus kulutav tegevus ja tekivad kulutusrannad
kujutelu on sageli ebaloomulik ja päriselus talumatu. miks - eneserahuldamine,kaaslase puudumine,võrdluseks,uudishimu,õpe. Vägivald: vaimne, füüsiline, seksuaalne seksuaalne - vägistamine(vägistamiskatse k.a ), ahistamine, tahtevastane puudutamine,seksi pealesurumine, laste seksuaalne väärkohtlemine. Identiteedi areng : Bioloogiline sugu- kindlad kehalised sootunnused Sooline identiteet - enda tunnetamine mehe v naisena Seksuaalne orientatsioon - hingeline ja kehaline külgetõmme oma soo,vastassoo v mõlema soos esindajate vastu. Homoseksuaalsus - mõiste tuleb kreekakeelsest sõnast homo (sarnane)ladina sõnast homo(mees,inimene)ja ladinak.sõnast sexus(sugu)
1. Elusa raku tundemärgid: Paljunemine Ärrituvus Ainevahetus Liikumisvõime 2. Mitokondrite fun on: b) energiatootmine 3. Ainete aktiivne transport läbi rakumembr toimub: b) läbi kanalite rakumembraanis 4. Mitokondrite fun mõjutab: c) vastupidavustreening 5. Mis on fagotsütoos? Raku õgimine. Staadiumid: Amöbioidne liikumine Külgetõmme Õgimine Seedimine Fagotsütoosiks on võimelised leukotsüüdid. Objektiks on peamiselt organismi sattunud mikroobid, tolm, hävinud rakud. Fagotsütoosi intensiivistumisega paraneb organismi kaitsevõime. 6. Staatilisele rakupopulatsioonile on iseloomulik need rakud ei jagune edasi (närvirakud) või jagunevad väga harva (lihasrakud). 7
mõlemad sugupooled. Heteroseksuaalsed on inimesed,kellel on tunded nii seksuaalselt kui ka vaimselt vastassoost inimeste vastu. See on ainuke seksuaalsuse liik,kus on võimalik järglasi saada,v.a biseksuaalsed,kui mõlemad vastassoost on. Heteroseksuaalsed inimesed on kõige varasemad,millega kaasnes inimeste areng ja läbi ajaloo on see meie stereotüüp. Mina ise olen samuti heteroseksuaalne ja mu sõbrad samuti. Homoseksuaalsed on inimesed, kel on külgetõmme samast soost isikutega. Tänapäeval on see üsna populaarne ning selle legaliseerimise eest seistakse mitmes erinevas riigis. Homoseksuaalseid nimetatakse geideks. Nad võivad olla nii naised kui ka mehed. Tänapäeval öeldakse naiste kohta lesbid ja meeste kohta geid,kuid mõlemad on tegelikult geid. Minu jaoks on see täiesti tavaliseks kujunenud,kui inimene on homoseksuaalne. Mida aeg edasi,seda rohkem on inimesed hakanud seda loomulikuks võtma. Ma usun,et sellele on ka kuulsuste
Füüsikasse tuli töö mõiste koos masinate ja mehhanismide loomisega s.o. möödunud sajandil. Mehhaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee. Liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee (Maa külgetõmme laeva liikumisele). Tööd teeb vaid see osa jõust, mis on liikumise sihiline. Töö (A) on võrdne kehale mõjuva jõu (F) ja selle jõul läbitud teepikkuse (I) korrutisena. Sirgjoonelisel liikumisel, kus liikumissuund ei muutu, on teepikkus võrdne nihke pikkusega (s). Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, on tema liikumise sihiline komponent F cos . Kui liikumine toimub jõuga samasuunaliselt või kui liikumissuuna ja jõu
orientatsioonist, pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta hakkab võnkuma. Selle amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast. 6. Maailmamere loodeid nimetatakse tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes on küll 180 korda tugevam kui Kuul, kuid erinevalt gravitatsioonilisest külgetõmbest ei sõltu loodete tugevus pöördvõrdeliselt mitte kauguse ruudust, vaid kuubist. Seetõttu on kõigi ülejäänud taevakehade Maal loodeid põhjustav efekt kaduvväike. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt
Sisukord Mõisted........................................................................................................................................2 Allikad.........................................................................................................................................6 1 Mõisted Seksuaalne sättumus püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas naise sisesuguelund, kus viljastunud munarakk saab areneda looteks. Emakakael asub emaka alaosas
Mehaanika saab jaotada kolmeks haruks: Kinemaatika ( -- kreeka k liigutus, liikumine) uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. Seejuures pole oluline, mis on liikumise põhjuseks. Näiteks saab kinemaatikaseaduste abil arvutada, kui kõrgele lendab otse üles visatud kivi. Dünaamika ( -- kreeka k jõud, vägi) uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. Näiteks saab arvutada, millise kiiruse saavutab vihmapiisk, mida kiirendab Maa külgetõmme ja pidurdab õhutakistus. Staatika ( -- kreeka k püsiv, muutumatu)uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu, st keha on tasakaalus. Staatika võimaldab näiteks välja arvutada, mitu inimest võib vaatetorni ronida, ilma et see ümber kukuks. Kõikide liikumiste ühine tunnus on see, et keha asukoht muutub. Seejuures on vaja liikumise kindlakstegemiseks ja uurimiseks mõnda teist keha, mille suhtes me asukohta määrame. Liikumine toimub alati millegi suhtes, st liikumine on suhteline
27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Iseloomusta Kuu tiirlemist ümber Maa.- Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Mis on looded ja nende tekkimise põhjus?Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Kui pikk on Kuu teekond ümber Maa ?- Kuu kihutab ümber Maa ümmarguselt 1 km/s ja kui pikk on Maa trajektoor ümber Päikese (kilomeetrites)?- u. 940 miljonit kilomeetit on maa trajektoor ümber päikese. 10. Millest tuleneb , et me näeme taevast sinisena? - Me näeme kosmost nii päeval kui öösel. Päeval muudab pildi helesiniseks atmosfääris peegelduv, kuid siiski murduv valgus päikeselt. Sinine värvus päevasel ajal on piiratud vaid meie enda tajuga. 11
Ruum on tavakogemuses ja klassikalises füüsikas kolmemõõtmeline ja tasane, mis võimaldab keha asukohta ruumis kirjeldada kolme koordinaadi abil. 3 Mehaanikaga seotud suurust ja näited igapäevaelust. 1. Kiirus v ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. NT: Arvutiga saab interneti kiirust mõõta. 2. Mass m/kg- iseloomustab keha inertsust ja vastastikust külgetõmme. NT: 3. JõudF/N- iseloomustab kehade vastastikmõju tugevust. NT: 2. Kiirus- Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust -- suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust -- näiteks keemilise reaktsiooni kiirus. Keha liikumist iseloomustab kiirus.Seda mõõdetakse ajaühikus läbitud tee pikkusega. Kiirus on alati vektor. V= s/t V-kiirus s-aeg t-teepikkus 1
" Minu arust on parim definitsioon kirjas Piiblis. Seal ütleb: "Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustele, ta ei ole iseennast täis; ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha; ta ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega; tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik!" Viimane definitsioon selgitab armastuse suurepäraselt lahti. Armastus on midagi enamat kui füüsiline külgetõmme. Armastades kedagi, soovime teha ta õnnelikuks. Armastades tunneme hingelist lähedust, südamesõprust. Armastus on imeline, nagu kirjutab Lea Tabur oma luuletuses: "Esimene armastus on nagu virmaliste veiklemine selgel talvisel ööl - sama seletamatu, sama karge ja kaunis. See on suurim ime pärast sündi." Armastus on tõesti ime. See katab kinni kõik eksimused. Andestamine kuulub kindlasti tõelise armastuse juurde.
maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Miks on Kuu üks külg meie poole? Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Tõusu ja mõõna nähtused maal Maailmamere looded ehk tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Kuu ,,tõmme" ehk külgetõmbejõud mängib
Seega võime Kuult saada sellist tõendusmaterjali Päikesesüsteemi algajaloo kohta, mis pole kättesaadav Maalt. 5. Miks on Maale nähtav vaid üks külg? Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. 6. Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn? Tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Kuu ,,tõmme" ehk
külgetõmbest. See osa teest läbitakse järk-järgult suureneva kiirusega, kuni see on piisavalt suur, et mootor sootuks välja lülitada ning jätkata liikumist õhutühjas ruumis ainuüksi inertsi jõul.Siis algab lennu teine faas. Liikumise jätkamiseks pole vaja teha mingit tööd, aparaat lendab peaaegu sirgjooneliselt, tema kiirus algul kahaneb Maa külgetõmbe tõttu, siis aga hakkab tänu Kuu külgetõmbele uuesti suurenema.Kolmas faas saabub Kuu lähedal, kui selle külgetõmme kasvab sedavõrd, et aparaati ähvardab alla kukkumine. Siin tuleb jällegi kasutada mootorit - seekord selleks, et kahandada kiirust ning kaotada see täielikult momendiks, kui aparaat jõuab Kuu pinnale.Minu arvates on reaktiivliikumise (reaktiivmootori) avastamine muutnud paljud utoopiad reaalsuseks.Siiski on reaktiivliikumine suhteliselt kulukas,see kulutab palju rohkem kütust kui tavamootori kasutamine.See võib olla saumuti üks põhjuseid miks seda ei
liigutus, liikumine) uurib kehade liikumist ruumis. Seejuures pole tähtis, mis seda liikumist esile kutsub. Näiteks saab kinemaati kaseaduste abil arvutada, kui kaugele lendab visatud kivi. Dünaamika uurib aga just liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. (Dynamikos - kreeka k. jõusse puutuv.) Näiteks saab arvutada, kui suure kiiruse saavutab langev vihmapiisk, mida kiirendab maa külgetõmme ja pidurdab õhu takistus. Mitte alati ei hakka keha jõudude mõjul liikuma. Laual lebavale raamatule ju mõjub raskusjõud. Samuti ei liigu kaalud, millel on kompvekid vihtidega tasakaalustatud Staatika uurib kehade tasakaalu tingimusi Mehaanika objektiks ehk selleks, mida uuritakse, on keha. Mehaanikas nimetatakse kehadeks süsteeme, mille mõõtmed on palju suuremad molekulide mõõtmetest. Kui kehade liikumiskiirused on väga palju
objektile. 1. STAATILINE ELEKTER Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Asi on elektriliselt positiivsel laetud siis, kui temas on elektronide puudujääk ja negatiivselt siis, kui temas on elektronide ülejääk. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa
Väätsa Põhikool Seksuaalaabits Jürgen Ilves 8. Klass Väätsa 2015 Mõisted: Seksuaalne sättumus - püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal - homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal - inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal - heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid - tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas, -kael naise sisesuguelund, kus viljastunud muna rakk saab areneda looteks.
Füüsika Füüsika uurib nähtusi, Iga nähtus kutsub esile järgmise nähtuse ja nähtuste vahel esineb põhjuslik seos. Seda uurib füüsika. Nt. looduse mõistmine oleneb põhjuslike seoste märkamisel. Mõned näited põhjuslikult seotud nähtustest: · Maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole; · vastastikmõju tagajärjeks on keha liikumise muutumine; · soojenemisel kehad paisuvad; · valguse neeldumisel kehad soojenevad; · elektrivool tekitab magnetvälja. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Põhjuslikkust saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi: 1) Fatalistlik põhjuslikkus kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje; selle korral on ennustamine võimalik
............................................... 6 Staatiline elekter Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Asi on elektriliselt positiivsel laetud siis, kui temas on elektronide puudujääk ja negatiivselt siis, kui temas on elektronide ülejääk. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa
kiirus ,rõhk ja toon , hääle kõrgus või madalus. *teadlikud ja ebateadlikud tegevused ja liigutused - väljendavad ootust , tüdimust, keskendumist , häiritust või mida iganes *sugupoolte vaheline armastus koosneb üldjuhul 3-st komponendist: *hingeline lähedus, *kirg *pühendumine *meeldimine- tunnet iseloomustav soojus ja hingeline lähedus , kuid puuduvad kirg ning pühendumine. Usaldussuhe .*meeletu armumine- tegu on kire ajal tekkinud tundega . seob füüsiline külgetõmme , puuduvad hingeline lähedus ja pühendumine. *tühi armastus-säilinud on ainult pühendumine, varem esinenud kirg ja hingeline lähedus on kadunud . *romantiline armastus-Kirele on lisandunud hingeline lähedus või vastupidi.*rumal armastus-kire alusel on tekkinud pühendumine, kuid hingeline lähedus puudub . *sõbralik armastus-hingelisele lähedusele on lisandunud pühendumine , mitte kirg . *täiuslik armastus-kujutab endast kõigi kolme komponentide tasakaalu .
Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks 33. Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha nimetatakse meteoriidiks. 34. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? Tugevuse järjekorras : Päikese külgetõmme, teiste planeetide gravitatsioon, loodelised häiritused, pidurdumine kosmilises aines. 35. Kuidas tekivad looded(tõus ja mõõn)? Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike. Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel
liikidesse kuuluvate isendite paaritumine ning seega hübriidsete järglaste saamine. Isolatsioon võib toimida erinevatel viisidel: 1) ökoloogiline isolatsioon populatsioonid asustavad erinevaid elukeskkondi ega puutu kokku; 2) ajaline isolatsioon loomade paaritumise või taimede õitsemise ajad on erinevad; 3) käitumuslik isolatsioon erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite vahel puudub külgetõmme, pulmarituaalid on erinevad 4) isolatsioon erinevate tolmuterade edasikandjate tõttu esineb taimedel 5) isolatsioon sugurakkude sobimatuse tõttu Ø Postsügootilise isolatsiooni mehhanismi toimel on hübriidne järglaskond vähese eluvõimega või steriilne, takistades sellega hübriidide paljunemist Ø Tavaliselt toimivad liikidevahelises isolatsioonis mõlemad mehhanismid kombineeritult LIIKIDE TEKKIMIS VIISID o Allopatriline liigiteke Ø
kaugele sisemaale. Esinevad Norras, Uus-Meremaal, Tsiilis. 18. Kirjelda skäärrannikut. Kus esineb? Mandriliustiku kulutusala osalisel üleujutamisel on kujunenud skäärrannikud, kus kristalsete kivimite kõrgemad osad ulatuvad üle veepinna, moodustades kaljusaari ehk skääre. 19.Millest on tingitud tõusud ja mõõnad? Esinemissagedus ja kasutusvõimalused. Tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike. 20. Liustike liigitus, erinevused. Mandriliustikud ja mäeliustikud Mäeliustikud tekivad ainult mägedes( kus jää ja lumemass valgub mööda mäenõlvu alla) aga mandriliustikud tekivad nii mäestikes kui ka ulatuslikel tasasematel aladel, mis asuvad lumepiirist kõrgemal või pooluse pool. 21. Mis paneb liustikujää liikuma? Kuidas liustikud kujundavad pinnamoodi?
Nagu kerge veenduda, näeksime siis kuu aja jooksul Kuud kõigist külgedest. Sellise olukorra põhjustab hoopis asjaolu, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis kulub tal ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. See pole Päikesesüsteemis mingi erandnähtus, seda esineb ka teiste planeetide kaaslastega. Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn? Maailmamere looded ehk tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Kuu ,,tõmme" ehk külgetõmbejõud mängib
Kitty annab Levinile korvi, sest usub, et Vronsky palub ta kätt, kuid mitte kaua, kui Vronsky kohtab Anna Kareninat armub ta temasse. Kurb Kitty jääb haigeks sellest. Levin, depressioonis pärast korvi saamist, läheb tagasi maale ja matab end töösse. Anna läheb tagasi Peterburgi, mõeldes oma mõjuvõimust Vronsky üle, kuid koju jõudes leiab, et see kõik oli lihtsalt mööduv tunne. Vronsky aga järgneb Annale Peterburgi ning nende ühine külgetõmme suureneb, kui Anna hakkab läbi saama Vronsky nõbu, Betsy Tverskaja'ga. Ühel peol, Anna anub Vronskyt, et too ütleks Kittyle, et ta andestaks Annale, vastuseks ütleb Vronsky Annale, et armastab teda. Aleksei Karenin läheb peolt koju üksi ning tundes, et miski on valesti räägib ta hiljem Annaga tema kahtlustest Vronskyst, kuid Anna ütleb kindlalt, et midagi pole nende vahel. Hiljem, Vronsky võtab osa ühest sõjaväe ohvitseride hobustesõidust. Kuigi ta on kogenud sõitja,
Vanakreeka mütoloogias on äikese- ja peajumalaks Zeus; Eesti rahvausundis Äike või Pikker või Pikne jne. Staatiline elekter Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng püsib laetud objektil merevaigul, kammil või inimesel -, kuni elekter leiab mingi viisi äravoolamiseks või
kahanev kuu poolkuu (viimane veerand) vanakuu. Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. LOODED Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese tekitatud looded on päikese suure kauguse tõttu väiksemad. Loodete tugevus sõltub pöördvõrdeliselt kuubist. Seetõttu on kõigi
mil mõistagi oli vajadus efektiivsete valuvaigistite järele ülisuur. Metadooni toimeaeg on korduva kasutamise korral päris pikk 8-12 tundi. Metadooni süstitakse või juuakse lahusena või tarvitatakse tablettidena. Huvitav on siinjuures see, et metadoon on leidnud oma kohta ka narkomaanide ravis, seda just heroiinisõltuvusest ravimisel. Ravivõte seisneb selles, et metadooniannust patsiendil järk- järgult suurendatakse, kuni tal tekib küllastumus. Samas aga nõrgeneb heroiini külgetõmme, heroiin ei tekita enam mõnutunnet, mistõttu soov seda narkootikumi tarvitada hääbub. Siiski on metadoonravi problemaatiline, sest ei sobi igale patsiendile. Metadoon narkootikumina levib nii, et mahukaid raviprogramme ellu viies tuleb ette ka nõndanimetatud kadusid - keelatud müüki illegaalsele turule. Narkootikum toimib ravimiga samal põhimõttel! Selle toime ulatus ja tagajärjed sõltuvad inimese individuaalsetest omadustest
ajal, mil mõistagi oli vajadus efektiivsete valuvaigistite järele ülisuur. Metadooni toimeaeg on korduva kasutamise korral päris pikk 8-12 tundi. Metadooni süstitakse või juuakse lahusena või tarvitatakse tablettidena. Huvitav on siinjuures see, et metadoon on leidnud oma kohta ka narkomaanide ravis, seda just heroiinisõltuvusest ravimisel. Ravivõte seisneb selles, et metadooniannust patsiendil järk- järgult suurendatakse, kuni tal tekib küllastumus. Samas aga nõrgeneb heroiini külgetõmme, heroiin ei tekita enam mõnutunnet, mistõttu soov seda narkootikumi tarvitada hääbub. Siiski on metadoonravi problemaatiline, sest ei sobi igale patsiendile. Metadoon narkootikumina levib nii, et mahukaid raviprogramme ellu viies tuleb ette ka nõndanimetatud kadusid - keelatud müüki illegaalsele turule. Viited: http://www.hot.ee/pyhapaeva/narko/ Levik Narkomaania leviku ja vormid määravad nii paratamatud kui juhuslikud tegurid.
Tööd tehes energia muutub. Energia muutuse suurus on võrdeline tehtava tööga. On kahte liiki energiat: liikumisenergia ehk kineetiline energia ja vastastikmõju energia ehk potensiaalne energia. Kineetilist energiat omab näiteks visatud pall, lendav vibunool ja visatud lendav taldrik. Potensiaalset energiat omab näiteks vinnastatud vibu ja ülestõstetud kohver. Igal muutumisel on mingi põhjus ja kutsub esile midagi uut. Põhjuslikult seotud nähtused on näiteks see, kui Maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole, vastastikmõju tagajärjeks on keha liikumise muutumine, soojenemisel kehad paisuvad, valguse neeldumisel kehad soojenevad, elektrivool tekitab magnetvälja. Fatalistlik põhjus on see, kui sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje ehk tagajärgi on ainult üks. Fatalistlik põhjus on kindel ja selle ennustamine on võimalik. Juhuslikkuse korral ennustada ei saa, võimalikke tagajärgi on mitu. Sellisel juhul on tegemist mittefatalistlikkusega
Pärast Natasja lahkumist suudleb ta ema kirja ja värisevate kätega avab ta selle aeglaselt. Tema ema, Pulheeria Alexandrovna, kirjutab oma kustumatust armastusest poja vastu ning et tema õde, Dunja, on töötanud Svidrigailovide juures koduõpetajannana; guvernandina. Kahjuks Svidrigailov, tuntub sensualist, näitab oma külgetõmmet tüdruku poole viidates ka sellele, et nad võiksid kahekesi põgeneda. Tema naine, Marfa Petrovna, kuuleb pealt osa vestlust ning usub, et külgetõmme on kõik Dunja süü olles ise teadlik oma mehe sensuaalsetest kalduvustest. Järgnevalt, Marfa levitab valet terve maa. Hilje, Svidrigailov parandab teda näidates talle isegi kirja jäädes truuks oma naisele. Avastanud vea Marfa Petrovna läheb maale näidates kirja ja nõudes Dunja süütust ja jumalikkust. Sellel ajal, Marfa Petrovnal oli ,,kinsman", Pjotr Petrovits Luzin, kes tahtis vaest, kindla reputatsiooniga naist, kes on kahtlemata kaasavara ja tänu sellele alatiseks truu
kuulamisoskused; · Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; · Otsustus- ja vastutusvõime; · Tasakaalukus kriitilises olukorras. 33. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Nimetage mõned karismaatilised liidrid. Mis on neis erilist? Karismaatilise liidri omadused: enesekindlus; domineerimine; paindlik rollide valdamine; endast mulje kujundamine; isiklik veetlus ja külgetõmme. 34. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide (mitte tuua näitena politseid). Käskiv e autokraatlik stiil Liider: jagab juhiseid ja kontrollib tegevust Järgija: puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks on liialt ebakindel ja vähe motiveeritud. 35. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide.
kokkupõrkel proto-Maaga, mille tagajärjel osa veel mitte tahke Maa materjali arvel moodustus Kuu. Selline võimas katastroof võis mõjutada ka Maa esialgset pöörlemismomenti. Mis mõjutab Maa pöörlemist? Maa pöörlemine sarnaneb vurri liikumisega. Kui anname vurrile hoo,pöörleb see mõnda aega ümber oma telje. Ent vurr ei pöörle väga kaua, sest teda takistavad õhk ja hõõrdumine vastu maapinda. Kui viiksime vurri satelliidiga kosmosesse, kus ei takista õhk, ega Maa külgetõmme, pöörleks see seni, kuni satuks mõne teise kosmilise objekti lähedusse, mis seda külge tõmbaks. Üks Maa jätkuva pöörlemise põhjustest ongi Päikese külgetõmbejõu mõju. Päike tõmbab Maa tema poole pööratud külge mõnevõrra tugevamini, kui "tagumist" külge. Et Maa telg on tõmbejõu suhtes "viltu" (mitte risti), Maa ise aga lapik, tekib jõupaar, mis püüab telge "õigeks" pöörata samamoodi nagu vurri liikumisel. Maa pöörlemist mõjutab ka Kuu
Nende orbiidid on piklikud ja nad tiirlevad kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Meteoriidiks nimetatakse maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. Planeetide liikumist kujundab gravitatsioon. Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike. Pretsessiooni põhjuseks on gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel. Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnutee ja heledate udude foonil.
annaabi.ee 
