iseloomustus ja nende kasutamine maavaradena: a) aluskorras -- rauamaak; b) aluspõhjas -- kambriumi ja devoni savid, oobulusfosforiit, lubjakivid, dolomiidid, põlevkivi, mineraalvesi. Vanaaegkonnast pärinevad kivistised: ainuõõssed (stromatoporaadid, korallid), sammalloomad, käsijalgsed, limused, lülijalgsed, okasnahksed, rüükalad jt. Eesti territooriumi areng kvaternaariajastul. Mandrijäätumine. Kvaternaarsed setted. Tähtsamate pinnavormide iseloomustus:a) mandrijää setted ja pinnavormid -- moreenid, moreentasandikud, künklik moreenreljeef, otsamoreen, voored. Voolavate jääsulamisvete setted ja pinnavormid -- sandurid, oosid. Jääjärvede setted ja tasandikud, mõhnastikud. Liustikujõgede setted, ürgorud. b) Läänemere setted ja pinnavormid -- Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere kõrgeimad piirid ja setted, paekallas.
halogenoalkaanid freoone kasutatakse aerosoolpakendites, kosmeetikavahendid. Pestitsiide kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks. · Alkoholid Etanooli kasutatakse lahustina, etanoolist tehakse ka alkohoolseid jooke. Metanool on üks lahustiste koostisosi. · Eetrid tähtsaim eeter on dietüüleeter - varem kasutati narkoosiks praegu on kasutusele peamiselt lahustina. · Amiinid - amiinidest valmistatakse ammooniumsoola. Kvaternaarsed ammooniumsooli kasutatakse desinfitseerimisel. · Alkaloidid Kasutatakse nii ravimitena, kui joovastavate jookidena. Nt: kokaiin, kofeiin, nikotiin, morfiin jne. · Alkeen Alkeenist eteen valmistatakse polüeteeni. Karoteen on porgandivärvaine. · Alküünid Etüüni kasutatakse gaaskeevituseks. · Aldehüüd Metanaal kasutatakse desinfitseerimisvahendina. Etanaal on vajalik aine keemiatööstuses.
Abbatclean Tugevalt leeliseline vahtu moodustav pesemis- ja desinfektsioonivahend Abbatclean on effektiivne puhastusvahend tapamajadele ja toiduainetetööstusele valgulisi ja loomseid rasvu sisaldava mustuse eemaldamiseks. Pesemisel moodustub stabiilne vaht, mis püsib verikaalpindadel puhastamiseks ja desinfektsiooniks vajaliku aja. Abbatclean peseb ja desinfitseerib üheaegselt, kindlustades toiduainete kvaliteeti alandavate mikroorganismide hävimise. Desinfektandiks kvaternaarsed ammoonimühendid. Töölahuse kontsentratsioon 1,0-2,0% (100-200ml/10 liitri vee kohta). Kasutamine: Pesulahus valmistada 40-50°C vette. Kanda töölahus puhastatavale pinnale ja lasta toimida 5-15 minutit. Vajadusel harjata. Loputada korralikult leige veega. CloActiv Spetsiaal Tugevalt leeliseline vahupesuaine toiduainetööstusele aktiivkoolriga Koostis: mitteioonsed tensiidid, naatriummetasilikaat, naatriumhüdroksiid, naatriumhüpokloriit.
Aine sattumisel silma loputada koheselt rohke veega ja pöörduda arsti poole. Säilitada temperatuuril 5- 30°C lastele kättesaamatus kohas. Beerclean Toiduainetööstuse leeliseline desinfitseeriv üldpesuvahend pH 11 Beerclean on mõeldud toiduainetööstuse, õlle- ja mahlatootmise, meiereide desinfitseerivaks vahupesuks nii käsitsi kui survepesul. Emulgeerib efektiivselt loomseid ja taimseid rasvu, valgulist mustust. Mõõdukalt leeliseline. Kvaternaarsed ammooniumiühendid tagavad mikrobioloogilise puhtuse. Koostis: tensiidid, metasilikaat, betaiin. Kasutuskontsentratsioon 0,5 2,0%. Kasutamine: Pinnad loputada. Pesulahus valmistatakse 1% kontsentratsioonis (100ml/10L) 45°C vette, kantakse pinnale ja lastakse toimida 10-15 minutit. Seejärel eemaldatakse mustus ja vaht kuuma veega. Abbatclean Tugevalt leeliseline vahtu moodustav pesemis- ja desinfektsioonivahend pH 13
· Alustada koheselt kõigi märjaks saanud matejalide kuivatamisega. · Eemaldada ja hävitada hallitusega kahjustatud materjalid · Puhastada tihedate ja väiksema poorusega materjalide pinnad hallitusest. · Desinfitseerida pinnad. 3.1. Puhastuskemikaalid Puhastuskemikaalid jagunevad (biotsiidid) jaotavad toime tõhususe järgi alljärgnevalt: · Sanitaarne puhastusvahend vähendab märgatavalt bakterite ja teiste mikroorganismide hulka kvaternaarsed ammuooniumisoolad. · Desinfektant hävitab teatud kahjulikud mikroorganismid,, ei hävita eoseid kloor, naatriumhüpoklorit, vesinikperoksiid, osoon. · Steriliseeriv vahend - hävitab kogu mikrobioloogilise elu: vegetatiivse baktei, eosed, seened ja viirused lühilaineline kiirgus, kõrge temperatuur, toksiidilised gaasid. Parima tulemuse annab hallituse eemaldamiseks kombineerimine desinfitseerimisega ja niiskuseallika kõrvaldamisega.
omadustele; 19.18 Kirjeldada -aminohapete struktuure; Koosnevad aminorühmast ja karboksüülhappest 19.19 Selgitada -aminohapete amfoteersust; 19.20 Kirjeldada valkude moodustumist ja eristada nende primaarset, sekundaarset, tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri; Aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemete kaudu. Kahest või enemast aminohappest moodustatakse valke kondensatsiooni käigus. Produkti nimetatakse peptiidiks. Primaarsed, sekundaarsed, tertsiaarsed ja kvaternaarsed struktuurid 19.21 Selgitada valkude denaturatsiooni; Valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel. See on pöörduv või pöördumatu protsess 19.22 Kirjeldada süsivesikute moodustumist; Süsivesikud ehk sahhariidid C, H ja O koosnevad molekulid. Moodustuvad taimedes CO2-st ja veest fotosünteesi käigus, mis kulgeb päikeseenergia arvel ja mida katalüüsib taimede roheline pigment klorofüll 19.23 Teada süsivesikute klassifikatsiooni;
adsorbeeruvate ioonide asemel läheb adsorbendi koostisest lahusesse ekvivalentne hulk teisi ioone. Niisugusteks ioonide vahetamiseks võimelisi adsorbente nimetatakse ioniitideks. Ioniidid jagunevad kationiitideks, mis on võimelised vahetama katioone, ja anioniitideks, mis vahetavad lahusega anioone. Tuntakse ka amfoteerseid ioniite, mis võivad vahetada nii anioone kui ka katioone. kolonni täidisele on kantud laenguga rühmad, mis on neutraliseeritud vastasioonidega. anioonvahetajad - kvaternaarsed amiinid. katioonvahetajad sulfonaatrühmad. môlemad rühmad dissotseeruvad täielikult ja sôltuvus pH-st puudub. laialt kasutatav anioonide määramiseks vee analüüsil, (näit. Elektrijaamades) Statsionaarsel faasil on ioonselt laetud pind, laeng on vastupidine määratavale komponendile. Eksklusioonkromatograafia põhimõte ja rakendusi- kasutatakse makromolekulide molekulaarkaalu jaotuse analüüsil
impeeriumi või riigivõimu territoriaalsete pretensioonide ja piiride õigustamine. 13. Maastike areng ja aegruumi printsiip (maastike arengu 3 etappi). 1. Preglatsiaalne periood. Svekofenni kurrutus, Mere pealetungide, Suurem tähtsus on preglatsiaalsetel setetel seal, kus pinnakate on õhuke või puudub üldse. 2. Glatsiaalne periood. Järgnesid pikaajalised kulutusprotsessid (erosioon, deflatsioon, karstumine jne.) Devoni ajastu lõpust Kvaternaarini, Kvaternaarsed mandrijäätumised, 3. Postglatsiaalne periood. Läänemere nõos asuvate veekogude arenguga. Inimtegevus, maakerke kiirus, 14. Kuidas maastikud arenevad. Abiootiline ja biootiline arengustaadium. Abiootilises staadiumis määravad geoloogilised protsessid abrasioon, akumulatsioon, erosioon , deflatsioon jm. Biootilises staadiumis on oluline osa elusloodusel taimkate, loomastik, mikroorganismid. Oluline osa maastike arengus inimtegevusel. Degratatsiooni 15
Aguaegkonna kristalsed kivimid - graniit Vendi ladestu settekivimid jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid. Kambriumi ladestu settekivimid terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid. Ordoviitsiumi ladestu settekivimid fosfaatseid karpe sisaldavad liivad. Siluri ladestu settekivimid lubjakivid, dolomiidid, domeriidid. Devoni ladestu settekivimid liivad, aleuriidid, savid. Kvaternaarsed pinnakatte setted moreen, liivad, saviliivad jt. 9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geoloogiline ladestu ja lade? Põlevkivi Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. Fosforiit Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. Lubjakivi Lasnamäe lade. Diktüoneemakilt - Alam-Ordoviitsiumi fosforiidikihindi peal ja paekivikihtide lamamis.
bioloogilised, - parasiidid, hallitused, pärmid, bakterid ja viirused. immunoloogilised (allergeensed) ja tahkete osakestega seotud ohud. 2. Keemilised ohud -taimekaitsevahendid -Herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid, pakendid, -Tuleb arvestada temperatuuri ja ph taluvust, toiduaine alkoholi ja rasvasisaldust, toiduaine konsistentsi(kuiv, vedel, viskoosne) toidulisaained, pesuvahendid-aluseline ja happeline pesu ja desinfektandid.-osoon, anioonsed ühendid, klooriühendid, kvaternaarsed ammooniumi ühendid 3. Toidu töötlemisel tekkivad keemilised ühendid. -pruunistumine(maillardi reaktsioon), toiduaroomid, potentsiaalsed kantserogeensed ühendid 4. Bioloogilised ohud parasiidid, hallitused, pärmid, bakterid ja viirused. 5. Mikroobide kasvu takistusskeem. 6. Peamised patogeenid ja nende tekitatud tervisekahjustused (botulism, kampülobakterioos, listerioos). Botulism- Kampülobakterioos- allikad: linnuliha, saastunud vesi, toorpiim. Tunnused: kõrge
Fragmendid aga lahutatakse vastavalt massi/laengu suhtele, neid kiirendades ja viies elektri- või magnetvälja. Fragmente detekteerib nt elektronkordisti vastavalt fragmendirohkusele. Keemiliselt seotud statsionaarsete faaside süntees. C18 või C8 on kovalentselt seotud silikageelile; kovalentne side räniga. Ioonkromatograafia olemus Laengutevaheline vastasmõju analüüdi ja stats.faasile immobiliseeritud ioonide vahel. Anioonkromatograafia - kvaternaarsed aminorühmad, DEAE (dietüülaminoetaan); positiivse laenguga ioonid seovad anioone. Katioonkromatograafia - sulfoonhappe rühmad, karboksüülrühmad; negatiivse laenguga ioonid seovad katioone. pH muutmisega: nõrkade hapete lahutamine tugeval anioonvahetajal tugevate hapete lahutamine nõrgal anioonvahetajal Eksklusioonkromatograafia Poori mõõtmetest väiksemad molekulid liiguvad pooride sisse, mistõttu läheb neil kauem aega, et kolonnist välja elueeruda
kõrgdisperssed savid. ★ Kambriumi ladestu settekivimid – terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid. ★ Ordoviitsiumi ladestu settekivimid – fosfaatseid karpe sisaldavad liivad. ★ Siluri ladestu settekivimid – lubjakivid, dolomiidid, domeriidid. ★ Devoni ladestu settekivimid – liivad, aleuriidid, savid. ★ Kvaternaarsed pinnakatte setted – moreen, liivad, saviliivad jt. 9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geoloogiline ladestu ja lade? ★ Põlevkivi – Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. ★ Fosforiit – Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. ★ Lubjakivi – Lasnamäe lade.
Vendi ladestu settekivimid jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid. Kambriumi ladestu settekivimid terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid. Ordoviitsiumi ladestu settekivimid fosfaatseid karpe sisaldavad liivad. Siluri ladestu settekivimid lubjakivid, dolomiidid, domeriidid. Devoni ladestu settekivimid liivad, aleuriidid, savid. Kvaternaarsed pinnakatte setted moreen, liivad, saviliivad jt. 9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geol ladestu ja lade? Põlevkivi Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. Fosforiit Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. Lubjakivi Lasnamäe lade.
Erinevates paikades tõuseb maakoor erinevalt, Tallinnas nt. 2,4 mm aastass 15. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Jääaja taandumisega. Karstumine on vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena mood spetsiifilised pinnavormid. Karstikoobaste tekke eelduseks eestis on lahustuvaid karbonaatkivimeid katvad kobedamad kvaternaarsed setted, pikimad Iida urked, kõrgemad Kata koopad, sügavamad Kata ja Pudivere koopad. Kurisu Hiiumaal ja Saaremaal. Karr, Raplamaal, Vilsandi ja Vaika kaljusaartel. Karstialad Pandivere kõrgustikul, Raplamaal Kuimetsas, Harjumaal Nabalas, Jõhvi kõrgendikul, Lääne-Eesti saartel. Tuntuim karstinähtus Tuhala nõiakaev. 16. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited) Jääsulamisvee äravooluorg- vana
2. Glatsiaalne periood. pikaajalised mandrijää kulutusprotsessid (erosioon,deflatsioon, karstumine jne.) kujunesvälja nn. vana reljeef. Laamade liikumine-vastavalt asendi muutusele, muutus Päikeselt saadav kiirgusenergia, teisenes kliima ja kujunesid uued maastikud oma elustikuga ning toimusid vastavalt paleogeograafilistele tingimustele iseloomulikud geoloogilised protsessid. 3.Postglatsiaalne periood. Kvaternaarsed mandrijäätumised, kui liustikujää ja selle sulamisveed ühelt poolt kulutasid aluspinda ning teiselt poolt kuhjasid kulutusel peenestatud kivimid teistesse kohtadesse ja kujundasid ümber reljeefi. Nende alade edasine areng üldise maatõusu foonil on tihedalt seotud Läänemere nõos asuvate veekogude arenguga. Koos maakerkega määras see rannajoone muutused ja saarte ning poolsaarte kujunemisvõimalused, samuti rannamoodustiste tekke. 12. Kuidas maastikud arenevad
regulaarne korralik koristamine vähendab mikroobide arvu paremini kui teatud aja tagant desinfitseerimine. Desinfitseerivaid puhastusaineid kasutatakse näiteks järgmistel juhtudel: Pesuruumides, kus käib palju inimesi Põrandapindadele satub eritisi (haiglad jms) Ruumides, kus on probleeme ebameeldiva lõhnaga (WC) Ruumides, kus on kõrged hügieeni nõuded (toiduainete tööstus, suurköögid jne) NB! Desinfitseeriva ainena kasutatakse klooriühendeid, kvaternaarsed ammiiniumhüdraate, alkohole, fenoole. Abrasiive sisaldavad puhastusvahendid Puhastusvahendid sisaldavad ka abrasiive. Pehmed abrasiivi on kaoliin, põldpagu, kriit, marmor. Küürimispastades sisalduvad abrasiivid on kõvad abrasiivid (kvarts, pimsskivi). Abrasiive sisaldavad puhastusained on tavaliselt ,,karedad" ja nad võivad kahjustada pinda. Puhastusainete kasutamine: Tutvu pakendil oleva etiketiga hoolikalt Kasuta ainet ettenähtud koguses
Neid kasutatakse korrosiooni inhibiitoritena, määrdeainete ja kütuse lisandina, juuste konditsioneerides. Tekstiilitehnoloogias kasutatakse neid põhiliselt kui pehmendusaineid, anioonvärvainete kinniteid. Katioonvärvainetega värvides kui värvimiskiiruse aeglusteid. Katioonaktiivsete PAA-de kasutusalad on väiksemad. Enamik katioonaktiivseid PAA-sid on pika ahelaga amiinide soolad. Näiteks: C18H37NH3+Cl-, mida toodetakse rasvadest, taimsetest õlidest või sünteetiliselt. Kvaternaarsed amiinid on kasutusel peamisel tekstiilitoodete pehmendajatena. Nad kinnituvad oma hüdrofiilse osaga kiudude pindadele ja nende hüdrofoobsed osad on suunatud kiust eemale õhku. Sellel põhinebki pehmendamise efekt. Õhku suunatud molekulide osad vähendavad kiududevahelist hõõrdumist ja muudavad tekstiilitoote pehmeks. Sama toimemehhanism on ka katioonaktiivsetel PAA-del ka juuste hooldusvahendeis pms palsamites. Tüüpiline kvaternaarne katioonaktiivne PAA on tsetüül-
Osaliselt dissotsieeruvad ioonideks. Kõik eelpool mittenimetatud alused, happed, orgaanilised happed ja alused. Nt. HNO2, H2SO3, H3PO4, HCN, H2CO3, H2S, CH3COOH. Elektrolüütide jaotamine ühe molekuli täielikul dissotsatsioonil tekkivate ioonide arvu põhjal 1. Binaarsed — tekib 2 iooni NaCl ⇄ Na+ + Cl‾ ZnSO4 ⇄ Zn2+ + SO4²‾ 2. Ternaarsed — tekib 3 iooni Na2SO4 ⇄ 2Na+ + SO4²‾ CaCl2 ⇄ Ca2+ + 2Cl2‾ 3. Kvaternaarsed — tekib 4 iooni H3PO4 ⇄ 3H+ + PO4³‾ Elektrolüütide jaotamine struktuuri järgi 1. ioonkristalsed ehk ioonilised ühendid 2. molekulaarsed ühendid, milles on üks või mitu tugevat polaarset sidet, nt. CH3COOH, H2SO4. Mida polaarsem on lahusti, seda ulatuslikum on dissotsatsioon. Vesi on üks kõige polaarsemaid tavalahusteid. 3. polümeersed elektrolüüdid. Sisaldavad palju dissotsiatsioonivõimelisi gruppe. Nende
C AB CaC l 2 ). C¿ , kus lugejas on lagunemisel tekkinud K d =¿ Kvaternaarsed tekib 4 iooni ( H 3 P O4 ). ioonide ja nimetajas laguneva elektrolüüdi Elektrolüüdid jaotatakse struktuuri järgi: kontsentratsioonid. Ioonkristalsed ehk ioonilised ühendid.
..400 nm) kvantide energia on piisav selleks, et lõhustada polümeeri makromolekulis olevad C-C ja C-H kovalentsed sidemed. Tulemusena polümeeri makromolekul tükeldub ja materjali tekivad lõhed. PVC vananeb põhilisel termilise mõjutamise tagajärjel. Võimalused PPK stabiliseerimiseks seisnevad järgmiste võtete kasutamises: • fotodegradatsiooni vähendamiseks – UV absorberite kasutamine • hallitusseente leviku tõkestamiseks – Zn-boraat , kvaternaarsed ammooniumsoolad ja mitmed uued orgaanilised biotsiidid (näiteks - isothiasool) • puidukiudude niiskusetundlikkuse vähendamiseks – puidu koostisesse kuuluva tselluloosi OH- rühmade keemiline blokeerimine näiteks äädikhappe anhüdriidiga (Accoya-puit).
süstlad, opivahendid. 54 3. Filtreerimine. Poorsed filtrid, mille pooridest (0.2 µm) bakterid läbi ei pääse. Vedelike steriliseerimine (rõhu all), mis autoklaavimist ei kannata (kuumatundlikud ained). 4. Töötlemine kemikaalidega 5. Töötlemine gaasidega Keemiliste ainete märklauad rakus DNA- aldehüüdid, etüleenoksiid Rakumembraan- fenoolid, kvaternaarsed ammoniumühendid, kloorheksidiin Valgud- fenoolid, alkoholid, aldehüüdid, halogeenid, metallid, osoon, peroksiidid, etüleenoksiid. Fenoolsed ühendid Esimesena kasutati ajalooliselt antimikroobse vahendina fenooli. Modifitseeritud fenoolidel on tugevam antibakteriaalne toime ja väiksem ärritav toime kui fenoolil. Fenoolsed ühendid toimivad tsütoplasmamembraanile ja denatureerivad valke. Neid kasutatatakse sageli desinfitseerivate ainetena, sest on aktiivsed ka mäda, sülje jms
mingisugust kloriidlahust. Pindaktiivsed ained ning kloori- ja joodiühendid mikroobide hävitajatena. oPindaktiivsed ained - Vähendavad vedelike pindpinevust. Seep on ka pindaktiivne. Naha pinnal oleva biofilmi muudab ta väikesteks tilgakesteks, mis eemalduvad veega kergesti. Deodorantseepidele lisatakse veel juurde lisaaineid nagu trikloorkarbaan, mis inhibeerivad grampositiivseid baktereid. Väga olulised pindaktiivsed ained on kvaternaarsed ammooniumühendid. Eriti efektiivsed on nad grampositiivsete bakterite vastu, kuigi mõjuvad ka gramnegatiivsetele bakteritele. Nad on bakteritsiidsed, fungitsiidsed ja toimivad ka kestaga viirustele, Endospoore ja tuberkuloosibaktereid ei tapa. Permeabiliseerivad membraane, seostudes fosfolipiididega. Karedas vees ei toimi. oHalogeenid (jood ja kloor) - Mõjuvad nii puhtalt (J 2 ja Cl2 lahusena), kui ka seotuna kas org. või anorgaaniliste ühenditega
pindaktiivsed ained, kvaternaarsed ammooniumühendid Lisavad rasva ja muu vees lahustamatu 8 orgaanilise mustuse eemaldamise
taimtoidulised loomad, neist omakorda loomtoidulised loomad ehk kiskjad. Toiduahela organisme, kes kasutavad toiduks elusaid organisme, nimetatakse tarbijateks ehk konsumentideks. Teine määratlus ütleb, et konsumendid on organismid, kes kasutavad otseselt või kaude autotroofide (roheliste taimede) poolt toodetud orgaanilist ainet, on kosumendid (leksikon) seega kõik heterotroofid. Sõltuvalt toitumisobjektist, jagatakse tarbijad: primaarsed, sekundaarsed, tertsiaarsed ja kvaternaarsed tarbijad. Surnud produtsendid (taimed) ja konsumendid (loomad) lagundatakse destruentide poolt: need on mikroorganismid, seened, mitmed selgrootud loomad. Toiduahela moodustavd omavahel toitumissuhetes olevad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Surnud produtsendid (taimejäänused) ja konsumendid (surnud kalad) lagundatakse destruentide poolt» mikroorganismid, teod, lülijalgsed, kes lagundavad surnud organismide orgaanilist ainet.
annaabi.ee 
