(värnitsad, lakid, värvid) Toiduõlide liigitus: · Tooraine alusel · Töötlemisviisi alusel · Konsistentsi alusel · Omaduste järgi Toidurasvad : · Taimeõlid maitseõlid, erinevatest viljadest/seemnetest õlid · Tahked taimsed rasvad · Loomsed rasvad · Margariin Tootmise kaks põhiviisi: · Pressimise teel o Külmpressimine nagu õunamahla tehakse o Kuumpressimine seemned kuumutatakse enne pressimist rohkem õli · Ekstraheerimise teel õli töötlemine mitmesuguste rasvade lahustajate abil (bensiin, tsikloor-etüleen jt.) Töötlemisviisilt jaotatakse: Rafineerimata e. Toorõli mehaanilistest lisanditest puhastatud settimise, filtreerimise või tsentrifugeerimise teel kestval säilitamisel rikneb kiiresti ja tekib sade midagi juurde ei panda ja midagi ära ei võeta. Rafineeritud e
läheb loomasöödaks. *Glütserool (tekib biodiisli tootmisel) on kasutatav kosmeetikatööstuses. Piisavalt suurte biodiisli tootmiskoguste juures on võimalik teha koostööd kosmeetikafirmadega. *Metanool kogutakse kokku ja taaskasutatakse biodiisli tootmisel Rapsist õli saamine *Rapsi kasvatamine Eestis tegelevad sellega paljud põllumehed *Raps tuleb kokku koguda ja kuivatada. *Õli seemnest kätte saamine ekstraktsioonimeetodil külm- või kuumpressimine. Külmpressi kasutamine on vähem energiat nõudev kui kuumpress ja eraldatava õli mahud on umbes samad, kuigi kuumpressiga eraldatakse natuke rohkem õli. *Jääk srot seemnete kestad. Vastavalt pressimise tehnoloogiale sisaldab rohkem või vähem õli. Sobib loomasöödaks. *Rapsiõli, mis kogutaks anumatesse. *Järgnevalt võidakse seda siis kasutada kas toiduõli või biodiisli valmistamiseks. Kütust hoidakse. Tootja tagab kütusehoidlate vastavuse Eesti
jt. Kasutatakse ka jahvatamist kuulja vibroveskeis nii iseseisva saamisviisina kui ka mõne eelneva saamisviisi täiendusena. Igal saamisviisil on omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Saamisviisi valikul lähtutakse keraamikale esitatavatest nõuetest ja omahinnast. 7.4Vormimine Keraamiliste pulbrite vormimiseks kasutatakse kõiki pulbertehnoloogias kasutatavaid vormimismeetodeid (pressvormi pressimine, lobrivalamine, pulbersurvevalamine, ekstrusioon, kuumpressimine jt). Pressvormis pressimine on levinumaid vormimisviise. Kuna keraamilised pulbrid on kõvad ja haprad, siis lisatakse pressimise hõlbustamiseks enne pressimist kleepaineid e. plastifikaatoreid. Kuumutamisel plastifikaatorid eemalduvad materjalist täielikult. Sellisteks plastifikaatoriteks on tavaliselt parafiin, polüvinüülpiiritus, polüetüleenglükool, kautsuk jt. 7.5Paagutamine Paagutamine on tehnokeraamika tähtsaim tehnoloogiline operatsioon, kuna
1.2. Spoonilehtede liimitamise ja formeerimise tunnitootlikkuse arvutamine...................27 3.1.2. Spoonipakettide koostamise skeem............................................................................. 27 3.1.3. Liimi kulu arvutus........................................................................................................27 3.2. Spoonipakettide eelpressimine........................................................................................... 28 3.3. Kuumpressimine................................................................................................................. 29 3.4. Vineeri töötlemine.............................................................................................................. 31 3.4.1. Vineeri mõõtu saagimine.............................................................................................31 3.4.2. Vineeri lihvimine................................................................................
1.2. Spoonilehtede liimitamise ja formeerimise tunnitootlikkuse arvutamine...................27 3.1.2. Spoonipakettide koostamise skeem............................................................................. 27 3.1.3. Liimi kulu arvutus........................................................................................................27 3.2. Spoonipakettide eelpressimine........................................................................................... 28 3.3. Kuumpressimine................................................................................................................. 29 3.4. Vineeri töötlemine.............................................................................................................. 31 3.4.1. Vineeri mõõtu saagimine.............................................................................................31 3.4.2. Vineeri lihvimine................................................................................
aurufaasist kondenseerimine jt. Kasutatakse ka jahvatamist kuulja vibroveskeis nii iseseisva saamisviisina kui ka mõne eelneva saamisviisi täiendusena. Igal saamisviisil on omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Saamisviisi valikul lähtutakse keraamikale esitatavatest nõuetest ja omahinnast. 6.2 Vormimine Keraamiliste pulbrite vormimiseks kasutatakse kõiki pulbertehnoloogias kasutatavaid vormimismeetodeid (pressvormi pressimine, lobrivalamine, pulbersurvevalamine, ekstrusioon, kuumpressimine jt). Pressvormis pressimine on levinumaid vormimisviise. Kuna keraamilised pulbrid on kõvad ja haprad, siis lisatakse pressimise hõlbustamiseks enne pressimist kleepaineid e. plastifikaatoreid. Kuumutamisel plastifikaatorid eemalduvad materjalist täielikult. Sellisteks plastifikaatoriteks on tavaliselt parafiin, polüvinüülpiiritus, polüetüleenglükool, kautsuk jt. 6.3 Paagutamine Paagutamine on tehnokeraamika tähtsaim tehnoloogiline operatsioon, kuna sellest sõltuvad
Ükskõik millistest antud õlitaimedest toodetud estreid saab edukalt kasutada diiselmootorites,kuigi nende kütteväärtused ja tsetaanarv (analoogne bensiini oktaanarvule) ning muud füüsikalised näitajad võivad tugevasti erineda. R apsist õli saamin · Raps tuleb kokku koguda ja kuivatada. · Õli seemnest kätte saamine ekstraktsioonimeetodil külm- või kuumpressimine. Külmpressi kasutamine on vähem energiat nõudev kui kuumpress ja eraldatava olid mahud on umbes samad, kuigi kuumpressiga eraldatakse natuke rohkem õli · Jääk srot seemnete kestad. Vastavalt pressimise tehnoloogiale sisaldab rohkem või vähem õli. Sobib loomasöödaks. · Rapsiõli, mis kogutaks anumatesse. · Järgnevalt võidakse seda siis kasutada kas toiduõli või biodiisli valmistamiseks. Biodiisli näitlik tootmine
1 Pulbrite saamine Pulbrit saadakse raskestisulava keemilise ühendi sünteesimisel ja seejärel selle peenestamisest. Enamlevinud keraamiliste pulbrite valmistamise meetodid on sadestamine soolalahustest, laser- ja plasmakeemiline süntees, aurufaasist kondenseerimine. 4.2 Vormimine Levinud vormide liigid pulberkeraamiaks on pressvormi pressimine, laborivalamine, pulber-survevalamine, ekstrusioon ja kuumpressimine. Kõige levinumad vormimisviisid on pressvorm ja laborivalamine. 9 4.3 Paagutamine Paagutamine on tehnokeraamika tähtsaim tehnoloogiline operatsioon, kuna sellest sõltuvad keraamiliste materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused, eelkõige kõvadus ja kulumiskindlus.
sulamistemperatuur on metalli sulamistemperatuurist madalam; põlemissoojus on protsessi pidevuse seisukohalt piisav; metalli soojusjuhtivus ei tohi olla liiga suur; lõikamisel tekkiv räbu peab olema kergesti eemaldatav. 61. Pulbrite vormimise põhimeetodid Pulbrite vormimise põhimeetoditeks on: Pressimine pressvormides- pulber puistatakse matriitsi õõnde ja pressitakse kokku Hüdrostaatiline pressimine- igakülgne surve vedeliku rõhu abil Isostaatiline kuumpressimine- kasutatakse praktiliselt poorideta peeneteraliste materjalide saamiseks. Tihendatud pulber suletakse hermeetiliselt õhukesest rasksulava metalli või kuumuskindla terase lehest konteinerisse, vakumeeritakse, asetatakse küttekehadega varustatud isostaati. Seal surutakse konteiner inertse gaasiga kokku ja kuumutatakse kõrgel temperatuuril. Vibropressimine- pulber tihendatakse vibratsiooni abil
Laua mõõdud, mm 1850 x 4000 Töövahede arv, tk 1 Töövahe kõrgus, mm 1830 Eelpressimise erisurve, MPa Sulgemise kiirus, m/s 100 Pressimise kiirus, m/s 3 Avanemise kiirus, m/s Maksimaalsed virna mõõdud, mm 3.3. Kuumpressimine. Mitmekorruseline press vineeri valmistamiseks valitakse pressiplaatide mõõtmete järgi. Ühes kuumpressi vahes võib paikneda paksuses ainult üks spoonilehtede pakett. Kuumpressimise aeg, temp. 130 ± 2 º C Nominaal Spooni Otepää Vineeriteha- paksus, mm kihtide arv ses, min 9 7 7 13
Loetlege pulbrite valmistamise meetodid. Mehaanilised meetodid (peenestus, jahvatamine, sulametalli pihustamine); füüsikalis-keemilised meetodid (ühenditest taandamine; elektrolüüs; karbonüülide dissotsiatsioon) 11. Millist täiendavat töötlemist on vaja kasutada pulbertoodete täpsuse suurendamiseks? Füüsikalis-mehaaniliste omaduste tõstmine- täiendav pressimine ja paagutamine; immutamine õlidega; termil. ja termokeem. töötl; poorsete toorikute kuumstanstimine; isostaatiline kuumpressimine. Täpsuse suurendamine- kalibreerimine; mehaaniline töötlemine. 12. Kuidas jääk poorsus mõjutab pulbrist toodete mehaanilisi omadusi? Mehaanikalised omadused on madalad, mida suurem jääk poorsus, seda väiksemat koormust toode talub 13. Millist keemilist ühendid alati sisaldavad pulberantifriktsioonmaterjalid? Fe või Cu 14. Kus kasutatakse poorseid pulbermaterjale? Filtrid, soojusisolatsioonimaterjalid, pindade jahutus, protsessid keevkihis, pneumolaagrid, poorsed
...................................................................................................... 8 2.1. Komponentide kulu arvutus laastu ja liimi segamisel..................................................... 8 2.2. Laastuvaiba formeerimine................................................................................................9 2.3. Laastuvaiba eelpressimine............................................................................................. 10 2.4. Kuumpressimine............................................................................................................ 12 2.5. Plaatide kalibreerimine.................................................................................................. 13 2.6. Plaatide mõõtu sagimine................................................................................................ 13 ......................................................................................................................
Lipiidid toidus 1) lipiididerikka keskonna toidud (või, margariin jne) 2) vesikeskkonnas emulgeeritud toidud (supid, piim, koor, kastmed jne) 3) biopolümeersetes ehk maatrikstoitudes esinevad lipiidid (juust, jäätis, liha, kondiitritooted jne) Söödavad rasvad ja õlid: 1) Loomsed rasvad (veiserasv, searasv, hanerasv) 2) Mereõlid 3) Taimse päritoluga õlid (viljalihaõlid, seemneõlid) Oliivõli Külmpressimine ->neitsiõli, sellele järgneb kuumpressimine 40C juures. Neitsiõlis on sensoorsete omaduste ja vabade rasvhapete vaheline seos: 1) Extra virgin meeldiv aromaatne lõhn, vabade rasvhapete kogus mitte üle 1% (väljendatakse olehappele) 2) Fine virgin lõhn on nõrgem, vabade rasvhapete kogus mitte üle 1,5% 3) Semi-fine virgin külmpressitud õli, vähearomaatne, vabade rasvhapete kogus kuni 3% Seemneõlid 1) Õlid, milles on rikkalikult laur-ja müristhapet (kookos- palmiseemne- ja
hinda) valku (~40%) niiskust (6-9% piirides) vabu rasvhappeid (FFA) klorofülli (näitab seemne valmimisastet) glükosinolaate (mürgine ühend, jääb kooki) Seemnete silodesse paigutamine. Seemnete muljumine (lömastamine) – moodustuvad helbed. Toimub soojas, ~40 ºC juures. Kuumutamine. 110 – 120 ºC Kuumpressimine. Eraldub toorõli (pruuni värvi), järgi jääb õlikook (). Pressimise käigus temperatuur veel tõuseb. Õlikook jahutatakse 40 ºC-ni, et välitda isesüttimist. Hiljem jahvatatakse või granuleeritakse (~1%). Koogitükkide setitamine/selitamine (silinderkoonilistes) settemahutites. Alternatiivina saab ka separeerida. setteõli
Ükskõik millistest antud õlitaimedest toodetud estreid saab edukalt kasutada diiselmootorites, kuigi nende kütteväärtused ja tsetaanarv (analoogne bensiini oktaanarvule) ning muud füüsikalised näitajad võivad tugevasti erineda. 2.2.1. Rapsist õli saamine · Rapsi kasvatamine Eestis tegelevad sellega paljud põllumehed; · Raps tuleb kokku koguda ja kuivatada. · Õli seemnest kätte saamine ekstraktsioonimeetodil külm- või kuumpressimine. Külmpressi kasutamine on vähem energiat nõudev kui kuumpress ja eraldatava õli mahud on umbes samad, kuigi kuumpressiga eraldatakse natuke rohkem õli. · Jääk srot seemnete kestad. Vastavalt pressimise tehnoloogiale sisaldab rohkem või vähem õli. Sobib loomasöödaks. · Rapsiõli, mis kogutaks anumatesse. · Järgnevalt võidakse seda siis kasutada kas toiduõli või biodiisli valmistamiseks. 2.3
Juuakse mõruda kohvina, lisades lisandeid nt koort, piima, kaneeli jne. Pagaritööstuses kookide sees. 12.Olulisemad õlikultuurid maailmas, Eestis. Sojuba 30%, palmiõli 24%, kookospähklid 7%, maapähklid 6%, puuvillaseemned 6%, rapsiseemned 7% Eestis rapsi kasvatamine peamine, siis õlilina 13.Olulisemad rapsi- ja rapsiõlitootjad maailmas. Hiina, Saksamaa, Kanada, india, Prantsusmaa. 14.Õlide tootmine (ekstraheerimine, külmpressimine, kuumpressimine, hüdratiseerimine, rafineerimine, pleegitamine, hüdrogeenimine, fraktsioneerimine, desodoreerimine, töötlemine antioksüdantidega). Ekstraheerimine: - õli tooraine puhastatakse, - vajadusel kooritakse, - järgneb purustamine, - saadud tooraine massist eraldatakse õli külm- või kuumpressimise teel. Külmpressimine: - toimub hüdrauliliselt kuni 60ºC juures,
183. 18 184. 185. Laminaattopsidesse villimise seadme ehitus ja tööpõhimõte 186. (vormimisstantsi surve- ja ennistusasend), IV- toote doseerimine, V- kaanematerjali lindi kuumpressimine karpidele, VI- karpide lahtilõikamine, VII- karpide väljutamine. 188. Karbimaterjali lint keritakse rullilt (7) ning läbib elektrilised kuumutid (11)
1947-70 Sub-micron WC-Cr3C2-Co 1944 TiC-NbC-Ni,Co 1956 WC-TaC(NbC)- Cr3C2 - Co 1949 TiC-VC-NbC-Mo2C Ni 1959 WC-TiC- HfC-Co 1950 TiC(TaC-Mo2C)Ni,Co-Cr 1968-69 WC-TaC(NbC)- HfC - Co 1952-66 Termotööt. TiC-Fe 1965-78 TiC,TiN,Ti(C,N),HfC,Al2O3 pinne 1957 TiC-TiB2 1965-75 Isostaatiline kuumpressimine 1965-70 TiC-Mo2C-Ni,Mo 1969-71 Termomehaaniline pinna tugevdamine 1968-70 (Ti,Mo)C-Ni,Mo 1974-77 Teemantpinded WC-baasil kermistel 1969-70 TiC-TiN-Ni 1973-78 Kombineeritud mitmekihilised pinded 1968-73 TiC- Al2O3 1976-79 Ru-miga legeeritud kermised 1972-75 TiC-TaN-Ni 1981 AlON õhukesed pinded kermistel 1979 TiC-TaC-Mo2C-Ni sulam
tardumine kas jahtumise voi katalusaatorite moju tulemusena. Pressimine Pressimine on töötlemiseviis, mille puhul materjal viiakse rõhu ja kuumuse toimel plastsesse olekusse, nii et ta täidab kogu vormi. Kasutatakse järgmisi pressimismeetodeid: 1) Otsepressimine: - külmpressimine (T < 170°C; p < 45 MPa) - kuumpressimine (T > 170°C; p > 45MPa) 2) valupressimine: pressvormi surutakse soojendatud, voolavaks muutunud materjal (T=170...200°C; p= 15...75 MPa) Ekstrusioon Ektrusioonil töödeldakse termoplaste järgmiselt: ekstruuderi kuumas silindris muudetakse plastid pöörleva teo toimel plastseks, see võimaldab neid suruda läbi vormiva kanali. Seejarel toode jahutatakse. Põhilised polümeerkomposiittoodete valmistustehnoloogiad
hõõgumiseni. 27. Kiududega tugevdatud komposiitide valmistamine. Kihilised komposiidid. Puit. Tõmbamismeetodiga saab valmistada materjale, mis on pidevad ja ühtlase ristlõikega (vardad, torud). Kiudude kimp tõmmatakse läbi immutusvanni, kus toimub immutamine termoreaktiivse vaiguga. Edasi läheb kimp terasest vormi, mis annab vajaliku ristlõike ja eemaldab liigse vaigu. Järgneb kuumutusvorm, mis määrab lõpliku ristlõike ja kus toimub vaigu polümerisatsioon. Kuumpressimine kileliste materjalide saamiseks: kiud koos termoreaktiivse vaiguga pressitakse kalandrite (kuumutatav rull) ja kahe paberkihi vahele. Üks paber jääb materjali kandekihiks ja teine eemaldatakse. Kuumutustemperatuur on madal, nii et polümerisatsioon toimub osaliselt. Saadavad lindid keritakse rulli ja nad säilivad 0 kraadi juures kuid. Lõplike detailide saamiseks eemaldatakse aluspaber ja lindid kantakse vajadusel mitmes kihis alusele kuumpressimise teel.
termoreaktiivse vaiguga. Läbib terasvormi. Järgneb kuumutusvorm, toimub vaigu polümerisatsioon. Kuumpressimine- kiud koos termoreaktiivse vaiguga pressitakse kalandrite ja kahe paberikihi vahel. Üks jääb kandekihiks, teine eemaldatakse. Kumutamistemp on madal
1500 °C. Keraamiliste pulbrite vormimiseks kasutatakse kõiki pulbertehnoloogias kasutatavaid vormimismeetodeid Oksiidkeraamika (pressvormi pressimine, lobrivalamine, pulbersurvevalamine, Oksiidkeraamika aluseks on oksiidid, mis esinevad ekstrusioon, kuumpressimine jt). looduses puhtal kujul või saadakse metallide Pressvormis pressimine on levinumaid kuumutamisel õhus vôi hapnikus. Oksiidid on kõrge vormimisviise. Kuna keraamilised pulbrid on kõvad sulamistemperatuuriga; tehnokeraamikas kasutatakse ja haprad, siis lisatakse pressimise hõlbustamiseks enim Al2O3, MgO, ZrO2 , SiO2 , TiO2. enne pressimist kleepaineid e. plastifikaatoreid.
Pürolüüsi käigus laguneb polümeer süsinikuks ja gaasiliseks aineks. Valmistamine kallis ja keeruline, kasutamine piiratud. Töötemp väga kõrge (vormelautode piduriklotsid) 21. Kiududega tugevdatud kompsiitide valmistamine. Kihilised kompsiidid. Tõmbamismeetod-materjalid, mis on pidevad ja ühtlase ristlõikega (vardad, torud) kiudude kimp tõmmatakse läbi immutusvanni, immutamine termoreaktiivse vaiguga. Läbib terasvormi. Järgneb kuumutusvorm, toimub vaigu polümerisatsioon. Kuumpressimine- kiud koos termoreaktiivse vaiguga pressitakse kalandrite ja kahe paberikihi vahel. Üks jääb kandekihiks, teine eemaldatakse. Kumutamistemp on madal. Saadavad lindid keeratakse rulli. Lõplik saadakse aluspaberi eemaldamisega ja lindi kandmine alusele kuumpressi teel. Kerimine- sildriliste kujundite valmistamine. Vaiguga immutatud kiud keritakse alumisele mitmes kihis. Pärast kermist toimub kuumutamine ja eemaldamine aluses.
Ränikarbiidkiud paistavad silma väga kõrge kuumuskindlusega. Kiu läbimõõt on umbes 100 m. Ränikarbiidkiudu kasutatakse ka boorkiudude pidena. See annab võimaluse kasutada boorkiude maatriksis, milles puhas boor reageerib ja laguneb (alumiinium-, titaanmaatriks). Ränikarbiidiga kaetud boorkiud (borsikkiud) on temperatuuril üle 800°C oluliselt tugevam kui boorkiud. 47. Metallkomposiitmaterjalide valmistamise tehnoloogiad. Pulbermetallurgilised meetodid. Külm ja kuumpressimine pressvormides, ekstrudeerimine sellele järgneva paagutamisega. Kasutatakse peamiselt lühikese kiuga armeeritud materjali saamiseks. Tehnoloogia puuduseks on hapra armatuuri vigastamise võimalus pressimisel ja kiulise armatuuri ja pulbrilise maatriksi halb segunemine. Survetöötlus ja keevitamine. Neid meetodeid kasutatakse metallkomposiitide saamiseks. See eeldab plastset deformeeritavat maatriksi, milleks kasutatakse enamjaolt lehtmetalli või fooliumi
keskkonnaga. Tõmbamismeetodiga saab valmistada materjale, mis on pidevad ja ühtlase ristlõikega (vardad, torud jne) (joon 13-5). Kiudude kimp tõmmatakse läbi immutusvanni, kus toimub immutamine termoreaktiivse vaiguga. Edasi läbib kimp terasest vormi, mis annab vajaliku ristlõike ja eemaldab liigse vaigu. Järgneb kuumutusvorm, mis määrab lõpliku ristlõike ja kus toimub vaigu polümerisatsioon. Kuumpressimine kileliste materjalide saamiseks on kujutatud joonisel 13-6. Kiud koos termoreaktiivse vaiguga pressitakse kalandrite (kuumutatav rull) ja kahe paberikihi vahel. Üks paber jääb materjali kandekihiks, teine eemaldatakse. Kuumutustemperatuur on suhteliselt madal, nii et polümerisatsioon toimub ainult osaliselt. Saadavad lindid (paksusega tavaliselt 0,08 - 0,25 mm ja laiusega 25 1500 mm) keritakse rulli ja nad säilivad madalal temperatuuril (0 C juures) kuid
Tõmbamismeetodiga saab valmistada materjale, mis on pidevad ja ühtlase ristlõikega (vardad, torud jne) (joon 13-5). Kiudude kimp tõmmatakse läbi immutusvanni, kus toimub immutamine termoreaktiivse vaiguga. Edasi läbib kimp terasest vormi, mis annab vajaliku ristlõike ja eemaldab liigse vaigu. Järgneb kuumutusvorm, mis määrab lõpliku ristlõike ja kus toimub vaigu polümerisatsioon. Kuumpressimine kileliste materjalide saamiseks on kujutatud joonisel 13-6. Kiud koos termoreaktiivse vaiguga pressitakse kalandrite (kuumutatav rull) ja kahe paberikihi vahel. Üks paber jääb materjali kandekihiks, teine eemaldatakse. Kuumutustemperatuur on suhteliselt madal, nii et polümerisatsioon toimub ainult osaliselt. Saadavad lindid (paksusega tavaliselt 0,08 - 0,25 mm ja laiusega 25 1500 mm) keritakse rulli ja nad säilivad madalal temperatuuril (0 C juures) kuid.
keskkonnaga. Tõmbamismeetodiga saab valmistada materjale, mis on pidevad ja ühtlase ristlõikega (vardad, torud jne) (joon 10.9). Kiudude kimp tõmmatakse läbi immutusvanni, kus toimub immutamine termoreaktiivse vaiguga. Edasi läbib kimp terasest vormi, mis annab vajaliku ristlõike ja eemaldab liigse vaigu. Järgneb kuumutusvorm, mis määrab lõpliku ristlõike ja kus toimub vaigu polümerisatsioon. Kuumpressimine kileliste materjalide saamiseks on kujutatud joonisel 10-10. Kiud koos termoreaktiivse vaiguga pressitakse kalandrite (kuumutatav rull) ja kahe paberikihi vahel. Üks paber jääb materjali kandekihiks, teine eemaldatakse. Kuumutustemperatuur on suhteliselt madal, nii et polümerisatsioon toimub ainult osaliselt. Saadavad lindid (paksusega tavaliselt 0,08 - 0,25 mm ja laiusega 25 1500 mm) keritakse rulli ja nad säilivad madalal temperatuuril (0 C juures) kuid
polümeerse keskkonnaga. Tõmbamismeetodiga saab valmistada materjale, mis on pidevad ja ühtlase ristlõikega (vardad, torud jne) (joon 13-5). Kiudude kimp tõmmatakse läbi immutusvanni, kus toimub immutamine termoreaktiivse vaiguga. Edasi läbib kimp terasest vormi, mis annab vajaliku ristlõike ja eemaldab liigse vaigu. Järgneb kuumutusvorm, mis määrab lõpliku ristlõike ja kus toimub vaigu polümerisatsioon. Kuumpressimine kileliste materjalide saamiseks on kujutatud joonisel 13-6. Kiud koos termoreaktiivse vaiguga pressitakse kalandrite (kuumutatav rull) ja kahe paberikihi vahel. Üks paber jääb materjali kandekihiks, teine eemaldatakse. Kuumutustemperatuur on suhteliselt madal, nii et polümerisatsioon toimub ainult osaliselt. Saadavad lindid (paksusega tavaliselt 0,08 - 0,25 mm ja laiusega 25 1500 mm) keritakse rulli ja nad säilivad madalal temp (0 oC juures) kuid
- 41 - Kasutatakse järgmisi pressimismeetodeid (sele - materjalide ja vormi ettevalmistus, 1.44): - polümeriseeruva kompositsiooni valmistamine, a) otsepressimine - toote vormimine. - külmpressimine (T < 170 °C ; p < 45 MPa), Valuvormitavaist materjalidest levinumad on nailon - kuumpressimine (T >170 °C ; p > 45 MPa); (tuntud ka teiste nimetuste all) ja polüakrülaadid. b) valupressimine, mispuhul pressvormi surutakse Rotatsioonvalu korral surutakse pulbriline plast soojendatud voolavaks muutunud materjal (T = tsentrifugaaljõu mõjul vastu kuuma vormi; jahtudes 170...200 °C ; p = 15...75 MPa). omandab sulanud materjal vormi kuju. Nii saab
Vormi viidud plastipulber (presspulber) muutub temperatuuril 170...200°C ja rõhul 15...75 MPa voolavaks, täidab vormipesa ning muutub keemiliste reaktsioonide tulemusena kõvaks ja lahustumatuks. Pressimist kiirendab eelnev tablettimine (toatemperatuuril ja rõhul 50...200 MPa) ja soojendamine kõrsagedusvooluga (20...50 MHz) temperatuurini 100...140°C. Kasutatakse järgmisi pressimismeetodeid: a) otsepressimine. - külmpressimine (T < 170°C; p < 45 MPa) - kuumpressimine (T > 170°C; p > 45MPa) b) valupressimine pressvormi surutakse soojendatud, voolavaks muutunud materjal (T=170...200°C; p= 15...75 MPa) b)Survevalamine Survevalamine on levinuim ja arenevaim plastide töötlemismeetod nii termoplastide kui ka termoreaktiivide korral. Valamiseks kasutatakse survevalumasinat, milles pöörlev tigu (või siis vanemates konstruktrioonides ka kolb) surub silindris soojuse ja rõhu toimel voolavaks muutunud materjali läbi valukanali vormi.
annaabi.ee 
