Laboratoorne töö nr. 4: mõõtmised topograafilisel kaardil III Laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda rohkem kaartidega ja nendel kujutatuga. Samuti harjutada, kuidas leida punkti kõrgust kaardil. 1. Määrata kaardil märgitud punktide kõrgused. Kuna punkt A asub täpselt samakõrgusjoonel, siis saame selle punkti kõrguse lugeda kaardilt: HA= 52,5 m Punkt B asub samakõrgusjoonte vahel, seega tuleb selle punkti kõrgus kaardilt mõõta ja arvutada: HB= Hhoris+ h'; Hhoris = 62,5 mKõrguskasv h'= h h'= 2,5= 1,5 m HB= 62,5m + 1,5 m= 64 m 2. Määrata joone AB kalle. Joone AB otspunktide kõrguste vahe ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni SAB
Töö algus 00.00 llmastik päikseline Töö lõpp 00.00 Temperatuur 25 Absoluut- Instru-mendi Lugemid Kõrguskasvu Keskmised kõrgused või Latipunkti nr. horisondi latilt mm d kõrguskasvud relatiivsed kõrgus kõrgused vahe-
Töö algus 00.00 llmastik Päikseline Töö lõpp 00.00 Temperatuur 20,1 0C Absoluut- Instru-mendi Lugemid latilt Kõrguskasvu Keskmised kõrgused või Latipunkti nr. horisondi mm d kõrguskasvud relatiivsed kõrgus kõrgused Jaama nr vahe -
Kindlasti ka trasside käänupunktid ning liitumised teiste trassidega. Teostusmõõdistamine tuleks läbi viia samadelt punktidelt, milledelt toimus märkimine. Samuti tuleks mõõdistus teostada ajal, mil trassi kaevikud on veel lahtised. Isevoolu kanalisatsiooni, kollektrorite, drenaaži ja vetorustike puhul tuleb teostusmõõdistuse käigus määrata kaevude mõõtmed (samuti materjal ja otstarve), kasutatavate torude materjal ja läbimõõt, kõrgused trassi profiili murdepunktides ning trasside ristumispunktid. Soojusvõrkude puhul tuleb välitööde käigus määrata jällegi kaevude mõõtmed ja materjal, kaevudes asetsevate toruotste kõrgused ja suunad, maapinna kõrgus kaevude juures, ristuvad kommunikatsioonid, torude läbimõõdud, lisaks vaatekaevude luukide tsentrite ning luukide asendid. Elektri- ja sidekaablite puhul määratakse kaabli mark (lisaks ristlõige ja pinge) ning kaablite arv
Keskmised Latipunkti Kõrguskasvu Absoluut- Lugemid latilt mm kõrguskasvu Instru- nr. d Jaama nr d kõrgused mendi või vahe- horisondi kaugused tagumisel eesmise relatiivsed
mm-des m-des m-des Kõrgused ± hk ± h Tagasi- Lati -vaade vaade Edasi
Geodeesia II Tahhümeetriline mõõdistamine 1. Põhimõte Kontuurmõõdistamise tulemusena saadakse plaan, millel on kõik maastiku kontuurid ja objektid kujutatud topograafiliste leppemärkidega, kuid projekteerijal on tarvis saada ettekujutust ka maapinna reljeefist s.t. on tarvis määrata maapinna punktide kõrgused. Kõrguste saamiseks on kaks meetodit: trigonomeetriline nivelleerimine; geomeetriline nimelleerimine (kasutatakse horisontaalset vaatekiirt ja vertikaalseid mõõtelatte, mille abil määratakse punktide vahelised kõrguskasvud). Nivelleerimisega määratakse maapinna punktide kõrguste erinevused.ehk kõrguskasvud. Geomeetrilist nivelleerimist kasutatakse just tahhümeetrias kõrguskasv määratakse kauguse ja maapinna kaldunurga järgi.
Generaatori sagedus f =75800,000±0,375 Hz. 3.) Mõõtsime analüsaatori abil sama sageduse ja efektiivväärtusega, kuid siinusest erineva kujuga perioodilise signaali spektri. Juhendaja öeldud signaali kuju oli nelinurkne. - Valisime analüsaatori jaoks parameetrid, mis sobisid signaali spektri mõõtmiseks: o Seadsime sagedusvahemikuks fc = 35-600 kHz o lahutusvõimeks (BW) valisime f =1kHz RBW - Mõõtsime markeri abil ekraanil olevate spektrijoonte kõrgused ja sagedused. - Võrdlesime saadud tulemusi teoreetilistega Mõõdetud spektrite kõrgused ja spektrite sagedused: Tabel 1. Sageduste ja spektri kõrguste mõõtmine ja teoreetilised kõrgused ja sagedused Järjekorra Spektrite kõrgus Spektrite Spektrite sagedus f Spektrite nr. (peak) U [mV] teoreetiline [kHz] teoreetiline kõrgus sagedus f
Laboratoorne töö nr. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1. Tuleb määrata antud kaardil punktide A ja B kõrgused. Kuna punkt B paikneb kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel, tõmban horisontaalide vahele abijoone nii, et tõmmatav joon lõikas määratavat punkti ning paikneks kõrgushorisontaalidega risti. Toimin sarnaselt ka punkti A-ga. Määran nii punktil A kui ka punktil B kaks kaugust: punkti kauguse madalamast horisontaalist (a') ja punkti piiravate kahe horisontaali omavahelise kauguse (a) (vt.
7 2400 8 1210 9 1370 10 2130 11 1460 12 1470 Selleks et leida puuduolev kõrgus näiteks punktile 2 leian tagasivaate ja edasivaate vahe ning liidan selle tagasivaatele (A-le). =T-E = 1126-1210 = -84mm -0,084 m = A + = 63,994+(-0,084) = 63,910 Samal põhimõttel leian kõik teised puuduvad kõrgused. Kõrgused Punkti nr Punkti kõrgus (m) A 63,994 2 63,910 3 63,450 4 62,870 5 63,540 6 63,704 7 62,720 8 63,910 9 63,750 10 62,990 11 63,660
pealiskord, mistõttu maastikus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. Soomes paljandub graniit maapinnal, sest see on Fennoskandia kilbi osa. Kurdmäestik on tekkinud kivimikihtide kurdumisel, kui Maa sisejõudude toimel surutakse kivimikihid kokku. Kivimikihid ,,volditakse" kokku, tekivad mäestikud. (Sarnaselt deformeerub kokkupõrkel auto) Euroopa Alpid, Karpaadid, Aasias Himaalaja, PõhjaAmeerikas Kordiljeerid on kurdmäestikud. Kõrgmäestik mäestik kus absoluutsed kõrgused on suuremad kui 3000 m. Kõrgustik ümbrusest kõrgem lauskmaa osa. Absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 200 500 m. Lauskmaa väikeste suhteliste kõrgustega enamvähem tasane ulatuslik maaala. Liigestatud madalike, kõrgustike, orgude ja lavamaadega. Lauskmaa pinnavormide absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 300400m. Lavamaa e. platoo määratlemine on suhteline. Üldjuhul peetakse platoo all silmas
ruudustikku looduses. Punkti A kõrgus on teada: 63,994, lugem 1126. Minu variandi (variant 12) lahti lugemid punktides: VARIAND LATI LUGEMID PUNKTIDES I 7 10 12 2 4 5 NUMBER 12 1280 2160 1540 2380 1980 1530 Seejärel leian kõrgused. Tagasivaateks on alati punkt A. Kõrguste leidmiseks lahutan punkti A lugemist teiste punktide väärtused. Väärtused, mis leidsin, kirjutasin ruudu nurkadesse. Punktide kõrgused on arvutasin põhimõttel: H2=HA+h, kus h kõrguskasv kahe punkti vahel; h = tagasivaade edasivaade = punkti A lati lugem punkti (2, 3, ....12) lati lugem. Arvutan punktide kõrgused meetrites. Näiteks punkti 2 puhul h = 1126 1280 = -154 (mm)= -0,154 (m); H2= 63,994 + (-0,154)=63,84 (m)
Kõrgussüsteemid Maastikupunktide kõrgusarvude määramisel eristatakse: • absoluutset kõrgust ehk kõrgust geoidist mööda loodjoont • geodeetilist kõrgust ehk kõrgust ellipsoidist mööda normaali • suhtelist kõrgust ehk kõrguskasvu Absoluutne kõrgus H määratakse mere või ookeani keskmisest pinnast, mida nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopind on rahulikus olekus vedeliku pind, mis on igas punktis risti loodjoonega. Seega absoluutsed kõrgused määratakse geoidil. Nullnivoopind määratakse paljude aastate vaatluste põhjal veemõõdulati ehk mareograafi andmetel. Aastast 1946 arvestatakse Eestis absoluutset kõrgust Kroonilinna nullist, mis on määratud Läänemere keskmise nivoopinna alusel aastatel 1825-1840. Käesoleval ajal on meil kasutusel nn Balti kõrguste süsteem – BK77. Absoluutkõrgused Eesti alal on kõige suurema absoluutse kõrgusega Suure Munamäe tipp. Punkti absoluutne kõrgus määratakse nivelleerimise teel
1 PDF created with pdfFactory Pro trial version www.pdffactory.com 13.09.2011 Vahepunktidele kõrguste leidmine Ülesanne · Vahepunktide kõrgused arvutatakse · Arvutada punkti B kõrgus kõrguskasvu instrumendi horisondi meetodil. meetodil ja vahepunktide 1 ja 2 kõrgused · Tagasivaate reeperi kõrgusele liita sellelt instrumendi horisondi meetodil. punktilt tehtud tagasivaate latilugem. · Vahepunkti kõrguse leidmiseks tuleb instrumendi horisondi kõrguselt lahutada
Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2017 1. trigonomeetriline nivelleerimine Kasutasime praktikumis praktilise töö tegemiseks elektrontahhümeetrit. Töö eesmärk oli leida kokku lepitud punktide edasi- ja tagasivaate lugemid, mõõta instrumendi kõrgus, viseerimiskõrgus ja nende andmete abil arvutada välja vertikaalnurk ʋ, punktide kõrgused H jne. B(1...7) 2.Pinnanivelleerimine Meil oli käsitleda maatükk suurusega 10x10 m. Teostasime antud joonisel pinnanivelleerimise. Lähtereeperiks oli ruudu külg C8, mille kõrgus on 13,263. Ala nivelleerimiseks kasutasime kinnist nivelleerimisekäiku. Maapinna(kastide nurga punktid) üksikpunktide nivelleerimiseks kasutasime vahepunktide meetodit. Esmalt tasandasime nivelleerimiskäigu. Nivelleerimiskäik kulges C8 - 05 - C0 - C4 - D6 - C8.
Ülesanne 1. Pikiprofiil joonestada horisontaalmõõtkavas 1:5000 ja vertikaalmõõtkavas 1:200. Ristprofiilid on mõõtkavas 1:200 (horisontaal- ja verikaalmõõtkava on ühesugused). Projektjoone lahendamisel tuleb arvestada kolme fikseeritud punktiga: 1. Projektjoon algab ja lõpeb olemasoleva maapinna kõrgusega 2. Oja ületamisel Pk 4 kohal, kus truubi põhja sügavus peab olema projekteeritava tee pinnast 1,80 m madalamal. Tabel 1.1. Maapinna punktide kõrgused (variant 6) Metoodika: Fikseeritud punktid joonisel 1.1. on: 1. Pk 0, mille kõrgus on 63,721 m, 2. Pk 10, mille kõrgus on 63,927 m 3. Pk.4, mille kõrgus on 59,916+1,8= 61,716 m. Seda maapinna punkti peab projektjoon läbima vähemalt 1,8 m kõrgemalt (üleujutuse vältimiseks). Leian fikseeritud punktide kõrguste ja nende vahekauguste järgi arvutatakse projektjoone erinevate lõikude kalde promillides () H j-H e ipr = × 1000 s
12.201 Kuupäev 4 Instrument Töö algus llmastik Töö lõpp Temperatuur Keskmised Absoluut- Latipun Kõrguskasv Instru- Lugemid latilt mm kõrguskasv kõrgused Jaama nr kti nr. ud mendi ud või horison vahe- relatiivse kaugus tagumis eesmis di
V.A. Leon X24 Töö algus 14:40 Ilmastik Pilvine Töö lõpp 15:53 Temperatuur 14 °C Latipunk Kõrgus- Keskmised Absoluut- Ja Lugemid latilt mm Instru- ti nr. kasvud kõrguskasvud kõrgused am mendi või a horisondi kauguse tagumisel vahe- relatiivsed
Digitaalsel joonisel konstrueeritavad objektid peavad olema kinnitatud nende mõõdistamisel saadud punktidesse. Kasutatavad joonelemendid peavad olema sidusad. 9. Kuhu paigutatakse selgitavad leppelühendid objekti suhtes? Selgitavad leppelühendid paigutatakse objektiga, mille kohta lühend kehtib, samale kihile 10. Milliseid tekstikõrguseid kasutatakse digitaalsel joonisel? Maa-ala plaanil kasutatavate tekstide kõrgused (digitaaljoonise ühikutes) M 1:1000 korral on järgnevad: 1) hoonete leppelühendid (H) koos korruste arvu tähisega, teede ja tänavate nimetused koos alast väljuvate teede sihtkohtade nimetustega, haldusüksuste nimetused, katastriüksuste tunnused ja nimetused hajaasustusalas 2,4; 2) majanumbrid ja hoonete otstarvet iseloomustavad tekstid, kaevude numbrid, katastriüksuste tunnused ja nimetused tiheasustusalas 1,8; 3) maa-aluste tehnovõrkude torude numbrid 1,0;
Latipunkt Kõrguskasvu Absoluut- Lugemid latilt mm kõrguskasvu Instru- i nr. d Jaama nr d kõrgused mendi või vahe- horisondi kauguse eesmise relatiivsed
Pinnamood e reljeef - mingi piirkonna pinnavormide üldine iseloom pinnavormidest moodustuv maismaa ja merepõhja pealispinna kuju. Pinnamood muutub pidevalt sise-ja välisjõudude toimel. Pinnavorm - maapinna ebatasasused, maapinna ja merepõhja osad mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. Madalik - suur, tasane pinnamoega maa-ala, kus absoluutsed kõrgused ei ületa harilikult 200m. Alamik - maailmamere tasemest madalaim ala, mida ei kata vesi. Lauskmaa - enam-vähem tasane maa-ala, kus absoluutsed kõrgused ei ulatu üle 300-400 m, kus küngastikud vahelduvad madalike, nõgude ja laiade orgudega. Lavamaa e platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala. Kiltmaa - ulatuslik, rohkete orgudega liigestunud kõrge tasandik (enamasti üle 500m )
lihtsasti erineva suurusega ruumid mõõta. Teevad ka pindalate ja mahuarvutusi. C) olenevalt mõõdetavast objektist, töö mahust võib kasutada ka tahhümeetrit, mille tulemused on väga täpsed ja saab kohe luua ka 3D mudeli. 6. Nivelleerimise mõiste ja viisid. Niveleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine. Selline mõõtmine kus määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslike erinevusi ehk kõrguskasve. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, st nivoopinnast. Kui niveleerimistööde juures ei ole kõrgusmärke, lepitakse kokku suhtelised kõrgused Viisid: 1.Geomeetriline ehk horisontaalkiirega niveleerimine. Punktidevaheline kõrguskasv määratakse nivelliiri horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. 2.Geodeetiline ehk trigonomeetriline nivelleerimine. Punktidevahelise kõrguskasvu
21.09.201 Töö algus 5 llmastik Selge Töö lõpp 21.09.2015 Temperatuur 13 ˚C Keskmised Absoluut- Latipun Kõrguskasv Lugemid latilt mm kõrguskasv Instru- kõrgused Jaama nr kti nr. ud ud mendi või vahe- horisondi relatiivse kaugus tagumis eesmis punktid ± mm ± mm kõrgus d ed (m) elt elt
Millised on nivelleerimise viisid? Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. Mis on trigonomeetriline nivelleerimine? Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust.
mõõtmise täpsusest ja 3 korda väiksem nurkade mõõtmise täpsusest. Koordinaatide järgi saadud pindala täpsus on S*S2, kus S on maatükiga pindvõrdse ruudu küljepikkus ja S on maatüki piirpunktide koordinaatide keskmine viga. 3. Pindala graafiline määramine toimub plaanil: maa-ala jagatakse lihtsamateks geomeetrilisteks kujunditeks ja plaanilt mõõdetakse iga kujundi küljepikkused või kõrgused ning arvutatakse kujundi pindala. Maa-ala pindala saadakse kujundite pindalade summana. Kasutatakse juhul, kui on olemas maa-ala kohta plaan, aga puuduvad looduses mõõdistamise andmed. Täpsus sõltub plaanil mõõdetud joonte pikkusest, plaani mõõtkavast ja ka kujundist. Täpsemad tulemused saadakse suuremõõtkavalistel plaanidel ja maatüki kolmnurkadeks jaotamisel. Täpsus on ligikaudu 0,5% maatüki pindalast,
astanguid ja järsakuid. Need on kujunenud enamasti lainete purustava ja kulutava tegevuse tulemusena. · Kulutusvormid lained kulutavad ja tekivad näiteks, rannakaljud,rannajärsakud ja murrutuskulpad jne. · Kuhjevormid- lained kuhjavad ja tekivad näiteks, meretasandikud,järvetasandikud,rannavallid ja maasääred jne. Rannavallid Rannavallid on kujunenud laine kuhjava tegevuse tagajärjel.Rannavallid on valdavalt mõne meetri laiused ja 2-3meetri kõrgused. Aastatuhandeid tagasi tekkinud rannavallid on jäänud kohati mitme kilomeetri kaugusele tänapäevasest merest nagu Lahemaal, Alutagusel ning Loode-Eestis Nõva ja Vihterpalu ümbruses. Murrutusastang e. pank Murrutusastangud ehk pangad on kujunenud laine kulutava tegevuse tagajärjel. Pangad on kõrged ja järsu kallakuga. Tuntumad murrutusastangud on Pärnu lähedal Valgerannas ja Sõrve poolsaare idarannikul. Pankasid esineb palju Põhja-Eesti paekalda merelähedastes
Praktikum nr 5. Nivelleerimisvõrgu tasandamine. Ülesanne 1. Tabelis 1 on antud lahtise nivelleerimiskäigu mõõtmisandmed. Lähtepunktide kõrgused on HA=34,286 m ja HB= 41,522 m. Koostada mõõtmistulemuste võrrandid ja maatriksid ning leida tundmatute punktide kõrgused ja standardhälbed ning mõõtmistulemuste parandid vähimruutude meetodil. Koostada tasandustulemuste koondtabel(Tabel 10). Tabel 1.Nivelleerimiskäigu mõõtmisandmed. Vastavalt lähteandmetele koostame parameetrilised võrandid geomeetrilise v nivelleerimise prototüüpvõrrandi Hj-He=ΔHej+ ΔH eeskujul. Vastavalt saame neli ej parameetrilist võrrandit: H1-HA=2,179+v1
3. Tunned kirjelduse järgi ära pinnavormid: a) OOS - pikliku kujuga ja on tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel jää lõhedes b) LANGATUSLEHTER tekib salajõgede uuristava ja lahustava toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena c) RANNAVALL merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnev vall, enamasti kaarekujuline, mõnesaja meetri pikkused ning 12 kõrgused pinnavormid d) MAASÄÄR 23 meetri kõrgused, kuni sadakond meetrit laiad ning enamasti alla 1 km pikad vallid, mulle merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem e) KALDAVALL jämedateraline, harilikult liiv, kuhjatakse voolusängi vahetus läheduses f) OTSAMOREEN tekib liustiku serva ette, kui liustik lükkab enda ees kivimeid g) MÕHN - tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel järvedes
kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra paljand Aluskord on tard ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pinnakate pealiskorra pindime osa mis koosneb pudedatest setetest. 3. Moreen erineva suurusega kivimiosakestega segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud Rändrahnud kõige suuremad kivid moreenis Kivikülvid rändrahnud moodustavad kivikülve. 4. Kõrgustikud pinnavormide kogum, kus absoluut kõrgused ulatuvad kuni 100meetrini. Ümbruskonnast kõrgemad alad. Lavamaad 3070 meetrini ulatuvad ümbrusest kõrgemad tasandikud. Madalikud kuni 50m kõrgused tasandikud mis on olnud pikka aega vee all. Nõod ja orundid paiknevad kõrgustike vahel. 5. Kõrg ja madaleesti erinevus kõrgEesti vabanes jää ja vee survest varem kui madaleesti, madaleesti oli pikka aega veega kaetud. 6. Mandrijäätekkelised pinnavormid
EKVATORIAALNE VIHMAMETS 1. Kliimavööde ekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju 3. Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus- Guinea 4. Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7
iseloomustab väike temperatuuri amplituud, kõrge õhutemperatuur ja tihedad vihmasajud . Päike on aasta läbi kõrgel või siis seniidis. Ekvatoriaalne vihmamets hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu-Aasia piirkonna. Floora Kõige tüüpilisemad taimed vihmametsades on viigipuud, bambused, mangroovtaimed ja laanid. Taimed kasvavad vihmametsades 3 eririndel. Kõrge rinne: 40-30m kõrgused. Keskmine rinne: 30-20m kõrgused. Madalrinne: 20m või madalamad. Fauna Loomastik vihmametsades on üsna värvikirev. Seal leidub imetajaid, roomajaid, linde kalu ja ka selgrootuid. Imetajatest elab seal kõige rohkem primaate ja kasslasi. Näiteks primaatidest gorillad, orangutangid ja simpansid ning kasslastest puumad, leopardid ja jaaguarid. Roomajatest elutsevad seal boamaod, anakondad, võrkpüütonid, sisalikud, krokodillid jpt
Tihe karvkate, Öölomadel on suured silmad, Linnud on kärarikkad, Paljud liigid on värvikirevad, Mardikad helendavad öösel Taimed Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks osaks. Arvukalt kasvab seal parasiittaimi-kes toituvad teistest taimedest ja saprofüüte ehk kõdutaimi. Puude okstel ja tüvedel kasvavad sõnajalad, kaktused jt. taimed, keda taolise eluviisi järgi nimetatakse epifüütideks.Puud ja taimed kasvavad rinnetena. St, et kõige kõrgemal on 30-40 m kõrgused väikeste lehtedega puud, keskel 20-30 m kõrgused suuremate lehtedega puud ja puude all varjus katavad maapinda õhukesed lehekihid.Vihmamets on tihe,lopsakas ja liigirikas. Taimede ja puude kasutamine Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab ka palju söödavaid taimi. Näiteks sidrun, apelsin, banaan, kohv, kakao, piprad, vürtsid, kaneel, vanill jt. Siinsete taimede õli ja ekstrakt on tähtis tooraine ravimite valmistamisel.
rühmiti paiknevad pinnavormid; pinnavorm - ümbritsevast alast erinev maapinna osa; absoluutne kõrgus ja sügavus - Mingi koha kõrgus või sügavus merepinnast; suhteline kõrgus ja sügavus - koha kõrgus mäe jalamilt, sügavus nõo pervelt. Näitab, kui palju on üks punkt teisest kõrgemal või madalamal. 2. # Horisontaal on looduses mõtteline joon, mis ühendab merepinnast ühel ja samal kõrgusel olevaid punkte. # Horisontaalide vahe näitab, mitme meetri tagant kõrgused muutuvad. # Kui samakõrgusjoonte vahed on väiksed, seda järsem on tõus. 3. küngas - suhteline kõrgus alla 200m; mägi - suhteline kõrgus üle 200m; mäeahelik - reastikku paiknevad mäed mäestik - kõrvuti olevad mäeahelikud koos nende vahel olevate orgudega. mägismaa - mägiline maa-ala, kus madalad mäeahelikud vahelduvad kõrgendike ja madalate nõgudega. 4. # Keeruline põlde harida - rajatakse terrasse; # Karm kliima - vähestele kultuurtaimedele sobilik;
Laboratoorne töö Elektrokardiograafia Eesmärk: 1. Tutvuda EKG registreerimise metoodikaga. 2. Määrata südame asend (elektriline telg). 3. Analüüsida EKG-d II standardlülituses. Töö vahendid: sirkel, joonlaud, elektrokardiograaf, Katsealune: Ette antud tundmatuinimese EKG Töö teostaja: Südame elektrilise telje määramine Einthoveni kolmnurga järgi. 1. Mõõda I, II, III standardlülituses R saki kõrgused 2. Joonesta ring ja konstrueeri sinna võrdkülgne kolnurk (vt. Joonis 4) 3. Märgi joonisel kolmnurga külgede keskpunktid ning märgi R1, R2, ja R3 kõrgused nii, et nad asetseksid kolmnurga külgedel täpselt keskel (vt. Joonis 4) 4. Konstrueeri nurk nagu on näidatud joonisel 4. 5. Mõõda nurk väärtus ja määra südame telje asend (vt. Joonis 5ja 6) Nurga väärtus on umbes 60o, sellest võib järeldada, et süda paikneb normaalses asendis. Töö tulem
on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni latvadeni. Arvukalt kasvab seal parasiittaimi, kes toituvad teistest taimedest ja saprofüüte ehk kõdutaimi, kes toituvad seente abil lagunevast orgaanilisest ainest. Puude okstel ja tüvedel kasvavad sõnajalad, kaktused jt. taimed, keda taolise eluviisi järgi nimetatakse epifüütideks. Kuna ekvatoriaalsetes vihmametsades on ka südapäeval hämar, kasvavad puud ja taimed seal rinnetena. See tähendab, et kõige kõrgemale ulatuvad 30-40 m kõrgused väikeste lehtedega puud, keskmise osa moodustavad 20-30 m kõrgused suuremate lehtedega puud ja puude all varjus katab maapinda õhuke lehepuru. Ookeanide rannikuil on mõned puud kohastunud soolases ja vesises keskkonnas. Need on mangroovtaimed, mis moodustavad tiheda mangroovtihniku. Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab ka palju söödavaid taimi. Näiteks sidrun, apelsin, banaan, kohv, kakao, piprad, vürtsid, kaneel, vanill jt. Siinsete taimede õli
katastriüksuste tunnused ja nimetused hajaasustusalas 2,4; 2) majanumbrid ja hoonete otstarvet iseloomustavad tekstid, kaevude numbrid, katastriüksuste tunnused ja nimetused tiheasustusalas 1,8; 3) maa-aluste tehnovõrkude torude numbrid 1,0; 4) plaanil esitamiseks valitud kõrgusarvud, kõlvikute ja katendite tähised, kõik ülejäänud tekstid 1,4. 11. Teksti kõrgused vähenevad mõõtkavade vähenemisel. 12. Digitaalsel maa-ala plaanil võib kasutada kõiki värvitoone, välja arvatud mustale või valgele värvitoonile lähedasi värvitoone, mis arvutikuvaril või väljatrükil võivad jääda märkamatuks. 13. Maa-ala plaani mõõtkava valik sõltub projekteerimise lähteülesandest või projekteerimisnormidest ning teostusmõõdistamisel ehitise (eelkõige tehnovõrkude) valdaja ja kohaliku omavalitsuse nõuetest
5. Kõrgustikud: koosnevad küngastest (suhteline kõrgus alla 200m). Tavaliselt ebatasane pinnamood, kus künkad vahelduvad nõodega. Tasandikud/lavamaad: ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida ääristavad astangud. Lavamaa on tihti vähemalt ühest küljest piiratud järsema nõlvaga. Näiteks Viru lavamaa põhjapiiriks on Balti klint. Lavamaa reljeef on enamasti võrdlemisi tasane, kuid mõnikord lõikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud. Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on palju aega üleujutatud mere ja suurte järvede poolt. 6. Voored on leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Oosid ehk vallseljakud on enamasti liivast, kruusast või veerisest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravhaljalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Mõhnad liivast ja
järg min e = eel min e + parandatud 36. Maa-ala plaani koostamine Plaani koostamiseks: 1)Konstrueeritakse koordinaatide võrk(1010 cm)nii nagu teodoliitmõõdistamisel. 2)Omistatakse koordinaatide võrgujoontele väärtused kas riiklikus või muus süsteemis. 3)Kantakse plaanile geodeetilised punktid(riiklikud, kohalikud, teodoliitkäigupunktid). 4)Kantakse plaanile lati punktid ja situatsioon ning kirjutatakse nende punktide kõrvale arvutustega saadud kõrgused. Punktide numbreid plaanile ei kirjutata. 5)Konstrueeritakse horisontaalid etteantud lõike vahega. Horisontaalid konstrueeritakse analoogiliselt pinna nivelleerimisele ainult selle vahega, et lati punktide võrgust moodustatakse kolmnurgad mitte ruudud. Lisaks tuleb interpoleerida ka piki skeletijooni. Plaan vormistatakse analoogiliselt pinna nivelleerimise plaanile. Kaasajal tehakse tahhümeetrilist mõõdistamist elektrontahhümeetriga mis mõõdistamise käigus on
LABORATOORNE TÖÖ NR 3. MÕÕTMISED TOPOGRAAFILISEL KAARDIL III Eesmärk: Määrata punktide kõrgused, joone AB kalle ja koostada joone AB pikiprofiil. Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine. 0,4cm - 2,5m 0,1cm - X m 2,5 x0,1 X= = 0,625cm 0,4 HA= 45 + 0,625= 45,625m HB= 47,5m Metoodika: Ülesande lahendamiseks kasutan kaarti mõõtkavas 1:20 000. Kaardile on märgitud punktid A ja B, nendele punktidele tuleb määrata kõrgused. Punkt A asub kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel. Selle punkti kõrguse saab arvutada interpoleerimise teel, kasutades punkti piiravate horisontaalide kõrgarvusid. Läbi määratava punkti tuleb tõmmata kaardile abijoon, mis oleks risti teda piiravate horisontaalidega. Tuleb mõõta kaugus mööda abijoont punkti piiravast väiksema kõrgusarvuga horisontaalist kuni määratava punktini (0,1cm) ning kaugus mööda abijoont punkti piirava kahe horisontaali vahel (0,4cm).
................. * Mõnele kolmnurgale ei saa joonestada kolme kõrgust. ................ * Mõnele kolmnurgale saab joonestada rohkem kui kolm erinevat kõrgust. ............. * Mõnikord võib kõrgus ühtida kolmnurga mõne küljega. ............... * Mõne kolmnurga kõrgus on suurem kui selle kolmnurga ümbermõõt. ............ * Mõne kolmnurga kõik kolm kõrgust on võrdsed. ............... 3. Millistele kolmnurkadele on joonestatud kõrgused? 4. Joonesta kolmnurkadele kõrgused. 6. Joonesta kolmnurk, mille üks külg 5. Joonesta kolmnurk külgedega 7 on 6,8 cm ja selle lähisnurgad 45º ja cm, 5 cm ja 5,5 cm. Joonesta 60º. Joonesta kolmnurgale kõrgus ja kolmnurgale kõrgus ning mõõda see. mõõda see. Tee vajalikud mõõtmised
signaali spektri mõõtmiseks. Mõõtsime spektrijoone amplituudi ja sageduse ning saime, et tulemused langevad peaaegu kokku generaatori väljundsignaali andmetega. 2. Mõõtsime analüsaatori abil sama sagedusega ja suurusega, kuid siinusest erineva kujuga perioodiliste signaalide spektreid. Selleks seadsime generaatori väljundsignaali kujuks nii nelinurga, kolmnurga ja kahepoolse kolmnurga ning mõõtsime markeri abil spektrijoonte kõrgused ja samuti ka joonte sagedused. Saadud tulemused kandsime tabelisse nr. 1. 3. Mõõtsime amplituudmoduleeritud (AM) ja sagedusmoduleeritud (FM) signaalide spektrid. Selleks kasutasime signaali allikana kõrgsagedusgeneraatorit välise modulatsiooniga reziimis. Mõõtmiseks seadsime generaatori HP8648B väljundisse signaali, mille parameetrid olid: kandesagedus 200 MHz, moduleeriv sagedus 50 kHz, modulatsiooni tüüp: väline, AM korral modulatsioonitegur 60% ja FM korral deviatsioon 100 kHz
Mangroovtaimed · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Mangroov · Paari meetri kõrgused · Kasvavad soolastes vetes · Kannatavad hästi soolast vett · 80 liiki mangroove Mangroovide juured · Nende juured on eriti hapnikuvaeses mudas · Et hapniku saada on nende juured osaliselt maapealseteks arenenud · Kuigi nad on soolase veega kohastunud pole see neile vajalik · Ükski teine taim pole nii hästi kohastunud kui mangroov Hall mangroov · Hingamisjuured · Kõige tavalisem Austraalias · Kasvab kõige esimesena
Pronksiaeg Algas 4000 aastat tagasi. * ornamendiga tarbeesemed ( ringid, jooned, lained); * pronksehted ( suured, maagiline tähendus). Ka Eestist leitud; * menhirid (kelti keeles ''pikk kivi'') mitme meetri kõrgused looduslikud kivisambad, näiteks Põhja-Prantsusmaal Britange'is; * dolmenid (kelti keeles ''kivilaud'') algelised hauakambrid (kiviplaadid, millele toetub varikatus). Leiud Põhja-Aafrikas, Aasias, Euroopas: - kuulsaimad Inglismaal Stonehenge'is; - asuvad nelja ringina (välisringil 30 dolmenit) ilmakaarte järgi, kujutavad endast kuukalendrit; - dolmenid on erineva kõrgusega; - kummardati Päikest ja toodi ohvreid; - sihiteadlik planeering ja ilutaotlus.
Etioopia Koostas: Kristiina Moosel Etioopiast Pealinn Addis Abeba. 1 127 127 km2 Amhara keel. 73 053 000 inim. Viisnurk lipul ja vapil. Etioopia mägismaa Põhjas u 700km laiusel alal Üle 4500m kõrgused 11 Simeni mäge. Majandus Suurim tsiibeti tootja. Ligi 90% tsiibetit. Kasutatakse söögiks. Eksport Kohvipuu kodumaa. Esimesed kohviistandused aga Jeemenis. 10. Suurim kariloomade eksportija Kuld, nahatooted, erinevad õlid Etioopia köök. Erinevad juurviljad, liha ja pearoog. Amharas tuntud Tihlo. Mitu inimest söövad ühest kausist laua keskel. Ei sööda siga ega karpe. Kasutatud kirjandus. Wikipedia.com Google pildiotsing.
GPS -vastuvõtja 4. Mis on geoid ning kuidas seda määratakse ja milleks geoidi kasutatakse? 1 Geoidiks nimetatakse maailma ookeanide ja merede rahulikus seisus olevat veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla. Geoidi pind on absoluutkõrguste määramisel nullnivoopinnaks e. nivoopinnaks, mida kasutatakse nivelleerimisel. 5. Kuidas määratakse absoluutsed kõrgused? Absoluutsed kõrgused määratakse nullnivoopinnast, mis on määratud paljude aastate vaatluste põhjal veemõõdulati või mareograafi näitude alusel. Absoluutne kõrgus on seega nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus. 6. Milliseid kõrgusmärke kasutatakse nivelleerimisel? Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke.
9kl. pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest pinnavormid maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest kõrgustikud ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud madalikud kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud klint järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri vahelisele piirile Balti kilt üks suurimaid kulutusastanguid Põhja-Euroopas kuesta tähistab asümmeetrilist mäge, mille üks nõlv on lauge, teine järsk
muljuda, sest poolvalminult on need väga õrnad ja muljumiskohad tumenevad juba mõne tunniga. Säilitamine. Värskeid kupraid pikemat aega säilitada ei saa, tarvitamiskõlblikuna säilivad need temperatuuril +7...+8°C ja 90- 95% õhuniiskuse juures vaid 2-6 päeva. Küll aga saab neid kestvamalt säilitada sügavkülmutatult või kuivatatult. Sordid. USAs ja Lõuna-Euroopas viljelevatest sortidest on tuntumad 1,5-1,8m kasvukõrgusega `Lousiana Green Velvet` ja ´White Velvet`, 1,2-1,5m kõrgused `Clemens Spineless` ja ´Emerald` ning madalakasvulised (keskmiselt 0,9m kõrgused) `Dwarf Green Long Pod` ja `Perkins Spineless`. Allikas: Maalehe Raamat, 2008, Leopold Meensalu, ,, Peenralt Potti "
Doveri kalju Dover Cliff Doveri kalju Asub Inglismaal, 129 km kaugusel Londonist Kuni 503 m kõrgused ja u. 14 km pikkused kaljud on tekkinud kiiresti voolavate jõgede erosiooni ja toetuseta jäänud ülemiste kihtide allakukkumise tagajärjel. Asukoht Kaljud koosnevad peamiselt pehmest, valgest lubjakivi väga peeneteralisest struktuurist Tegemist järskrannikuga Rannanõlv ka järsk Lainete poolt kulutav tegevus Setted viiakse lainete poolt eemale Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku jalamile paigale.
Eesmärk määrab arengu Kristin Parm Eesmärgikindlus lubab meil olla ise oma elu peremees, veel enam- ka teisi juhtida. Eesmärk tiivustab arenema Sea endale kõigis olulistes valdkondades üks selge eluline eesmärk Valluta kõrgused etapphaaval. Jaota suuremad eesmärgid säärasteks lähema aja ettevõtmiseks, mitte täitmist saad järjepidavalt kontrollida Praktiline oleks mingiks ajaks- kuuks, kvartaliks või aastaks- pühendada kõik jõud ühes suunas edasiliikumisele Ära varja enda eest tulevasi raskusi ja takistusi, vaid püüa mõelda välja neid ületavaid abinõud. Mida kaalukam eesmärk, seda enam kipub see allutama kogu ülejäänud elu, tekitades probleeme ja pingeid
mõõdistab ja esitab teostusjoonise. Teostusjoonisel näidatakse kõrvalekalle. Kui kõrvalekalle on liiga suur siis tuleb maha lõhkuda ja uuesti teha. Kui kõrvalekalle on piiripealne, siis on vaja esitada joonised konstruktorile ja saada tema nõusoleks. Välitööde puhul ja trasside ehitamisel märgib geodeet samuti ära kõik kaevude, valgustipostide asetused, kõnniteede ja muude teede servad ja kõrgused. Seda võib teha täiesti lihtsa puuvaiuga, lüües see kindlalt maa sisse ja kokkuleppe värvidega tähistada kaevude asukohad, valgustuspostide asukohad ja ka asfaldi algus joon. Samale vaiule märgitakse ka kaevude ja asfaldi kõrgus. (vt Joonis 6) Hiljem seotakse need andmed linna geoportaaliga. Joonis 6. Kergliiklustee Ehitus Allikas: …………….. kogust 8 3.4 Kameraaltöö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
