Fourth level Fifth level Põhja-Ameerika koloniseerimine Click to edit Master text styles Second level Seikluseotsijad Third level Usulise tagakiusamise eest Fourth level põgenejad Fifth level puritaanid (1620 "Mayflower") hugenotid katoliiklased (Maryland) kveekerid (Pennsylvania) mormoonid jne Majanduslikel põhjustel väljarändajad Väljasaadetud Orjad Aafrikast (1619) Kokkupõrked indiaanlastega Maad ei müüda Inglismaa asumaana Click to edit Master text styles Second level Third level 1775. a 2 milj valget asunikku, u Fourth level 60% inglased Fifth level 13 kolooniat: Põhi: New Hampshire,
väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Protestantismi alla kuuluvad :anglikaanid , baptistid, arminiaanid , adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased , viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. Õigeusk Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. saj., lõplik lahknemine toimus 1054. a. Lõhe peapõhjus oli, et Ida-Rooma ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusk on valdav Kreekas, Serbias, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küprosel, Venemaal, Valgevenes ja Gruusias. Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid
13 kolooniat • 17. sajandi jooksul rajasid Inglismaalt saabunud väljarändajad Ameerika idarannikule 12 kolooniat (Delaware, Pennsylvania, New Jersey, Connecticut, Massachusetts, Maryland, Lõuna- ja Põhja Carolina, New Hampshire, New York, ja Rhode Island); 1732 lisandus Georgia. • Need 13 kolooniat said ka Ameerika Ühendriikide asutajaks. • Põhja-Ameerikasse põgenesid Euroopast erinevate usulahkude esindajad-katoliiklased, baptistid, presbüterlased, puritaanid, kveekerid (3 viimast olid protestandid) • Alad, mis jäid Apalatši mäestiku taha jäeti indiaanlastele, nede hõivamine oli keelatud. Iseseisvumise põhjused • 18. sajandil pingestusid Inglismaa ja tema Ameerika kolooniate suhted: emamaa kohtles neid kui tuluallikat riigikassa täitmiseks. • Asumaadele pandi peale rasked maksud. • Inglismaa takistas sihilikult kolooniate majanduslikku arengut- kolooniad pidid müüma toorainet emamaale madalate hindadega (tollieeskirjad).
USA SÜND. Kolooniate kujunemine Inglismaa esimesed kolooniad rajati Ameerika idarannikule 17.saj alguses. Suurem osa väljarändajaid oli lahkunud usulistel ja poliitilistel kaalutlustel, aga ka majanduslikel põhjustel. Millised asjaolud kujundasid sisserännanute mentaliteeti? 1)Sageli seiklejad, kes lootis leida kulda. 2)Usulistel ja poliitilistel põhjustel väljarännanud (Inglismaalt puritaanid); neil olid kaasas tööriistad; usulahkude liikmed (kveekerid protestantlik usulahk ,,värisejad") jt. 3)vaesed, kes otsisid tööd ja leiba 4)ettevõtlikud ärimehed, kes otsisid vabamaid tingimusi, 5) kurjategijaid. 6)1619st toodi sisse neegerorjad. (vt Atlas 60) Miks indiaanlased ei suutnud kaitsta oma maad? Palju hõime, eripalgelised elatusalad. Hõimuliidud kujunesid, kuid mitte veel ühtne rahvas. Naiivsed, ei kujutanud ette, et maad saab osta-müüa. Relvastus vaid vibu, noole, sõjakirves; omavahelised tülid. 18
ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused.Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. Protestantismi alla kuuluvad:anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti s Judaism Judaismi alged on 11. sajandist eKr, kui tekkis Iisraeli riik ning selle õpetuse aluseks on Vana Testament ja talmud. Ainujumalaks on Jahve, kes on kõige looja ja kohtumõistja. Ta on sõlminud juutide esivanematega lepingu ja läkitab judaistidele kui äravalitud rahvale messia, kes rajab püsiva rahuriigi. Judaism on levinud Iisraelis. Maailmas on umbes 18 miljonit usklikku
Protestantismis on arvamuste ja teoloogiliste koolkondade paljusus ja piirkonniti erinev jumalateenistus. Tänapäeval toimub üksikkoguduste ja koguduste liitude vahel oikumeenia ehk koostöö kirikute ja koguduste nõukogu kaudu (Euroopa Kirikute Nõukogu), aga ka vahetult üksikkristlaste tasandil. Protestantismi alla kuuluvad: anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. 6 Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Protestantlus http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/kristlus/protestantlus.html http://miksike.ee/
· Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. 17 PROTESTANTLUS · Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. · Protestantismi alla kuuluvad: anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. · Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. 18 Protestantluse levik Euroopa riikides 19 · Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632) · Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega ( suura- Koraani peatükk ) · Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole,
palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Protestantismi alla kuuluvad:anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. Protestantlikke liikumisi · Adventism · Anabaptistid · Anglikaani kirik · Baptism · Kalvinism · Luterlus · Metodism · Nelipühilus · Presbüterlus · Karismaatilised kogudused · Kristuse kogudus · mittekonfessionaalsed kristlikud kogudused Õigeusk Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid
Põhiautor oli Virginiast pärit Thomas Jefferson (1743-1826). USA iseseisvusdeklaratsioon toetub 17. ja 18. sajandi valgustusfilosoofiale. Inglise filosoof John Locke kirjutas, et kõik inimesed on siia ilma sündinud vabade ja võrdsetena. USA liitlased olid Prantsusmaa, Hispaania, Holland. Kõik need Euroopa riigid ei soovinud Suurbritannia mõjuvõimu tugevnemist maailmas. Teise poole moodustasid Suurbritannia, kellega liitusid mitmed Saksamaa väikeriigid. Patrioodid+, lojalistid-, kveekerid+- Vaherahu sõlmiti 1782. aasta 30 novembril. Rahulepingu allkirjastamiseni jõuti aga alles 3. septembril 1783. aastal. See kirjutati alla Pariisis tookordse Prantsusmaa kuninga Louis XVI vahendamisel. USA-d esindasid Pariisis diplomaat Benjamin Franklin ja John Adams. Suurbritanniat esindas diplomaat David Hartley. Suurbritannia tunnistas Põhja- Ameerika 13 koloonia iseseisvust. Määrati kindlaks piir USA ja brittidele kuuluva Põhja-Ameerika vahel
valgustusideedega kooskõlas, laiendati rahvakoole ja rajati tööliste koolitamiseks kutsekoole · Võimule sai Joseph II valgustatud despotism, kaotati pärisorjus, tolerantsuspatendiga usuvabadus, vastuolud äärealadega · Prantsuse revolutsiooni ajal paljud reformid tühistati Ptk. 14: Ameerika Ühendriigid Euroopast Ameerikasse rändamine põhjused: · Seikluse otsimine · Usuline tagakiusamine (puritaanid Mayflower 1620, kveekerid, katoliiklased, mormoonid, hugenotid jne) · Majanduslikud põhjused (sooviti raha teenida) · Väljasaatmine · Orjakaubandus Aafrikast Tegemist oli Inglismaa asumaaga. 1775. aastal elas seal umbes 2 mln valget elanikku, kellest üle poole olid inglased. Kuninga nimetas koloonia kuberneri, lisaks oli igas koloonias seadusandlik kogu. Oluline oli kooliharidus, Massachusetts'is pidi olema igas üle 50 elanikuga asulas kool, sinna rajati ka Harvardi kolledz
Konkretiseeritult väljenduvad k.-eetika nõuded KUTSE-EETIKA KOODEKSIS e. normide kogus. KUTSE-EETIKA PÕHIMÕISTED: PROFESSIONAALNE KOHUS / VASTUTUS PROFESSIONAALNE AU; PROFESSIONAALNE VÄÄRIKUS; PROFESSIONAALNE ÕIGLUS; PROFESSIONAALNE TAKTITUNNE; Professionaalsus kui Printsiibid: humanism; optimism 7 ÄRIEETIKA (Mari Meel-TTÜ ärieetika õppejõud, kirjanik) KVEEKERID Ausus ja üllameelsus MINA SEISAN OMA ÕIGUSE EEST OLLA Näide: HEA INIMENE... ETIKETT prantsuse k.: etiquette nimesilt, märk ettekirjutiste ja reeglite kogum reguleerimaks käitumist standardsetes olukordades. Etikett rõhutab viisakust ja taktitunnet. E alged arhailises ühiskonnas; Etikett Multikultuurses maailmas oluline silmas pidada erinevate rahvaste kultuurietikette. III. KUTSE-EETIKA AJALOOST. KOODEKSID
Y. on olnud väravaks Ameerikasse. Eriti õigeusulised juudid, puerto ricolased ja itaallased elavad oma elustiili järgi, sõltumata sellest, milline on üldine eluviis Ameerikas. Seega N. Y. ongi heterogeensem kui teised alad Ameerikas. Pennsylvania regioon: See siis tähendab suuremat osa Pennsylvaniast, New Jerseyd, Delaware'i ja Marylandi. Esiteks sinna immigreerus Saksamaalt pärit olnud inimesed kui ka sotlased ja iirlased. Usuliselt olid nad presbyteerid ja kveekerid. Pennsylvania austati Kveeker kolooniaks 1680ndatel. Lõuna regioon: See on kõige suurem regioon geograafiliselt ja sellel regioonil elab ¼ terve maa elanikkonnast. Lõuna on erilisem osa tervest Ameerikast. See põhjendub näiteks sellega, et lõuna murded on tuntumad ja erinevad teistest murretest. Lõuna kujunemist on väga palju mõjutanud USA Kodusõda, ja selle orjade küsimus, aga nüüd on rasside vahelised suhted nii head kuid need on põhja poolel ka
Hiljemalt 1054. aastaks oli kirik jagunenud kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja roomakatoliku (kirikupea on Rooma paavst) kirikuteks. Nende vahel on uniaadid, kelle traditsioon on kreekakatoliiklik (õigeusklik), kuid kes tunnistavad paavsti ülimuslikkust. Roomakatoliku kirikust kasvasid välja protestantlikud kirikud: luterlased 1517, anglikaanid 1536 ja kalvinistid 1566. Anglikaani kirikust eraldusid 16., 17. ja 18. sajandil omakorda kongregatsionalistid, kveekerid, presbüterlased, baptistid, metodistid ja paljud teised. Kristluse tähtsaim levitaja Rooma impeeriumis oli apostel Paulus. Algul kiusati kristlasi taga, kuni keiser Constantinus kuulutas 313.a kristluse lubatud usundiks ja peatselt sai tast riigiusund. 300. a paiku sai Armeeniast maailma esimene kristlik riik. 732.a pani Frangi riigi majordoomus Karl Martell Poitiers'i lahingus seisma araablaste invasiooni Lääne Euroopasse. 1054
Leiab, et peab austama seadusi ja maksimeerima kasumit. Ettevõte leaib, et on mõnikord mõistlik võtta endale mõningaid lisakohustusi, kui sellest tulenev mainekuse tõus tõotab ettevõttele ka ainelist kasu. ® Huvilisi arvestav lähenemine ettevõte püüab kõigi huviliste huve rahuldada ja võtab endale seaduslikest laiemaid kohustusi (keskkonnahuvid) ® "Hea karjase" lähenemine - Kõigi huviliste rahulolu + näidata ise eeskuju Kveekerid -19 saj, põgenesid Taanist USA-sse, leidsid vastavalt usule, kuidas peavad ettevõtted käituma 3. Kas ühiskond saab ettevõtet kohustada koostama eetikakoodeksit? Ei saa, kuna eetiline käitumine on hea käitumine üle seaduslike normide. See on ettevõtte asi, kas ta peab seda otstarbekaks või mitte. 4. Mis vahet on huvilisi-arvestaval-põhimõttel (stakeholder-approach) ja hea-karjase-lähenemisel (stewardship-approach)?
ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine. Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa. Protestantismi alla kuuluvad:anglikaanid, baptistid, arminiaanid, adventistid, Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. Martin Lutheri pooldajad. Inglismaal on anglikaani kirik, USAs mormoonid. Õigeusk, õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab. Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka
endale mõningaid lisakohustusi, kui sellest tulenev mainetõus tõotab ettevõttele ka ainelist kasu. Seda kasutavad enamik ettevõtteid. ® Huvilisi arvestav lähenemine ettevõte püüab kõigi huviliste huve rahuldada ja võtab endale seaduslikest laiemaid kohustusi (keskkonnahuvid). Suured globaalsed korporatsioonid püüdlevad selle suunas. ® "Hea karjase" lähenemine Eesmärgiks tagada kõigi huviliste rahulolu ning näidata ise eeskuju. Kveekerid -19 saj. põgenesid Taanist USA-sse, leidsid vastavalt usule, kuidas peavad ettevõtted käituma 3. Kas ühiskond saab ettevõtet kohustada koostama eetikakoodeksit? Ei saa, kuna eetiline käitumine on hea käitumine üle seaduslike normide. See on ettevõtte asi, kas ta peab seda otstarbekaks või mitte. Kui seda sunnitaks, siis see peaks olema seadusega peale sunnitud ning siis see ei ole enam eetika. 4
ei tunnistanud Chalkedoni otsuseid. Hiljemalt 1054. a oli kirik jagunenud kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja roomakatoliku (kirikupea on Rooma paavst) kirikuteks. Nende vahel on uniaadid, kelle traditsioon on õigeusklik, kuid kes tunnistavad paavsti ülimuslikkust. Roomakatoliku kirikust kasvasid välja protestantlikud kirikud: luterlased 1517, anglikaanid 1536 ja kalvinistid 1566. Anglikaani kirikust eraldusid 16., 17. ja 18. saj omakorda kongregatsionalistid, kveekerid, presbüterlased, baptistid, metodistid ja paljud teised. Kristluse tähtsaim levitaja Rooma impeeriumis oli apostel Paulus. Algul kiusati kristlasi taga, kuni keiser Constantinus kuulutas 313. a kristluse lubatud usundiks ja peatselt sai tast riigiusund. 300. a paiku sai Armeeniast maailma esimene kristlik riik. 732. a pani Frangi riigi majordoomus Karl Martell Poitiers´i lahingus seisma araablaste invasiooni Lääne-Euroopasse. 1054. a lõhenes kirik ametlikult kreeka- ja
· vanglad tuleb allutada süstemaatilisele inspekteerimisele; · maksud tuleb keelustada (vabastamise maks); · kinnipeetavaid kasvatava reziimi kehtestamine vanglates. Nimetatud seaduse praktiline väärtus Inglismaal väga suur ei olnud, küll aga leidsid Howardi ideed rakendamist Ameerikas. Esimesed uut tüüpi vanglas rajatigi seal pönitentisaar ehk kahetsusmaja. Ameerika esimesed asukad olid usulistel põhjustel Euroopast lahkujad. Uut tüüpi vangla rajamisega olid seotud kveekerid, nende juhtimisel rajati uut tüüpi vanglad Pittsburgis 1826 ja Philadelphias 1829. Selles vanglatüübis kasutati kahte printsiipi üksindus ja töökasvatus. Asutustes püüti luua ideaalne kahjulikest mõjudest vaba keskkond, kus valitses täielik üksinduse reziim. Ka Euroopas rajati veidi hiljem sama tüüpi vanglad. Üsna kiiresti sai selgeks, et üksikvangistuse reziim on raskesti talutav. Teoreetiliselt võib olla hea,
Madalmaad/Prantsusmaa/Saksamaa) Essay towards Promoting all ja Necessary and Useful Knowledges periooditi erineva intensiivsusega. Both Divine and Humane Venemaa lõunaaladel oli säilinud antiigiteadmistega pole enam midagi antiikkultuuri materiaalset pärandit, teha; USAs seda pole. 2) Usulahkude erimeelsus: kveekerid, puritaanid katoliiklased ANTIIGIRETSEPTSIOONI 3) Lapsevanemate tänavarahutused PERIOODID USA: al. 1711; Kõrgaeg 1760-1790, hõbeaeg 1790-1830. ANTIIGIVASTASTE ARGUMENDID: 1) Arstid: klassikalise hariduse 1. KUIDAS AMEERIKAS ANTIIKI omandamine käib lastele tervise TUNDMA ÕPITI? peale,
Euroopa poliitiline kaart Prantsuse revolutsiooni eelõhtul Euroopa koloniaalvõi(s)tlus. Inglismaa ja Prantsusmaa koloniaalpolitiika erinevused Põhja-Ameerikas- prantslased toovad oma kolooniatesse oma korraldused, feodalism, tugev kuningavõim, ei lubata hugenotte kolooniatesse. Inglastel teistpidi- kolonistide saabumine perekonniti. Maa jagati vastavalt kolonisti staatusele. Maryland katoliiklased, Pennsylvania kveekerid, Georgia metodistid, Massachusetts puritaanid. Prantslaste eripära sellest, et toovad neegreid rohkem Aafrikast kui Inglased, aga tänu sellele prantslased saavad indiaanlastega paremini läbi. 1763. aastal sõlmitud Pariisi rahuga kaotas Prantsusmaa peaaegu kõik koloniaalvaldused Põhja-Ameerikas, sealhulgas Kanada ja Louisiana Muutused Inglismaa ja Prantsusmaa mõjuvõimus väljaspool Euroopat pärast
ühtlasi tähendas rahvusriigi teket tänapäevases mõttes ning viimane omakorda dünastiliste sõdade asendumist rahvuslik/riiklike sõdadega. 54 2. USA iseseisvumine Esimene alaline briti koloonia Jamestown rajati 1607 Virginias. 1620 asutasid puritaanid (Pilgrim Fathers) Plymothi koloonia. Kolonialistide hulgas oli üldse palju lahkusulisi (puritaanid, kveekerid jne). Aastaks 1733 oli USA alal 13 briti kolooniat: põhjas Uus- Inglismaa (Connecticut, Massachussets), Kesk-Atlandi (New York, Pennsylvania) ja Lõuna (Virginia, Georgia, Maryland). Lõunas domineeris orjusel põhinev istandusmajandus, keskel farmipõllumajandus, põhjas metsandus, laevaehitus, kaubandus. 1760ndaiks aastaiks elas P-Ameerikas ca 1,6-17 miljonit kolonisti. Kolooniad olid üpriski autonoomsed ja iseteadlikud.
talvituma. Paljud neist surid külma ja nälja kätte. Tänu heale koostööle indiaanlastega õnnestus järgmisel aastal saada hea maisisaak, mis päästis kolonistide elu. Just seda sündmust meenutab novembrikuu viimasel neljapäeval tähistatav Ameerika rahvuspüha Thanksgiving Day. Sarnaselt Massachusettsile asutati ka New Hampshir, Connecticut ja Rhode Island protestantlike kogukondade kolooniatena, kus toimis ulatuslik omavalitsus. Pennsylvania koloonia rajasid kveekerid William Penni juhtimisel, Georgia koloonia metodistid. Koos puritaanliku kirikukorraldusega juurdusid kolooniates demokraatlikud tavad. Inglise kolooniaid eristas teistest kolooniaist ka kolonistide saabumine perekonniti. Maa jagati küll vastavalt kolonisti sotsiaalsele staatusele, kuid siiski arvestusega, et ülalpidamiseks küllaldaselt maad jätkuks ka vaesematele. Varanduslik kihistumine Põhja-Ameerika kolooniates jäi oluliselt alla kihistumisele Inglismaa külades.
1681 Louis XIV vandenõu katoliikliku kuninga saamiseks Inglise troonile 1685 Nantese edikti (1598) tühistamine Prantsuse kuningas sai õiguse karistada hereesia (hugenottide kuulumise eest reformeeritud kirikusse) eest. 1685 katoliiklane James II Inglise troonil 1. kiri sallivusest Epistola de Tolerantia (1685), trükk ja tõlge aastast 1689, (samal aastal anti välja Inglismaal Toleration Act, mis andis usuvabaduse nonkonformistidele (baptistid, kveekerid, kongregatsionalistid), kuid mitte unitaaridele ja katoliiklastele. Tõlk William Popple lisab eessõna, milles kaitseb `absoluutset vabadust', kuid see pole tegelikult Locke'i mõtetega kooskõlas. Nt "Essees inimmõistusest" ütleb Locke, et "ükski valitsus ei luba absoluutset vabadust". · Tõlge on seega veelgi radikaalsem kui originaal 2. kiri sallivusest Second Letter Concerning Toleration (1691) 3. kiri sallivusest A Third Letter for Toleration (1692) 17
annaabi.ee 
