Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Välisilme, pinnaehitus, atmosfäär Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt
Kivimiproovide vanuse määramine näitab, et basseinid on tekkinud 3,85 kuni 4,0 miljardit aastat tagasi toimunud intensiivse meteoriitidega pommitamise käigus. Merede pind aga koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. 5.Miks on Maale nähtav vaid üks külg Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. 6.Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn Maailmamere looded ehk tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub
Kuu nähtamatu e. tagakülg). See ei tähenda, nagu Kuu ei pöörleks ümber oma telje. Nagu kerge veenduda, näeksime siis kuu aja jooksul Kuud kõigist külgedest. Sellise olukorra põhjustab hoopis asjaolu, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis kulub tal ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. See pole Päikesesüsteemis mingi erandnähtus, seda esineb ka teiste planeetide kaaslastega. Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn? Maailmamere looded ehk tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla
planeetidest. Maad saab muidugi uurida ilma kosmoselaeva abita. Sellele vaatamata ei olnud kuni kahekümnenda sajandini kaarte tervest planeedist. Kosmosest tehtud pildid planeedist on märkimisväärse tähtsusega; näiteks, on nad tohutuks abiks ilmaennustamisel ja eriti orkaanide jälgimisel ja ennustamisel. Ja nad on erakordselt kaunid. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10- 400 Vahevöö ülaosa 400- 650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Koor varieerub tunduvalt paksuses, ta on õhem ookeanide all, paksem kontinentide all. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Suurem osa Maa massist on koondunud vahevöösse, enamik ülejäänust tuuma. atmosfäär = 0.0000051 ookeanid = 0.0014 maakoor = 0
mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. Aastal. 5. Miks on Maale nähtav vaid üks külg ? Maale on nähtav vaid üks külg. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. 6. Kuidas ja miks tekivad tõus ja mõõn? Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel
Kuu ja varjutused Füüsika esitlus 11.Märts 2010 Elise Uustallo Üldinfo · Kuu on Maa looduslik kaaslane, kes on talle lähim taevakeha. ( Kaugus Maast 384 400 km) · Tiiru ümber Maa teeb ühe kuuga. (Täpsemalt 27 päeva 8 tundi) · Ta on heleduselt teine objekt taevas pärast Päikest. · Kuul leidub mäeahelikke, sadu meteoriidikraatreid ning tasaseid alasid, mida nimetatakse meredeks. · Kuul pole globaalset magnetvälja · Kuul ei ole õhku ega ka vett. · Kuul on kaks tähtsamat maastikutüüpi: väga vana mägismaa ja suhteliselt tasane noorem maria Kuu mõõtmed
huvitavamatest faktidest. Põhiliselt toetudes interneti ja raamatu allikatele, toob referaat välja tähtsamat informatsiooni ja tõde Kuust planeedist, mis on Maa lähim naaber. Referaat koosneb sissejuhatusest, seitsmest peatükist, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. 3 . 1. Kuu lähim naaber Kuu (lad Luna) on meie lähim taevakeha. Asub meile keskmiselt vaid 384 400 kilomeetri kaugusel, et iga inimene võib näha palja silmaga sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsilt. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi, see on sideeriline Kuu. Kuu faasid korduvad iga 29, 5 ööpäeva tagant ja seda pikkust nim. sündooliliseks Kuuks. Läbimõõduga 3476 km ja massiga 7,35 x 1022 kg on Kuu läbimõõdult ligi neli korda ja
Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha .Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549.Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Tal ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C (kui Kuul on päev) jäise -1600C-ni (kui kuul on öö)
.................................................5 2 Sissejuhatus Maa ainuke looduslik kaaslane on Kuu, mis on meie planeedist neli korda väiksem. Kuu asub meile nii lähedal, et sealt võib näha palja silmaga samapalju detaile, kui astronoom maapealse teleskoobiga Marssi. Kuu Meie lähim kosmosenaaber on Kuu. Kuu on ligikaudu kerakujuline tahke taevakeha. Ta tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva, 7 tunni ja 43 minutiga. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi
tulles tiirleb kiiremini, ja aeglasem, kui Kuu on Maast kaugemal, kuna aga tegelik pöörlemine on ühtlasem. Optilise libratsiooni tõttu on Kuu pinnast näha 59%. Füüsikaline libratsioon on võimalik Kuu ebasümmeetrilisuse tõttu: kui Kuu kaldub kõrvale oma orientatsioonist, pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta hakkab võnkuma. Selle amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast.Esimesed fotod Kuu tagaküljest edastas Nõukogude automaatjaam Luna 3. Päritolu · Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. · Apollo-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi:Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema
Maast kaugemal, kuna aga tegelik pöörlemine on ühtlasem. Optilise libratsiooni tõttu on Kuu pinnast näha 59%. Füüsikaline libratsioon on võimalik Kuu ebasümmeetrilisuse tõttu: kui Kuu kaldub kõrvale oma orientatsioonist, pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta hakkab võnkuma. Selle amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast. Esimesed fotod Kuu tagaküljest edastas Nõukogude automaatjaam Luna 3. "Igavese päikese tipp" Astronoomid on avastanud Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. See avastus tehti kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal. Uurijad võrdlesid erinevate piirkondade valgustatust Kuu erinevate päevaaegade jooksul. 73- kilomeetrise Peary kraatri serv on päikese käes terve Kuu ööpäeva, st alati. Selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra. See piirkond on soodne tulevastele
HENRIK SEPP Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant.
Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes on küll 180 korda tugevam kui Kuul, kuid erinevalt gravitatsioonilisest külgetõmbest ei sõltu loodete tugevus pöördvõrdeliselt mitte kauguse ruudust, vaid kuubist. Seetõttu on kõigi ülejäänud taevakehade Maal loodeid põhjustav efekt kaduvväike. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. 7. Kuu-uurimise kuldajad olid 1960-ndatel, mil Venemaa (N Liit) ja USA pingutasid selle nimel, et konkurenti edestada, eesmärgiks muidugi inimese Kuule saatmine. Tookordse võidujooksu
Kuu Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. · Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549.
Mõningaid fakte Kuu kohta: · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus · ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. · Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega
ühiku kaugusel.Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Planeedid Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis 1.tiirleb ümber Päikese, 2.on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju 3.ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada rühmadesse: · Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest
Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. · Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga umbes 800 tähte. Mõtteliselt ühendatakse tähed tähtkujudeks. · Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. · Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. · Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt.
............14 Mõningaid huvitavaid fakte...............................................................15 Kokkuvõte.........................................................................................16 Kasutatud kirjandus...........................................................................17 Sissejuhatus Kuu, Maa ainuke looduslik kaaslane, moodustus ligi 4,6 miljardit aastat tagasi ehk samal ajal kui meie päikesesüsteem. Ta on meile lähim taevakeha kosmoses, mille keskmine kaugus meist on keskmiselt 384 400 kilomeetrit, nii et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Inimkond teab Kuud juba iidsetest aegadest peale, mis tegelikult pole mingi üllatus - Kuu on meie taevas Päikese järel heleduselt teine taevakeha. Samas on kuuvalgus sedavõrd mahe, et erinevalt Päikesest saame Kuud vaadata kartuseta pimedaks jääda. Kuu heleduseks on 1/425 000 Päikese heledusest
Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt.
Maa ja Kuu Üldiselt Kuu on Maa lähim taevakeha, ainuke looduslik kaaslane Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, kuna Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa Kuu iseloomustus Orbiit 384,400 km Maast Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass 7,36 ×1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3.
Kui pime pool oleks alati Päikesest ära pööratud, peaks ta olema palju külmem. 1965. aastal määrasid Gordon Pettengill ja Rolf B. Dyce radarvaatluste abil Merkuuri pöörlemisperioodiks 59±5 Maa ööpäeva. Osutus, et pöörlemisperioodi ja tiirlemisperioodi suhe on 3:2. Orbiidi ekstsentrilisus hoiab seda suhet stabiilsena. Selles mängivad rolli Päikese poolt põhjustatud looded. Merkuur on ainus taevakeha Päikesesüsteemis, millel on tiirlemise ja pöörlemise resonants, mille proportsioon ei ole 1:1. Astronoomide esialgne arvamus tulenes asjaolust, et ajal, mil Merkuur oli kõige paremini vaadeldav, oli ta alati pööratud Maa poole ühe ja sama küljega. 1971. aastal täpsustati radarvaatluste abil Merkuuri pöörlemisperioodiks 58,65± 0,25 Maa ööpäeva. Mariner 10 lähivaatluste põhjal määrati pöörlemisperioodiks 58,646±0,005 Maa ööpäeva.
outer planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. Asendi järgi Maa orbiidi suhtes jagunevad planeedid: Siseplaneedid (ingl. inferior planets): Veenus ja Merkuur. Nende orbiit on seespool Maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul. Välisplaneedid (ingl. superior planets): Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti. Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi 9 planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Asteroidid ·Üle 3000 ·Enamik Marsi ja Jupiteri vahel ·Ceres 931 km KOMEEDID Sabatähed. Koosnevad kiiresti liikuvast mõnekilomeetrise läbimõõduga tuumast ja sabast. Liiguvad ellipsikujulistel orbiitidel Tuum mõni km Saba tuhanded km
Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, kaheksa suurt planeeti koos kaaslastega (Merkuur, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Veenus Uraan ja Neptuun), asteroidid ehk väikeplaneedid, Mõõtmete poolest sarnane Maaga, heleduselt 3. kääbusplaneedid, komeedid ja meteoorkehad. Päike on taevakeha peale Päikest ja Kuud, seda uuritase kosmosest süsteemikeskne keha, mis moodustab umbes 99,6% kogu pildistades ja radaritega. Maa pealt pole Veenuse pinda süsteemi massist, päikesesüsteem tekkis u. 5 miljardit a kunagi näha, seda varjab tihe atmosfäär. Pilvekihtide tagasi. vahel puhub tuul kiirusega 300-400 km/h.
Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. 5 Merkuuri vulkaaniline aktiivsus Kosmoseaparaadi Mariner 10 andmete uus analüüs lubab siiski oletada hiljutist vulkaanilist aktiivsust. Mariner 10 Merkuuri atmosfäär Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri
Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori, osa aga kuni sadakond tahket osakest kuupsentimeetri kohta. Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks. Ülespoole ulatub hõre udu 90 kilomeetrini. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea - mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal. Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe. Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. On arvatud, et elu võis Veenusel tekkida paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur võimaldasid vee voolamist, siis sobisid need tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline
Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan Uraan- kokku 27 kuud- Miranda, Ariel, Umbriel, Titania, Oberon Neptuun- kokku 13 kuud- Naiad, Thalassa, Despina, Galatea, Larissa, Proteus, Triton, Nereid [9] Suurimad kuud võrrelduna Merkuuri ja Pluutoga[19] 7 Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, see on siis 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal.[10] Kuu tiirlemine ja faasid Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s
nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päike Päike on meie päikesesüsteemi täht. Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel. Nagu kõik tähed, nii on ka Päike hõõguv gaasikera. Päikese mass koosneb praegusel
Kogu päikesesüsteemi moodustumine algas 4,6 miljardit aastat tagasi gaasi-tolmupilvest. Arvatavasti läheduses toimunud supernoova plahvatuse tulemusel hakkas osa sellest pilvest kokku tõmbuma, kiire pöörlemise tulemusena moodustus 100 000 aasta jooksul protoplanetaarne ketas, mille keskel oli kuum tihe prototäht, meie Päikese eelkäija. Sellest kettast hakkasid tekkima planeedid. Seega on ka Kuu kui üks taevakeha 4,6 miljardit aastat vana. Kuid kas pole kummaline, et Kuu ketas on Maalt vaadatuna täpselt sama suur, kui Päike? Enamik inimesi teab väga hästi, et Kuu on Päikesega võrreldes tilluke, kuid asub meile lähemal, mistõttu nad paistavadki ühesuuruste ketastena. Maine`i ülikooli füüsika- ja astronoomiaprofessor Neil F. Comins on kirjeldanud tagajärgi, mis ilmneksid Kuu puudumisel maa pöörleks sel juhul nii kiiresti, et ööpäev kestaks kõigest kaheksa tundi ning
Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? V: Vesinikplaneet vedel vesinik; tiirlemisperiood on ligi 12 aastat; ööpäev lühike; palju kaaslasi (kuude arv suur); Jupiteril on rõngas ümber. 2. Kuidas Jupiter pöörleb? V: Pöörleb vööndite kaupa. Ekvaator pöörleb kõige kiiremini. Aastaaegade vaheldumist ei ole. 3. Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit? V: Io - aktiivse pinnaga, 11 vulkaani Euroopa- kõige siledam taevakeha, külmunud ookean, jääkihiga Ganymedes- Päikesesüsttemi kõige suurem kuu, tumeda pinnaga, suured kraatrid, külmunud vulkaanid, poolustel polaarmütsikesed Callisto kõige tumaedama pinnaga, kõrge pinna temperatuuriga, koosneb jääst ja veest, pind kaetud kraatritega, särab kui kalliskivi 4. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? V: Vesiniku atmosfäär, vedel pind läheb sujuvalt üle gaasiliseks atmosfääriks. Saturn 1. Kirjeldage Saturni välisilmet.
umbes 4.5 miljardit aastat. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa rühma planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale, koosnedes täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 3 1. MERKUUR Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Merkuuri päevas on kaks aastat ning selle tiir ümber päikese kestab meie mõistes 88 ööpäeva. Oma nime on planeet saanud Rooma kaubandusjumala Mercuriuse järgi. Merkuurist on vähe
Spektroskoopiliselt on Maa atmosfääris kindlaks tehtud hapniku, veeauru ja süsihappegaasi olemasolu, kuid teoreetikute arvates on atmosfääri põhiline koostisosa veel kindlaks tegemata. Arvatavasti paiknevad selle tundmatu gaasi spektrijooned spektri ultravioletses otsas, ultravioletse kiirguse aga neelab Maa atmosfääris olev osoon. Elementide üldist levikut arvestades võib sobivaks kandidaadiks pidada molekulaarset lämmastikku. (Vahemärkus: tundmatul astronoomil on õigus, Maa atmosfäär sisaldab tegelikult 78% lämmastikku, 21% hapnikku ja teisi gaase tunduvalt vähem.) Atmosfäärirõhk on Maal sada korda suurem kui Marsil. Sellistes tingimustes võib vesi olla vedelas olekus ning tumedad piirkonnad võivad endast kujutada hiiglaslikke veega täidetud alasid, ka Päikese peegeldumist nendelt pindadelt on õnnestunud vaadelda. Polaarmütsikesed võivad koosneda jääst, sest temperatuur on seal allpool vee külmumispunkti. Väga huvitavaid tulemusi on andnud Maa vaatlemine
Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Välisplaneedid(hiidplaneedid) Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustati Pluuto ümber kääbusplaneediks.
kiirgusi. Päikese ja teiste tähtede kiirgus ei kesta igavesti. Neil on kindel eluiga. Tähtede eluiga sõltub nende massist: mida suurem on täht, seda lühem on tema elu. Päikese eluiga on üheksa kuni kümme miljardit aastat. Järelikult on tal jäänud elada viis kuni kuus miljardit aastat. Päikese hävinguga lõppeb ka elu Maal, ookeanid keevad tühjaks, maa kaotab atmosfääri ja praegune Maa muutub söestunud planeediks. Kuu Kuu on planeet Maale lähim taevakeha. Ta asub meist keskmiselt 384 400 kilomeetri kaugusel ja teda saab jälgida palja silmaga või teleskoobi abiga. Kuu läbimõõt on 3476 kilomeetrit, mis tähendab, et ta on Päiksest 400 ja Maast 4 korda väiksem. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuu on Päikesest oluliselt erinev taevakeha, koosnedes tulikuuma gaasi asemel tahketest kivimitest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
