Hunt toitub teistest saakloomadest. Suvel toitub hunt aga erinevatest koduloomadest, konnadest, hiirtest, putukatest ja linnumunadest. Hundi häälitsemine ei piirdu vaid ulgumisega. Hunt võib ka aegajalt haukuda, vinguda, uriseda, kiljatada, vigiseda. Haukumisega hunt tervitab, kutsub mängima või äratab tähelepanu. Kui hunt tunneb end ebamugavalt või on kärsitu, siis ta vingub. Urisemine on hoiatussignaal. Valu tundes hundid kiljatavad. Vigisemist tuleb ette kutsikatel, kes tahavad saada ema tähelepanu või toitu. Ulgumine on kogunemismärguanne. Samuti uluvad hundid jahilt tagasi tulles, andes tulekust pesas olevatele kutsikatele märku. Ulgumine on nagu tunnusmeloodia. Omavahel kommunikeeruvad hundid peamiselt kehakeele, ilmete ja silmadega. Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, sest vanasti kartsid inimesed teda nii hullusti, et ei julgenud isegi seda sõna "hunt" suhu võtta. Põhjuseks oli ka vanasõna "Kui hundist räägid, siis ta tulebki"
koolikud. Veistel, väíkemäletsejalistel – vatsapuhitus. koer/kass vähemalt 6 tundi enne operatsiooni (6 - 12) hobune 24 tundi enne operatsiooni veis 12 (võimalusel 24) tundi enne operatsiooni kassipojad/kutsikad kuni 4 kuu vanuseni ei pea nälgima: hüpoglükeemia oht vars/vasikas ei pea nälgima: hüpoglükeemia oht närilised: ei pea nälgima Joomine juua ei anta 2 tundi enne operatsiooni Noorloomadel/kutsikatel/kassipoegadel/närilistel mõõta glükoositaset. Eriti kui operatsioonile on eelnenud isutusega seotud terviseprobleem. Oluline kääbus koeratõugudel. Vajadusel tuleb korrigeerida hüpoglükeemiat. 1 B. Looma ettevalmistamine erakorraliseks operatsiooniks või juhul kui loomal esineb mingi tausthaigus või seisund mis halvendab looma üldanesteesia taluvust (nt. neerupuudulikus, südame- või
Konjunktiviidi kaudu – silmalaugude liikumine, pisarad aitavad puhastada. Adenoviirused ja enteroviirused. Loote viirusinfektsioonid: * läbib platsentabarjääri – nakatab embrüod, hukkuvad või mumifitseeruvad. Vasikatel tekivad kaasasündinud defektid (selgroomuutused, lihasdefektid, KNS häired – nt tekib ataksia, koperdavad) * koerte parvoviirus – viirus läbib platsenta, nakatab loodet, tekib väikeaju hüpoplaasia, kui sünnivad, on eluiga max 3 kuud (kutsikatel villid). * veiste viirus diarröoa viirus – kui ema nakatub enne immuunsüsteemi kujunemist, siis viirus paljuneb lõputult, vasikas on püsiinfitseeritud. Kui nakatab pärast immuunsüsteemi kujunemist, siis immuunsüsteem hakkab tööle. 6. Multisüsteemsete viirusinfektsioonide patogenees (koerte katk, koerte parvoviroos) Koerte katk – ümbrisega morbilliviirus. Ka lõvidel. Väga varieeruva kliinilise pildiga. 2-tipuline palavik: 1
Mis moodi ilmnevad pärilikud haigused ja kuidas nendega kokkupuuteid ära hoida? Pärilike haiguste ilmnemises on minu võimalust. Need võivad olla kaasasündinud, ja on olemas juba koeral noores eas, või tekivad need koera kasvades, ja ilmnevad alles mitme aasta pärast. Teatud juhtudel ei pruugi vanematel ega mitmes eelpõlves olla haigus avaldunud, ent kui saavad kokku kaks koera, kellel on olemas haigust kandev geen, ning need geenid omavahel kombineeruvad, ilmneb osadel kutsikatel haigus. Aeg on aga näidand, et suur osa pärilikest eelsoodumustest või haigustest multifaktoriaalsed, s.t. nende tekkes või väljakujunemises osaleb rohkem kui üks-kaks geeni. Selliste varjantide väljajuurimine jääb ka edaspidi aretajate valikute hooleks. Igaühel meist on ka võimalik kaasa aidata koerte tervise parandamisele. Kutsikat ostes tuleb nõuda pädevaid ja kehtivaid tõendeid selle kohta, et kutsika vanematel on
mitte vähimatki huvi. Leopardide tiinus kestab lühikest aega- 3 kuud. Kui tiinusperiood oleks pikem, raskendaks see emasloomal jahipidamist. Emasloom muutuks nõrgemaks ning tal oleks hiljem raskem iseennast ja oma poegi toita. Hästivarjatud koopas sünnib tavaliselt 2-3 poega. Vahel harva võib pesakonnas olla koguni 6 poega, kuid reeglina jääb ellu vaid 2. Leopardikutsikatel avanevad kaunid sinised silmad 10 päeva pärast peale sündimist. Kuni selle ajani pole kutsikatel ka musti tähne oma karvastikus näha. Leopardipojad kasvavad märksa kiiremini, kui tiigrikutsikad. Ema juurde jäävad pojad kuni kaheks aastaks. Sinnamaani on nad väga tillukesed, ema veab neid ühest kohast teise, et nad ühte kohta liiga kauaks pidama ei jääks ning seeläbi lõvide, hüäänide või isegi isaste leopardide saagiks ei langeks. Emaga koos olles õpivad noored leopardid küttima ning toitu puuokstesse peitma.
kõrge. 2.5 Marutaud- On kõige hullem viirus üldse, sest kui koer haigestub marutaudi siis on tal kindel surm. Marutaudi saab hammustuste kaudu. Koera peab kindlasti iga 2 aasta tagant vaktsineerima. Marutaudine loom on uimane ning pelgab inimesi. Loom võib muutuda agressiivseks ja aktiivseks. Vesi muutub neile kartlikuks ja ka valgus. Nad hakkavad sööma või neelama kõiki asju, mis neile ette jääb. 2.6 Parvoviroos- Haigus tekib kellegi haige loomaga suhtlemisel. Kutsikatel on see haigus veel eriti hull, sest see haigus võib lõppeda surmaga. Selle haiguse me saame järeldada verise kõhulahtistusega ja oksendamisega. Neil kaob ära söögiisu ja väljaheitel on iseloomulik lõhn, mille järgi saab tunda, kas on parvoviroosis või ei ole. (http://www.loomaarst.ee/index.php/lemmiklooma-tervishoiu-juhised/lemmikloomade- haigused) 3. Koerte Sigimiskäitumine Koertel toimub suguline sigimine, kus peavad isasugurakk ja emasugurakk ühinema. Tiine
varjulist kohta. Poegimise ajal lakub küll pojad kuivaks, kuid suuremat tähelepanu pööravad poegadele alles siis kui kõik on sündinud. Kui pojad sündinud, siis sööb päramised ära. Poegadel on imemiskord Kuu vanustele poegadele hakkab ema tooma lisasööta. Koerad Tiinuse lõpul liiguvad vähe. Poegimise ajal lakub küll kutsikad kuivaks, kuid rohkem hakkab neile tähelepanu pöörama alles siis kui poegimine lõppenud. Poegimise lõpul sööb päramised ära. Kutsikatel pole kindlat imemiskorda. Kutsikate lakkumisel kolm funktsiooni Soodustab söömist Puhastamine Kutsika pessa tagasi meelitamine Võõrutamine ca kahe kuuselt Tundlikud perioodid- perioodid looma elus kui tal on vähe või üldse mitte kogemusi ning see avaldab mõju looma edaspidisele käitumisele.
Isane kaitseb emast enne poegimist ja selle ajal (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane). (http://vulpeslibris.files.wordpress.com/2009/02/fennecfox.jpg) Pesakonnas on tavaliselt 24, harva üle 5 kutsika. Urg on vooderdatud rohu, sulgede ja villaga. Sündides on poegadel kõrvad lontis nagu koerakutsikatel ning kinni nagu silmadki. Pisikesed kõrvad lähevad püsti umbes kahe nädala pärast. Sellest ajast peale on kõrvad kõige kiiremini kasvav kehaosa. Esimeseks suveks on kutsikatel iseseisev jahipidamine selge. Pojad jäävad perekonna juurde arvatavasti aastaseks saamiseni (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane). 3 (www.flickr.com/photos/floridapfe/2433657984/)(ohmonkeytrumpets.blogspot.com/2007_04_01_arch/) ELUVIIS Fennek on öise eluviisiga loom, kes ei talu pikka päikese käes viibimist (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fennek_siim.htm). Suurema osa päevast on nad
suremus. Haigust esineb kogu maailmas. Raskemini põevad haigust imikkutsikad ja kutsikad, suremus kuni 80%. Täiskasvanud loomadel kulgeb subkliiniliselt. Seronegatiivsete koerte kutsikad nakatuvad oronasaalselt. Seropositiivsete ja haigete kutsikad võivad nakatuda sünnituse ajal kokku puutudes haige emaslooma vagiina limaskestaga või olles kontaktis haige koeraga (ema lakub kutsikaid). Kliiniline pilt: inkubatsiooniperiood on 3-8 päevas, harvem 1-2 päeva. Kutsikatel on valuline niutsumine, abdominaalsed valud, anoreksia, düspnoe (hingeldus), konjunktiviit. Võib olla respiratoortrakti kahjustusi ning võib olla üks kennelköha põhjustaja. Alla kuustel kutsikatel on hüpotermia (mitte palavik) ja üldine raske haigestumine. Esmane replikatsioon on välimistes suguelundite ja ülemiste hingamisteede veresoonte seinas, tonsillides ja lümfoidkoes. Raske kulu korral esinevad ekhümoossed (koesisesest verejooksust põhjustatud)
Kliinilised tunnused: Valdavalt esineb koerte adenoviirus-1 asümptomaatiliselt või respiratoorse haigusena. Palavik, apaatia, anoreksia, janu, konjunktiviit, nõrevool silmadest ja ninas, valu kõhu piirkonnas, petehhiad suulimaskestas, trahhükardia, leukopeenia, vere hüübimise aja pikenemine. Üksikjuhtudel põhjustab süsteemset haigestumist. Haigusnähud kaovad 10ne päeva jooksul, kuid 25% koertel tekib bilateraalne kornea tuhmumine, mis kaob iseenesest. Kuni 6 kuusetel kutsikatel esineb süsteemse haigestumise korral kolm sündroomi: -üliägeda kulu puhul kutsikad surevad 3-4 h jooksul ilma haigusele iseloomulike tunnusteta -äge kulg võib lõppeda fataaselt, haigus algab palavikuga, depressiooniga, isutusega, millele järgneb oksendamine, verine kõhulahtisus, hemorraagiad igemetel, limaskestade kahvatus, ikterus - kerge haigestumine, mis võib olla osaliselt seotud immuunsusega (vaktsineerimisjärgne) SIGADE TSIRKOVIIRUS -2
Pärilikud silmahaigused Progresseeruv võrkkesta atroofia ehk PRA Progresseeruv reetina e. võrkkesta atroofia (PRA) on üldnimetus grupile koerte pärilikele võrkkestahaigustele. Kuigi on olemas mitmeid liigitusi sellele haigusterühmale lähtuvalt haiguse ilmnemise east ja võrkkesta haigusnähtudest, viivad kõik PRA vormid paratamatule pimedaksjäämisele. Mõnel tõul, näiteks iiri setteritel või norra põdrakoertel, hakkab haigus avalduma väga varakult (juba kuuenädalastel kutsikatel). Sellist tüüpi PRA puhul on probleem põhjustatud kolvikeste ja kepikeste võrkkestal paiknevate valgustundlike nägemisrakkude arenguhäirest. Sellised kutsikad ilmutavad juba kolmekuuselt sageli käitumismärke, mis viitavad vähenenud nägemisele ning võivad ühekaheaastaselt kaotada nägemise täielikult.Mitmel teisel tõul esineb haigus vormina, mida kutsutakse degeneratiivseks (prcd). See on levinuim koerte pimedaksjäämist põhjustav PRA vorm
Eestis eelistab rebane pesapaigana kuivi liivaseid alasid. Kutsikad tulevad ilmale pesaurus. Kuni kutsikad on abitud (kaks nädalat), on emasloom kogu aeg nende juures, toites neid piimaga ja hoides nad soojad ja puhtad. Isane varustab teda toiduga, kuid ei sisene urgu. Urge kasutavad rebased üldse ainult siis, kui neil on pesakond. Tiinus kestab tavaliselt 5153 päeva, kuid varieerub vahemikus 4956 päeva. Pesakonna suurus on 113, keskmiselt 5 kutsikat. Sünnikaal on 50150 g. Kutsikatel on sündimise ajal pehmed pruunid karvad. Pojad sünnivad pimedana, kuid hakkavad nägema 914-päevaselt. Üle kahenädalased pojad saavad ka peenestatud toitu. Kutsikad hakkavad pesast väljas käima 46 nädalat. Sel ajal toob ema neile päris toitu, millel tihtilugu on veel elu sees. Nii saavad pojad õppida saaki murdma. Nad võitlevad omavahel, et välja selgitada, kes on kõige tugevam. Täielikult võõrutatakse kutsikad emapiimast 812- nädalaselt
sünnivad pesaurus. Kuni kutsikad on abitud (kaks nädalat), on emasloom kogu aeg nende juures, toites neid piimaga ja hoides neid soojana ja puhtana. Isane varustab emast toiduga, kuid ei sisene urgu. Urge kasutavad rebased üldse ainult siis, kui neil on pesakond. 6 Rebase pesakond ja kasvamine Pesakonna suurus on 113, keskmiselt 5 kutsikat. Sünnikaal on 50150 g. Kutsikatel on sündimise ajal pehmed pruunid karvad. Pojad sünnivad pimedana, silmad arenevad völja 9-14 päevaselt. Üle kahenädalastele poegadele annab ema ka peenestatud toitu. Väikesed rebasepojad hakkavad urust väljas käima alates ühe kuuselt. Sel ajal toob neile ema veel päris palju erinevat elusat toitu, et pojad õppiksid saaki murdma. Umbes kolmekuistele rebasekutsikatele toob ema urgu hiiri, et pojad saaksid õppida hiirte küttimist ja söömist. Kutsikad iseseisvuvad nelja kuu
töötamisel veretestid, mis võimaldavad üheselt hinnata, kas koer kannab teatud haigust või ei. Pärilikud haigused võivad olla kaasasündinud (on olemas ja leitavad juba noores eas) või tekivad need koera kasvades, ilmnedes alles mitme aasta pärast. Teatud juhtudel ei pruugi vanematel ega mitmes eelpõlves olla haigus avaldunud, ent kui saavad kokku kaks koera, kellel on olemas haigust kandev geen, ning need geenid omavahel kombineeruvad, ilmneb osadel kutsikatel haigus. Paraku on suur osa pärilikest eelsoodumustest või haigustest multifaktoriaalsed, s.t. nende tekkes või väljakujunemises osaleb rohkem kui üks-kaks geeni. Selliste haiguste väljajuurimine jääb ka edaspidi aretajate valikute hooleks. Igaühel on võimalik aidata kaasa koerte tervise parandamisele, kui nõuate kutsikat ostes pädevaid ja kehtivaid tõendeid selle kohta, et kutsika vanematel on nõutavad terviseuuringud läbitud, kasvatate kutsikat teile antud juhiste kohaselt
dehüdratatsioon 10-12%. Sellisel patsiendil tuleb vedeliku manustada esmalt veeni. Subkutaanselt, intraperitoniaalselt ja suukaudselt manustatuna vedelik tugevalt dehüdreerunud patsiendil ei imendu. Vere voluumen on vähenenud, veri koondub kehatüvedesse elutähtsatesse elunditesse, perifeersed veresooned jäävad tühjadeks, siia manustatud vedelik ei imendu. - Kutsikatel, kassipoegadel ja väikestel koertel saab lahuseid manustada ka luuõõnde. Manustamiskohad: sääreluu köprus, sääreluu mediaalne proksimaalne osa sääreluuköprusest 1- 2cm kaugusel, reieluu pöörlate vaheline auk. Säilitusvajadus: 40-65 ml/kg täiskasvanutel, 130 ml/kg noorloomadel 24 tunni jooksul. 20 kg koer vajab 1,3l vett ööpäevas, 450kg hobune vajab 29l vett ööpäevas Vedelikuvajaduse arvutamine:
Hall Kobras ulatas jällegi talle väikse lihatüki.Vahepeal ta isegi kaitses teda teiste koerte eest, kui need tahtsid talt liha ära võtta.Hallilt Kopralt saadud üks lihatükk oli kutsikale palju väärtuslikum, kui naiste käest saadud kakskümmend lihatükki. Salaja muutus indiaanlaste juures elamine talle kalliks, kuigi ta oli kurb oma ema kaotuse üle.Ta lootis, et ta ema tuleb tagasi nagu indiaanlased lähevad ja tulevad. Teiste koerakutsikatega Valgekihv ei mänginud, sest kutsikatel olid ta vastu vaenulikud ja ründasid pidevalt teda.Tänu sellele muutus Valgekihv tugevamaks, tigetamaks ja julmemaks.Nüüd juba, kui mõni kutsikas üksi ringi liikus, murdis Valgekihv ta maha.Sellest tuli paksu pahandust ja Valgekihva hakkati koerte pool kartma. Temast oli saanud kõige julmem koer.Ta oli metsik võitleja.Ta oli juba kõige kiirem jooksja, osavaim võitleja ning ääretult nutikas.Tema liigutused oli välkkiired ning tal oli oma ründamistehnika
14.Milliseid elupaiku asustab halljänes, milliseid valgejänes? Halljänes- avamaad, valgejänes – metsad. 15.Too mõni näide põdra, punahirve, metskitse, metssea, pruunkaru, hundi, ilvese, rebase, kähriku, mägra, kopra, hall- ja valgejänese eluviiside ja käitumise iseärasuste kohta. Põder – sööb talvel puuoksi, koort Punahirv - Metskits - Metssiga – käib talvel söödaplatsidel, muidu ei elaks talve üle Pruunkaru – ründab inimest mõtlemata, pissib täis kui ehmub, kutsikatel valge krae Hunt – ööloom, selg on kange, murrab rebaseid, kährikuid, kopraid Ilves – üksik loom, vaikne ja üksitegutsev, salapärane, harva näeb Rebane – ronib katusele, ei tagane millegi ees, murrab kõiki kellest jõud üle käib, ka konnasid Kährik – talle maitseb teravili, ei kaeva endale ööseks pesa, vaid otsib puhma Mäger – rebase sulane, osav kaevaja, elab ühes kohas kaua, magab talveund Kobras – kõige usinam maaparandaja, taimetoitlane, tunneb ette külma,
Jugoslaavia liini azawakhidel on aga tumedam mask, väiksem valge ala rinnal, valget vaid käpaotstel ja nutav valge sabaots.Kasvatajad kes aretuses kasutanud mlemaid liine on märganud et prantsuse liin annab edasi palju valget, jugoslaavia liin aga väga vähe siiski säilitades FCI standardi nuded. Kuid seda tüüpi suguplve vrra edasi aretades vivad need vähesedki märgid - aga valged märgid on üks azawakhide tunnusjooni - hoopiski kaduda. Seda on juba näha kutsikatel nii Euroopas kui USA`s . Nii nagu muudeski tugudes, kui supervitja juhtub olema väga hea tu esindaja kui mitte arvestada valgete märkide peaaegu olematust vallandab see buumi järgida aretuses "vitja" malli. Kuid järjest harvaesinev on ka valge sabaots seda viks vrrelda afgaanide "donitsi" sabaga, mis on teline haruldus.Kahtlemata on azawakh lähedane sloughile aga tuareegid aretasid eksootilise hurda siiski sloughist erinema. FCI standardis on püritud säilitama
Kui palju on nende 24 lehe seas selliseid, millele ei sattunud kumbki konn? Vastus: 8 61. Rohutirts hüppab mööda arvtelge. Ta eemaldub punktist 0 ja tema hüppe pikkus on 3,5. Mitme hüppega jõuab ta punktist 1 punkti 29? Vastus: 8 ( 28 vahet; 28 : 3,5 = 8) 62. Raamatu eest maksti 51 krooni ja veel veerand raamatu hinnast. Kui kallis oli raamat? Vastus: 68 kr. ( 51 : 3 = 17; 4 * 17 = 68 ) 63. Kutsikatel ja partidel on kokku 42 jalga ja 12 pead. Mitu kutsikat ja mitu parti on? Vastus: 3 parti ja 9 kutsikat 64. Missuguse arvu saad, kui lahutad 19 ühelist 19 kümnelisest? Vastus: 171 ( 19 * 10 19 *1 = 190 19 = 171) 65. Mitu nulli on arvus miljon pluss tuhat pluss üks? Vastus: 4 ( 1 000 000 + 1 000 + 1 = 1 001 001) 66. Kui palju on kakssada sajalist pluss üks? Vastus: 20 001 ( 200 * 100 + 1) 67
14.Milliseid elupaiku asustab halljänes, milliseid valgejänes? Halljänes- avamaad, valgejänes – metsad. 15.Too mõni näide põdra, punahirve, metskitse, metssea, pruunkaru, hundi, ilvese, rebase, kähriku, mägra, kopra, hall- ja valgejänese eluviiside ja käitumise iseärasuste kohta. Põder – sööb talvel puuoksi, koort Punahirv - Metskits - Metssiga – käib talvel söödaplatsidel, muidu ei elaks talve üle Pruunkaru – ründab inimest mõtlemata, pissib täis kui ehmub, kutsikatel valge krae Hunt – ööloom, selg on kange, murrab rebaseid, kährikuid, kopraid Ilves – üksik loom, vaikne ja üksitegutsev, salapärane, harva näeb Rebane – ronib katusele, ei tagane millegi ees, murrab kõiki kellest jõud üle käib, ka konnasid Kährik – talle maitseb teravili, ei kaeva endale ööseks pesa, vaid otsib puhma Mäger – rebase sulane, osav kaevaja, elab ühes kohas kaua, magab talveund
annaabi.ee 
