küll keemik kurjustab kui konnad kordkorralt kordarikkuvalt käituvad". Kuri koolimees kutsub konnapolitsei, kutsutu kamandab korrarikkujad karistust kandma: kükitagu kooli külmas keldris,kraaksugu, krooksugu, kas keegi kusagil küll kuuleks?Kuskilt kostab kopsimist,keegi koputab keldris konutavatele konnadele koppadi-kopp-kop-kopp.Kui kohutav koputus!Kas kollid kobistavad kooli keldris koristaja kabinetis, kes küll kollitab?Kas koolis kummitab?Kurivaim küll konnad koolikeldris, koputas keemik kahvatule kolbale kustutus kummiga,käbe kappas keldrisse konni kutsuma keemiatundi katsetele.
käändub järgmiselt: aid : aja : aida); ka kaibama, kaiband ‘kaevanud’. Kirjakeeles o-lõpulistel täishäälikuühenditel on kalduvus esineda u-lõpulistena, nt loojatauline, jaule ~ jäule ‘jaole’, kautasid; tõutand ‘tõotanud’, teu ‘teo’; a-lõpulistel täishäälikuühenditel aga ei madaldu esimene osis, nt rida : rias, pia ‘ma pean’, tuast ‘toast’; e-lõpuline diftong võib muutuda pikaks täishäälikuks, nt öölus ‘õelus, kurivaim’, öölnud ‘öelnud’, jögi : jöö ‘jõe’; nää ‘ma näen’, päävaga ‘päevaga’, süsi : söö. Tegijanimes on ainult saare keeles lühikeses tüves tekkinud lisasilp -bi-, nt [ära]viibija ‘viija’, aabijad ‘ajajad’. Laensõnade alguses ei armastata kaashäälikuühendeid, nt ruut ‘pruut’, robeline ‘krobeline’, rabistama ‘krabistama’, rabin, roovi ‘proovi’, lekid ‘plekid’.
rannikualadel. Peamised peremärgid e. ornamentikaelemendid: Viisnurk ehk pentagramm- Kõige sagedamini esinev nõiamärgi kujutis Eestis on risti kõrval olnud viisnurk, mida nimetatakse ka kui viiskand või pentagramm. Seda märki tuntakse üle kogu maa, sagedamini on kasutatud saartel, Virumaal, Tartumaa põhjaosas ja Pärnumaa rannikul. Nii mandril kui Hiiumaal kasutati märki nahahaiguste ravimisel; Saaremaal aga leivamärgina enne leiva ahju panemist, et tont või kurivaim ei viiks leibu ahjust. Väga palju lõigati pentagrammi püttidele, õllekannudele, pesukarikatele jne. Alati eesmärgiga kaitsta iseend või esemeid vanapagana ja tontide eest. Kusjuures, viisnurk tuli joonistada katkematu joonega. Peremärgina aga on ta kõige rohkem kasutusel olnud Eesti saartel ja Läänemaal. 1930-ndatel võis märki leida ka Pärnu- ja Saaremaal. Viisnurk on kasutusel olnud vähemalt 3000. aastat. Tema struktuur meenutab Planeet Veenuse liikumist, nagu see paistab maale
Kinkimine Kinkimine ja andmine kuulus ja kuulub jõuluaega Santimine Pärit eelkristlikust ajast. Jõulusokk-külluse sümbol Jõulukaru-tervise sümbol Mängud ja jõukatsumised Maadeldi, veeti vägikaigast ja mängiti osavusmänge Surnute austamine Laud hoiti kaetuna kogu öö Jõulusaunas põles tuli kogu öö Jõululauas hoiti tühi koht lahkunule Ebausk Tare ja laudaustele tehti rist- sellega hoiti kurivaim eemal Aknad kaeti kinni,et tõkestada kurja sissepääsu Laudaläve alla maeti kirves- hoidis loomad terved Jõuluroad : Verivorst Hapukapsad sealihaga Jõululeib, jõuluorikas seapea Roogade tähendused : Siga- viljakuse kehastus Veri- hingekandja Kapsas-tervisetaim Sool-maagiline aine(riputati hundi jälgedesse, et tema kurjategemist vähendada) Herned, oad-elujõudu Vorstisöömise tähendus :
ümbersündide ahelast. • Sarnane on vabanenute (tīrthankāra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva ideaaliga budismis (bodhisvatta - budistlikus mütoloogias inimene (või mõni muu olend), kes on otsustanud saada buddhaks). • Pärimuse järgi eelnes Mahāvīrale hulk tīrthankāra’sid, Mahāvīra oli see, kes tõi õpetuse inimeste sekka. • Legendid Mahāvīrast on üsna sarnased Buddha legendidega; ka teda olevat kiusanud kurivaim Māra, püüdnud võrgutada kaunid naised jne, aga tema askeedina jõudis sihile. • Ka kosmoloogias palju sarnasusi. • Omal ajal džainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. • Sarnaselt hinduismile on ka džainismis askeedid sadhud. Küsimused ja vastused: Džainismi uskumused Jiva- hing Dsainistid järgivad oma elu seades kolme kalliskivi teed: Õige toitumine, õige usk ja õige tegu.
Kahtlemine on meetod tõeotsingul. Oli autoriteetide vastane, sest nende kaudu ei muutu miski tõeks. Ka autoriteedi arvamused vajavad tõestust. Ta leidis, et meeled ja tajud petavad meid. Tõestuseks toob uneargumendi. St et meie meeltes puudub mehhanism või abivahend, mis ütleks meile, et see on ainult uni, mitte reaalsus. Võib olla ka nii, et me oleme kellegi mängukanniks, kes tekitab meis kujutlusi või tajusid. Selleks võib olla Jumal, kurivaim, Marsi elanik. Tekib küsimus, mida ma tõsikindalt tean, millele saan toetuda, ükskõik kui kaval see ,,kurivaim" ka ei oleks. Kujutlusi ja tajusid saab meis tekitada ainult siis kui me oleme olemas mõtleva olendina. See geniaalne üksikidee on kogu tema filosoofia aluseks. Cogito, ergo sum mõtlen, järelikult olen olemas. Uskus ka kaasa sündinud ideedesse. Üheks oli jumalaidee, see on ülim täiuslikkus. Kuna inimene on ebatäiuslik olend, ei saa ta välja
"Seome õige langevarjude külge jahukotid ja viskame need siis lennukist alla. Kui kotid maanduvad, jookseme ise põõsastest välja, teeseldes, et just maandusime." Otsustatigi siis niimoodi talitada. Peagi saabus komisjon ja võttis vaatluspunktis koha sisse. Märguande peale lükatakse lennukitest jahukotid alla. Üks kott tuleb aga langevarju küljest lahti ja langeb kivina maa poole, kukub põõsastesse - mataki! Põõsastest kostub röögatus: "Assa kurivaim, nii võib ju surmagi saada!" 10. Loomaaias ripub leopardipuuri küljes silt: ,,Ettevaatust, värskelt värvitud!" ,,Milline pettus!" pahandab Juku, ,,mina mõtlesin kogu aeg, et tähnid on ehtsad!" 11. Kaks blondiini sõidavad autoga. Järsku ütleb üks: "Vaata, mets!" Teine vaatab, vaatab ja ütleb siis: "Ma ei näe. Puud on ees!" 12. Emakeele tunnis küsib õpetaja: "Teatavasti on eesti keeles üheksa täishäälikut. Aga kes teab, kuidas nimetatakse ülejäänud häälikuid
-Faust usub loovasse teosse kui inimese esmasesse missiooni, ometi ei saa ta oma elu mõtte äratundmiseni jõuda ilma kogemusteta -tee tõe poole pole sile ja probleemideta, inimene peab sügavalt läbi elama elu vastandlikkuse ja tunda saama ka elu pahupoolt -Fausti teekonda läbi elu ahvatluste meenutab ,,Jumalikku komöödiat" -Fausti teejuht on põrguvürst ise, kes on reetlik teejuht ja kelle eesmärk on Fausti Eksitamine inimlike nõrkustega -algul pakub kurivaim lihtsamaid ahvatlusi: ohjeldamatu pidutsemie, armastus, nõidade volbriöö. -Mefistofels tahab Fausti lõksu meelitada -Faustis tekib tõeline armastus aga tema armastatu hukkub -I osa lõppeb tragöödiaga, II osa alguses on ta pärast rasket kaotust ja läbielamisi ärkamas uutele lootustele -Faust armub Helenasse , Faust haarab Helenale järele kuid too haihtub, sest ta on vaid vaim, ideaal mis jääb faustile kättesaamatuks
ümbersündide ahelast. · Sarnane on vabanenute (trthankra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva ideaaliga budismis (bodhisvatta - budistlikus mütoloogias inimene (või mõni muu olend), kes on otsustanud saada buddhaks). · Pärimuse järgi eelnes Mahvrale hulk trthankra'sid, Mahvra oli see, kes tõi õpetuse inimeste sekka. · Legendid Mahvrast on üsna sarnased Buddha legendidega; ka teda olevat kiusanud kurivaim Mra, püüdnud võrgutada kaunid naised jne, aga tema askeedina jõudis sihile. · Ka kosmoloogias palju sarnasusi. · Omal ajal dzainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. · Sarnaselt hinduismile on ka dzainismis askeedid sadhud. HIINA USUNDID · Hiina omausundid: - konfutsianism (Konfutsius) - taoism (Laozi) · Budism
Süstemaatilise kahtluse meetod Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Mida iganes peab olema võimalik küsida. Mitte miski muu ei kõlba kui tõsikindluse nõuded täitev mõistuse hääl. Descartes pole skeptik- ta ei väida, et midagi pole võimalik teada. Ta kahtleb ettevalmistavalt ja prooviks, teatava eesmärgiga. Kui mõni väide on kaheldav, siis oletagem väide valeks. Meeleelundite kaudu tulevat teadmist ei saa kindlalt-täiesti kindlalt-usaldada. Ta mõtleb, et mõni kurivaim üritab teda petta. Cogito, ergo sum Midagi saab tõsikindlalt teada. Mõtlen, järelikult olen olemas. Saan kahelda vaid olemas olles. SPINOZA- VAIMU JA MATEERIA VAHEKORD Milline on vahekord inimese hingelise- vaimse- ja materiaalse poole vahel? Hingeline ja kehaline pool on sama asja kaks erinevat mõõdet. Substants on Jumal ehk Loodus. Tahe on tegelikult mõistmine- teadlikkus tegelikkuse absoluutsest paratamatusest. Mõistmine ja teadmine on nägemine juhuslikkuste taha. Kõigel on
tundeid nimetavad sõnad nimetavad või kirjeldavad emotsioone ja afekte (meeleolusid ja ärrituse põhjusi) ilma ise ekspressiivsed olemata, nt armastus, viha, kurbus; tundeid ja afekte väljendav sõnavara, nt psühholoogilised tundeid või meeleseisundeid väljendavad sõnad ja väljendid, nt Ma vihkan sind! Väga rõõmustav! Kui kahju!; aistingusõnad; hellitus- ja sõimusõnad (interjektsioonid), nt oi, oh, ah sa mait!, kurivaim!; afektiivsed adjektiivid, substantiivid ja verbid: (nii) nunnu, (see) tibuke, ruulib (täiega); hinnangulised sõnad, nt krants, kärvama, tolvan, jobu, saurus. Emotsioone ja afekte väljendavad sõnad on sageli mitmetähenduslikud. Tähendus täpsustub sellisel juhul kontekstis. Nt mõelda interjektsiooni oi! erinevate tundevarjundite üle. Eksplitsiitselt markeeritud üleskutsefunktsioon tähendab, et kuulajat teavitatakse oma eesmärkidest. Sõnades
Kummituse all peetakse eelkõige silmas ükskõik millist teispoolsuse jõu ilmingut. Vaimu saab eristada nö teistest tüüpidest selle poolest, et tegemist on hingega, kellele on omistatud elusolendi võimeid (nt kõndimine, esemete liigutamine, võtnud kontakti siinpoolse maailma inimesega jpm). Usk vaimudesse tunnistab olemasolu üleloomulikudesse olenditesse mitmesugustes usundilistes kujutelmades. Vaime võidakse tunda järgnevalt: kurivaim, kaitsevaim, maja vaim, surnu vaim, paha vaim jt. Vaimukujutelm põhineb usundil, mis räägib inimhinge jätkuvast eksistentsist pärast surma. Veel üheks huvitavaks kummituse alaliigiks on poltergeist. Sõna poltergeist tuleb Saksamaalt ja tähenduseks on ´´lärmakas hing´´. Üldiselt defineeritakse poltergeisti kui tundmatu jõuna, mis on !4 võimeline asju liigutama, luues endast pildi paranormaalse nuhtlusena. Poltergeist on
See kuju käis talust-tallu, iga aasta oli ta konkreetses talus. Peko pidustuste ajal kord aastal vahetas ta kohta. Peko valdajat, peremeest kutsuti peko papiks. Valiti kakluse käigus, kellel esimesena veri välja tuli. Viimased peko papi ümbervalimised toimusid 1930. aastate alguses. Kurat Kuradi sõna on vana, see on ristiusueelne. Kurat seostub sõnaga kura, mis tähendab vasakut, halvemat. Kuradil on väga palju erinevaid nimesid, suur osa väljendab ka tema iseloomu: kuri, tige, kurivaim, vana kuri, vana õelus, vana halb, vana poiss. On ka välimust peegeldavaid eufemisme: kõhn, kõver, must. Samuti on ka kristliku päritoluga nimetusi: pagan, vanapagan. Kuradit on kutsutud ka juudiks või mustlaseks, kuid need nimetused on samuti selgelt kristliku taustaga. Kurat kardab musta kukke, musta koera, musta kassi. Ristiusueelsele algupärale viitab kuradi hirm äikese ees. Selle taga on Skandinaavia mütoloogia teadmine, et Thor
Põllepael rebenes, nii et kivid hirmsa kolina ja mürinaga maha langesivad. Hirmsa vihaga kahmas kivikandjanna paraja heinasau suurse kivi maast, millega kisategijat kukke pihuks ja põrmuks tahtis visata. Aga südametäidus ning ehmatus oli jõudu nõnda raugendanud, et kivil suuremat hoogu ei olnud ja ainult kümmekond sammu edasi vuhises, ilma et suuremat kahju oleks teinud. Sedamoodi lõppes Vanapaganan soosillutamine õnnetumalt. Sild Hiiumaa ja Vormsi vahel Ükskord tahtnud Kurivaim Hiiumaa ja Vormsi vahele silda teha ja hakand põllega kruusi vedama. Säärenina tegi valmis juba, aga siis tüdis ära ja läks õige vaatama, kaugel see Vormsi ometi on. Võttis põlletäie kruusa kaasa. Aga põllel oli jälle auk sees ja sealt varises muist kruusa vette, sellest tekkis meresse madal ja kitsas joon. Keset merd jäi suur kivi põlleaugu ette, sinna tuli sügav koht, siis kivi kukkus maha ja on praegu seal kohas meres.
kristliku dualismiga. Saaremaa Pidula forellikasvandus. Odalätsi allikad. Seal niisugune paik mille kohta palju erinevaid pärimusi, et kuidas see allikas on tekkinud. Need on seotud peaaaegu alati tricksteriga. Vanapagan, vanatühi, Suur Tõll, Kalevipoeg, Koljat... Mõnikord on hea ja halb vägilane. Kõik tricksterilood kuidagi kividega seotud. Kivid on need, mis loovad mingisuguseid kohtasid ja paikasid. 1958-l jutustatud lood Odalätsi allikate tekkimise kohta: Kurivaim tampis allikad. Ta tõstis kivi ja see kukkus talle jala peale ja sellest hakkas ta tampima maa peal. Vana-Kreekas deemon on healoomuline kaitsevaim, kes pole midagi kurjakuulutavat. Deemoni sõna on keeleajalooliselt demoniseeritud. Neid allikaid peetakse pühaks. Maastikupärimuses on teatav vastuolu, sama kivi kohta võidakse rääkida ühte või teist lugu, kelle kohta kasutatakse kalevipoja või suure tõllu nime. Suur tõll peab olema oma kepiga löönud need allikad
Näiteks Erich Maria Remarque (18981970) "Läänerindel muutuseta". Vt ka romaan. sõlmitus vt süzee. sõnakoomika koomikavõte, mis põhineb tegelase karikeeritud kõnel. Näiteks Juhan Kunderi (18521888) "Kroonu onu" peategelase Aabrami kõne: "Oh sina heldene päevavalgekene! Kadri, kui sina seda oleksid näinud, kuidas mina Türgimaal Sakermündi linna juures Türgi soldatile järele plagasin, kui ta meie lipu ära oli näpanud. Ma karjusin just eesti keeli: "Kus sa, kurivaim, meie lipuga lähed! Lipp siia! Ma su naha nülin!" Siis viskas vaeneke enne püssi maha, siis pudenes sapka maha, siis viskas ta oma suure pussnoa maha ja viimaks viskas veel lipu maha. Ma karjusin talle veel järele: "Hoia sa end, sina durak, kui ma su Konstantinoopoli linnas kätte saan!" Võtsin siis lipu, tulin tagasi, ja kindral ütles: "Horosoo, Aabram Andrejevits!" Vot tebe ras! Jälle raha rinnas! Vaat niisugune mees olen mina, Kadri!" sõnamäng vt kalambuur.
Millalgi pääses ka võimule ainujumalakultus Abura Mazda ehk mardaism ehk isandakultus. See oli õpetus, mida omistati suurele õpetajale Zarathustria. Too elas kunagi ammu, mõni paneb 12.saj elama. Abura Mazda oli juba ka ammu olemas. Avesta on tekstikogumik, kogunenud pika aja vältel, aga suht hiline (pKr). Selle järgi oli Abura Mazda ehk tark isad, vahel ka maailmalooja. Temast tulid vale (Drug) ja tõde (Asa). Temast tuli ka kaks vaimu pühavaim Spenta Mainju ja kurivaim Angra Mainju. Neist said tõe ja vale eesvõitlejad. Jumalad peavad valima tõe ja vale vahel. Enamik valisid vale ja muutusid deemoniteks. Sellest otsusest olenes ka see, mis sust pärast surma sai. Paradeisos ehk rohtaeg. Maailmas toimub 12 000 aasta jooksul mingi võitlus hea ja kurja vahel. See jaguned 4 perioodiks ja lõpus võidab hea Abura Mazda Kaanan ehk iisraelased
Me ei tea millal see usk alguse sai. Selle usu põhimõtted on esitatud meile ulatuslikus tekstikogumikus Avesta, pole kompaktne tekst, vaid hulk tekste mis on kogunenud pika aja vältel, varasem osa laulud Gatha, sma varaseks kui Zara... . Oli see Ahura Mazda – tark isand , algselt oli maailma looja, temats tuli kaks asja vale Drug ja tõde Aša, ja temast tuli ka kaks vaimu pühavaim Spenta Mainju, ja kurivaim Augra. Nii said neist tõe ja vale eesvõitlejad, aga eeskätt oli tõe eest võitleja tema ise .Sisuliselt tema vastukaaluks hakkas võitlema temaga Augra Maidum, kes võitles vale eest. Seda valikut mida tegid need vaimud, seda peavad tegema kõik jumalused, ja enamus valisid vale ja seetõttu muutusid nad deemoniteks. Enamuses sellest varasemast polüteistlikust jumalustest olid need kurjad deemonid. Sama valiku peavad tegema ka inimese, vastavalt millise valiku nad tegiud ,
Lähenedes halva nähtavusega ristmikule, võib sageli Sageli kujunevad ohuolukorrad möödasõidul ees- jalakäijate käitumise (seisma jäämine, liikumise jätkamine, liikujast, eriti halva nähtavusega kohtades. Peamine põhjus pilkude suund jne.) järgi aimata sõiduki lähenemist põik- on aga kergemeelne suhtumine möödasõitu. Osal juhtidel suunast. istub nagu mingi kiusav kurivaim põues, kes sünnib Kui eessõitev auto peatub mõne kaupluse ees, tuleb sel- ^eesliikujast mööda sõitma iga hinna eest, mistahes olukor- lest möödumisel arvestada, et vasakpoolne uks võib lahti ras. Kui ollaksegi algul kahevahel, riskitakse lõpuks ikkagi paiskuda ja keegi sõitjatest astub sõiduteele, ehkki see ning järgmisel hetkel ongi ohuolukord käes. pole lubatud
» hüüdis sepp ilmatu imestusega -- sest ta oleks ennemini mõnda sajapealist lendavat madu või vanapaganat ennast oma ukse eest lootnud hsida kui seda naist. » «Jah, Risti Krõõt, kes sind, õelat röövlit, enne lahti ei lase, kui sa talle tütre tagasi oled andnud,» kähises õnnetu ema. «Mis sa jampsid? Mis tütart sa minu käest tahad?» kogeles sepp imestusest ehmatusse sattudes. «.Mul ei ole ju enam kui üksainuke, ja nüüd on 179 seegi kadunud. Miks sa mind veel pilkad, kurivaim? Sa tead, kus ta on. Too ta välja!» «Ma ei ole Maie mõnel päeval näinud,» kostis Villu õnnetust aimates väriseval häälel. Risti Krõõt sai aru, et vägivald ja ähvardamine siin midagi ei aidanud, ja hakkas sellepärast, nagu see naiste viis on, korraga paluma: «Pai kulla Villu, ara vaeva õnnetu ema südant. Sa oled vist Maria, nagu see talupoegade vana viis on, endale pruudiks röövinud. Ma annan sulle kõik hea meelega andeks, kui sa aga ütled, kus ta praegu on
408 2 4 1 «Vana nõid, aga mitte kirik!» torises vana mustlane jVlathias Hungadi Spicali. «Paavsti vurrude nimel,» ütles üks vana hallijuukse-line irvhammas, endine sõjamees, «need kiriku vihmaveetorud sülitavad sulatina paremini kui Lectoure'i * laskeavad.» «Kas näete seda kuradit, kes seal tule juures edasi-tagasi kõnnib?» hüüdis mustlaste hertsog. «Pagana pihta, see on ju neetud kellamees, Quasi-modo!» tähendas Clopin. Mustlane raputas pead. «Mina ütlen teile, see on kurivaim Sabnac, suur markii, kindluste deemon. Ta on relvastatud sõduri sarnane, ainult lõvi peaga. Vahel ratsutab ta inetu hobuse seljas. Ta muudab inimesed kiviks, millest siis torne ehitab. Ta on viiekümne leegioni ülem. See on tõesti tema! Tunnen ta ära. Vahel on tal seljas türgi laadi kuldkirja riided.» «Kus siis meie Bellevigne-de-1'Etoile on?» küsis Clopin. «Surnud,» vastas üks naine. Andry Punane hakkas idiootlikult naerma. «Jumalaema annab Haigemajale tööd,» ütles ta.
tähendas, et kellegi elupäevad olid loetud. Siis tõusis öisesse õhku kauge koera ulumine, millele vastas nõrgem ulumine veel kaugemalt. Tom oli ahastuses. Viimaks ei kahelnud ta enam, et aeg oli seisma jäänud ja alanud igavik; ta vajus kõigest hoolimata poolunne; kell lõi üksteist, kuid ta ei kuulnud seda. Ja siis kostis äkki kõige kurblikuni näugumine, segunedes Tomi ebamäärase unenäoga. Akna avamine naabruses häiris tema und. Hüüe «Kõtt, kurivaim!» ja tühja pudeli klirin vastu tädi kuuri seina tõid ta täiesti ärkvele. Hetk hiljem oli ta riides ja aknast väljas, ronimas neljakäpukil veranda katust mööda. Ta f näugus oma teekonnal paar korda ettevaatlikult. Siis hüppas ta kuuri katusele ja sealt maha. Huckleberry Finn ootas oma kärvanud kassiga. Poisid asusid teele ja kadusid pimedusse. Poole tunni möödudes kõndisid nad juba kalmistu pikas rohus. See oli lääne tüüpi vanamoeline kalmistu
meie peale puhuda, siis lendaksime nagu tolmukübemed läbi akna välja -- nii tühised oleme meie kõik Jehoova ees. Iga täheke jumalasõnas kaalub taevas rohkem kui meie suurus ja pikkus. Kes on oma meelest suur, selle tahab jumal väikseks teha, kes pikk, selle lühikeseks, ja naerule tahab tema vajutada nutupitseri igavesest ajast igavesti." Aga päev-päevalt hakkas neid ikka rohkem saama, kes kippusid naerma Issanda ees, sest poistesse oli läinud kurivaim, kes naeris nende suu läbi. Ei aidanud Vihalepa pliiatsikoputused, ei karistusega ähvardused, ei silmadepilutamine. Oli veel ainus asi, mis võis aidata, nimelt palve. Selle abinõu poole pöörduski Vihalepp ühes oma õpilastega. Ta palus alandlikult ja härdalt, ta palus nagu inimene, kelle hing on ahastuses. Ühelt niisuguselt ahastuse-silmapilgult tabas teda härra Maurus, kes juba muidugi Vihalepa vagadusest kuulnud. Ja kui viimane oma
annaabi.ee 
