Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
induktsioon, defineeri, sõnasta, valguslaine, laineid, vahelduvvool, fotoefekt, tundmine, kondensaator, määramiseks, põhjenda, lorentzi, induktsioonivool, induktiivsus, elektromagnetlainet, punktlaengu, välju, millistel, elektrivool, voolutugevus, amper, magnetväli, elektromotoorjõud, endainduktsiooni, rdle, nkumiste, alalisvool, püsimagnetid2. Kuidas kontrollida kehal laengu olemasolu (kolmel viisil)? Kui kehal positiivne laeng, siis ta kas vastavalt tõmbub või tõukub. Kui laengut pole püsib keha paigal. 3. Mida nimetatakse elementaarlaeguks ja mis on selle kandjaks? Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus. Elementaarlaengu kandjateks on elektronid. 4. Milline on sõna ,,elektrilaeng" tähendus? Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 5. Defineeri laenguühik 1 C. Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon. 6. Millist liiki on laenguid ja kuidas laetud kehad teineteist võivad mõjutada? Kahte liiki laengud: positiivsed ja negatiivsed. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade korral aga tõmbejõud. 7. Selgita laengute jäävuse seadust. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus
Millega mõõdetakse elektrivoolu tööd? 4. Mis on (elektrilise) töö praktiliseks mõõtühikuks? Mida tähendavad valemis olevad tähed? 5. Mida nimetatakse elektrivoolu võimsuseks? Kirjutada võimsuse valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? 6. Mis on võimsuse mõõtühikuks? Mida võimsus iseloomustab? 7. Kumb on võimsam, kas 1 KW või 1 hj (hobujõud)? 8. Millal on võimsus üks vatt? Võimsuse leidmine pinge ja voolu kaudu. Kirjutada valem ja sõnasta. 9. Võimsuse leidmine voolu ja takistuse kaudu. Kirjutada valem ja sõnasta. 10.Võimsuse leidmine pinge ja takistuse kaudu. Kirjutada valem ja sõnasta. 11.Millega mõõdetakse võimsust otseselt? Kuidas ja kas on võimsust võimalik leida ka siis kui otseseks mõõtmiseks puudub mõõteriist? Mida nimetatakse kaudseks mõõtmiseks? 12.Joonestada vattmeetri ühendamise skeem, nimetada tema põhiosad ja selgitada tööpõhimõtet. 13.Mida mõõdab elektriarvesti
juhe mõjub nagu ehk vooluga juhtmel on magnetilised omadused. 8. Millest ja kuidas sõltub vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud? Juhtmetevaheline jõud on seda suurem, mida suurem on neid läbiva voolu tugevus, mida pikemad on kohakuti jäävad lõigud ja mida lähemal juhtmed teineteisele asuvad. Jõud sõltub ka juhtmete asendist teineteise suhtes. Maksimaalne jõud mõjub vaid paralleelses asendis. Juhtmete ristumise korral magnetjõud ei mõju. 9. Defineeri voolutugevuse ühik "amper". Kui kahe paralleelse, lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille kaugus teineteisest on vaakumis üks meeter ja milles voolab ühesuguse tugevusega -7 vool, mõjub juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2·10 N, siis on voolutugevus juhtmetes üks amper. 10. Selgita Ampere`i seadust. Ampere'i seadus annab vastuse millest ja kuidas sõltub vooluga juhtmele mõjuv
3. Millest sõltub Lorentzi jõud, mis mõjub liikuvale laengule magnetväljas? - 1. Kui magnetvälja tugevus on konstantne ja välja siseneb kaks osakest, mille liikumiskiirused on võrdsed, siis suurem jõud mõjub osakesele, mille laeng on suurem. 2. Mida kiiremini liigub laetud osake tugevas magnetväljas, seda suurem jõud mõjub osakesele. 3. Kui laenguga osake liigub risti magnetvälja B-vektori suunaga, siis tekkiv jõud on suurim. 4. Lorentzi jõu valem ja defineeri tähised valemis. - F(l) = F(m) / N ; F(m) = Magnetjõud ; N= Liikuvate laengukandjate arv ; F(l) = Lorentzi jõud | F(l)=q*v*B*sin a ;q laeng ; v kiirus ; B - magnetväljas mõjuv induktsioon ; sin a -nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel 5. Milline nähtus on elektromagnetilise induktsiooni? Kelle poolt ja millal nähtus avastati? - Elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumisel. 1831.a Faraday. 6. Millistel juhtudel tekib induktsioonivool
36. Mis on infra-ja ultravalgus ning millised kehad vastavat valgust tekitavad? Infravalguseks nimetatakse valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid, teise nimega infrapunane kiirgus. Seda kutsutakse ka soojuskiirguseks. Seda kiirgavad kõik kehad, ka siis, kui need ei helenda. Oluline on vaid, et need oleksid ümbritsevast suurema temperatuuriga. Näiteks päike, hõõglamp, ahi. Ultravalguseks nimetatakse valgusest väiksema lainepikkusega laineid. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem ultravalgust ta kiirgab. Teise nimega ultravioletne kiirgus. Kiirgavad nt tähed, kaarleek, kvartslamp. 37. Mis on difraktsioon ja interferents? Difraktsioon on lainete paindumine või murdumine tõkete taha. Interferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevates ruumipunktides liituvate lainete võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. 38. Mis on koherentsus ning millest on tingitud mittekoherentsus?
Kordamisküsimused 1. Mida näitab laeng? Laeng näitab, mil määral keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad? Positiivsed ja negatiivsed- smamad laengud tüukuvad ja erinevad laengud tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? −19 Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille väärtus on q= 1.6 ∙10 C 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Seega on iga keha laengu suurus nende osakeste laengute summa. Igal kehal. 5. Laengu jäävuse seadus? Laengu jäävus väljendab maailma üldist keskmist elektrilist neutraalsust. Laengu jäävuse seadus elektriliselt isoleeritud ehk suletud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? a) Negatiivne ioon tekib siis kui aatom omastab elektrone. b) Positiivne ioon
induktiivsuseks. 56. Mis on omainduktsiooni elektromotoorjõud? Andke avaldis kõige üldisemal kujul. Olgu meil vooluga kontuur. Väline magnetväli puudub. Kui kontuuris muutub voolutugevus, siis muutub kontuuri asukohas ka magnetvoog. Vastaval Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadusele indutseeritakse ka sel juhul kontuuris elektromotoorjõud, mida nimetatakse mainduktsiooni elektromotoorjõuks. 57. Mis on vastastikune induktsioon? Millest sõltub vastastikune induktiivsus? Olgu kaks liikumatut kontuuri. Kontuuri 1 vool I1, põhjustab magnetvoo 21 kontuuri 2 asukohas. Kui I1 muutub, siis kontuuris 2 indutseeritakse Ei2. Sama olukord on ka kontuuri 2 puhul, kui vool I2 muutub, siis kontuuris 1 indutseeritakse Ei1. Seda nimetatakse vastastikuseks induktsiooniks. Sümmeetria kaalutlustel: 58. Kasutades transformaatori skeemi, tuletage allolevad seosed. Transformaatori töö aluseks on vastastikuse induktsiooni nähtus.
induktiivsuseks. 56. Mis on omainduktsiooni elektromotoorjõud? Andke avaldis kõige üldisemal kujul. Olgu meil vooluga kontuur. Väline magnetväli puudub. Kui kontuuris muutub voolutugevus, siis muutub kontuuri asukohas ka magnetvoog. Vastaval Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadusele indutseeritakse ka sel juhul kontuuris elektromotoorjõud, mida nimetatakse mainduktsiooni elektromotoorjõuks. 57. Mis on vastastikune induktsioon? Millest sõltub vastastikune induktiivsus? Olgu kaks liikumatut kontuuri. Kontuuri 1 vool I1, põhjustab magnetvoo 21 kontuuri 2 asukohas. Kui I1 muutub, siis kontuuris 2 indutseeritakse Ei2. Sama olukord on ka kontuuri 2 puhul, kui vool I2 muutub, siis kontuuris 1 indutseeritakse Ei1. Seda nimetatakse vastastikuseks induktsiooniks. Sümmeetria kaalutlustel: 58. Kasutades transformaatori skeemi, tuletage allolevad seosed. Transformaatori töö aluseks on vastastikuse induktsiooni nähtus.
Homogeenses magnetväljas, kaob ära vaba liikumine. Mida näitab aine suhteline magnetiline läbitavus? Näitab mitu korda on magnetvälja tihedus selles keskkonnas suurem kui vaakumis. Baines µ= Bvaakum Mida kujutab endast ferro-, para- ja diamagneetikud? Paramagneetikud >=1, Diamagneetikud <=1, ferromagneetikud >>1, ferromagneetikud säilitavad magnetilise kadumisel oma välimised omadused Mida kujutab endast elektromagnetiline induktsioon? Laengukandjaid paneb liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool Mida nimetatakse magnetnivooks? Füüsikaline suuurus, magnetilist suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Milles seisneb elektromagnetilise induktsiooni seadus?
arvutusvalemid Vahelduvvoolu ahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalisvoolu korral. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks. Aktiivtakistusel on pinge ja voolutugevus samas faasis. Induktiivtakistust X=ωL avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on ω vahelduvvoolu ringsagedus. Induktiivtakistusel jääb voolutugevus faasis maha pingest. Mahtuvustakistus avaldab vahelduvvoolule kondensaator, mille mahtuvus on C. mahtuvustakistusel aga pinge voolust. Maha jääb energiat määrav suurus. 20. Mida saab leida Thomsoni valemist? Kirjuta Thomsani valem. Võnkeringis toimuvate elektrovõnkumiste omavõnkeperioodi . f0= 1 2pii ruutjuurLC f0 on omavõnkesagedus hertsides(Hz); L on induktiivsus henrides (H); C on mahtuvusfaradites(F).
elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. 27. Lenzi reegel Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt elektrivoolutoimel juhis eralduv soojushulk on võrdne voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja voolu kestuse korrutisega Valem: 28. Henry seadus. Ütleb, et eneseinduktsioon EMJ on võrdeline induktiivsusega ja voolu muutumise kiirusega Valem: 29. Mis on elektromagnetiline induktsioon? Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Magnetvoo muutumise võib esile kutsuda kontuuri liikumine magnetväljas. Elektrivoolu kutsub esile voolujuhi laetud osakestele mõjuv induktsiooni elektromotoorjõud ehk indutseeritud elektromotoorjõud (emj). Seda elektromotoorjõudu võib käsitada kui elektripinget, mis tekib magnetväljas liikuva
vahel omab energiat. Väljatugevus E on võrdeline pingega U. Seetõttu võime öelda, et elektrivälja energia on võrdeline väljatugevuse ruuduga. Laetud kondensaatori elektrivälja energia. Ee=CU2/2 (J) Superkondensaatorid Superkondensaator ehk ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist energiat salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. Superkondensaatorid, täpsemalt elektrilised kaksikkihilised või elektrokeemilised kondensaatorid võivad talletada palju suurema elektrilaengu kui tavapärased kondensaatorid. See on võimalik tänu kahekordsele kihile, mis moodustub nende seadmete elektrolüüdi ja elektroodi piiripinnal elektrivoolu mõjul. ELEKTRIVOOL Elektrivool Vabade laengute suunatud liikumine. I = e*n*S*v, kus I on voolutugevus (A), e on elementaarlaeng (e=1.6*10^19 C) n on vabade elektronide konsentratsioon (n=N/V
Kordamisküsimused elektromagnetiline induktsioon 1. Mis juhtub elektrijuhiga, kui seda magnetväljas liigutada nii, et ta liikumisel lõikaks magnetvälja jõujooni? Juhtmes tekib elektrivool, sest kaks välja mõjutavad teineteist. LIIKUMINE + MAGNETVÄLI = ELEKTRIVOOL 2. Miks tekib magnetväljas liikuvas juhtmes elektromotoorjõud? Kahe erinevalt laetud osa vahel tekib pinge ehk elektromotoorjõud. 3. Milles seisnesid Faraday katsed? Uuris, kuidas käitub liikuv juhe magetväljas. 4. Mida Faraday katsed tõestasid?
V: nimetatakse nähtusi, mida kutsub esile elektrivool ja mille järgi võib otsustada elektrivoolu olemasolu üle 6.Mida mõõdab galvanomeeter? Millel põhineb galvanomeetri töötamine? V: Galvanomeetriga on võimalik kindlaks teha ka väga nõrga voolu olemasolu juhis. Galvanomeetri töö põhineb Ørsted’i ja Ampere’i poolt avastatud asjaolul, et vooluga juht mõjutab püsimagnetit ja vastupidi. 7.Mis on alalisvool? V: Vool, mille suund ja tugevus ei muutu 8.Mis on vahelduvvool? V: Vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad 9.Nimeta elektrivoolu 3 toimet. V: Soojuslik toime, keemiline toime, magnetiline toime 10.Kirjelda, kus neid toimeid kasutatakse. V: Soojuslik toime- hõõglampide ja elektrisoojendusriistade töötamine. Keemiline toime- erinevate(värviliste) metallide tootmine. Magnetiline toime- on võimalik konstrueerida elektrimootoreid ja generaatoreid. TEST 1
pinnaga piiratud ruumi osas. see kinnine pind on geomeetriline pind, gaussi pind. Kui laengu tihedused on võrdsed, siis: q= σ* S Φ=E∗S∗cos α 5. Ühtlaselt laetud lõpmatu tasandi, kahe erinimeliselt laetud paralleelse lõpmatu tasandi, laetud sfääri ja kera elektriväljad (Gaussi teoreemi kasutamine). Lõpmatu tasandi laetust kirjeldatakse laengu pindtiheduse mõiste abil. Pindtihedus σ on laenguhulk pinnaühikul. SI-süsteemis on mõõtühikuks C/m2. Elektrivälja määramiseks asetatakse mõlemale poole ja paralleelselt lõpmatut tasandit kaks pinnatükki pindalaga S, näiteks kaks ristkülikut. Neile ristkülikutele ehitatakse risttahukas, mille külgtahud lõikavad lõpmatust tasandist välja ristkülikukujulise pinnatüki. Nüüd on meil mõõtmetega kinnine pind, mida elektriväli läbib ning saab rakendada Gaussi teoreemi: Φ=4 π kS σ Voog läbib ainult risttahuka otsmisi tahke ja on nendega risti. Seepärast saab selle jagamisel
ELEKTER 1. AT 11. kl 1. Sõnasta Coulomb'i seadus, kirjuta seaduse kohta valem + selgitus. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga ja sõltub keskkonnas, kus laengud paiknevad. q1 q 2 Nm2 F =k Kus k =9109 r2 C2
rakendamisel. Piesoefekt leiab laialdast kasutamist mikroskoopiliste andurite ja täiturite valmistamisel, aga samuti ka aja mõõtmisel (kvartskell), väikeste ainekoguste massi mõõtmisel kvartsi kristalli omavõnkesageduse muutumise põhjal jne. Püroelektrikud on ained, mis on suutelised polariseeruma temperatuuri muutumise tagajärjel. Püroelektrikuid kasutatakse termomeetrite valmistamiseks 9. Elektrimahtuvus, kondensaator. Materjalide elektrilisi omadusi liigitatakse selle järgi, kas laengud saavad nendes vabalt liikuda või mitte. Elektrijuhid on ained, milledes elektrilaengud saavad suhteliselt vabalt liikuda. Head elektrijuhid on metallid, elektrolüüt, ioniseeritud gaas. Mittejuhid ehk isolaatorid on materjalid, milledes laengud vabalt liikuda ei saa. Head isolaatorid on kumm, plast, klaas, ka puhas vesi. Pooljuhid on materjalid, mille juhtivus jääb juhi ja isolaatori vahele. Tuntumad on räni, germaanium
· Pooli sisse asetatud raudsüdamik tugevdab tunduvalt vooluga pooli magnetvälja. Kui vooluring katkestada, kaob magnetväli poolis ja südamikus. · Elektromagneti magnetväli tugenevneb voolutugevuse suurendamisel ja oleneb raudsüdamiku materjalist ja kujust. · Raua ja terase magneetumise põhjustab elektronide korrapärastatud liikumine aatomites, mis tekib tugeva magnetvälja. 2. Magnetiline induktsioon Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas ruumipunktis: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus. Tähiseks on B ja SI- süsteemi ühikuks tesla (T). Magnetvälja põhjustatav jõud Magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud kus F on jõud (njuutonites) q on osakese elektrilaeng (kulonites) v on osakese hetkkiirus (m/s) B on magnetiline induktsioon (T). Vooluga juhile mõjuv jõud
röntgenikiirgus ja gammakiirgus. 4. Mida nim elektromagnetlaine sageduseks ja mida perioodiks? Kirj nende nende vaheline seos. Sagedus - ajaühikus toimuvate võngete arv. Periood - Lainepikkuse läbimiseks kuluv aeg Nende kahe suuruse seos tuleneb ühtlase liikumise kiiruse valemist. 5. Kirjelda madal-, raadiosagedusliku ja optilise kiirguse iseloomu. Raadiosageduslikud lained kaasnevad vahelduvvooluga. Võnkumisi tekitab elektrooniline generaator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Madalsageduslained on sisuliselt vahelduvvool.Need lained levivad elektrijuhtides. Vaakumis või dielektrikus (näiteks õhus) on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka lainete intensiivsus tühiselt väikesed. Optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgusnähtustel. Pikalaineline optiline kiirgus tekib molekulide võnkumistel, aga peamiselt tekitavad optilist kiirgust siiski aatomite väliskihtide elektronid
Madalsageduslaineid tekitatakse vahelduvvoolugeneraatori abil ja elektrienergiat kantakse üle juhtmete abil, sest vaakumis ja dielektrikus on lainete intensiivsus tühiselt väike. 35. Elektomagnetlainete liigid ja nende lainepikkused? Madalsageduslained, raadiolained, optiline kiirgus röntgenikiirgus gammakiirgus 36. Mis on radar? Radar on seade ruumis paiknevate objektide avastamiseks ning nende asukoha või liikumiskiiruse määramiseks raadiolainete vahendusel. 37. Kuidas tekib infravalgus? Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörlemisel molekulides. 38. Kuidas tekib nähtav valgus ja ultravalgus? Nähtav valgus ja ultravalgus tekib aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide kiirgumisel. 39. Kuidas jaguneb optiline kiirgus? Optiline kiirgus jääb vahemikku 10-4 kuni 10-8 m. Optiline kiirgus jaguneb ultravalguseks(10 -380 nm), nähtavaks valguseks(380 -760 nm) ,
Andmed Lahendus q = 4 x 10-7 C E = F/q ; E = kQ/r2 6 F = 8 x10 2 N Q = Er2/k r = 3 x 10 1 m E = 8 x10 2 /4 x 10-7 = 2 x 10 5 N/C = 2,5 Q = 2 x 10 5 x 2,5 x (3 x 10 1)2/9 x 10 9 = k = 9 x 10 9 Nm2 / C2 = 5 x 10 6 C Q=? 3.1.4. Kondensaator. Kehade omadust koguda elektrilaenguid, nimetatakse elektrimahtuvuseks. Tekitame metallplaatidel, millised on eraltatud üksteisest dielektrikuga potensiaalide vahe. Plaatide vahel tekib elektriväli, mille tulemusena dielektrik polariseerub s.t. saab elektrilaengu. Laengu suuruse ja plaatide vahelise pinge suhe antud konstruktsiooni juures on muutumatu suuurus ning iseloomustab seadme mahtuvust. C=q/U kus: q ( C ) -leengu suurus plaatidel
KORDAMISKÜSIMUSED Kontrolltöö nr. 2. G2 klass Elektromagnetväli *1. Näiteid laetud osakeste liikumisest magnetväljas. *2. Mida nim. Lorentzi jõuks? Valem, tähised valemis. *3. Vasaku käe reegel Lorentzi jõu suuna määramiseks. Sõnastus ja kasutamine näidetes. *4. Mis tingimusel liigub osake magnetväljas mööda ringjoont? Sellise ringjoone raadiuse *arvutusvalem, tähised valemis. Mass spektromeeter. *5. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Nähtuse avastaja ja avastamise aeg. *6. Mida nim. magnetvooks? Tähis, ühik. Valem, tähised valemis. *7. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus. Valem, tähised valemis. *8. Milleks kasutatakse Lenzi reeglit? Sõnasta Lenzi reegel. 9. Mis põhimõttel tekib elektromotoorjõud magnetväljas liikuvas juhis? Valem, tähised valemis. *10. Defineeri elektrimahtuvus? Valem, tähised valemis. *11. Mida nim. kondensaatoriks
1. Elektrilaeng. - Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogu laeng on jääv.Täienda 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Aine vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus-Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb i seadus. Punktlaeng. Coulomb i seadus-Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdel
Seda kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad. Infravalgus on nähtavast valgusest pikema lainepikkusega elektromagnetlained. Seda kiirgavad kõik kehad, mille temperatuur on ümbritsevast keskkonnast kõrgem. 36. Plancki hüpotees? Valgus ei kiirgu aatomist lainena, vaid energiaportsionite ehk kvantide kaupa. 37. Mis on footon? Footon on valguseosakene ning sellel ei ole seisumassi, see tähendab, et ta ei saa eksisteerida paigalolekus. 38. Fotoefekt ja selle punapiir? Fotoefekt on nähtus, kus elektrone lüüakse ainest välja valguse toimel. Selle punapiir on lainepikkus, millest pikemad lained ei suuda antud aines fotoefekti tekitada. 39. Dispersioon ja selle seaduspära? Murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Mida suurem on lainepikkus, seda vähem ta murdub. 40. Millal ja kuidas tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihka ja päike paistab. Päike peab olema horisondist alla 42°
elektromagnetlained. Seda kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad. Infravalgus on nähtavast valgusest pikema lainepikkusega elektromagnetlained. Seda kiirgavad kõik kehad, mille temperatuur on ümbritsevast keskkonnast kõrgem. 36. Plancki hüpotees? Valgus ei kiirgu aatomist lainena, vaid energiaportsionite ehk kvantide kaupa. 37. Mis on footon? Footon on valguseosakene ning sellel ei ole seisumassi, see tähendab, et ta ei saa eksisteerida paigalolekus. 38. Fotoefekt ja selle punapiir? Fotoefekt on nähtus, kus elektrone lüüakse ainest välja valguse toimel. Selle punapiir on lainepikkus, millest pikemad lained ei suuda antud aines fotoefekti tekitada. 39. Dispersioon ja selle seaduspära? Murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Mida suurem on lainepikkus, seda vähem ta murdub. 40. Millal ja kuidas tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihka ja päike paistab. Päike peab olema horisondist alla 42°
1. Elektrilaeng. -Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Ainel vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus- Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb'i seadus. Punktlaeng. Coulomb'i seadus- Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laen
jõudude mõjul. Elektriväljas paikneva juhtivast ainest keha vabad laengud võtavad sellise asukoha, et väljatugevus juhi sees oleks null. · Elektrostaatiline ekraneerimine (+ selgitus ja rakenduste näiteid) Välja nõrgenemist nullini kasutatakse elektrostaatiliseks ekraneerimiseks. Juhi kiht võib olla väga õhuke. Metallkarbi või -võrgu sees olev kehade süsteem jääb väliste elektriväljade mõju eest kaitstuks. · Kondensaator ja elektrimahtuvus (+ valem, mõõtühik, millest see oleneb, rakenduste näiteid) Kondensaator on seade suuremate erinimeliste laengute kogumiseks. See koosneb kahest erinimeliselt laetud juhtivast kehast (tavaliselt plaadist), mis on teineteisest eraldatud dielektrikukihiga. Kondensaator on kahe juhi süsteem, millest üks asub teise õõnsuses või teineteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paar
Elektromagnetlaine üleminekul ühest keskkonnast teise võib laine kiirus muutuda. See kutsub esile ka lainepikkuse muutumise, kuid laine sagedus sealjuures ei muutu kunagi. 7.Mis juhtub kiirusega, kui laine läheb teise keskkonda? Laine kiirus võib muutuda. See kutsub esile ka lainepikkuse muutumise, kuid laine sagedus sealjuures ei muutu kunagi. 8.Kirjuta elektromagnetlainete skaala sageduse suurenemise järjekorras. Madalsageduslained ( , ja enam) on sisuliselt vahelduvvool, millega lähem tutvumine seisab meil ees Energia kursuses. Need lained levivad elektrijuhtides. Vaakumis või dielektrikus (näiteks õhus) on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka lainete intensiivsus tühiselt väikesed. Nimetatud põhjusel kantaksegi vahelduvvooluga kaasneva elektromagnetvälja energiat (ehk kõnekeeles lihtsalt elektrienergiat) üle juhtmete abil. Raadiolained ( , ) kaasnevad
Vasaku käe reegli abil 3. Mida nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks? Magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja 4. Oska rakendada magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele indutseeritava pinge valemit U=v l B sin α 5. Mida nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõuks? Milline on selle füüsikalise suuruse mõõtühik ja avutusvalem? Induktsiooni voolu kõrvaljõu poolt tehtav töö. (1V) E=Ak/q 6. Mis on magnetvoog? Nimeta ja defineeri magnetvoo ühik? Näitab,millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Ühik 1Wb - veeber 7. Sõnasta Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus? Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega 8. Oska tuua näiteid induktsiooniseaduse rakenduste kohta. ˇ1.Vahelduvvool kontuuri tekitab muutuva magnetvoo 2. Muutuv magnetvoog indutseerib rauda sisaldavas potis pöörisvoolu
Elektromagnetlainete skaala- skaala lainepikkuste kahanemise järjekorras madalsagedusvõnkumistest gammakiirguseni. Lainefront- piirkond või ala keskkonnas, kuhu lainevõnkumised on jõudnud. Lainepikkus- on kaugus, mille laine läbib ühe perioodiga. Sagedus- on võngete arv ühes sekundis. Periood- on ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Faas- on suurus, mis määrab keha võnkeoleku (kauguse ajaühikust) mistahes ajamomendil. Valguse interferents- on kahe valguslaine liitumine, mille tagajärjel tekivad interferentsi maksimumid või miinimumid. Koherentsus- st lainepikkused peavad olema võrdsed ja käiguvahe ning faaside vahe ei tohi ruumis levimisel muutuda. Max tekkimine kui lained liituvad nii, et nende harjad ja nullpunktid on kohakuti, siis lained tugevdavad teineteist. Min tekkimine kui kohakuti satuvad ühe laine hari ja teise põhi, siis lained kustutavad teineteist.
väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. 3. Millist mõju jõud kehadele võib avaldada? Jõud põhjutab keha kuju või kiiruse muutumist. (Seega on jõud ka kiirenduse põhjustaja.) 4. Mis kinnitab, et jõud on füüsikaline suurus? Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. 5. Sõnasta Newtoni I seadus. Inertsiseadus „Vastastikmõju puudumisel või tasakaalustumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.“ 6. Sõnasta Newtoni II seadus. Kirjuta valem oma sõnastuse järgi. „Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha F a m massiga.“ Valem: 7. Sõnasta Newtoni III seadus.
Mahtuvus C on ühe katte laengu absoluutväärtuse ja kattevahelise pinge suhet. Plaatkondensaatori mahtuvus – on võrdeline katete pindalaga S, katetevahelise aine dielektrilise läbitavusega e ja pöördvõrdeline katete vahekaugusega d Kondensaatorite ühendamine Elektrivälja energia Superkondensaator ehk ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist energiat salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. Elektrivoolu tekkimise tingimused - elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu Elektromotoorjõud – arvuliselt võrdne laengu ümberpaigutamisel kogu vooluringis tehtava töö ja selle laengu suhtega Ohmi seadus vooliringi osa kohta: Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E)
tema potentsiaal märgatavalt muutuks. Laeng liigub Maasse läbi maandusjuhtme, mitte aga läbi seadme kasutaja keha. Seega on mingi keha maandamine samaväärne suure augu tegemisega niisuguse anuma põhja, millesse vesi mitte mingil juhul koguneda ei tohi. Kui ka vesi eksikombel satub anumasse, jookseb vesi läbi augu otsekohe maha. Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks, nimetatakse kondensaatoriks. Lihtsaim kondensaator koosneb kahest elektrit juhtivast plaadist ehk kattest, mille vahel paikneb dielektrikukiht. Kondensaatori mahtuvus näitab, kui suure laengu Q andmisel ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge U ühe ühiku võrra. Seega on kondensaatori mahtuvus sisuliselt tema plaatide omavaheline mahtuvus Kondensaatori laadimiseks reeglina ei võeta laengut ühelt plaadilt, et anda seda teisele plaadile. Piisab vaid ühe plaadi laadimisest. Laetud plaadi elektrivälja mõjul
annaabi.ee 
