Suhtluskeel Eesti õhuruumis on lubatud rääkida kahes keeles: eesti ja inglise. Kuna aga Tallinnas on rahvusvaheline lennuväli ning siin lendab palju ka võõramaa piloote siis vähemalt Tallinna lennuväljal on vaikimisi reegel, et kui vähegi võimalik, siis kogu suhtlus on inglise keelne. Seda eelkõige selleks et kõik kes sidet kuulavad, saaksid sellest aru ning vajadusel nopiksid ka teiste side kuulamisest üles infot, mis aitaks paremini mõista liikluspilti. Kutsung Igal raadiosides osaleval jaamal (maapealsel või õhus oleval) on oma kutsung. Maapealsete jaamade kutsungid näiteks on: • Tallinn tower / Tallinn torn • Tallinn radar / Tallinn radar • Tallinn control / Taliinn kontrol • Tartu tower / Tartu torn Õhusõidukitel on aga erinevaid kutsungeid. Üks on nende registreerimistähis kuid liinilennukitel on selel asemel kasutusel liini tähis: • ES-ECY • Estonian 165
loe. Üheks põhjuseks on arvatavasti tõsiasi, et ta peab end liiga targaks, on samas laisk, rahutu, pöörav-käänav. Narriks või narritariks võib pidada isikut, kes vajab, et teised teda pidevalt kiidaksid, tal on enesega lahkelid. Paljud üritavad muuta olendit/eset, selleks kes/mis see pole. Võrdluses tänapäevaga on sõna narr tähendus sisuliselt muutunud. Keskajal - eelkõige rahva lõbustaja, õukonnas hinnatud, kaval isik. Tänapäeval - pigem halvakõlaline sõna, kutsung, seostub end naerualuseks tegeva inimesega, kes on küllaltki naiivne ning ,,lühinägelik". Praegusel ajal peetakse narriks ka inimest, kellel on teistsugune maailmavaade ja seisukoht. Ta on kergeusklik, keda on kerge ninapidi vedada. Narr rõõmustab pisiasjade üle, samas võib ta üsna tihti korda saata mõtlematuid tegusid. Tänasel päeval ringluses olev väljend ,,kuulsuse narr" kirjeldab küllaltki hästi tänapäevase narri olemust.
Esimene oli "Edukas", teine juhuks, kui ta langeb teise riigi territooriumile või maailmamerre "Pöördumine teiste riikide valitsuste poole", palvega aidata teda otsida, ja kolmas, "Traagiline", juhuks kui Gagarin elusana tagasi ei jõua. LEND Kosmoselaev Vostok1 startis 12. aprillil 1961 kell 9.07 Moskva aja järgi Baikonuri kosmodroomilt. Laev tegi ühe tiiru ümber Maa ning viis lennu lõpule 108. minutil kell 10.55:34, üks sekund enne plaanitut. Gagarini kutsung oli "Kedr". Pidurdussüsteemi rikke tõttu ei maandunud laskumisaparaat Gagariniga mitte kavandatud piirkonnas 110 km kaugusel Stalingradist, vaid Saratovi oblastis Engelsi linna lähedal. Seal keegi nii kõrget külalist ei oodanud. Kell 10.48 avastas lähedal asuva sõjaväelennuvälja radar tundmatu sihtmärgi (see oli laskumisaparaat) ning pisut hiljem 7 km kõrgusel juba kaks sihtmärki, sest Gagarin oli lennuplaani kohaselt katapulteerunud. ELU PEALE LENDU
Kas kosmosejaamas on kuivkäimla? Eesti keele seletav sõnaraamat annab kuivkäimla tähenduseks „veevarustuseta klosett“. Kas tõesti on muidu nii kõrgtehnoloogilises asutuses nagu kosmosejaam käibel samasugune kuivkäimla, mida eestlased juba 1660. aastal peldikuks kutsusid? Esimesed katsetused Looduse kutsung tabab inimest olenemata sellest, kas ta viibib Maal või 250 kilomeetri kõrgusel kosmosejaamas. Probleemid seoses soolestiku tühjendamisega kosmoses esinesid juba esimestel kosmoselendudel. Alan Shepard, esimene ameeriklane kosmoses, oli valmis sooritama oma 15-minutilist lendu, kui teda ja NASA meeskonda tabas üllatus, milleks keegi valmistunud polnud. Seetõttu pidi esimene ameerika kosmoselendur häda leevendama otse oma hõbedasse kosmoseülikonda
Kui leiti andmed, et 20. aprillil 1961 saadavad oma inimese kosmosesse ameeriklased, määrati venelaste start ajavahemikule 11. ja 17. aprilli vahel. Kosmoselendurid valiti viimasel hetkel riikliku komisjoni istungil, nendeks sai Gagarin ja tema dublant German Titov. Kosmoselend Kosmoselaev Vostok-1 startis 12. aprillil 1961 kell 9.07 Moskva aja järgi Baikonuri kosmodroomilt. Laev tegi tiiru ümber maa ja maandus 108 minutit hiljem, üks sekund enne plaanitut. Tema kutsung oli Kedr(Siberi mänd). Gagarin kirjeldas nähtavust orbiidilt selgelt ja ilusti. Tema sõnul olid jõed, metsad ja mäed kergesti eristatavad. Vastuvõtt maal Pidurdussüsteemi rikke tõttu ei maandunud laskumisaparaat Gagariniga mitte kavandatud piirkonnas 110 km kaugusel Stalingradist, vaid Saratovi oblastis Engelsi linna lähedal. Esimesed inimesed kes kosmonauti kohtasid olid kohalik naine koos oma kuueaastase lapselapsega. Gagarin maandus ilma vigastuste ja luumurdudeta.
Käepärased mobiiltelefonid võimaldavad suhelda igal hetkel kellega tahes kogu maailmas. Mobiiltelefonidega on võimalik luua oma väike infopunkt või büroo, et olla kursis kõigega, mis toimub; teha äri ja pangaoperatsioone või sooritada kasvõi igapäevaseid sisseoste. Ent see suurepärane sidevahend võib mõne inimese käes tekitada ebaviisaka olukorra. Mobiiltelefoni kutsung või valjuhäälne jutt ebasobivas kohas võib häirida kaasinimesi ning jätta kasutajast halva mulje. Teatris, kontserdil, konverentsil helisev telefon solvab nii esinejaid kui ka saalisviibijaid. Koolis helisev telefon häirib õpetaja kui ka kaasõpilaste tööd. Koos suhtlusvahendite uute tehniliste võimalustega on viimastel aastatel arenenud välja ka täiesti uus telefonietikett. ERAKÕNED Kuidas valmistuda helistama?
Laevavaatluste kood FM 13-VII SHIP BBXX tunnusgrupp D.....D laeva raadiojaama kutsung Grupp YYGGi YY vaatluste kuupäev (GMT), esimene kuupäev 01, 10nes 10 jne GG - vaatluste kellaaeg (GMT), kell 6: 06, kell 12: 12; 00 on juba järgmine kuupäev (24 ei kasutata) i - tuule kiiruse määramise ühikud Kood Tuule kiiruse määramise viis Kiiruse ühik 0 visuaalne m/s 1 instrumentaalne m/s
See oli siis eriline. See polnud kombeks. Selle ärakeelemiseks aga puudus hoobilt sobiv paragrahv. Täiesti juhuslikult või mitte kasutas trükkal erinevat srifti nimetatud sõnade esitähtedeks. Kuna esimeses osas oli üks, teises aga kaks interluudiumit, tuli lõpptulemuseks neid esitähti ülalt alla lugedes välja "pip-piip". Ruja süüdistati riigi õõnestamises (mida nad muidugi kõigest hingest püüdsidki, ainult ei osanud loota, et see nii lihtsalt õnnestub!), selline kutsung pidavat olema raadiojaamal Ameerika Hääl. Trükikoja töötaja ja kontserdi korraldaja vallandati selle eest. Muidu heideti kontserdile veel ette, et publik olla jätnud saali maha paar tühja veinipudelit - see oli miskipärast tragöödia. Ansamblil oli laval ka viinapudel - klaveril - millest joodi. See oli loomulikult vesi, laulja kurgule. Sellest kontserdist tekkinud suhtumine andist tunda oma 10 aastat nii Rannapile kui ka Kaljuste koorile. Veel olla nad mõnitanud
Territoorium 13.6 ha Akvatoorium 44.3 ha Kaide arv 3 + ujuvkai väikelaevade teenindamiseks Kaide kogupikkus 445 m Suurim sügavus kai ääres 10 m Suurim laeva pikkus 200 m Suurim laeva laius 30 m Väikelaevade teenindamine: 30 külaliskohta sügavus 0,8 - 5,0 m magevesi ja elektrivarustus kail olmejäätmete vastuvõtt WC, dušš, saun ööpäevane valve piirivalve ja tolli tellimine side ULL kanalil 14, kutsung "Tamme raadio" Eesti merekaardid nr. 515 ja nr. 624 Ohutused. Tuleohutus Vahendid/investeeringud Tuleohutuse tagamisel sadamas lähtume Tuleohutuse seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Sadamad on varustatud esmaste tulekustutusvahenditega (pulber- ,gaasi – ja vesikustutitega, voolikusüsteemidega, rasvakustutitega, tulekustutustekkidega jne), automaatsete signalisatsioonisüsteemidega (tulekahjusignalisatsioon, sprinklersüsteem, drentšersüsteem
informeerib Häirekeskus viivitamatult vastava väljasõidupiirkonna operatiivkorrapidajat. (Operatiivraadioside i.a) Ekslikult tekitatud võrgu reziimi hädakutsungi korral tuleb koheselt teavitada Häirekeskust ning lõpetada terminalis kõne. Kunagi ei tohiks jätta Häirekeskust sellest teavitamata, kuna muidu nad hakkaksid asja uurima veel läbi mitme teise allika ning tekitaks suuremat segadust, kui asi väärt. Kui arvata, et terminali välja lülitades kaob kutsung ära siis eksite, kuna märk jääb sellest ikkagi maha ning hakatakse uurima, miks nuppu vajutati. Aktiveeritud hädakutsungi korral on võimalik tuvastada, kellele terminal kuulub, kuid ei ole võimalik määrata terminali asukohta. DMO reziimis edastatakse hädakutsung kõikidele samal DMO kõnerühmas viibivatele terminalidele. Päästetööde juht on kohustatud hädakõne aktiveerumisel DMO reziimis teavitama Häirekeskust hädaolukorraga seotud tegevustest
Watson tulge siia, ma vajan teid". Tänapäeva telefonid saavad toite keskjaamast. Toonvalimisega telefon Lihtsustatult saab vaadelda telefoni koosnevana neljast osast: · Kell ja sellega järjestikku kondensaator · Harklüliti · Valija: klaviatuur või ketasvalija · Kõneahel, mis sisaldab kuulari ja mikrofoni Kell kell on läbi kondensaatori ühendatud liinile kui kõnetoru on hargil. Kui telefonile tuleb kutsung, siis kellale tuleva vahelduvpinge toimel kell heliseb. Harklüliti kui kutsuv abonent tõstab kõne alustamiseks kõnetoru hargilt ühendatakse klaviatuur ja kõneahel harklüliti kaudu liiniga ning kellahel katkestatakse. Selle sammuga antakse keskjaamale teada, et abonent tahab alustada ühendust. Kui kõnet vastuvõttev abonent tõstab kellahelina järel kõnetoru hargilt, katkestab harklüliti kellaahela ja ühendab liinile tema telefoni kõneahela ja valija
koolimajaga. Asula kasvas sajandivahetusel, kui Laupa mõisnik von Taube rajas1899.-1900. a Pärnu jõe äärde puupapivabriku ning ehitati Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis 1974. a rekonstrueeriti laiarööpmeliseks. 1917. aastaks oli asula elanike arv kasvanud sedavõrd, et saadi alevi õigused. Arenes hoogne ehitustegevus. 2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse. Üldise tuntuse sai linn aga siis, kui 1937. a detsembris alustas tööd Türi saatejaam ja eetrisse läks kutsung "Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". Esimese vabariigi ajal kujunes Türist rohkete parkide, puiesteede ja väikeelamutega aedlinn. 1941. a sõjasuvel sai linn rängalt kannatada. Hävis suur osa linna hoonestusest (raadiojaam, sillad, raudteejaam, üle 100 hoone). Sõja järel 1950.-1959. a oli Türi rajoonikeskus. Omavalitsuslik staatus on Türil 20. detsembrist 1990. Linna üldilme määrab endiselt madal hoonestus, kaunid koduaiad ja rikkalik rohelus.
terminitega siis vastavalt "preludium, interludium ja postludium". Täiesti juhuslikult või mitte kasutas trükkal erinevat srifti nimetatud sõnade esitähtedeks. Kuna esimeses osas oli üks, teises aga kaks interluudiumit, tuli lõpptulemuseks neid esitähti ülalt alla lugedes välja "pip-piip". Ruja süüdistati riigi õõnestamises (mida nad muidugi kõigest hingest püüdsidki, ainult ei osanud loota, et see nii lihtsalt õnnestub!), selline kutsung pidavat olema raadiojaamal Ameerika Hääl. Trükikoja töötaja ja kontserdi korraldaja vallandati selle eest. Muidu heideti kontserdile veel ette, et publik olla jätnud saali maha paar tühja veinipudelit - see oli miskipärast tragöödia. Ansamblil oli laval ka viinapudel - klaveril - millest joodi. See oli loomulikult vesi, laulja kurgule. Sellest kontserdist tekkinud suhtumine andist tunda oma 10 aastat nii Rannapile kui ka Kaljuste koorile. Veel olla nad
1. VTS-süsteem koordineerib laevade liiklemist. 2. VTS-süsteem kogub ja jagab infot, seda vajavatele osapooltele. Et süsteemi oleks võimalik koordineerida, on vajalik omada infot. Saadav info peab olema nn. kasulik info, et seda saaks rakendada süsteemi töös. Sellise vajaliku info hulka kuulub: laevade paiknemine süsteemi poolt teenindatavas piirkonnas, laevade liikumine (nt. kurss, kiirus, sihtkoht, eeldatav saabumisaeg jne.), konkreetset laeva identifitseerivad andmed (nimi, kutsung jms.). Kuidas sellist infot saadakse? Teavet võidakse saada: 1. sidekanalite abil; 2. visuaalselt; Allpool konkreetsemalt. 5.1. Infovahetus. Peale visuaalse info saamise peavad VTS-süsteemid võimaldama infovahetust. Infovahetuse osapoolteks on: 1. laevaliikluse juhtimise kaldajaamad (mehitatud ja mehitamata); 2. laevad ja teised ujuvvahendid; 3. muud osapooled (nendest hiljem, eraldi peatükis). Milliseid vahendeid kasutatakse infovahetuseks? 1
SOTDMA). Et AIS vastaks siseveelaevanduse spetsiifilistele nõuetele, tuleb sellest arendada nn sisevee-AISi tehniline kirjeldus, säilitades samas selle täieliku ühilduvuse IMO merelaevanduse-AISiga. Laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemid siseveelaevanduses peavad ühilduma merelaevanduse-AISiga, nagu see on määratletud IMO poolt. Seega peab AISi teadetes sisalduma järgmine: k) püsiteave, näiteks laeva ametlik number, laeva kutsung, laeva nimi, laeva tüüp; l) muutuvteave, näiteks laeva asukoht koos täpsuse ja tervikluse astmega; m) reisiga seotud teave, näiteks kombineeritud laeva pikkus ja laius, pardal olev ohtlik last; n) siseveelaevanduse spetsiifiline teave, näiteks siniste koonuste/tulede arv vastavalt ADN/ADNRile või eeldatav lüüsi/silla juurde, terminali/piirile saabumise aeg. Liikuvatel laevadel võib muutuvteabe ajakohastussagedust taktikalisel tasandil vahetada SOLASe ja siseveerežiimi vahel
· IAM esialgne aadress · ACM aadress seatud · CPG (Call Progress) kutsungit edastatakse · ANM (Answer) vastus · REL (Release) liini vabastamine · RLC (Release Complete) liin vabastatud 18 Sõnumeid IAM ja ACM kasutatakse samamoodi kui teistes protokollides (TUP). Sõnumit CPG kasutatakse saatja signaalimissõlme teavitamiseks sellest, et kutsung võrgus edastatakse. Sõnumiga ANM teavitatakse saatjat, et vastuvõtja vastab vastuvõetud kutsungile. Sõnumid CPG, ACM ja ANM edastatakse vastassuunas. Sõnumiga REL antakse vastaspoolele teada, et ühendus (kutse töötlemine) katkestatakse. Selle sõnumi saamisel ei pea kommutaator SSP ootama sõnumit RLC. Vastuvõtupoolel saadab kommutaator SSP sõnumile REL vastuseks sõnumi RLC 34.IN võrk
· IAM esialgne aadress · ACM aadress seatud · CPG (Call Progress) kutsungit edastatakse · ANM (Answer) vastus · REL (Release) liini vabastamine · RLC (Release Complete) liin vabastatud 18 Sõnumeid IAM ja ACM kasutatakse samamoodi kui teistes protokollides (TUP). Sõnumit CPG kasutatakse saatja signaalimissõlme teavitamiseks sellest, et kutsung võrgus edastatakse. Sõnumiga ANM teavitatakse saatjat, et vastuvõtja vastab vastuvõetud kutsungile. Sõnumid CPG, ACM ja ANM edastatakse vastassuunas. Sõnumiga REL antakse vastaspoolele teada, et ühendus (kutse töötlemine) katkestatakse. Selle sõnumi saamisel ei pea kommutaator SSP ootama sõnumit RLC. Vastuvõtupoolel saadab kommutaator SSP sõnumile REL vastuseks sõnumi RLC 34.IN võrk
5 Viis Five (Faiv) 6 Kuus Six (Siks) 7 Seitse Seven (Se-ven) 8 Kaheksa Eight (Eit) 9 Üheksa Nine(r) (Nain(-er)) 35 2.5 kõneedastuskord STANDARDVÄLJAKUTSE ●● Väljakutsutava raadiojaama kutsung – 1 kord. ●● Väljakutsuja eristamiseks väljakutsutavast on soovitav kasutada raadio- väljendit SIIN (THIS IS) – 1 kord. ●● Oma raadiojaama kutsung – 1 kord. ●● Väljakutse lõpetatakse raadioväljendiga KUULDEL (OVER) – 1 kord. Näide Kirjeldus Eesti keeles Inglise keeles Väljakutsutav JA1 Juliet Alfa üks – (SIIN) – Juliet Alfa one – (THIS
Välis- ja sisemotivatsiooni eraldusjoon on raske tõmmata, kuna paljud algselt välised mõjurid ja stiimulid võivad omaks võetuna hakata toimuma seesmiselt. Motiiv ja motivator Motiiv on definitsioonis isiksuslik kvaliteet, selle tekkse mängivad kaasa inimese vajaduse ja tundmused, väärtusarusaamad ja mõttetöö. Motiivil on käitumisele stimuleeriv, reguleeriv ja organiseeriv toime. Motivaator on väliskeskkonna selline mõjur- impulses, kutsung, nõue, ähvardus, väljakutse, appihüüd, ahvatlus, millel on indiviidi kindlat käitumisviisi vallanda või kindlustav toime. Kaugeltki mitte kõik inimeste palved, soovitused, nõuded, vihjed, emotsioonid, vended ja mõjutamiskatsed ei toimi teiste käitumist tegelikult kujudavate motivaatorina. Naistele toimivad meeldiv keskkond, pensionieelikuid motiveerib rahulik õhkkond jne. 4 Palve(molitva)
Peale tööpäeva on küll väga raske aruandele keskenduda, kuid loodan, et saan hakkama ja sean omale eesmärgi aruanne valmis saada enne praktika lõppu. Praktika ajal aruande tegemise eelis on kindlasti see, et kogu vajaminev info on kättesaadav ja kui midagi ei tea, siis saab juhendaja või teiste käest küsida. 5 Laeva andmed ja tekid Laeva andmed: nimi:ml Silja Europa IMO number:8919805 Kutsung: ESOJ üldpikkus:201,8m laius:32m Suvine süvis:7.6m suvine vabaparras:0.8 pardakõrgus:55m kogumahutavus:59914 puhasmahutavus:41310 dedveit:5380 tühikaal:26 728t süvise sõltuvus kaalust:50 Peamasinad: Masinate tüüp ja arv: 4x6 cyl man 6c 58/64 Ekspluatsioonikiirus:21sõlme peamasinate võimsus: 32580 kW Päästevarustus: päästepaadid:6 päästeparved:32 päästepaadi mahutavus:150inimest parve mahutavus: 101 inimest päästerõngaid:10 Tuletõrjevarustus: vesikustuti:10/203tk
Ette peab olema nähtud ka madalikult maha tuleva laeva peatamine. Selleks saab kasutada tema enda ankruid MIDAGI ON VIST PUUDU KA 15. Avariipukseerimise puhul tehtavad arvutused: puksiirliini pikkus ja koosseis, pukseerimiskiirus. Vt kaustast 16. Tegevus laeval teise laeva hädasignaali saamisel. Otsinguoperatsioonide juhtimine ja korraldamine. Teave avariilaevalt peaks sisaldama: a) identifitseerimiseks vajalikke andmeis (nimi, kutsung, IMO number, lipp, jm) b) asukohta (geograafilised koordinaadid või peiling ja kaugus teadaoleva punkti või meremärgini); c) avarii iseloom ja vajatav abi; d) muud andmed laeval olevate laevapere liikmete ja reisijate kohta (kui palju on lahkunud päästevahenditega ja kui palju on pardal; e) täiendav teave, mida võib vajada päästmises osalev laev: - ilmastiku olukord avariirajoonis; - haavatute ja vigastatute hulk ning seisund;
### ### ### ### ### ### ### ### ### ### 168 133 301 Kalalaevaregistri seis 03.12.2012. a [1] Regist-reerimis- Raadio- Laevanimi Sisemine number Pardakood number kutsung ABAJA EST010101420 EK-9235 1F00D12 ES2003 AER EST010101034 EK-9906 199FJ35 ES2302 AGAT-1 EST030818493 EK-9916 2FOOG04 AGAT-3 EST030818494 EK-9917 2F00G02 AGAT-4 EST030818495 EK-9918 2F00G06 AIDU EST010101017 EK-9301 198FG01 ES2204
Nt väljakutse: “Metsa 9–1, staap kutsub sidekontrolliks kuuldele.“ vastus: “Metsa 9-1, neljale, kuuldel.“ kinnitus: “Kolmele sain. Sidekontrolli lõpp.“ Raadioga töötamise reeglid Jälgi eetrit, ära sega vahele, kui teistel on jutt pooleli. Enne eetrisse minekut mõtle valmis tekst, mida tahad öelda. Sideseansi alustamiseks ütle esmalt eetrisse alati kutsutava nimi (kutsung) ja siis enda oma, nt: „Keskus, Mustamäe 9–11 kutsub.“ Kui esimesele sidesse kutsumisele ei saa vastust, korda seda, nimetades abonenti kaks korda: „Keskus, keskus, Mustamäe 9–11 kutsub.“. Edasta info võimalikult konkreetselt ja lakooniliselt. Räägi raadiosse lühidalt, selgelt ja mõõduka tempoga. Edasta kõne ilma emotsioonideta. Raadioeetris ei kasutata slängi ega familiaarsusi. Eetrit kuulavad tööülesannete täitmisel
annaabi.ee 
