Haapsalu Gümnaasium MÄLESTUSTE MÄLESTUS Uurimistöö Eva Liisa Saag 11. b klass Juhendaja õpetaja Taimi Vilta Haapsalu 2011 SISSEJUHATUS Tsiteerigem romaani ,,Tõde ja õigus viienda osa lõppu: ,,Nõnda jäi Indrek üksi kääksuva kaanega kirstu juurde, millel pidi olema veel Vargamäe Krõõda aegne lõhn. Indrek polnud kunagi seda Krõõta näinud, sest ta suri enne, kui Indrek sündis, aga tema nime ja mälestustega puutus ta igal pool kokku, kui ta liikus Vargamäel. Indrekul endal polnud temast mälestusi, vaid tema mäletas ainult teiste mälestusi, temal oli nii öelda mälestuste mälestus. Ja äkki tundus talle siin kirstu ääres seistes, et kogu elu polegi muud kui ainult mälestus või mälestuste mälestus, kõik ülejäänu on tühine, et selle võiks rahulikult loovutada. Ju...
Kehtiv ja kehtetu otsustus Kõik inimesed on rikkad ei ole kehtiv, Mõni inimene on rikas Mõni inimene ei ole rikas kehtib Loogiline ruut ehk otsustuste vastasolek. A vastupidised E Kehtiv+ Mittekehtiv - I O määramatu ? 1) A & E kontraarsed, vastuolulised a) A+E-; E+A- b) A-E?; E-A? 2) A & O; E & I kontradiktoorsed, vasturääkivad a) A+O-; E+I- b) A-O+; E-I+ c) O+A-; I+E- d) O-A+; I-E+ A?O? E?I? 3) A & I, E & O subordinaared, alluvad a) A+I+, E+O+ b) A-I?; E-O? c) I+A?; O+E? d) I-A-; O-E- 4) I & O osavastupidised, subkontraalsed a) I+O?; O+I? b) I-O+; O-I+ Kõik S on P üldjaatav A (kel pole pead, sel olgu jalad) Ükski S ei ole P üldeitav E Mõni S on P osa jaatav I Mõni S ei ole P osaeitav O (eksisteerib eluolendeid kes ei ole arukad) Otsene jär...
Filosoofia ehk välismaailmaga seonduvate küsimuste ja mõtete loogiline seletamine aga see ei ole õpetus. Kõik algas sellest: 1) küsimusest, miks ja kuidas maailm loodi ja kuidas see tekkis Esimene vastus sellele küsimusele oli MÜÜT (narratiiv, jumalik põhjus) Teine vastus sellele küsimusele oli filosoofiline argumenteeritud tekst ning mõistuslik põhjus. Sellega kadus ära müüt, jumala ning narratiivi vorm. Filosoofia erinevad harud: (küsimuste alusel jagatud) 1) Ontoloogia - küsimus maailma kohta (näiteks: mis on maailm? millest sai maailm alguse? kõik mis puudutab maa-taeva-looduse-inimese terviklikkust) 2) Epistemoloogia - küsimus teadmisest (näiteks: kuidas me teame, et puud seisavad paigal? kuidas me saame seda väita? 3) Eetika - elu normid (näiteks: miks pole õigust inimest tappa?) 4) Metafüüsika - küsimus olemise olemusest (näiteks: mis on elumõte? kas jumal on olemas? mida ei saa k...
ARVESTUSTEST 9.1 (MAJANDUSE TASAKAAL. KOGUNÕUDLUS JA KOGUPAKKUMINE. KEYNESE RIST. SÜSTID-LEKKED) (punkte 17/19st, hinne 8,95/10st) NB! Kaks vastust on valed 1. Kui riik karmistab keskkonnakaitse nõudeid, kutsub see esile: a. Tootmiskulutuste suurenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke paremale b. Tootmiskulutuste suurenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke vasakule c. Tootmiskulutuste suurenemise tooteühikutele ja AD kõvera nihke vasakule d. Tootmiskulutuste vähenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke vasakule e. Tootmiskulutuste suurenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke paremale 2. Kogunõudluse kõver tõuseb, kui: a. Langeb intresside tase b. Kasvab tulude tase c. Suurenevad investeeringud tootmisvõimsuste laiendamiseks d. Alaneb rahvusliku valuuta kurss e. Kõik eelnevad vastused õiged 3. Kogunõudluse kõvera taseme langus on: ...
28. POLIITILISED ÕPETUSED Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada Kui eelvaates oleks kõik näha oleks kõik teada 1. Mis põhjustas nende poliitiliste õpetuste kujunemise? Konservatism Prant...
Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 Üks õige vastus 1. Isiklik tulu (PI) - see on: A. aastas toodetud kaupade ja teenuste maksumus B. majapidamiste poolt aastas saadud tulu C. isiklikuks kasutamiseks mõeldud tulu peale maksude tasumist D. antud maal erasäästude arvel kujunenud summa E. SKP miinus amortisatsioon ANSWER: B 2. Allpooltoodust lülitatakse SKP sse: A. koduperenaise teenused B. kasutatud auto ostmine naabrimehelt C. uute aktsiate omandamine bõrsimaaklerilt D. õpiku maksumus kohalikus raamatuäris E. aktsiate ostmine äriühingult ANSWER: D 3. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: A. puhasinvesteeringud B. puhtad välisinvesteeringud C. kulum D. fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamiseks E. vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks ANSWER: C 4. Kui rahvatulust arvata maha tulumaks kasumilt, jaotamata (säilitatud...
Tallinna tööstushariduskeskus Ettevõtte Logo Analüüs Koostas: Chris Naerismaa 303 SKA Tallinn 2011 Mina valin oma analüüsiks Prisma peremarketi. Prisma logo koosneb neljast värvist: oranz, kollane,roosa ja põhivärv roheline. Mina arvan , et ettevõtte logo värvid on üsna head. Need värvid tekitavad minus väga suve meeleolu. Kuna Prisma peremarket on tuntud kui terve pere keskus, siis sellised värvid on just sobilikud, kuna suvi on üks üllatavalt tore aeg, kus kõik koos on, ja usun , et ka terve pere saab ...
Kas armastus saab tappa ? Sajandite jooksul on kindlasti inimeste mõttemaailmas tiirelnud küsimus, kas armastus saab tappa. Minul tuleneb sellest ka teine küsimus, mis see armastus üldse on. Filosoofid, mõttetargad ja teised inimesed on otsinud nendele küsimustele igalt poolt vastuseid. Kas nad on selle juba leidnud? Mis arvan mina, mis on armastus ja kas armastus saab tappa armastatuid? Mis on armastus? Armastuse tähendust saab igatpidi võtta, igal inimesel on omad arvamused armastuse tähendusest ning sellepärast on väga raske üheselt ning ammendavalt seda defineerida. Olen kuulnud ning uurinud, et paljud arvavad, et see on mitmetahuline nähtus, side. Armastus võib väljenduda mitmeti, nagu näiteks tunnetes, mõtetes, käitumises ja hoiakutes. Enamikes keeltes puudub üldse sõna ,,armastus". Näiteks handi keeles ...
Helina Väärtmaa 11A Üllatuspidu sünnipäevalapsele Eesmärk: valmistada rõõmu sõbrannale, et keegi ei ole ta sünnipäeva ära unustanud ning kokku kutsuda kõik tema sõbrad ja sõbrannad ning veeta nendega koos ühs mõnus õhtu. Kutsete saatmine: kutseid kui selliseid ma ei teeks, ma loon Facebooki ürituse ning lisan sinna kõik inimesed, kes on sellele peole kutsutud, see on kõige lihtsam viis kõikide inimestega õigel ajal ühendust saada ning neile lihtsalt ja kiirelt informatsiooni jagada. Ürituse kavandamine: Ruum: koht kus ma selle üllatuspeo korraldan asub väätsal. Selle koha nimi on Väätsa kodanikumaja. Mööbel: kõik mööbel mida mul selle peo jaoks vaja läheb on seal olemas, ei ole vaja endal sinna mingeid toole, laudu vms tassima hakata. Muusika: muusika saamiseks viin ma sinna kõlarid ja siis läpaka, millest on hea mugav muusikat lasta kuna seal koha peal ei ole muusika laskmiseks mingeid vahendeid. Nõud: kõik po...
Bioloogia 11.klass Elu tunnused 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Kõikidel organismidel on aine-ja energiavahetus. 3. Kõik organismid kasvavad ja arenevad. 4. Kõik organismid paljunevad. 5. Kõigil organismidel on püsiv sisekeskkond. 6. Kõik organismid reageerivad ärriusele. 7. Kõik organismid on keerulise ehitusega. 8. Evolutsioneerumine. •molekul – aine väiksem osake, millel on kõik selle aine omadused •organell - raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne •organism – elusolend, kes kasvab, areneb ja kellel on terviklik keha, ainevahetus ja sigimisvõime •populatsioon – sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas paigas •kooslus – kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas paigas •ökosüsteem – samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos eluta keskkonnaga •biosfäär – kogu maakera elukeskkond Eluslooduse tasemed 1. Molekuli tase 2....
Mina olen kõik Mina olen kõik, sest ma olen inimene ja inimene on midagi erilist. Mul on oma hing, oma mõttemaailm, oma vorm ja kuju, ja veel palju muud, mida palja silmaga üldse ei näe. Juba antiikfilosoofias öeldi, et Zeus on kõik ja kõigis. Kõigis ehk siis meis. Mille poolest erineb tema meist? Kõik nähtused on võrdväärsed vahet tuleb teha olemusel ja nähtusel. Olemus on asjade, hinge olemus. Mina olen inimolemus. Iga inimene on terviklik. Mul on olemas kõik, mis vaja. Ja ma ei räägi materiaalsetest asjadest. Thalese õpetust peetakse esimeseks, mis hakkas tegema selget vahet olemuse ja nähtumuse vahel. Ta väitis, et kõige kiirem on mõistus, sest ta jõuab läbida kõike. Mul on mõistus ju olemas. Vähemalt enda arvates. Samuti on inimene seotud loodusega. Seda kinnitas Anaximenes, kui väitis, et inimese hinge läte on õhk. Inimene on kõikjal ja on kõigega seotud. Seega olen mina samuti. Mina olen tõe...
Universumi algus (Suur Pauk) Kõik, millel on algus on ka lõpp ja millel on lõpp on ka algus. Ka meie universumil pidi olema algus ja ka meie universumil tuleb kunagi lõpp. Juhtiv ja ka kõige tõenäolisem teooria teaduses on, et universum sai alguse suurest paugust. Alguses oli kogu universum tühi, kogu mateeria, mis on olemas tänapäeva universumis tuli ühest, kujutlemata tihedast olekust. Iga täht, iga planeet, iga aatom, iga rohulible, iga veetilk, kõik mida me näeme enda ümber ja ka see millest me ise koosneme loodi suure paugu esimestel sekunditel. Mittemillestki sai järsku kõik. 1929. aastal avastas astronoom Edwin Hubble, et galaktikad ei ole universumis ainult ühe koha peal. Ta avastas, et galaktikad mitte ainult ei liigu, vaid lendavad meist eemale väga suurtel kiiruste. Hubble'i avastused on suure paugu teooria aluseks, kuna fakt, et kõik galaktikad universumis liiguvad üksteisest eemale tähendab, et univer...
TEGELASED : Julia Vanessa Erica Janet Kate Emily Olivia Tom Mike Alex Rick Rob Dave Kõik osatäitjad on alguses pikali maas . Siis tõuseb Julia , niii nii teised kordamõõda .. Julia : ( uniselt , uimaselt ) Kus ma olen ? Aii , mu pea . Janet : Mis juhtus ? Kus me oleme ? Rick : Alles olime lennukis ja nüüd äkki siin . Saarel , mida me ei tea . Rob : Appi ! Ma pean koju saama , ruttu .. Mind oodatakse ..( tõuseb püsti ja hakkab rahutult ringi käima ) Erica : Rahune ! ( haarab Robil õlgadest ) Me peame jääma rahulikuks. Paanikat pole mõtet tekitada . Rick : Äkki siin saarel on veel inimesi . Me peaks hargnema . Kate : Milleks ? See on meie saatus . Meid pannakse proovile . Alex : Mina saatusesse ei usu . Tal on õigus , peaks hargnema . Vanessa : Eii , ma kardan . ! Me ei tea , mida see saar endas peidab . Olivia : (tõuseb püsti ) Kõige õigem oleks jääda siia , mere äärde . Mõõduvad laevad näeksid siis meid . Tom : (oma ette ) Ma ei sa...
Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama. (J.W. Goethe) ,,Elu on meile vaid laenuks antud" (Karl Ristikivi) Me kõik oleme erinevad ja keegi meist ei saa näha maailma samasugusena. Meil on kogemused, mis võivad olla nii head kui ka halvemad, aga need õpetavad meid ja neid on vaja. Samuti vajame ka ilusat lapsepõlve, mälestusi, vanemaid, kodu ja sõpru. Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Mõned teevad selleks rohkem, mõned vähem. Oma peaaegu kahekümne nelja eluaasta kogemustest olen nii mõndagi õppinud ning tean, et üksnes eluraskused õpetavad meid elu hüvesid hindama. Shakespeare ütles kord, et elu on rooside ja okastega palistatud tee. Jah tõesti, nii see on. Meie elus on palju ilusat, kuid tihti tuleb ette ka raskusi. Mäletan aega, kus sain 17 ja pidin olude sunnil kodust lahkuma. Tihti juhtus, et olin päevi sööma...
Õnne valem meie elus Õnn on miski, mida me kõik arvame vajavat. Me võibolla ei pane ise tähelegi enam, et päevast päeva me tegelikult otsime õnne. Seda maagilist tunnet, mis peaks tegema kõik heaks ning lahendama kõik meie probleemid. See kolmest tähest koosnev sõna on muutunud meie jaoks niivõrd oluliseks, et teinekord ei saa me arugi kui see otse meie nina ees on. Tihtipeale on õnn just väikestes asjades, kuid see jääb meil niisama lihtsalt märkamata, sest rajame oma õnne ootuse peale mõeldes ning lootes alati midagi muud ja paremat. Teinekord tunned õnne ära alles siis, kui oled selle just kaotanud. Iga inimese jaoks on õnnel ja õnnelikul elul oma tähendus. Mõne jaoks tähendab õnne uus uhke auto või kontserdi piletit kuulsale bändile. Teine on aga õnnelik, kui suudab ära toita oma pere. Kõigil meil on ka erinevad väärtused eri positsioonidel. Mõne jaoks on esikohal tervis, kuid teisel on jällegi tä...
Õnne valem meie elus Õnn on miski, mida me kõik arvame vajavat. Me võibolla ei pane ise tähelegi enam, et päevast päeva me tegelikult otsime õnne. Seda maagilist tunnet, mis peaks tegema kõik heaks ning lahendama kõik meie probleemid. See kolmest tähest koosnev sõna on muutunud meie jaoks niivõrd oluliseks, et teinekord ei saa me arugi kui see otse meie nina ees on. Tihtipeale on õnn just väikestes asjades, kuid see jääb meil niisama lihtsalt märkamata, sest rajame oma õnne ootuse peale mõeldes ning lootes alati midagi muud ja paremat. Teinekord tunned õnne ära alles siis, kui oled selle just kaotanud. Iga inimese jaoks on õnnel ja õnnelikul elul oma tähendus. Mõne jaoks tähendab õnne uus uhke auto või kontserdi piletit kuulsale bändile. Teine on aga õnnelik, kui suudab ära toita oma pere. Kõigil meil on ka erinevad väärtused eri positsioonidel. Mõne jaoks on esikohal tervis, kuid teisel on jällegi tä...
Armastuse salapärasus Doris Kareva luuletustes Esimene luuletus, kus Doris Kareva rõhutab armastuse salapärasust, on 2007. aastal ilmunud luuletus luulekogust ,,Lõige". Luuletusel pealkiri puudub. --- (Pealkiri puudub) Armastus läheb üle mägede, jõgede, kuristiku, otsatu ookeani silmagi pilgutamata. Armastus läheb läbi soode ja rabade, kõrbete, tundrate kordagi võpatamata. Armastus võidab kõik. Armastus mõistab kõik, usub kõik, loodab kõik, andestab kõik. Kõik on armastus , kuni armastus läheb üle. Kuidas? --- Luuletus on jagatud kuueks erinevaks stroofiks, millest kolmas ja kuues on kõigest üherealised, kuid siiski pean ma neid selles luuletuses eraldi seisvateks salmideks. Lugedes luuletuse läbi, märkab lugeja koheselt, et neljas esimeses stroofis on kõikide ridade algussõnadeks ,,armastus", mis tõttu on selge, et läbivaks luuletuse teemaks ongi armastus. Esimeses ja teises stroofis kohtab lugeja personifikatsiooni ,,Armast...
Voltaire Zadig Armastus on nagu tuulest paisutatud õhtupall, kust pääsevad valla tormid, kui seda vaid torgata. Kui sa sööd, siis anna süüa ka koertele, kuigi nad peaksid sind hammustama. Esimene abielukuu on mesikuu ja teine on kibedusekuu. Ei ole õnnelikumat inimest, kui filosoof, kes loeb seda suurt raamatut, mille Jumal meie silme ette pannud. Tõed, mida ta avastab, kuuluvad temale; ta toidab ja ülendab oma hinge; ta elab rahus; tal ei tule midagi karta inimeste poolt ja tema õrn abikaasa ei tule tal nina peast lõikama. Millest sõltub õnn! Kõik kiusavad mind siin ilmas taga, isegi olevused, keda üldse olemas ei ole. Kaua lebasinma teraval ja torkival rohul, nüüd olen ma roosidest asemel. Aga kes on madu? Oo voorused! Mis on mul teist kasu olnud? Kõik, mis ma head olen teinud, on mulle vaid needust toonud ja mind on tõstetud hiilguse tippu vaid selleks, et m...
Rakkude ehitus ja talitlus (lk 73, Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakuteooria ehk arusaam, mille kohaselt kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Rakuteooria on üks bioloogia aluspõhimõtetest ja selle peamised seisukohad on: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja ilma rakkudeta elu ei ole! Kõige väiksemad elusolendid on ainuraksed, kes koosnevad ainult ühest rakust. Hulkraksed koosnevad paljudest rakkudest. Kõik elusorganismid jagatakse kahte suurde rühma selle järgi, kas neil on rakus tuum või ei ole. Eeltuumsetel rakkudel ehk prokarüootidel rakutuuma ei ole. Päristuumsetel rakkudel ehk eukarüootidel on rakkudes rakutuum. Eeltuumsed organismid - bakterid ja neid on kahte liiki: arhebakterid ehk ürgid ja p...
KODUTÖÖ 2 ESSEE Kas olla või omada? Elame ajastul, kus on palju valikuvabadust. Tundub, et kõigi jaoks on kõik teed valla, tuleb ainult tahta. Igaüks teeb valikuid oma väärtustest lähtuvalt ja sellest kujuneb iga konkreetse inimese elukäik. Aga kas me saame siiski alati valida seda, mida soovime? Eesti ühiskonnas on ebavõrdsus – ühiskond jaguneb vaesteks ja rikasteks, inimestele pole tagatud võrdseid võimalusi, varanduslikud vahed on suured. Samuti ei ole meile kõigile antud võrdselt vaimseid omadusi, kõik ei ole musikaalsed, paljud jäävad hätta matemaatikaülesannete lahendamisel, kõik ei oska joonistada jne. Me elame maailmas, kus inimesi hinnatakse mitte selle järgi, mida nad on, vaid selle järgi, mida nad omavad. Inimloomusele on omane asjadeomamiskirg. Igaüks peab endale lahti mõtestama, mis on elu tõelised ja näilised väärtused. Kõik me peame haridust väärtuseks ja kahtlemata see seda ka on. Aga kas väärtus on OLLA haritud v...
Nelinurgad Nelinurk Omadused Ümbermõõt Mõiste Joonis Pindala Ruut 1. Kõik küljed on võrdsed. P= 4a Ruuduks nimetatakse ristkülikut, mille kõik küljed on 2. Vastasküljed paralleelsed. S= 4² võrdsed. 3. Kõik nurgad 90°. 4. Lähisnurkade summa 180°. 5. Diagonaalid poolitavad teineteist ja on risti. 6. Sisenurkade summa 360°. ...
1.1 BIOLOOGIA UURIMIS VALDKONNAD Bioloogia- on teadus mis uurib elu Rakuõpetus-tsütoloogia Evolutsiooniteooria-uurib organismi teket (teatud) 1.2 ELUVALDUSED Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega Rakk- on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Eluslooduses jaguneb kahte rühma ; Ainuraksed ja Hulkraksed . AINURAKSED bakterid, kingloom , amööb, roheline silmviburlane , koppvetikas + ( algloomad, seened ) Kõik elusüsteemid erinevad eluta loodusest tunduvalt suurema keerukuse poolest -Kõik rakkude organellid on nende endi poolt sünteesitud biokeemiliste reaktsioonide käigus -Rohelised taimed vajavad sünteesprotsessiks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat -Loomorganismid vajavad toitu.(valgud, lipiidid, suhkrud) Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat -TAIMED fikseerivad valguse energiat ,kasutavad seda fotosünteesil suhkrute sünteesiks -LOOMAD saavad energiat teiste organismide poolt...
Vanasti oli taevas sinisem ja muru rohelisem... me kõik oleme kuulnud paljusid endi seast väitmas, et vanasti oli ikka taevas sinisem ja muru rohelisem. Kahjuks on aga nii, et ükskõik kui palju me ei sooviks ja püüaks, ei saa aega tagasi keerata. Ühiskond, ja koos sellega ka inimesed, on niivõrd palju muutunud, et oleks lausa naiivne loota, et kõik oleks nii nagu see kunagi ammu oli. Kuid tekib küsimus, et kas vanasti ikka oli kõik nii ilus ja lilleline nagu meile tundub ja nagu me mäletame? Kõik ajad, mis on juba selja taga, tunduvad meile ilusamad ja lihtsamad, kui need, mis on parajasti käsil või ootavad ees. On loogiline, et minevik tundub ikka kergem, sest see on möödas ja juba läbitud etapp. Mured ja probleemid, mis meid elus tabavad, võivad esialgu tunduda lahendamatud ja lausa ületamatud, kuid hiljem neile tagasi vaadates, tunduvad palju tähtsusetumad. Kõik uus ja võõras võib tihti tunduda komplitse...
Kuidas olla õhtujuht? Koostanud: L.Aadla Kõik saab alguse suhtumisest Kõik saab alguse suhtumisest Nagu ka vanasõna ütlen:“Nii kuidas küla koerale nii koer külale” on tark öelda ka õhtujuhtide kohta. NII NAGU SINA PUBLIKUGA NII PUBLIK SINUGA ! Kõik saab alguse suhtumisest Usu endasse ja teised usuvad sinusse ! Kõik saab alguse suhtumisest Ole rõõmus, positiivne ja julge ! Kõik saab alguse suhtumisest Ära karda eksida! Eksimine on inimlik ja kui kõik naeravad naera ise ka enda üle! Kõik saab alguse suhtumisest Ära karda inimesi! Inimesed on küll jubedad loomad vahel, kuid nad ei hammusta. Kõik saab alguse suhtumisest KOKKUVÕTTEKS OLE ALATI: * Positiivne * Rõõmsa meelne * Julge (Sest julge hundi rind on rasvane) N Õ U A N D E D Nõuanded Valmista kava ette! Mõtle hoolega läbi mida ja millal öelda või kuidas ette ...
Matemaatika definitsioonid 1.Lõikuvad sirged on sirged, millel leidub ühine punkt. 2.Paralleelsed sirged on sirged, mis paiknevad ühel ja samal tasandil ning ei lõiku. 3.Ristuvad sirged on kaks lõikuvat sirget, mis lõikumisel moodustavad täisnurga. 4.Sirgnurk on sirge, mille haarad moodustavad sirge. 5.Täisnurk on sirge, mis on 90kraadi. 6.Teravnurk on nurk, mis mahub täisnurga sisse. 7.Nürinurk on nurk, mis mahub sirgnurga sisse, aga mitte täisnurga sisse. 8.Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka, millel üks haar on ühine ja mille teised haarad moodustavad sirge. 9.Kaht nurka nimetatakse tippnurkadeks, kui ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused üle nende ühise tipu. 10.Täisnurkne kolmnurk on kolmnurk, mille üks nurk on täisnurk. 11.Teravnurkne kolmnurk on kolmnurk, mille kõik nurgad on teravnurgad. 12.Nürinurkne kolmnurk on kolmnurk, mille üks nurk on nürinurk. 13.Erikülgne kolmnurk on ko...
Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks Me kõik oleme kuulnud ütlust, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks. See on üldlevinud ütlus ja kasutatakse tänapäeval väga palju. Selle mõtles välja saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche. Nii nagu inimesed on erinevad on ka nende mõtteviis ja arusaamine erinev - seega saab seda ütlust mõista mitmeti. Nietzsche öeldud väljendit kasutatakse peamiselt siis, kui on midagi halba juhtunud. Ehk kui on juhtunud halb olukord, mis niiöelda ei tapa, siis see peaks aitama inimesel paremini edasi liikuda elus. Kuid see kõik oleneb inimesest, kuidas ta neid juhtunud asju enda kasuks pöörab ja neid kasutab, et neist oleks abi või kasu. Selles osas saab inimene ise mingil määral otsuseid teha või jätab selle pigem saatuse hooleks. Pigem kaldub see optimistlike inimeste sõnakasutuse hulka, sest on positiivse alatooniga, kuid loomulikult ei pea olema optimist, et seda väljendit kasutada. Psühholoogid on lei...
Milles seisneb elu mõte? Inimesed sünnivad ja surevad iga päev. Võib arvata, et iga kindel isik on maa peal selleks, et täita elu eesmärk. Ilmselt on see igal inimesel erinev, kuid oma isikliku elu mõtte üles leidmine võib tunduda keeruline. Üleüldse, tunnetada elu mõtet ja elada elu täisväärtuslikult, see on oskus omaette. Mõni inimene ei saavutagi seda tippu, et surmaeel, mõeldes tagasi elatud elule, saaks tunda, et kõik oli täpselt selline, nagu pidi olema. Milles seisneb elu mõte? Kõik mõtlevad sellest, mitte küll igapäev, kuid vahel siiski. Ka Vargamäe Andres, Krõõt, Vargamäe lapsed ja sauna-Mari küsisid eneselt seda. Vargamäe Andres oli tubli maainimene, kes rabas tööd, ning seostas elumõtet sellega, et järeltulevatel põlvedel oleks hea elu, ning iseenese vanaduspõlv oleks ilus, koos Krõõdaga. Peale Krõõda surma vajus Andres musta auku, sest kellegi surm paneb mõtlema, miks lahkus armastatud...
Looduse ja jumala-armu alused mõistuse põhjal Gottfried Wilhelm Leibniz 1.Antud teksti põhiväiteks on: Mitte miski siin ilmas ei sünni ilma küllaldase algpõhjuseta. 2.Maailma olemasoluks on vaja küllaldast põhjust, mis enam muud põhjust ei vajaks vaid oleks ise põhjuste alge selleks põhjuseks nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Et Jumal saaks luua, selleks peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Jumal on ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt, et kõigil oleks võimalik püüelda kõige täiuslikkuse- suurima võimsuse, teadmuse, õnne ja headuse poole. Üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta oleks selline: kuna liikumisseadusest tuleneb, et kõik on omavahel võrdses liikumises nii vastuvõtlik jõud, kui ka suunav jõud, toime alati võrdne vastutoimega ja ka tagajärg tervikuna on alati samaväärne kogu oma põhjusega, siis need sead...
Gottfried Wilhelm Leibniz "Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal" Antud teksti põhiväiteks on: Mitte miski siin ilmas ei sünni ilma küllaldase algpõhjuseta. Jumalariigis pole ühtegi kuritegu karistuseta ega heategu võrdväärse hüvituseta, seal on nii voorust kui ka headust see kõik tuleneb looduslike asjade endi korrapärast, Jumala kehtestatud harmoonia väel. Maailma olemasoluks on vaja küllaldast põhjust, mis enam muud põhjust ei vajaks vaid oleks ise põhjuste alge selleks põhjuseks nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Et Jumal saaks luua, selleks peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Jumal on ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt, et kõigil oleks võimalik püüelda kõige täiuslikkuse- suurima võimsuse, teadmuse, õnne ja headuse poole. Kõik hinged ja ka monaadid tunnetavad lõpmatust ja kõiksust, kuid vähesed on võimelised seda selgepiirilisena tajuma. Neid väheseid nime...
Valguse kiirus muutub üleminekul teise keskkonda. Murdumisel muutub valguse lainepikkus. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest ) nim dispersiooniks. Prisma ei muuda valget valgust vaid lahutab selle koostisosadeks. Aine murdumisnäitaja on seda suurem mida väiksem on valguse lainepikkus. Peaaegu kõigi murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Pidevspekter selline kus on esindatud kõik lainepikkused, seal pole tühje kohti ja spektograafi mattklaasile tekib vikerkaare värviline riba (kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ja tihedad gaasid). Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal (kiirgusjooned) kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab vastavat ainet (kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul). Neeldumisspekter see näitab millise lainepikkusega valgusla...
Looduseta ei saa meist keegi Loodus on kõik ning kõik on loodus. Alustades väikese putukaga ja lõpetades Linnuteega galaktikaga. Kõik elus ja eluta on looduse osa. Loodus ehk maailm jaguneb kaheks: maa ja ilm ehk aine ja väli. See tähendab, et osad asjad koosnevad aineosakestest, nt: laud, maja, planeet, teised jäävad ainete vahele, nt: energiaväli, magnetväli. See kõik moodustab universumi ning meie inimesed oleme sellest vaid väike osa. Sõna “loodus”-st mõistavad enamus inimesi sellena, et loodus on inimesest sõltumatult eksisteeriv ja teda ümbritsev keskkond. Looduse vastandiks on kõik tehislik, kõik mille inimesed on loonud. Loodus on kõige aluseks, ilma selleta ei oleks elu, ka inimesed on looduse osa. Lühidalt on loodust vaja selleks, et oleks elu. Kui selles harmoonias, looduslikus keskkonnas, midagi paigast ära läheb, mõjutab see kõiki looduse osasid. Loodus areneb, eksisteerib ja reguleerib ennast ise...
Mis on elu mõte? Keegi pole siia ilma sündind surema, kuigi ometi hetkel kui kõik näib kasvavat üle pea ja häid uudiseid pole meile, sest kõik läheb vaid allamäge, on meil tunne, et enam me tõusta ei jõua. Öeldakse, et maaslamajaid näkku ei lööda, kuid meid lüüakse. Ning lõpuks jääme imestades mõtlema, mis mõte sellel kõigel on? Me hakkame mõtisklema, miks me üldse elame, meie ei saa peatada liivakella ajavoolu ja ühel päeval lähme kõik sinna, kust saab vikerkaar alguse. Mis mõte elul üldse on, miks me elame? Loomad elavad vaid sigimiseks. Neil on üks kindel siht ja nad rühivad sinna. Meiegi oleme loomad, aga me teeme endale kõik keeruliseks, mitte leppides vaid ühe vastusega. Me ei taha elada vaid järglaste pärast. Meil on mõistus, mis hakkab mõtlema veel teisi põhjuseid, olgugi, et sigimine jääb siiski kõige tähtsamaks. Meie tahame teha midagi teisiti ja olla teistsugused, leida rohkem mõtteid ja tegevusi enda elule, kui vaid sündim...
Kas inimeste tarbimiskäitumine vastab Maslow vajaduste hierarhiale? Abraham Harol Maslow, kes oli ameerika psühholoog sai tuntuks inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni loojana. Kuid kas tänapäeva inimeste tarbimine vastab sellele püramiidile? Vajaduste rahuldamine on inimese olemuse juures kõige tähtsam ja vajadused tuleb rahuldada esimesel võimalusel. Üks nendest paljudest võimalustest on hakata tarbima kaupu ja teenuseid ning nende teel vajadused rahuldada. Maslow vajaduste hierarhia järgi on inimesel kõige suuremad vajadused füsioloogilised, mille alla kuuluvad seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus. Selleks et jõuda hierarhia kõrgemate astmeteni peavad kõik alamad vajadused olema rahuldatud, eelkõige eelnevalt nimetatud vajadused. Inimeste vajaduste rahuldamiseks luuakse ja toodetakse igapäevaselt palju tooteid ja erinevaid teenuseid. Tänapäeval on tarbimine eriti lihtsaks tehtud. Midagi vajades piisab v...
3. seminar, Leibniz, Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal. Akadeemia 6/1990. Abistavad küsimused Selle seminari põhieesmärgiks on meil tutvuda metafüüsilisele filosoofiale omase stiiliga, mis on küllaltki omapärane. Üritage lugedes kriitiliselt vaadelda, kuidas on põhjenduskäigud üles ehitatud, millised on argumendid, kas autor põhjendab oma eeldusi või ei. Proovige autorile vastu vaieldes konstrueerida filosoofilisi argumente, mitte tõrjuda teda argimõistuse või teaduse kilbi abil. 1.Substantsi ja monaadi mõisted (1-2) 2.Keha, mass, tajumus, liikumine, hing ja mõistus (3-4) 3.Inimese ja looma toimimise aluste erinevused (5-6) selle käsituse veenvus? 4.Küllaldase aluse seadus ja metafüüsika põhiküsimus ning 2 küsimuse seos (7) 5.Leibnizi Jumalatõestus, selle veenvus (8-9) 6.Miks arvab Leibniz, et elame parimas võimalikus maailmas, kuidas on maailm korraldatud? (10-11) 7.Jumalast tulenevad järeldused monaadile, kooskõlalisus...
Kas põgenemine on lahendus? Arvad tõesti seda? Mina seda ei usu. See ei päästa sind mitte millestki, kõik tuleb sinuni uuesti tagasi, see on pigem viis joosta kõige eest, elu eest. Elu on peatükk, mille üks osa on probleemid, pead neid lahendama, kuid põgenemine ei aita sind mittekuidagi moodi. Mõelda võid küll: "Kui ma ometi pääseks." Sa võid küll pääseda, aga kui kauaks? Usun, et üürikese aja pärast oled taas alguses tagasi. Seal, kus alustasidki ning mis sa sellest said? Kulutasid vaid aega. Aeg on raha. Pole mõtet seda kulutada mingite mõtetuste peale. Ma usun, et hoopiski parem lahendus oleks see, kui küsiksid esmalt äkki teistelt nõu, võibolla oled küll alati varem olnud iseseisev inimene, kuid kunagi on ikka vaja kellegi teise ulatavat kätt ning sooja soovitust. Ehk sinul on neist probleeemidest juba nii kõrini ja ajud sellest täiesti krussis, ei suuda millelegi möelda ja võtad kergema vastupanu tee...
Minu kodukoha riskid... Kõikides Eesti piirkondades on omad ohud, kuid kas me ka teame kui ohurikkad nad on. Minu kodukohas, Tapal, on palju riskantseid asju mis panevad meie kõigi elud kaalule. Kas meil kõigil on sellest ikka aimu? Kas me saame kindlalt väita, et terve Tapa elanikkond teab, et nad on nagu püssirohutünni otsas? Minu kodukohas on palju saastavaid asju näiteks nagu raudtee. Me elame nagu vaksalis, kõik rongid mis sõidavad iga päev Tapalt läbi saastavad meie õhku, mida kõik tapakad sisse hingavad. Kõik see mida me sisse ahmime läheb meie organismi ja rikub kõigi tervist. Peale selle, see terastee mis tervet meie linna ümbritseb, veab läbi linnamüüride igast saasteid nagu näiteks bensiin, diisel ja muid kütuseid. Kas te kunagi olete mõelnud, mis siis juhtub kui meie kallis raudrööbastik teeb avarii? Siis on terve meie kiviküla saasteid täis, keegi ei saa enam puhast õhku hingata ja mis juhtuks meie o...
HARIDUS ON VALGUS Haridusest sõltub kõik Kasvatus ja haridus on lahutamatud. Pole võimalik kasvatada, edasi andmata teadmisi, kuid iga teadmine mõjub kasvatuslikult. (L.Tolstoi) Kool ja haridus on aluseks kõigele - see aitab tulevases elus edasi areneda ja pürgida kõgemale, tähtede poole. Ma ei mõita neid kes rikuvad oma elu sellega et koolis ei õpi. Kuna neil on juba koolis raske ja keeruline hakkama saada, mis siis nad hkkavad tulevases elus tegema? Arvatavasti hakkavad läbi põruma. Sel hetkel ja ajajärgul ei mõista hariduse tähtsust, aga kui iseseisev elu on käes ja kõik uksed nina alt kinni lüüakse siis tõuseb nutt kurku ja kahetsetakse nooruse lollust. Enam pole midagi teha. Üle jääb vaid mõni odavalt tasustatud töö ja tuleb kannatada pideva rahapuuduse ja sellest tuleneva masenduse kallal. Aga kes selles süüdi on? Üldjuhul nemad ise, kuid vahel on asjas ka põhis...
Filosoofia ei tohi mingil viisil sekkuda tegelikku keelekasutusse, lõpuks võib ta seda ainult kirjeldada. Filosoofia lihtsalt asetab kõik meie ette ning ei seleta ega tuleta midagi. Ta jätab kõik nagu on. Wittgenstein, Filosoofilised uurimused 124a, 126a, 124c. Filosoofid on maailma mitmeti tõlgitsenud, kuid asi seisneb selles, et seda muuta. Marx, Saksa ideoloogia, Teesid Feuerbachi kohta, 11. Loogikute üheks peamiseks uurimisaineks on traditsiooniliselt olnud n-ö loogilise tõesuse mitmesugused valdkonnad. Kõige iidsem ja kõige tuntum näide on Aristotelese süllogismiteooria. Räägime sellest mõne sõna. Süllogism Aristotelese mõttes on näiteks järgmin...
Otseülekanne Ida-Virumaalt Oleme jõudnud täna Ida-Virumaale. Oleme siin juba varemgi käinud, kuid kordamine on tarkuse ema. Kohe hakkame sisenema kaevandusse, mis asub maa all. Selga sain just endale puhta kaevuri kiivri ja mantli, sellistega tegid vanasti kõik kaevurid rasket tööd. Tööd me täna tegema ei hakka, kuid vaatame, kuidas see kõik käis ja millised tingimused olid kaevuritel. Siseneme esimesse käiku, need käigud kuhu meid lubatakse on kõik turvalised ja puhtad. Algus tundub olevat väga lootustandev ja põnev. Kohe alguses lubatakse juba maa all rongisõitu. Kõik ootavad seda väga, mõned meist tahavad küll siit ära minna, kuid pole hullu. Giid tundub olevat väga lahe sell, seda rääkis ka meie keemia õpetaja. Vaikselt hakkame lõpetama maaalust ringkäiku, jäänud on vaid kõige viimane ja kõige lõbusam osa. Me veel ei tea, mis meid täpselt ees ootab, kuid oleme väga põnevil. Ongi käes aeg, kui meid lastaks...
Sander Susi 11.C "Organisatsioonikultuur - minu koolis (klassis)" Organisatsiooni kultuur on väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogum, mis aitab kollektiivil edasi minna ja sellest lähtutakse igapäevases töös. Koolis täidab see vajalike arusaamu, kuidas käituda ja mis on õige ning reguleerib omavahelist käitumist. Koolis on organisatsioonikultuuril suur tähtsus. Sellele hulka kuuluvad kõik reeglid, mida koolis täita on vaja ja muud normatiivid ning reguleerib omavahelisi suhteid. Kooli põhiliseks reeglite allikaks on kooli kodukorra eeskiri, seal on kirjas kõik reeglid, mida õpilased ja õpetajad täitma peavad. Nende hulka kuuluvad ka sellised asjad näiteks, et peab õpetajaid teretama, see ei ole küll kuskil kirjas, kuid see on üldlevinud normatiiv. Klassis on ka tähtis järgida kõiki norme ja klassi organisatsioonikultuuri. Sellega on paika pand...
Alustatud laupäev, 27 august 2011, 12:27 Lõpetatud laupäev, 27 august 2011, 12:42 Aega kulus 15 sekundit Hinne 8 out of a maximum of 11 (73%) Küsimus 1 Õige 1 punkti 1-st 0 qaid=495956&qub 0 Question text 3 Tervisekäitumise muutmise tõenäosust suurendab see kui inimene: Select one: a. kui inimene hindab oma konkreetset käitumist tervisele ohtlikuks b. inimene usub, et konkreetse käitumise muutmine vähendab ohtu tervisele c. inimene usub, et suudab enda käitumist muuta ja seda väärtustavad ka tema jaoks olulised inimesed d. kõik vastusevariandid on õiged Feedback The correct answer is: kõik vastusevariandid on õiged. Küsimus 2 Väär 0 punkti 1-st 0 qaid=495954&qub 0 Question text 3 Täida lünk õige vastusega. Lazaruse stressi transatksiooniline mudel rõhutab.... olulisust. Select one: a. subjektiivse hinnangu...
SAATUS SEGAB KAARDID JA MEIE MÄNGIME? Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Kas see mõttetera filmist ,,Viimne Reliikvia" on tõsi, või on tõesti kuskil keegi, kes on meie tuleviku kivisse raiunud? Kas inimese õnn või õnnetus, kordaminek või ebaõnnestumine, armastus või surm on tema enda kätes? Või on kuskil mingisugused kosmilised jõud või tõesti saatus ise, kelle jaoks on kõik asjad juba paika pandud ja inimesel ei ole selle muutmiseks sõnaõigust? Kindlasti on erineva arvamusega inimesi. Ühed on need, kes ei usu saatusesse, kes arvavad, et kõik on enda teha, kõik oleneb enda tegudest ja otsustest, ning mingisugust saatusenimelist meest ei eksisteeri. Ja teised, kes arvavad, et saatus on inimeste elu pannud juba sündides paika. Kes peab surema 20. aastaselt, kes 120. aastaselt. Kuid kas ei ole see viimane vaid ettekääne ja vabandus enda eluga ebaõnnestumisel ja mitte hakkama saamisel? On see pa...
3. OTSUSTUSÕPETUS Otsustus on mõtlemise vorm (mõte), millel on teatud kindel tõeväärtus. Tõeväärtus näitab otsustuse (mõtte) kehtivust või mittekehtivust. Keeleteaduslikult otsustus on lause. Kuid kõik laused ei ole otsustused. Nimelt, küsilause, käsulause, hüüdlause - need laused ei ole otsustused, kuna neil puudub tõeväärtus. Näiteks, mis päev on täna, tulge appi, sõida seenele - on laused, kuid ei ole otsustused, sest ei ole võimalik arutleda nende tõeväärtuse üle. Terminoloogiast. Eestikeelses loogikaalases kirjanduses on sõna "otsustus" kasutusele võetud 1924.a. V.Thselpanovi loogikaõpikus. Tõsi, sõna-sõnalises tõlkes peaks see olema "arutlus", mis sisult sobiks isegi paremini kui otsustus. Termin "propositio" - kõnesoleva mõiste algkuju on tõlgitud kui esitus, ettepanek, mis ei kuulu loogikaalasesse sõnavarasse. Galina Vuks kasutab sõna "väide" otsustuse asemel (1999), millele eesti keeles on tähenduseks "arv...
1_fl_vi-x L6 ARUTLUS (järeldamine) Arutlus (ik inference) kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. Arutluse ehk järeldamise tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks (ik conclusion) ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks (ik premises). Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. L...
Küsimus 1 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised tõeväärtustabelid järgnevast kuuest esitavad nulli säilitavat loogikafunktsiooni ? vali kõik õiged : Vali üks või enam: esimene funktsioon on nulli säilitav ? teine funktsioon on nulli säilitav ? - VALE kolmas funktsioon on nulli säilitav ? - VALE neljas funktsioon on nulli säilitav ? viies funktsioon on nulli säilitav ? kuues funktsioon on nulli säilitav ? Küsimus 2 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised tõeväärtustabelid järgnevast kuuest esitavad ühte säilitavat loogikafunktsiooni ? vali kõik õiged : Vali üks või enam: esimene funktsioon on ühte säilitav ? - VALE teine funktsioon on ühte säilitav ? - VALE kolmas funktsioon on ühte säilitav ? - VALE neljas funktsioon on ühte säilitav ? viies funktsioon on ühte säilitav ? - VALE kuues funktsioon on ühte säilitav ? Küsimus 3 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised tõeväärtustabelid järgnevast kuuest esitavad pööratavat ...
Soorollid muutuvas maailmas Kindlasti on naiste ja meeste osad muutunud aja jooksul. On järjest rohkem hakatud rääkima sugude võrdõiguslikkusest. See tähendab, et naine ja mees oleksid võrdsed. Minu meelest pole see tegelikult just kõige õigem, sest kaks sugu on omavahel väga erinevad ega saa olla kõiges võrdsed. Kuigi oleneb. Igalpool maailmas pole midagi muutunud ja naised on ikka nö mõttetud. Nt islamimaades, kus naised peavad kandma loori oma näo ees, veetma kodus aega eraldi ruumis ja tegema majapidamistöid, täitma mehe käske. See loetelu on pikk nendele mõeldud käskudest ja keeldudest. See pole õige, et neil üldse õigusi pole, sest kõik inimesed peaksid olema õigusega elule ja vabadusele samaväärsed. Kahjuks mõjutab usk väga palju meie elu ja tänu selle usu laienemisele pole oodata väga muutusi. Väga ammu oli terves maailmas sugude tähtsus väga ebavõrdselt jaotunud, ehk siis meestel oli suur võim ja naistel polnud seda üldse. Sama...
Andmeanalüüsi kordamisküsimused Sisukord 1Põhimõisted.............................................................................................................................. 3 1.1Nimetage skaalatüübid...................................................................................................... 3 1.2Mida võimaldab mingi skaala (asenda konkreetne skaala)................................................3 2Ühe tunnuse analüüs................................................................................................................ 3 2.1Kvantiilid - kirjuta välja kvartiilide 1,2 ja 3 väärtused.........................................................3 2.2Millised on keskmised......................................................................................................... 3 2.3Millised on variatsiooninäitarvud........................................................................................ 4 2.4Mis ...
Juhan Liiv Helin Kui mina olin veel väikene mees, üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks, läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind, ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsas on jäänud maapealne ring. Ma leian,et luuletus räägib elutahtest. See, mida kirjanik nimetab helinaks on huvi ja lootused elult. Juba väikese poisina tundis ta rõõmu ja nautis elamist ning elu avastamist. Vanemaks saades, kui pilt mängumaalimast ja lapsepõlvest edasi reaalsemaks arenes, süvenes elu avastamise soov veelgi, kõik muutus huvitavamaks, kui kunagi varem. Kuid lõpuks kui elu on juba peaagu elatud avastatakse , et pool elust oleks nagu elamata jäänud ning lüüakse käega. Vanemas eas vaid mõeldakse kõigele , mis on olnud. Luuletus tuletab mulle meelde, kuidas ma koolieelse põnnina mängisin kooliskäimist. Kirjutasin ja joonistasin täis kõik raamatud, ...
Tiina kui looduslaps ja Mari tema vastand Kui hakata inimesi jaotama iseloomu poolest suurtesse ja väga üldistesse rühmadesse, ongi neid ainult kaks. Üldjoontes oleme me kas Tiina või Mari, ehk siis kas järgijad või oma põhimõtete järgi elajad. Kuigi ei ela meie ju 19. sajandil, orjapõlve ajal vaid hoopis 21. sajandil ja täitsa vabal maal. Nagu ma juba ütlesin, oleme me kõik kas natuke või natuke rohkem Tiinad või Marid. Need tegelaskujud kõnnivad praeguse aja ühiskonnas tänavatel ja käivad samamoodi poes ja hingavad täpselt sama õhku, mis meiegi. Kogu selle jutuga tahtsin ma öelda, et Kitzberg on loonud täiesti tavalised inimesed. Kuid nagu loometöödes tavaline, on üks iseloomu joon konkreetne ja ei segune teisega eriti. Tiina, tema on looduslaps, nagu öeldakse. Kuigi tegelikult pole see seotud teps mitte loodusega. Sellist tüüpi inimesed otsustavad ise, millist teed nad kõnnivad ja kuidas elavad. Neile ei tul...
Kaduvus on olemus Kaduvus on aja kõige loomulikum käik. Kaduvusse kaob ajajooksul kõik: majad, autod, kõik asjad ja isegi meie. Kõik mis on meie jaoks loomulik, iseenesest mõistetav võib ühe hetkega kaduda, et ise aru ei saagi. Igapäevane rutiin, tavaline igapäeva elu võib olla tagantjärele mõeldes aeg mida me kõige enam igatsema jääme. Kõige enam saame me aru sellest siis, kui meie kõrvalt kaovad lähedased inimesed, kes on meie elu üks osa, näiteks meie vanemad ja sugulased- need, kes on igapäevaselt meie kõrval. Võib kuluda vaid murdeosa sekund, kui olemusest on saanud kaduvus ja seda ei saa muuta. See kaduvus ei pruugi meid mõjutada, kuid võib muuta meie elu jäädavalt. Selleks tuleb elada ja hoida seda, mis on meie jaoks tavaline. Kõigest üks väike vale samm võib olemuse muuta kaduvuseks. Ehe näide Michael Schumacher-ist, kes on kuulus vormeli sõitja. Temal on kõik olemas, pere, sõbrad, fännid, raha....