Mida üldse tähendab sõna 'kättemaks'? Põhimõtteliselt on see kirglik soov teha tasa selle inimesega, kes on sulle või su lähedastele halba teinud. Inimeste puhul on see täiesti loomulik tunda viha, kuid kättemaks toob sinus välja kõige halvima, viies sind samale kahetsusväärsele tasandile nendega, kes halba üleüldse alguses tegid. Siiski, paljude arvates tuleks kättemaks jätta saatuse hoolde, et see nagu 'karma' tagasilöögi annaks. Kättemaksu on võimalik ükskõik kuidas teha, ,, mida geniaalsem seda uhkem" arvavad inimesed, mis paraku tõsi pole. See on kõigest üks kole viis väljendada meie viha. Küllaga miks on üldse vaja väljendada oma viha kellegi vastu? Milleks selline jama vaja läbi teha? See on ju täiesti mõtetu, selles olen kindel. Ei peaks ju nii palju vaeva nägema kellegi peale, keda uskumatult palju vihkad. Sel pole mingisugust mõtet
Arvan, et Orgoni poja parimaks karakteri jooneks oli julgus, sest ta ei kavatsenud vaikida Tartuffe plaanist ja oli nõus vandenõu tõestamiseks end ära peitma ning selle kuulmisel peidukohast välja tulema. Samuti esines noormehel kaitsev intstinkt lähedaste suhtes, sest ta oli kõigeks valmis, et oma isale ja vanaemale selgeks teha, kui valelik on vaene aadlisoost mees nende majas. Damisel oli hulgaliselt halbasi natuuri omadusi: arusaamatus, pidev pahameel, omakasupüüdlikus, kättemaksu himu, alandlikus ja tapa himu. Elmire poja mõistmatus väljendus selles kui ta ei suutnud taibata, kuidas õnnestus Tartuffe'il nii osavalt Orgon ja proua Pernelle oma pilli järgi tantsima panna. Samuti ei suutnud ta aru saada sellest, et kui ta käitub oma isa ees alandlikult ning proovib sellega Tartuffe minema ajada, siis see ei õnnestu, sest tema tavaline loomus oli üpris karm. Damise omakasupüüdlikus avaldus, kui tuli välja, et Valere ei saagi ta õe,
Kriemhildi süüdistuskõne Kriemhild on süüdi oma mehe, lapse, vendade ja väga paljude süütute asjaosaliste surmas. Ta kasutas inimesi ära, otsides kättemaksu, kuid olles tegelikult ise põhisüüdlane. Kuna juba noorena oli ta näinud oma armsamale halba kuulutavat unenägu, oli tema ebaõnnestunud kohustuseks olla eriti ettevaatlik ja hoolitsev. Esimene viga, mille Kriemhild tegi ja millega ta algatas hirmsad tapatalgud oli oma uhkusele järele andmine ja Brünhildile rääkimine, kuidas tema süütus oli võetud. Selle teadmise oli naisele usaldanud Siegfried saladuskatte all ning tal puudus õigus sellega uhkeldada
ema, kes oli tema arvates reetnud oma abikaasa ja kiiresti ühte heitnud surnud kuninga vennaga. Ometi ei ole prints täiesti kindel, kas vaimu jutt on puhas tõde ja selle üle arutleb ta pikalt. Prints tekitas traagikat ka teistele inimestele. Emaga vesteldes tappis ta enda armastatu Ophelia isa Poloniuse ning selletõttu sattus tüdruk masendusse. Üksindusest ja kurbusest tegi tüdruk enesetapu ning tema vend hakkas omakorda ihkama kättemaksu Hamletile enda õe ja isa surma eest, lõpuks saab surma ka Ophelia vend kättemaksu duellil võideldes. Hukatusse sattusid ka printsi ülikoolikaaslased Guildenstern ja Rosencrantz, kes teesklesid Hamletile sõpra, kuid olid valmis kaaslase raha eest hukatusse saatma. Hamlet kavaldas nad ikkagi üle. Hamleti traagika põhjuseks ja raamatu probleemiks on üldiselt vennatapp, sest seal hakkas kogu tegevustik pihta. Saatuslikuks ja printsile hukatavaks saab isa vaimu
Nimeta 2 põhjust, mida peeti õukonnas Hamleti hullumeelsuse põhjuseks. Arvati, et Hamlet on hull Ophelia pärast, sest Hamlet armastas teda ja Gertrudi pärast, sest ta abiellus Hamleti onuga. 7. Miks kuningas pärast näitlejate esitatud tapmisstseeni Hamletist lahti tahtis saada? Põhjenda. See tapmisstseen viitas sellele, et Claudius tappis Hamleti isa. Claudius kartis, et Hamlet hakkab ka teistele sellest rääkima, mille tõttu tahtis ta Hamletist lahti saada. 8. Miks Hamlet kohe oma kättemaksu täide ei viinud? Miks ta viivitas? Peale vaimuga kohtumist ei läinud ta Claudiust kohe tapma, sest ta polnud kindel, kas see jutt oli tõsi. 9. Miks Hamlet Claudiust ära ei tapnud, kui see pärast näitemängu palvetas? Hamletil oleks siis olnud hea võimalus seda teha. Miks ta ei kasutanud juhust? 10. Miks Claudius Hamleti Inglismaale saatis? Põhjenda. Claudius saatis Hamleti Inglismaale, et ta seal ära tapetaks. Kui ta seal tapetaks, siis ei oskaks
Natuke hiljem sai Hamlet oma isa vaimuga kokku ja tema käest teada, et ta surm ei olnud mitte õnnetus vaid mõrv ning mõrvar istub troonil. Hamlet oli aga oma isa vaimu nägemisest kohkunud ja kartis, et äkki kehastas isa hoopis mõni kuri vaim, kes proovis teda lihtsalt pahateole ässitada. Samas vaevas printsi võimalus, et vaim rääkis tõtt ning isa tõesti ei saa enne rahus puhata, kui õiglus on jalule seatud. Nii otsustas Hamlet hakkata otsima tõde ja kättemaksu isa ebaõiglase surma eest. Tõe jalule seadmine oli ohtlik , sest kuningavõim oli praktiliselt piiramatu, siiski pidi kuningas teesklema, et on hea ja jumalakartlik inimene. Hamlet lähenes situatsioonile väga kavalalt. Nimelt ta otsustas teeselda hullu, et keegi ei pööraks talle tähelepanu, kui ta küsib küsimusi, mis kindlasti terve mõistusega inimese poolt küsituna tekitaks kahtlust. Samuti lubas see manööver tal ka vabalt ringi liikuda. Ta kasutades seda võimalust
Mina kaldun arvama, et Hamlet võitles ja suri õigluse nimel, kuid ta oli pimestatud raevust ja kättemaksuhimust. Claudiuse kõrvaldamiseks kasutas ta üsna kavalat liigutust näidates kõigile näidendi kaudu, kuidas Claudius mürgitas Hamleti isa. Ma ei kujuta ette, mida ma tunneks,kui keegi mürgitaks minu isa ja asuks vägivaldselt tema asemele. Hamleti emotsioonid võisid lihtsalt kontrolli alt väljuda. Ma pooldan seda, et hamlet võitles õigluse ja kättemaksu eest üheaegselt. Tema arvates tuleb kellegilt elu võtmise eest tasuda oma eluga kuid pimestatuna kättemaksust tahtis Claudiuse panna kogema seda, mida koges Hamleti isa ja tahtis Claudiusele ainult kätte maksta oma isa mõrvamise eest. Kuid see ei laabunud päris plaanipäraselt, sest Hamlet ise hukkus samuti. Hamlet võitles ja suri õigluse ja kättemaksu nimel. Kuid kunaoli liigselt raevunud ja pimestatud kättemaksust, hukkus ta ise läbi Claudiuse mürgitatud mõõgaotsa.
pärast, võisid olla põhjused tema hulluks minemise taga. 2. Hamleti kõige olulistemaks väärtusteks olid ausus, sõnakuulelikus ja oma sõna pidamine. Enamus näidendist juhindus Hamlet oma tegudes ustavusest oma isale, kelle surm oli Hamlet mõtte ja tunde maailma kõvasti raputanud. Terve näidendi jooksul pidi Hamlet langetama raskeid otsuseid, kõrvutades alati kättemaksu iha isa ees ja inimlikku suhtumist inimestesse oma ümber. Hamlet oli väga eesmärgi kindel ja juhindudes kohati pimedast vihast, hävitas inimeste elusid. 3. Claudiust on kujutatud väga salakavala, petliku ja reetliku inimesena. Claudius on siiski väga tark, sest suudab varjata oma tegu kõigi peale Hamelti eest, kes samuti oli saanud infot tema teo kohta üleloomulikke teid pidi. Claudius on üle kõige ääretult
pmavahelist reaktsiooni. Kindlasti määrab inimese käitumist sellistes olukordades ka inimesele eelnevalt mõjunud sündmused. Selleks võiks pidada nii sõdu kui ka tagakiusamist päritolu või omapärade tõttu. Minu arvates on tänapäeva esimeseks Luciferi effekti tekitajaks kindlasti nn koolikuisamine. On tehtud uuringuid, kuid pole jõutud ühesele järeldusele, nimelt kas ohvrid muutuvad ise tülinorijateks. Kas inimesed otsivad kättemaksu? Mina arvan, et kindel hulk küll. Nimelt on süsteem või olukord see, mis eil seda kättemaksu võimaldab. Nimelt nii Stanfordi vanglas, kui ka Abu Ghraibis ja teistes samasugustes olukordades on olnud ebavõrdne olukord- vangid ja valvurid. Ebavõrdsus, autoriteet. On eeldatav, et valvutite töö on hoida olukord kontrolli all- oleneb temast endist, kas temas võtab võimust Luciferi effect ja kas ta hakkab ennast nõrgemate peal välja elama. Ma ei ole päris kindel, miks USA armee 372
Tegu oli ühe kuulsaima teosega, mis räägib laenamisest ja võlgu olemisest. Etendus jutustas noormehest, kes laenas raha oma sõbralt, see omakorda laenas raha pankurilt. Pandiks lubas kaupmees Antonio anda ühe tükki oma lihast, kui ta laenu 3 kuu jooksul ei tagasta. Raha kätte saades andis ta selle sõber Bassaniole, kes pidi selle summa eest sõitma oma kallima Portia juurde. Kuid lõpuks polnud Veneetsia kaupmehel raha, et oma võlga kinni maksta ning pankur soovis saada kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid pankur polnud sellest huvitatud ning soovis ikka kättemaksu. Tänu õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soov täitmata. Liigkasuvõtja jäi ilma kõigest - oma rahast ja kättemaksust. Etenduses osalesid tuntud näitlejad nagu Jan Uuspõld, Mait Malmsten, Hendrik Toompere Jr Jr, Taavi Teplenkov, Marta Laan, Kersti Heinloo, Märt Avandi, Merle Palmiste, Tõnu Kark..
Esimeses vaatuses näitab Hamlet oma põlglikku suhtumist oma onu ja ema abielu vastu, mida ta peab verepilastuseks ja suureks reetmiseks tema isa vastu. Ema abielu ja isa surm on viinud ta suurde masendusse ning põhjustanud võib olla ka usaldamatuse naiste vastu, sealhulgas ka Ophelia vastu. Kõige olulisem hetk on Hamleti isa vaimu ilmumine, kes räägib Hamletile, kuidas Claudius ta mürgiga tappis ning nõuab pojalt kättemaksu. Oma tunnetest ja vaimu jutust räägib ta vaid Horatiole. Teise vaatuse tegevus jätkub mõne nädala pärast. Hamlet kahtleb vaimu jutus ja tema põhimõtted ei luba täide viia kättemaksu, eriti veel kui süüdlase süü pole kinnitust leidnud. Ta on otsustanud teeselda hullu, et leida toimuvas selgust. Polonius on veendunud, et hulluse on põhjustanud Ophelia eemaldumine Hamletist ning Hamlet on nüüd armastusest hull.
Claudiuse tõelise pale. Ta oleks oma positsiooni kaotanud ja see oleks teda rängemini karistanud. 15 Rändmotiivid on teostes korduvad olukorrad. Kui "Faustis" oli see leping Saatanaga, siis milline rändmotiiv on "Hamletis"? Too näide mõnest teosest, kus esineb sama motiiv. 15.1 Motiiv on "kättemaks". Sama motiiv esineb "Lodjavahi surmas". 16 "Hamletis" on vähemalt kolm tegelast, kes ihkasid kättemaksu. Kirjuta, kes need olid, mille eest nad kätte maksta tahtsid, kuidas see neil õnnestus? 16.1 Laertes- tahtis Hamletile kätte maksta Ophelia surma eest. 16.2 Hamlet- ihkas kätte maksta Claudiusele kuningas Hamleti müritamise ning selle varjamise eest. 16.3 Claudius- ihkas kättemaksu Hamletile selle eest, et too tema patust teada sai. 17 Arutle, kas kättemaks on ainus tee õiglus jalule seada. Millised võimalusi pakub
Ka temal oli oma kinnisidee, mille nimel ta sisuliselt elaski kätte maksta Claudiusele oma isa surma eest. Selle eest oli ta valmis üsnagi kõrget hinda maksma, Ophelia armastuse. Raamatu algul ehk tundub see armastus noor, kohati ka pinnapealne, kuid teose lõpuosas, Ophelia haua juures tunnistab Hamlet, et Ophelia oli tema eluarmastus. Vaatamata sellele, tõukas ta kogu selle armastuse kõhklusteta eemale, et keskenduda iseenese kättemaksu plaanile, mis lõpuks viis ka Ophelia hukule, ajades noore naise hulluks, tappes ta isa ning ise kadudes ta elust, mis lõppes Ophelia uppumisega. Hamlet oma alatasase mõtlikkuse ja filosofeerimisega mõtestas enesele lahti selle, millist inimest ta tõepoolest usaldada võib ja kellele loota, selleks oli Horatio, kes jäi Hamleti kõrvale terve teose vältel isegi siis, kui Hamlet pealt näha hullus ja tõde kõigile
Danzig muutus vabalinnaks. Vabalinn territoorium, mis on neutraalne ja demilitariseeritud. Mille õiguskorra kehtestavad rahvusvajelised lepped ja selle tagamist jälgivad teised riigid või rahvusvahelised organisatsioonid. Loodi Poola koridor. Saksamaal hakati Versailles'e rahulepingut nim. Versaille diktaadiks. Leping ei olnud mõeldud Saksamaaga lepituse saavutamiseks vaid selleks, et võidetud vastane maha suruda ja Saksamaale tema kaotusi meelde tuletada. Versaille leping tekitas kättemaksu meeleolusid [minu märkus-võimule tuli Hitler]. USA president Wilson mõistis, et Versaille rahuleping tekitab Saksamaal vastakaid / kättemaksu meeleolusid, mis võib Saksamaa viia revolutsioonini / rahutusteni. Wilsoni 14 punkti (-rahuleping) plaani järgi oleks loobutud reparatsioonidest.
kangelane ei tähenda alati kurjategijat, negatiivse loomuga tegelast. Mina arvan, et Hamlet ei saamingil juhul kurjategija olla. Minu meelest on ta kindlasti selle loo ohver. Ta ei ole süüdi oma isa surmas ning ta ei tahtnudki, et ta sureks, tal polnud võimu vaja. Ainus asi mille pärast oli Hamlet valmis tapma oli kättemaks. Mõrvariks teda ma ka ei tahaksnimetada. Kõik raamatus toimuvad surmad ei ole otseselt Hamleti süü, kuigi ta on valmis kättemaksu eest tapma, ta ei taha, et inimesed, kes sellega seotud on, kannatada saaksid. Kõik halb, mis raamatus juhtub, on ainult ebaõnn ning halvad kokkusattumused, mitte mingil juhul Hamleti enda süü. Näiteks Ophelia surm Hamleti süü see ei olnud, ta üldse ei tahtnud Ophelia surma, neil olid head suhted ning see oli lihtsalt õnnetu junhtum. Minu meelest on Hamlet selle situatsiooni ohver, kurjategija ta kohe kindlasti ei ole. Kõik
Rahukonverentsist võttis osa ligi kolmkümmend riiki ning kaotajaid sinna ei kutsutud. Tähtsamad otsused Saksamaa edasise saatuse kohta otsustasid Prantsusmaa, Inglismaa ja USA, aga kas need otsused ka mõistlikud olid? Kuna Saksamaad peeti sõja alustajaks ja ta ka kaotas esimese ilmasõja, siis taheti temast peale sõda viimast välja pigistada. Võitjariigid mõtlesid vaid oma huvidele ning unustasid selle, et tulevikus võib Saksamaa kosuda ning üritada kättemaksu. Rahutingimused olid sellisele võimsale riigile nagu Saksamaa väga karmid. Nimelt üks kaheksandik territooriumist võeti neilt ära, kaotati sõjaväekohustus, ei tohitud omada lennu -ega mereväge, armeesuurusele pandi kindel limit peale ning ta pidi tasuma kindlaks määramata suurusega reparatsioonimakse. Võitjariigid poleks pidanud Saksamaast nii palju ahnitsema ja välja pigistama nagu nad seda tegid. Rahutingimused häbistasid ning ka killustasid riiki. Kuid oleks
· Eaka vastu suunatud väärkohtlemist on raske ära tunda ja tõestada · Halb tervis · Olematu või napp sotsiaalvõrgustik · Väike sissetulek · Eluaseme kehv seisukord · Turvalisuse puudumine · Valehäbi ja ebakindlus, kuidas väärkohtlemise korral toimida 1 · Sõltuvus väärkohtleja abist · Hirm kättemaksu või olukorra halvenemise ees · Informatsioon ei jõua professionaalsete abistajateni kuna eakas räägib oma murest peamiselt lastele või naabritele · Omaste vähene kompetentsus Hirm kättemaksu või olukorra
venelased, et vene võim tuleb tagasi Eestisse ja kõik jätkub , nagu kunagi. Alatiseks jääb ületamatu müür eestlaste ja venelaste vahele, mida maha lammutada ei saa. Küll sõimlevad rahvused omavahel ja plaanitsevad kõige hullemat. Kuid siinkohal pean tõdema, et venelane pole ainuke must lammas. Eestlane on täpselt samasugune. Kui venelane siin Maailmas peaks tekitama sõja, siis peamiseks motiiviks oleks kättemaks. Kuid on ju teada, et kättemaks sünnitab kättemaksu. Ajaloolises perspektiivis kehtib veritasu igal pool. Meilegi makstakse selle eest kätte. Võib olla mitte meile, vaid meie lastele, võib olla lastelastele. Kuid see kättemaks tuleb ja me veel tunneme Pronkssõduri kättemaksu. Elu on õpetanud, et juhustesse ei tasu uskuda. Enne igat head või halba otsust toimuvad tavaliselt vastase tähelepanu hajutavad manöövrid, vahest tehakse isegi petterünnak, et kõik seda
Hamlet ei tundnud end enam vabana, tema silmis oli sellise uue kuninga võimsuse all olev Taani võrreldav vanglaga. 2. Milles seisneb katastroofini viiv traagiline olukord? Kogu tegevuse viib katastroofini asjaolu, et Claudius on tapnud oma venna. Isa surm oli Hamletile väga raskeks hoobiks ning ilmtingimata soovis ta leida isa mõrvarit. Hamletit valgustas isa vaim, keda Marcellus ja Bernardo olid vahil näinud. Vaim ütles konkreetselt enda tapja ja see viis Hamleti kättemaksu plaanideni. 3. Milliseid sümpaatseid jooni märkad Hamleti juures? Hamletit oli aus, väärikas ja sõnapidaja. (Vaim palus tal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda.) Hamletit võiks pidada umbusklikuks. (Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest.) Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval. (Prints ei olnud alguses täiesti kindel selles, mis
Olen veendunud, et tunnen just talle kõige rohkem kaasa . Teda haavas sügavalt oma kalli isa surm ,millest oli möödunud vaid kaks kuud ,kuid mille peale ta ema otsustas unustada need armastaust ja truudust täis vanded mis nad isaga teineteisele kirikus olid lausunud ,abielludes Cluadiuse ,oma mehe vennaga. Arusaam , et tema isa surm polnud ei õnnetus ega juhus vaid ette planeeritud ja reetlik mõrv, oli kättemaks see mis tal enam rahus elada ei lasknud. Arvan ,et Hamletit kättemaksu himu peamine põhjus seisnes lubaduses mida ta oli oma isale andnud. Kuna Hamletil oi korduvalt võimalus oma onu Caludius tappa , ei teinud ta seda ,kuna soovis et ta piinleks koos oma pattudega mis ta oli sooritanud. Kättemaks andis talle põhjust võidelda. Oma isa kaotades ning mitmete teiste sündmuste tagajärjel oli ta kaotanud pinna jalge alt ning mõtiskles elu üle. Teda reetsid tema endised ülikoolikaaslased nuhkides tema tagant , kasutades
Hamlet lootis et mõrtsukas jookseb tema juurde ise ja siis oleks teda hea tappa. Kahjuks see nii ei läinud , Hamlet tappis hoopis oma pruudi Ophelia isa. Nüüd ei suuda tüdruk pingele vastu panna ja läheb hulluks ning upub jõkke. Printsil oli väga kahju, et Ophelia'ga nii juhtus , ta armastas teda väga. Hamlet usaldas väga oma pruuti. Kuningas Claudius saadab Hamleti Inglismaale salajase käsuga ta tappa. Temaga ühineb Ophelia vend Laertes. Algab järjekordne kättemaksu tund. Laertes kutsub Hamleti duellile. Mõõga ots on mürgitatud ja Hamleti joogis on mürk. Võistlus käib , mõõgad välguvad. Kahjuks said võistluses viga mõlemad ja Laertes sureb silmapilkselt. Hamlet jõuab veel enne oma surma tappa Claudiuse. Hamlet on enda üle uhke, et suutis täide viia oma ülesande mida isa palus tal teha. Hamlet oli õnnelik, et suutis tappa oma isa mõrtuka, aga ikka juhtub midagi halba. Gertrud joob mürki mürgipeekrist, kes samuti sureb. Kõik .
On palju viise, kuidas kätte maksta, kuid ka mitte millegi tegemine on tegelikult omamoodi kättemaks. Nimelt, kui vastane on sõjakas inimene, siis võib mitte vastu astumine vaenlase hoopiski välja vihastada. Võib-olla ei olegi vahet, kas maksta kätte või mitte? Kui veab, siis ajapikku laheneb olukord rahumeelselt. Ka need, kes arvavad, et parem on kõik unustada ning edasi liikuda, arvatavasti plaanivad kusagil sügaval hingesopis kättemaksu. Kuid kui on kaks valikut, mille vahel langetada otsus ja on võimalik arvete õiendamisest hoiduda, siis arvatavasti on see variant parem. Igal otsusel on omad plussid ja miinused. Tahe olla parem inimene ning loobuda vastu võitlemisest võib viia mitme tagajärjeni. Vaen võib maha jahtuda, kuid olukord võib ka hullemaks minna näiteks selle pärast, et vastane teeb järelduse, et on võimsaim inimene maailmas ning suudab teist maha
Hamlet ja Laertes 1. Võrdle, too välja sarnasused ja erinevused Sarnasused: Kättemaksu iha isa surma pärast. Hamlet tahtis Wittenbergi, Saksamaale minna. Laertes tahtis Prantsusmaale. Mõlemad olid järjekindlad, julged. Julgevad omakohut pidada. Tundub, et olid umbes sama vanad. Erinveused: Hamlet on Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg. Laertes oli kantsler Poloniuse poeg, Ophelia vend. Laertes oli õde, aga Hamletil polnud Hamlet käekäik:
koletis on kadunud. Pärast mõnda aega saab ta isalt kirja oma väikevenna Williami mõrvast, süüdlasena hukatakse teenjatüdruk Justine. Frankenstein mõistab kodukülasse tagasi tulles, et koletis jälitab teda. Teadlane kohtub oma kätetööga, viimane tunnistab, et on süüdi Williami mõrvas ja, et ta lavastas Justine'i süüdi. Koletis pöördub Victori poole palvega, et ta elukale naiskaaslase valmistaks. Victor keeldub ja koletis vannub talle kättemaksu, lubades teadlase elu hävitada. 4) lõpplahendus koletis tapab Victori sõbra Henry Clervali pärast seda, kui Frankenstein rebib puruks eluka lootuse kaaslast saada ja hiljem mõrsja Elizabethi pulmaööl. Pärast isa loomulikku surma vannub Victor koletise kättemaksu, hakates teda jälitama sooviga oma looming tappa. Lugu jõuab lõpusirgele põhjanabal, kus eesmärgist paari meetri kaugusel Frankenstein lahutatakse ta
ei kirjutatud, kuna ta torkas silma oma sõdimisoskuste ja edudega, mida sõjas saavutas. 2. Miks ütles Hektor, et: ``Probleem on võimus, mitte armastuses``, kui Paris end Menelaosega võitlema pakkus? Paris armus Menelaose naisesse Helena, ning kuna ka Helena armastas tegelikult Parist ja oli Menelaose naine vastu tahtmist, siis Paris röövis Helena ja viis endaga kaasa Troojasse, oma kodulinna. Menelaos oli juhtunust raevus ja ihkas kättemaksu. Olukorda oli hea ära kasutada ka Menelaose vennal Agamemnonil, kuna see oli hea põhjus Troojat rünnata ja see oma võimu alla saada. Nii kogusidki kokku Menelaos ja Agamemnon 1000 laevatäit sõjamehi, et minna ja tuua Helena tagasi ja samas ka vallutada Trooja. Paris oli noor ja naiivne prints, kes arvas, et Menelaos ja Agamemnon tulid Troojasse vaid Helena pärast. Tegelikult ei olnud nende tulek Troojasse üldsegi seotud armastusega. Menelaose uhkus oli
Danzig muutus vabalinnaks. Vabalinn territoorium, mis on neutraalne ja demilitariseeritud. Mille õiguskorra kehtestavad rahvusvajelised lepped ja selle tagamist jälgivad teised riigid või rahvusvahelised organisatsioonid. Loodi Poola koridor. Saksamaal hakati Versailles'e rahulepingut nim. Versaille diktaadiks. Leping ei olnud mõeldud Saksamaaga lepituse saavutamiseks vaid selleks, et võidetud vastane maha suruda ja Saksamaale tema kaotusi meelde tuletada. Versaille leping tekitas kättemaksu meeleolusid [minu märkus-võimule tuli Hitler]. USA president Wilson mõistis, et Versaille rahuleping tekitab Saksamaal vastakaid / kättemaksu meeleolusid, mis võib Saksamaa viia revolutsioonini / rahutusteni. Wilsoni 14 punkti (-rahuleping) plaani järgi oleks loobutud reparatsioonidest.
Tragöödia analüüs. Hamlet. 1.Hamleti traagilisus seisneb kummalistes ja keerulistes peresuhetes. Kogu näidend on üles seatud peategelase Hamleti kättemaksu haudumisel. 2. Ma arvan, et on tegemist klassikalise tragöödiaga. Klassikalise tragöödia üheks tunnuseks on dramaatiline lõpp. Selle näidendis see olemas. Lõpuks sureb näidendi peategelane. 3.Erilist komöödiat selles näidendis ei ole, rohkem tegemist võiks olla siis iroonilise komöödiaga, kui üldse. Eriti just seda näideni lõpus. Seal surevad nii peategelane kui ka täiesti süütud tegelased. Kättemaks on pime ja tänu sellele kannatavad ka täiesti
Siis hakkas Brünhild Kriemhildi igatsema ja laskis nad külla kutsuda. Wormsis korraldati selle auks suur pidu. Õhtul aga läksid naised tülli. Brünhild teadis, et Siegfried on tema läänimees, aga Kriemhildil oli kõrini, et teda alamaks peetakse. Hommikul kirikusse minnes rääkis Kriemhild Brünhildile ära, et tegelikult pole Siegfried tema läänimees. Ja kuidas Gunther tegelikult Brünhildi endale sai. Brünhild sai väga vihaseks ja vandus kättemaksu. Hagen ja Gunther mõtlesid välja salakavala plaani, kuidas Siegfried tappa. Nad lasid taanlaste ja saksilaste kuningatel endile sõja kuulutada ja siis viimasel minutil alla anda. Ebaõnnestunud sõjakäigu asemel korraldati suurejooneline jaht, mille käigus Hagen tappis Siegfriedi. Kriemhild oli väga kurb ja vihane Hageni peale ja vandus kättemaksu. Siegfriedile korraldati matused, peale seda sõitis tema isa tagasi koju. Ta
Hamlet maksis talle selle eest kätte.Ka Claudius tahtis Hamletit tappa, mis tal ka lõpus õnnestus, kuid koos oma enda surmaga. Vaenlased olid ka tema ülikoolikaaslased kuna olid kuninganna ja kuninga poolel, ka Polonius, kes ei tahtnud Hamletit oma tütre Ophelia lähedusse. Hamlet tappis kogemata Poloniuse kuna arvas, et vaiba taga oli Claudius, kuid oli hoopis Polonius. Laertes oli samuti tema vaenlaseks kuna Hamlet oli tapnud tema isa Poloniuse ja haus seetõttu kättemaksu. 5.Hamlet armastas Opheliat ning Ophelia armastas teda. Hamlet saatis talle armastuskirju ning avaldas pidevalt armastust talle. Ophelia isa Polonius ei tahtnud tütart Hamleti lähedusse kuna see polnud talle kasulik. Ka Hamleti plaanide pärast ei saanud nad koos olla. Ning kui Hamlet kuulis Ophelia tegutsemisest tema vastu, siis hoidis ta veel rohkem temast eemale. Hamleti suhted emaga ei olnud väga head, kuna ema oli reetnud teda. Nimelt oli ema lubanud,
orjalaagrites tapeti inimesi mahalaskmisega ja mürgitati gaasikambrites, kuid paljud surid ka nälga ja haigustesse. Töölaagrites surid paljud ka töösse, kuna neil kästi teha mõttetut tööd, näiteks panna mütsi sisse kive ja mulda ning kanda see teisele poole põldu. Ning samal ajal peksid neid sakslased. Peale mõrvamist ja gaasitamist, kas inimesed tuhastati või maeti ühishaudadesse. Inimestelt võeti ära juuksed, isiklikud asjad ja peale surma võeti ära ka kuldhambad. 1944. kättemaksu hirm 1944. aastal sai enamik sakslastest aru, et sõda on kaotatud. Holokausti elluviijad sattusid paanikasse. Taheti kõik jäljed likvideerida. Varem hooletult maetud laibad kästi välja kaevata ja ära põletada. Selleks kasutati juudi vange, kes pärast ise tapeti. Ühtki tunnistajat ei tohtinud ellu jääda. Sellest võib aru saada kardeti kättemaksu. Aga kuidagi ei ole võimalik mõista, miks samasuguseid kuritegusid sooritati vahetpidamata
pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks hirmule," ei pea alati end süüdi tundma, kuna mõnikord on see vajalik, et saada hingerahu. Shakespare'i kirjutatud raamatus sai peategelene Hamlet teada, et tema isa tappis kuningas Claudius. Ta tundis meeletut kättemaksuiha, kuid kes saab seda pahaks panna? On inimesi, kes ainult nutaksid päevast päeva, aga on ka neid, kes tahavad edasi elada, teades, et nad on oma kättemaksu mingil moel sooritanud, olgu see siis tapmine või midagi muud. Ta kirjutas näidendi, mille põhimõte oli sama sisuga, kuidas tema isa suri. Claudius lahkus saalist juba pärast teist tseeni, kus mängiti, et tema isa tappis ta lähisugulane. Siis tundis Hamlet rahulolu, saades kinnitust, et Claudius tappiski tema isa. Sama hästi tundis ka tema isa vaim, kes talle neid käske andis. Sellega aga polnud miski veel lõppenud. Ta sai ema käest teada, et Claudius on ema isa
üle, kes ei saanudki lõpuks oma raha kätte. Kõikide naiste hulgast oli üheks peategelaseks ka Donja Elvira. Ta oli naine, kellega Don Juan pidi abielluma, kuid jättis ta vahetult enne pulmi maha. Donja Elvira oli kõrvuni armunud ja ei uskunud lugusid, mis Don Juani kohta räägiti, sest Don Juan vandus talle kustumatut armastust. Donja Elvira mahajätmise pärast oli naise suguvõsa pahane ja ta vennad tahtsid kätte maksta. Ka naine ise tahtis kättemaksu, kuid hiljem siiski hakkas Don Juani pärast muret tundma ning üritas teda aidata. Kolmandaks peategelaseks oli Don Juani teener Sganarelle. Teda võis pidada Don Juani ainukeseks sõbraks. Ta manitses pidevalt Don Juani, kuid mees ei kuulanud teda ning ustav teener jäi alati vaidlustes alla. Ta muretses pidevalt enda saatuse pärast ja oli pigem enesekeskne. Näiteks kui Don Juan tahtis oma riideid tema omadega vahetada, siis ta keeldus, kartes enda pärast. Ta oli ka väga
19. november 1700. Lahingut alustas Rootsi suurtükivägi ning kell kaks päeval algas rootslaste üldpealetung. Lahingu käigu otsustas paljuski äkitselt alanud lumetorm, mis rootslastele puhus selja tagant, venelastele aga otse vastu, muutes viimaste laskenähtavuse nulliks. Vihases käsivõitluses murti läbi Vene kaitseliin ning algas venelaste paaniline põgenemine üle Narva jõe, kus paljud uppusid. Kartes hirmust segaduses Vene sõdurite kättemaksu, andis ülemjuhataja de Croy end vangi. Kella kaheksa paiku õhtul alustasid venelased rootslastega läbirääkimisi ning peagi pani relvad maha ka viimane veel vastupannud kindral Adam Weide oma jalaväega. Rootsi armee kaotas 700 meest langenute ja 1200 haavatutena venelaste 8000-9000 hukkunu vastu. Rootslaste kätte langes vangi kogu Vene kõrgem väejuhatus, muuhulgas kümme kindralit, sõjasaagiks võeti Vene sõjakassa 32 000 rublaga, aga ka kõik Narva alla toodud Vene 177 suurtükki
Valvurid proovisid küll Hamletit tagasi hoida, sest oli ka võimalus et tegu on kuradiga, kes suudab ennast kõigiks ja kõigeks moondada ja ka tänu sellele Hamlet lõksu püüda. Aga Hamlet läks ikkagi. Jutuajamise käigus sai Hamlet teada, et Claudius oligi see, kes oli kuninga tapnud. Kui kuningas oli aias oma lõunauinakut teinud, siis valas Claudius talle kõrva mürki, mis tappis kuninga koheselt. Siis vaim kadus. Hamlet oli väga raevunud ning hakkas kohe kättemaksu hauduma. Hamlet oli pärast vaimunägemist hullunud ning segaduses. Käitus imelikult. Selle tagajärjeks mõtles ta välja plaanid. Ta käitub nii nagu oleks ta hulluks läinud. Sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ta avaldas koguaeg oma armastust talle. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja
Claudius lahkus saalist juba pärast teist tseeni, kus mängiti see, et kuninga tappis ta lähisugulane. Pärast näidendit kutsus ema ta oma tuppa, kus ta ütleb Hamletile, et "isa" on väga pettunud sellest näidendist. Pärast seda, kui ema ütles Claudiuse kohta, et ta on ta isa sai Hamlet väga vihaseks ja hakkas vihaselt rääkima. Ema tahtis lahkuda, kuid Hamlet haaras ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viind. Kui ema nägi, et poeg räägib tühjusega, sest ema vaimu ei näinud, hakkas ema oma elu pärast kartma ning karjus. Selle peale kuulis Hamlet ka seinavaiba tagant hääli. Ta arvas koheselt, et sinna on varjunud Claudius ning torkas läbi vaiba mitu korda. Tema üllatus oli suur, kui vaiba tagant vajus välja hoopis Polonius. Selle teo peale saatis kuningas Hamleti riigist välja Inglismaale. Taani tagasi jõudes tabab Hamletit väga kurb uudis. Tema suur armastus
Pärast naasmist Genf, Victor pead Inglismaal koos Henry, et koguda teavet, et luua naissoost koletisega. Jättes Henry Sotimaal ta secludes end puupaljaks saarel Orkney saarestiku ümbruses ning töötab vastumeelselt kell korrates tema esimene edukas. Ühel õhtul tabas kahtlusi moraali tema tegevused, Victor pilgud aknast näha koletis pimestab teda koos hirmutav naeratama. Hirmutav võimalikke tagajärgi tema töö, Victor hävitab oma uue loomist. Monster, vihast, lubadusi kättemaksu, sõimu, et ta koos Victor kohta Victor, s pulmas öö. Hiljem samal õhtul, Victor võtab paadi avanevad järve ja puistab jääb teine olend vees. Tuul korjab üles ja takistab tal tagasi saarel. Hommikul, ta leiab end kaldale lähedale teadmata linna. Pärast maandumist, ta vahistati ja teatas, et ta kohut mõrvas avastas eelmisel õhtul. Victor eitab kõiki teadmisi mõrv, kuid kui need on näidatud keha, ta on sokeeritud vaata oma sõbrale Henry Clerval koos kaubamärk
Rooside sõda 1455 1487 Plantageneti dünastia Lancasterid Yorkid Sõja tagamaad Troonile sai Richard II Ebapopulaarne, saatis maalt välja Henry Henry IV haaras trooni Henry VI troonile saades beebi Troonile pretendeeris Yorki Richard Sõja algus Esimene lahing 1455. aastal St Albansi lahing Võitjad Yorkid Kuulutati rahu Lancasterid soovisid kättemaksu Sõja käik 1459 võitlus jätkus Lancasteritel edu Yorki Richard sunniti maalt lahkuma Yorki Richard naases Tõrjus troonilt Lancasterid, sai Inglismaa kaitsjaks Lancasterid kogusid põhjas väed, tapsid Yorki Richardi Troonile sai Yorki vanim poeg Edward Purustas Lancasterite väed Inglise kuningaks sai Edward IV Sõja edasine käik Lancasterite ülestõusud Edward läks tulli Warwicki krahviga Warwick aitas troonile Henry VI 1470 Henry VI 1471 Edward IV
Jutuajamise käigus sai Hamlet teada, et Claudius oligi see, kes olla tapnud kuninga. Kui kuningas Hamlet olnud aias oma lõunauinakut tegemas, siis Claudius olla ta mürgitanud / talle mürki kõrva valanud, mis olla tapnud kuninga koheselt. Vaim nõudis, et poeg mõrtsukale kätte maksaks ja peale seda vaim kadus. Pärast vaimu nägemist oli Hamlet väga raevunud. Ta tõotas Claudiusele kätte maksta ja hakkaski kohe kättemaksu hauduma. Et Claudius ja kuninganna Gertrud Hamleti kättemaksu plaanidest midagi aru ei saaks, mõtles ta välja plaani: ta käitub nii, nagu oleks ta hulluks läinud. Sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna Gertrud midagi, et Hamlet tegelikult kogu tõde teab. Kuninganna ja kuningas arvasidki, et veidralt käituv ja hullunud Hamlet kannatab vaimuhaiguse käes. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ta avaldas kogu aeg talle oma armastust ja ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded
Kaarel lükkab pulmi töö nimel edasi Leena palub Jaanil avameelne olla Jaan räägib tõe talu kohta ja avaldab talle armastust Leena tõrjub Jaani eemale Jaani ema Anu annab tollele nõu Leenale laps teha Kaarel jätab töö pärast Leena hooletusse Jaan vallutab Leena Leena jääb rasedaks Jaak astub Leena poolele Anu tuleb Jaani nimel Leenat nõudma Leena ei soostu Jaanile minema KULMINATSIOON - Jaan saadetakse talust minema Jaan vannub kättemaksu Kaarel jääb kõigest hoolimata Leena kõrvale Jaan läheb metsavennaks Jaan tuleb oma õigust nõudma Kogemata aknast sisse lennenud kuul tapab Leena Jaan tapab Kaarli LÕPPSÜNDMUS - Jaak murrab Jaani teatega Leena surmast
Kuulsaim on Prantsuse eepos ,,Rolandi laul". See põhines tõestisündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretke Põhja- Hispaaniasse frankide järelväe hävitasid. Peakangelase Karl Suure vasalli krahv Roland hukkus meeleheitlikus võitluses. Sakslaste ,,Nibelungide laul" ammutas oma ainese muistsetest germaania legendidest. See mõjub arhailiselt ja süngelt. Kui kangelane Siegfried reeturlikult tapetakse ja tema rahva aare Rheini jõkke uputatakse, plaanib tema naine kättemaksu. Ka rüütliromaanide temaatika ammutati enamasti muistsetest pärimustest. Romaanid olid algselt luulevormis.Nende keskne kangelane oli kuningas Artur keda kujutati ideaalse kuningana ja keda ümbritsesid täiuslikud kaaslased ehk kasteist ümarlauarüütlit. Lugude pealiin oli sama: rüütlid käisid seiklus retkedel, kus tuli tappa lohesid, saada jagu halbadest rüütlitest ja päästa aadlidaame. Arturi abikaasat kujutati universaalse südamedaamina.
· Esimene koonduslaager (1933) · Nürnbergi seadus (1935) · Kristallöö (1938) · Auschwitzi-Birkenau massitapmine (1942) http://en.wikipedia.org/wiki/Kristallnacht Holokaust Mida tehti juutidega? · Eksperimendid · Orjatöö-, koondus-ja surmalaagrid · Tagakiusamine http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/juutide_tagakiusamine.html Holokausti lõpuaastad · Sakslaste hirm kättemaksu ees (1944) · Holokausti lõpp (1945) http://www.xtimeline.com/evt/view.aspx?id=503946 Pildid holokaustist http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-3446/Täna-on-Holokausti- ohvrite-rahvusvaheline-mälestuspäev Pildid holokaustist http://www.camo.ch/scekic_holokaust.htm Pildid holokaustist http://avideditor.files.wordpress.com/2011/01/holocaust_pictures.jpeg Pildid holokaustist http://furtherglory.wordpress
Kindlasti ta rikkus sellega reegleid kuid tänu sellele ta sai teada, et kuningas teda soovis tappa. Tappa enda sõbrad? Väga vale tegu, kuid samas peab ka Hamletist aru saama. Ta tegi seda sama, mis tema sõbrad talle oleks teinud. Indiviidi arengulugu 1. Millised olid Hamleti võimalused: kas ta püüdis olla õiglane ja vastutav inimene? Kas tal õnnestus see? Too näiteid ja põhjenda! Ta üritas kindlasti seda kõike olla kuid see tal ei õnnestunud sest kättemaksu iha oli nii üüratult suur. 2. Mis on inimelu eesmärk? Vasta arutlevalt. Inimelu eesmärgiks on õppida, saada selleks, kelleks tahad. Reisida kohtades kuhu süda ihkab. Teha seda, mida oskad ja soovid. Sõnasta enda elu eesmärk! Sama. Armastuslugu Hamlet ja Ophelia 1. Kas Ophelia armastas Hamletit, kui ta näitas Hamleti kirju isale? Mingil määral kindlasti, kuid isa armastus oli suurem. ,,Ei kallis isa; aga teie käsul ma tõrjusin ta kirjad tagasi ja teda enam jutule ei võtnud." 2
hullem kui surm, au ja kuulsus on tähtsam kui elu) Agamennon kes?: Kreeklaste väejuht, Menelose vend tegevused: Omastas Achilleuse orjatari ja pidi ta tagastama. Acilleus kes?: Sangar tegevused: vihastab, ei lähe Trooja sõtta, annab sõbrale Potrokosele oma varustuse, et sõber võitleks tema eest sõjas. Sõbra surma järel kandub tema viha troojalastele. Ta tapab Hektori ja mõnitab tolle laipa. missugune?: julm, kindlameelne, kättemaksu himuline, metsik, verejanuline, halastamatu, raevukas. Potroklos kes?: Achilleuse sõber tegevused: võitleb Achilleuse varustuses, mis jääb Hektorile saagiks ja ennustab Hektori hukku. missugune: ennastohverdav, osav võitleja, kindlameelne , kartmatu. Nestor kes?: väejuht tegevused: otsib olukorrast väljapääsu missugune: tark Troojalased: ( väärtus – lahkunud tuleb väärikalt matta) Hektor kes?: sangar, trooja kuninga poeg
● Nibelungide laul" koosneb 39 episoodist ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse see "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". ● Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssides nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. SISU ● Kriemhild ja Hagen on teoses sisulised peategelsed, kellele vastandamisele kogu lugu tuginebki. Kättemaksu janunev Kriemhild ning lääneisanda positsioonile truu Hagen lähevad oma võitluses viimase piirini ja nende hukk on paratamatu. TEGELASED ● Siegfried hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees, saksa inimese ideaal. ● Gunther –Burgundia kuningas. ● Brünhildi – Islandi kuninganna. ● Kriemhildiga – Guntheri õde, kellega Siegfried pidi abielluma. ● Kriemhild Siegfriedi naine. ● Hagen eepose süngem tegelane.
burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Gunther nõuab, et Siegfried aitaks tal enne naituda Islandi kuninganna Brunhildiga, kes senion kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki. Ta teeb ennastvõlukuue abil nähtamatuks ning võitleb Guntheri asemel Brunhildiga. Kui mõlemate pulmadest on möödunud kümme aastat, lähevad Brunhild ja Kreimhild omavahel tülli ning viimane paljastab kosimise saladused. Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab kuninga ustavaim vasall Hagel Tronjest. Kavalusega uurib taKrimhildilt väljam, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, kuhu lohe veres suplemise ajal oli kleepunud pärnaleht, ja laseb sinna märgi õmmelda. Siis meeitab ta kangelase jahile. Kui väsinud rüütlid relvadeta allikale joomalähevad, tapab Hagen reetlikult Siegfriedi. Siegfriedi surm on ,,Nibelungide laulu" üks dramaatilisemaid episoode.
Jutuajamise käigus sai Hamlet teada, et Claudius oligi see, kes olla tapnud kuninga. Kui kuningas Hamlet olnud aias oma lõunauinakut tegemas, siis Claudius olla ta mürgitanud / talle mürki kõrva valanud, mis olla tapnud kuninga koheselt. Vaim nõudis, et poeg mõrtsukale kätte maksaks ja peale seda vaim kadus. Pärast vaimu nägemist oli Hamlet väga raevunud. Ta tõotas Claudiusele kätte maksta ja hakkaski kohe kättemaksu hauduma. Et Claudius ja kuninganna Gertrud Hamleti kättemaksu plaanidest midagi aru ei saaks, mõtles ta välja plaani: ta käitub nii, nagu oleks ta hulluks läinud. Sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna Gertrud midagi, et Hamlet tegelikult kogu tõde teab. Kuninganna ja kuningas arvasidki, et veidralt käituv ja hullunud Hamlet kannatab vaimuhaiguse käes. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ta avaldas kogu aeg talle oma armastust ja ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded
,,Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet?" ,,Hamlet" on Shakespeare´i kirjutatud tragöödia, mis jutustab sellest, kuidas peale kuninga surma hakkab ta poeg kahtlustama, et ta isa tapeti. Ta hakkab oma isa mõrvarit otsima. Tegevus toimub Taanimaal. Hamlet kahtlustas, et ta isa mõrvas ta onu ja ta kahtlused süvenesid, kui kohe peale isa surma abiellus ta ema Gertrud ta onu Claudiusega. Hamlet hakkas plaanima kättemaksu oma onule ja teeskles selle käigus, et ta on hullumeelne. Ta onu Claudius püüdis Hamletist igal võimalusel lahti saada, näiteks püüdis ta saata Hamleti Inglismaale andes kaasa käsu, et ta tee peal hukataks. See plaan aga ei läinud läbi. Lõpuks korraldati Laertese ja Hamleti vahel duell, et Laertes tapaks Hamleti. Hamlet oli aga tugev vastane ja peale mitut ebaõnnestunud katset segas Claudius veini sisse mürki ja pakkus seda Hamletile, tema aga keeldus sellest ja seda jõi
Teose peategelane on Taani prints Hamlet. Oma isa, kuningas Hamletit leinates, näeb ta vaimu, kes ütleb talle, et mõrvar on Hamleti enda onu Claudius. Prints ei olnud algul kindel, kas ta ikka nägi oma isa kadunud hinge ning lasi teha näidendi, kus kuningas mõrvati sarnaselt tema isaga. Pärast seda, kui Claudius poole näidendi pealt minema jookseb, sai Hamlet kinnituse oma kahtluste osas. Sealt edasi ihkab Hamlet kättemaksu oma isa mõrva eest. Näidendi lugemine oli raamatu lugemisest väga erinev. Palju tuli loota kujutlusvõimele, et ette kujutada, kuidas tegelased omavahel rääkisid ja millise tooniga. Tuli hoopis rohkem keskenduda, et järjel püsida. Huvitav oli jälgida Hamleti kui isiksuse arengut läbi raamatu. Ta oli väga kaval, julge ning teda peeti ka hulluks. Kahjuks maksis liigne julgus talle lõpus kätte, kuna ta ei
Felix Mendelssohn 1809-1847 Sündis Hamburgis, 1811 kolis Berliini perega sest nad olid aidanud Napoleoni süsteemi murda ja nüüd kardeti prantslaste kättemaksu aga vanemad tahtsid Felixile ja tema õdedele vendadele parimat võimalikku haridust, kasvas üles haritud keskkonnas. Teeda peeti imelapseks, 6 aastaselt hakkas ta saama emalt klaveritunde ja teda õpetasid veel ka Marie Bigot, Ludwig Berger, Carl Friedrich Zelter. Esimese kontserti andis 9 aastaselt, esimese kirjastatud töö: klaverikvartett nr 1 C-duur komponeeris ta 13 aastaselt, 15 aastaselt esimene sümfoonia. 16 aastaselt kirjutatud keelpillioktett näitas tema tõelist geniaalsust
rääkides ning arvates, et liikuva seinavaiba taga on kuningas, torkas ta mõõgaga hoopis Poloniust. Kui Hamlet oleks olnud piisavalt kõhklev ja kahtlev, siis oleks ta Claudiuse plaani läbi näinud ning poleks läinud rapiirivõitlusele Laertesega. Hamlet on traagiline tegelane, kuna ta oli sügavas leinas ning täis vihkamist Claudiuse vastu. Peale isa surma ei olnud Hamleti elus enam midagi head ega ilusat. Ta elas vaid kättemaksu nimel. Hamlet oli nii õnnetu, et ta kaalus isegi enesetappu. Lõpuks, kui ta Claudiuse tappis ja seega kättemaksu isa mälestuse nimel sooritas, suri ta ka ise. Hamlet oli traagiline tegelane, kuna tema elu oli täis ebaõiglust, rõhumist ja õnnetust. Arvan, et Hamlet teeskles hullu, kuna nii oli tal lihtsam oma kättemaksuplaane teostada. Eelkõige oli Hamlet hull Claudiuse ja Gertrudise jaoks. Tänu Poloniusele,
annaabi.ee 
