Sealt lahkudes leidis ta endale koha Peterburis esimeses eragümnaasiumis, kus hakkas nooremates klassides saksa keelt õpetama. Jakobsonil oli kavatsus Peterburi ülikoolis gümnaasiumi ülemõpetaja eksamid sooritada. 1865.aasta sügisel suutis Jakobson eksamid sooritada ja saada ülemõpetaja diplom saksa keele ja kirjanduse alal. C.R. Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast. Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. C. R. Jakobsoni 115. sünniaastapäeval 1956.aastal anti tollasele Viljandi I Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. Mälestuse
Telefonid: 44 58171, 504 5054 E-mail [email protected] Kodulehekülg: http://www.kurgja.ee Avatud: 15.aprill 15.oktoober iga päev 1017, muul ajal 10 16. Suletud riiklikel pühadel. Carl Robert Jakobson (1841 1882) oli eesti esimene teadlik põllumees, poliitik, rahvavalgustaja, eestlaste rahvusliku liikumise üks armastatumaid juhte. Taluomanikuks sai C.R.Jakobson 1874.aastal. Soovides olla eeskujuks ja õpetajaks, kavatses ta rajada Kurgjale näidistalu. Tema unistuseks oli asutada Kurgjale piimatalituskool, mis pidi hiljem kujunema "täieliseks põlluharimise näitekooliks". Kõik Kurgja Linnutaja talu hooned on valminud C.R.Jakobsoni projekti järgi ja seetõttu ainulaadsed. Vanim hoone Kurgjal on ait, mis on üle toodud esialgselt talukohalt jõe teisel kaldal. C.R.Jakobson jõudis Kurgjal peremeheks olla vaid 8 aastat, ootamatu surm katkestas mitmekülgse töö, millest jätkunuks mitmele mehele elutööks. C.R
Jakobsoni poliitilise tegevuse tipuks sai 1878. aastal ilmuma hakanud ajaleht ,,Sakala". Lehel oli rahva hulgas algusest peale suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest, kritiseerides viletsaid majandus-ja kooliolusid ning õhutades rahvuslikke algatusi. C. R. Jakobson tutvus juuni kuus oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874. aastal Kurgjale talu ostis, said nad seal elada. 10. novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles. Julie suri 26.02. 1940. aastal 89-aastasena. Elu lõpuaastad möödusid Jakobsonil 1874. aastal ostetud Kurgja talus. Kurgjal on taastatud karjalaut, pais, jahu- ja saeveski, suur saun-elamu ja viljapuuaed. Sissesõidutee ääres asub Jakobsonide perekonnakalmistu. C. R
Lisaks peres räägitavatele eesti ja saksa keelele, oskas Carl ladina keelt. Nooruspõlves oli Carl ka suur looduse ja luulehuviline. Tihti võis teda leida metsast või puu alt peesitamast ning saksakeelseid poeeme välja mõtlemast. Perekond Oma naise Julie Emiliega tutvus Carl venna Friedrichi pulmas. Naine oli Kirbla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874. aastal Kurgjale talu ostis, said nad seal elada. 10. novembril 1874. aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Haridus Alghariduse sai Carl kohalikus kihelkonnakoolis, millega paralleelselt võttis ta ladinakeele eratunde preestrilt. Poissi sunniti ka mõnda instrumenti käsitlema, kuid see teda palju ei huvitanud. Sellele vaatamata mängis ta kaasa nii mõneski orkestris ning oli omandanud piisavalt praktikat, et suutis
............................................................................10 2 Sissejuhatus Carl Robert Jakobson (1841-1882).Teda nimetati Eesti esimeseks teaduslikuks põllumeheks,poliitikuks,rahvavalgustajaks ning oli rahvusliku valgustamise armastatumaid juhte. Carl Robert Jakobson sai taluomanikuks 1874.aastal.Tema sooviks oli olla eeskujuks ning õpetajaks ja kavatses rajada Kurgjale näidistalu. Carl Robert Jakobson sündis Tartus.Ta aastad möödusid Torma kihelkonnakoolis ning pärast oli ta seal samas koolis ka õpetaja. Jakobson arendas edasi ajakirjandust ja poliitilist mõtet.tema õpikuid kasutati veel selle sajandi algulgi,need olid ühed kõige pikemat kasutamist leidnud õpperaamatud Eesti koolis. Tütarlastele koostas jakobson eraldi lugemiku ,,Helmed" (1880),mis erines ,,Kooli lugemise
RAHVUSLIKU LIIKUMISE KUJUNEMINE Eestikeelne kirjasõna: Ilmalik kirjandus- kalendrid, 1806.a. esimee eestikeelne ajaleht 1857.a. Perno Postimees (ilmus kord nädalas) Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. Eduard Ahrens koostas uue eesti keele grammatika, võttes aluseks Põhja-Eesti keskmurde. Rahvusliku haritlaskonna kujunemine: Estofiilid- Baltisakslased, kes olid huvitatud eesti keelest ja kultuurist. FR.R.KREUTZWALD JA FR.R. FAELMANN, olid esimesed haritlased, kes liitusid estofiilide liikumisega, nad käisid ka ÕPETATUD EESTI SELTSIS. 1857-1861.a. anti välja rahvuseepos ''Kalevipoeg''. Arst Philipp Karell. Eesti haritlaskonna moodustasid rahvakoolide õpetajad. Rahvusliku Liikumise eeldused ja sihid: Rahvuslikus Liikumises hakati teadustama oma mineviku, keelt, kultuuri omapära, see kõik viis välja Eesti rahvuse kujunemiseni. Eeldused: · Majanduslik arenemine · Ee...
1865 liitus Peterburi patriootidega 1865 "Eesti Postimees" Eesti Kirjameeste Selts Eesti Aleksandrikooli rajamine Vanemuise Selts Kolm isamaa kõnet 1868 "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" 1870 "Võitlemised Eesti vaimupõllul" 1870 "Nõia-usk ja nõia-protsessid" Kõned koondati kokku ning avaldati 1870. aastal Peterburis raamatuna. Julie Emilie Thali ja Carl Robert Jakobson abiellusid 10.novembril 1874. aastal. Samal aastal asusid nad elama Kurgjale. Neil oli kolm tütart: Linda (1879), Ida (1880) ja Elsa (1881). "Sakala" 1878 hakkas Jakobson Viljandis välja andma eesti keelset ajalehte "Sakala". Ajaleht võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest. Avaldati tuntud Eesti kirjanike teoseid. Eesti Kirjameeste Selts Eesti Kirjameeste Selts tegutses Tartus aastatel 1872-1893. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ning korraldas kirjandusvõistlusi.
Perekond : Abikaasa oli Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar10. novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles. Julie suri 26.02. 1940. aastal 89-aastasena. Surmaaeg,põhjus,matmispaik : Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast.
- emakeelse hariduse edendamine - välja arendada oma eliitkultuur - eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine 11. Millised rahvusliku liikumise üritused toimusid Eestis, Helmes? 1869. aastal esimene üldlaulupidu. Eesmärk oli tuua eestlased üle maa kokku, kasvatada rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Hurt kogus kokku rahvaluulet ja vanavara. Pidas 1870. aastal Helmes kõne, kus tuli välja seisukohaga: eestlased peavad vaimult suureks saama. Jakobson rajas näidistalu Kurgjale. 12. Millised võimalused andis eestlastele 1863. aasta passikorralduse seadus? Vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, said õiguse taotleda 2 kuuks kuni 2 aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. Hoogustas väljarõngamisliikumist Venemaale, kus loodeti leida maad. 13. Iseloomusta 3 ärkamisaja tegelase osa rahvuslikus liikumises.
Rahvuslikust ärkamisajast ja 1905.a revulutsioonist Eestis 1. Pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, valla omavalitsus läks eestlaste kätte, suurenes eestlastest haritlaste arv. 3. C. R. Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet, andis välja ,,Sakalat", ostis esindustalu Kurgjale, oli põllumeeste seltsi president, lootis Vene valitsuse toetusele. 4. J. Hurt rajas Aleksandri kooli, rajas Eesti Kirjameeste seltsi, kogus vanavara, püstitas eestlastele eesmärgi saada suureks vaimult, korraldas I laulupidu. 5. Õppekeeleks sai vene keel, levitati õigeusku, laulu ja mänguseltside kavva ilmusid sisulagedad näidendid, asjaajamis keeleks sai vene keel. 6. Venestamine pidurdas rahvusliku liikumise tegevust. Tartus alustas tööd Hugo Treffneri
rohkem oli võimalus koolist saada. Eesti Kirjameeste Selts seisis selle eest, et anda välja uusi kooliraamatuid, mis iseenesest tingis haridustaseme tõusu. Esmakordselt kerkisid esile haritud rahvusliku liikumise juhid: Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Jakobson oli sündinud Tartus, lõpetanud kooliõpetajate seminari asus tööle õpetajana, kuid sealt sunniti ta lahkuma, hiljem rajas ta näidis talu Kurgjale, tegi kaasa Eesti Postimehes, pidas esimes isamaalise kõne Vanemuise seltsis, asutas 1878. aastal ajalehe Sakala. Jakobsoni sihiks oli eelkõige jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. Jakob Hurt oli saanud kodust kaasa tugeva usulise õpetuse ning asus õppima edasipidi ka Tartu Ülikooli usuteaduskonda, samuti lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes ja temast sai tuntud kõnemees. Jakob Hurt tundis olulist huvi eesti rahvaluule kogumise vastu, see leidis oluliselt vastukaja 1888
· Oma vaadetes oli mõõdukas ja ettevaatlik. Arvas, et asjad peavad sündima rahulikult, kokku leppides sakslaste ja valitsusega. Ta oli suht baltisakslaste mõju all. Carl Robert Jakobson · Oli praktilise meelega talurahva esindaja (olnud põllumeeste seltsi president), seetõttu sai osaks suur populaarsus. · Pidas 3 isamaalist kõnet , asutas ,,Sakala" ajalehe 1878, oli kooliõpikute autor, rajas Kurgjale näidistalu · Propageeris karskust, rhutas koolisüsteemi uuendamise vajadust · Leidis, et eestlaste liitmiseks baltisakslaste ülemvõimu vastu peaks kasutama vene võimu, samas mitte mingil juhul ei tohi kaotada eestlust. · Oli orienteeritud majanduslikult tugevale põllumehele Jakob Hurt · Osales Õpetatud Eesti Seltsi tegevuses, pidas kõne esimesel üldlaulupeol ja mitmetel Vanemuise seltsi koosolekutel
*kõned: *3 isamaakõnet (Jakobson, valguseaeg, pimeduse aeg, koiduaeg) *Vaimusuurus (Hurt) *ajalehed: *Perno Postimees (1857) *Eesti Postimees (1864) *Sakala (1878) ISIKUD *Carl Robert Jakobson *sündis 1841 Tartus *sai hariduse Cimze seminaris (Valgas) *oli Peterburis suurvürsti tütre koduõpetaja *tegi kaastööd Eesti Postimehega *oli liigse usuõpetuse vastu *pidas 3 isamaakõnet *ostis näidistalu Kurgjale, korraldas esimese künnivõistluse (1874) *oli sakslasti vastane *1881 sai temast EKS president *1882 suri Kurgjal *Jakob Hurt *sündis 1839 Põlvamaal *õppis TÜ usuteaduskonnas ja Helsingi ülikoolis filoloogiat *alustas rahvaluule kogumist (1860) *1863 alustas Aleksandrikooli liikumist *oli sügavalt usklik *oli Hellenurmes koduõpetaja *1870 pidas kõne vaimusuurusest
On olnud Eesti Kirjameeste Seltsi ja Aleksandrikooli peakomitee president. Suurim teene Eestile on rahvaluule kogumine. 9 CARL ROBERT JAKOBSON Carl Robert Jakobson on sündinud 26. juuli 1841 Tartus ja surnud 19. märts Kurgjal. Osalenud Aleksandrikooli ja Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuses. Vanemuise seltsis pidanud kolm isamaakõnet. Ehitas Kurgjale esindustalu. 10 JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Johann Voldemar Jannsen on sündinud 16. mai 1819 ja surnud 13. juuli 1890. Esimese järjepideva lehe "Perno Postimees" ja "Vanemuise" asutaja. Võttis avalikult kasutusele esimest korda väljendi "eesti rahvas". 11 "Vanemuine" loomine 1865 Tartus
saama suureks vaimult? Jakob Hurt 12.Kelle teos on ,,Pildid isamaa sündinud asjust"? Jakob Hurt 13.Tänu millele sai Jakobsonist rahvusliku liikumise tegelane? Hakkas Eesti postimehega kaastööd tegema 14.Kes pidas Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet? Carl Robert Jakobson 15.Millest rääkis? Mida silmas pidas? Valguse-, pimeduse- ja koiduajast 16.Kuhu ostis Jakobson endale talu (tahtis teha talupoegadele näidistalu)? Kurgjale 17.Kelle vahel oli nn. suurlõhe rahvuslikus liikumises? Jakobson ja Hurt 18.Miks Hurt lahkus Eestist Peterburi Jaani kiriku õpetajaks (2)? 1. Tüli tulemustel 19.Miks vaatas Vene valitsus esialgu eestlaste liikumisele soosivalt? Vene valitsus arvas, et eestlased võitlevad ainult sakslaste vastu. 20.Miks hiljem venelaste suhtumine muutus? Kuna see kasvatas mässu kogu impeeriumis 21.Jakobson pühendus rohkem poliitikale, Hurt kultuurile. Kumb neist toetas,
pärisorjusest. Kool peeti üleval rahva enda rahaga. Annetuste kogumiseks loodi komiteed pea kõikjal. Raha saamiseks korraldati kultuuriüritusi, edendades sel kombel seltsielu. Iga aasta toimus suurkoosolek, kus arutati tähtsamaid küsimusi. Selle kõige eesotsas oli Jakob Hurt. Carl Robert Jakobson Teiseks rahvusliku liikumise tähtsaks tegelaseks tõusis Carl Robert Jakobson. Ta tuli Peterburist, kus töötas koduõpetajana ja ostis Kurgjale talu ja osales mitemete põllumajandusseltside töös. Jakobson küsis: "Miks meil, eestlastel, kes me omaenese maal elame, ei ole samasugusi poliitilisi õigusi kui sakslastel, kes meie sekka on hiljem asunud?" Tema eesmärk oli majanduslike olude parandamine. Jakobsoni liigne enesekindlus viisid ta vastuollu oma mõttekaaslastega. Hurt läks Peterburi. Jakobson hakkas üle võtma rahvuslikke seltse. Aastal 1881 valiti ta Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Aastal
Carl Robert Jakobson · Hurda kõrval teiseks rahvusliku liikumise tähtsamaks tegelaseks (1841-1882). · sai Eestis tuntuks 1868. aastal Vanemuise seltsis peetud isamaakõnega valguse, pimeduse ja koidu ajast. · Jakobson pani suuri lootusi Vene valitsuse toetusele, uskudes, et riigivõim tühistab baltisakslaste privileegid ja taastab eestlaste õigused. · Pöördunud tagasi Eestisse ostis Jakobson Vändra lähedale Kurgjale talu ning osales agaralt mitmete eesti põllumajandusseltside töös. · 1878. aastal hakkas ta Viljandis välja andma ajalehte Sakala, mis tõusis kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. · Nii käredasti kui Jakobson polnud seni keegi meie ühiskondlikke olusid arvustanud: "Miks meil, eestlastel, kes me omaenese maal elame, ei ole samasugusi poliitilisi õigusi, kui sakslastel, kes meie sekka hiljem on asunud?"
Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud Wanemuine Kandle healed (2 vihku, 18691871) ja "Rõõmus laulja" (1872). Aastal 1948 avati Kurgjal tema talus kodumuuseum Kurgjal. 1957. aastal püstitati tema mälestussammas Torma kooli juurde (Roman Haavamägi, 1993. aastal avati monument ka Viljandis (M. Karmin ja T. Trummal). C.R. Jakobson suri 7.märtsi hommikul1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast. Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta oli tähtis rahvale, sest terve oma elu oli ta õpetaja. Ta on kinkinud
aastaks peatada, kuid seejärel oli ta veelgi populaarsem. Aja jooksul Jakobsoni radikaalsus aga üha suurenes ning seetõttu tekkis tal 1879. aastal tõsine konflikt rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juhi Jakob Hurdaga. · lähemad abilised Sakala toimetuses olid Jaak Järv ja Jakob Kõrv. · 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. · Suri 19. märts 1882 noorelt ( 41 ) juhusliku külmetamise tagajärjel. Maeti Kurgjale. Jakobsoni matus oli ülemaaline sündmus, kus rahvuslikud seltsid oma delegatsioonidega suurt rahvameest ära saatma tulid. Looming ja mõttevaramu · 1867 ,,Uus aabitsaraamat" ,, Kõik meie patt tuleb sellest, et meil nii vähe · ,,Kooli lugemise raamat" ligemesearmastust on" · 1880 lugemik ,,Helmed" ,,Meie tervis, see on meie elu, on meie kõige kallim
Julia suri 26.02. 1940. aastal 89.- aastasena. Elu lõpu aastad Elu lõppuaastat möödusid Jakobsonil 1874. aastal ostetud Kurgja talus. Ta tahtis Kurgjast teha näidistalu, et näidata talumeestele kuidas talu pidada. Kurgjal on taastatud karjalaut, pais, jahu- ja saeveski, suur saun-elamu ja viljapuuaed. Sissesõidutee ääres asub Jakobsonide perekonnakalmistu. C.R. Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maetiesmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jakobson.htm
nüüd jäi ta alatiseks kodumaal. 1871 asus Jakobson Tallinna, kuid ei saanud sealgi eestikeelse ajalehe asutamise luba. 1872-1874 tegutses ta Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutaja. C. R. Jakobson tutvus juunis oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thaliga. Naine oli Kirgla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874. aastal 21 Kurgjale talu ostis, said nad seal elada. 10. novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles. Julia suri 26.veebruaril 1940.aastal 89-aastasena. Talu rajamisel näitas CRJ üles suurt energiat: Pärnu jõele ehitas tammi ja veski, püstitas uued taluhooned. Talutööde kõrval kirjutas Jakobson põllumajandusküsimustest üle
Ta asus õpetajaks Jamburgi.aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis.1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti postimehele, hiljem ka vene liberaalsetele ajalehtedele.Ta osales Eesti Aleksandrikooli ja Eesti Kirjameeste Seltsi asutamises ja tegevuses.Jakobson üritas Tallinnas ja Peterburis avaldada eestikeelse ajalehe, kuid see ebaõnnestus. 1874. aaastal ostis Jakobson Kurgjale talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Ta sai Eesti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. See tõi kaasa konflikte kirikuõpetajatega ja rahvusliku liikumise
aastal 1870) ja paljumängitud näidend ,,Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed" (1872), mis võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu. Jakobsoni kõik teosed olid uues kirjaviisis ja aitasid sellel võidule pääseda. 2.4. Pereelu ja elu lõpuaastad C. R. Jakobson tutvus juuni kuus oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874. aastal Kurgjale talu ostis, said nad seal elada. 10. novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles. Julia suri 26.02. 1940. aastal 89-aastasena. 9 Elu lõpuaastad möödusid Jakobsonil 1874. aastal ostetud Kurgja talus. Ta tahtis Kurgjast teha näidistalu, et näidata talumeestele kuidas talu pidada
Annetuste kogumiseks loodi komiteed pea kõikjal. Raha saamiseks korraldati kultuuriüritusi, edendades sel kombel seltsielu. Iga aasta toimus suurkoosolek, kus arutati tähtsamaid küsimusi. Selle kõige eesotsas oli Jakob Hurt. 5 CARL ROBERT JAKOBSON Teiseks rahvusliku liikumise tähtsaks tegelaseks tõusis Carl Robert Jakobson. Ta tuli Peterburist, kus töötas koduõpetajana ja ostis Kurgjale talu ja osales mitemete põllumajandusseltside töös. Jakobson küsis: "Miks meil, eestlastel, kes me omaenese maal elame, ei ole samasugusi poliitilisi õigusi kui sakslastel, kes meie sekka on hiljem asunud?" Tema eesmärk oli majanduslike olude parandamine. Jakobsoni liigne enesekindlus viisid ta vastuollu oma mõttekaaslastega. Hurt läks Peterburi. Jakobson hakkas üle võtma rahvuslikke seltse. Aastal 1881 valiti ta Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks
Näidendid: ________________________________ 1870 ___________________________________________ ___________________________________ Sündis Vändras, elas-õppis Pärnus ja Tartus, suri Kroonlinnas (saarel Peterburi lähedal). Tema põrm toodi sealt ära __________ aastal ja maeti ____________________________________. Carl Robert Jakobson 1841-1882 Andis 1867 Jannseni tütrele kirjanikunime ________________; koostas väga häid _________________; rajas Kurgjale talu; asutas ajalehe Sakala 1878; pidas kolm isamaa kõnet 1868, 1870; luulekogu, näidend. Eduard Bornhöhe (1862-1923); teosed ______________, ___________________________, ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (aluseks filmile ____________________________). Anna Haava 1864-1957 Luuletused: ,,Ei saa mitte vaiki olla" ,,Järv leegib eha paistel"
Pärast kui Hurt suri, tekkis küsimus, mis kogust saab, selleks rajati Eesti Rahvamuuseum. Tänapäeval ei hoita seda kogu ERM-is, vaid Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus. Hurt kirjutas ka eestlase poolt kirja pandud Eesti ajaloo käsitluse- Pildid isamaa sündinud asjust. Carl Robert Jakobson (1841- 1882) töötas Peterburis koduõpetajana, tutvus Köhleriga. Temast sai mees, kes rahvuslikest ideedest huvitus. Ta oli väga mitmekülgne. Kui Peterburist ära tuli, ostis talu Kurgjale, sellest pidi saama näidistalu, millest kõigil oleks võimalik eeskuju võtta. Kuna põlluharimise vastu huvi tundis, osales väga innukalt põllumeheseltsides (Pärnu, Viljandi). Ka tema andis omalaadse Eesti ajaloo käsitluse- see tuli välja Kolmes isamaa kõnes 1868-70, mille ta pidas Vanemuise seltsis. Nendest esimene rääkis Eesti rahva ajaloost kui valguse, pimeduse ja koidu ajast, kus valgusaeg- muistne iseseisvusaeg, pimedusaeg-
lisanduma. Kõigepealt sai asustamise loa Tartu Eesti Põllumeeste Selts, mille loomist oli eest vedanud väsimatu postipapa Jannsen, kes ka seitsi esimeseks esimeheks valiti. Lühikese vahega järgnesid Pärnu ja Viljandi Põllumeeste Selts. Mõne aasta jooksul läks kõigi nende juhtimine aga C. R. Jakobsoni ja tema pooldajate kätte. Jakobson tuli Peterburist Eestisse tagasi ja hakkas tõepoolest põllumeheks, asudes Kurgjale esinduslikku suurtalu rajama (tõsi, suurte võlgade hinnaga) ja avaldades rea põllumajanduslikke kirjutisi, milles ta muu hulgas propageeris piimakarjandust. Kuid Jakobson polnud siiski ärkamisajale tüüpiline talumees, kes teeb poliitikat tema oli poliitik, kes pidas talu. Ärkamisaegsed eesti põllumeesteseltsid polnud aga kaugeltki pelgad põllumajandusühendused. Näiteks Jannsen ei olnud kaugeltki tegevpõllumees, kuid see ei
peremeeste jonnakus ja jõukus kuulsad tänapäevani. Just Viljandimaalt sai alguse Eesti rahvuslik liikumine. Siit on võrsunud ja siin tegutsenud mitmed ärkamisaja kesksed kujud, neist kuulsaimad kunstnik Johann Köler ja ajalehe "Sakala" asutaja Carl Robert Jakobson. Jakobsoni Sakala toimetamas käimine toimus läbi metsade ja üle soode talvisel ajal mööda kuulsat Sakala teed, mis praegu Viljandi-Vändra teelt läheb läbi metsade Kurgjale, kus Jakobson elas. Praegu on see jalgsi läbitav ja oli aastaid tagasi Jakobsni sünnipäeval 26. juulil jalgsimatkajate ja surma-aastapäeval suusamatkajate lemmikrada. Tänu siinsetele viljakatele põldudele ja maarahva töökusele oli möödunud sajandi alguseks Viljandimaal hulgaliselt õitsval järjel suurtalusid, mis sai nende omanikele aga paraku saatuslikuks. Nõukogude aja tulekuga küüditati Viljandimaalt ligi 9000 inimest Siberisse
teine suurüritus oli Eesti Kirjameeste Seltsi loomine 1872. a, presidendiks Hurt ülesanded: eestikeelse kirjanduse väljaandmine, kooliõpikud, võitlus uue kirjaviisi eest Hurt rajas aluse rahvusteadustele murded, etnograafia, rahvaluule uurimine, ajaloo uurimine, muinasteadus jne loodi Põllumeeste Seltsid, esimene Tartus, esimees Jannsen, siis Pärnus, Viljandis, Võrus 1871. a tuli Jakobson (Cimze lõpetaja) Peterburist tagasi, asutas Kurgjale näidistalu ja asus Põllumeeste Seltsi Jannsenilt üle võtma, kuna leidis, et seltsid ei ole ainult majandusliku, vaid ka poliitilise tegevuse kohad; Tartus, Pärnus ja Viljandis esimesed Põllumeeste seltsid 1872. a loodi Eesti Kirjameeste Selts, mis andis välja eestikeelset kirjasõna, õpikuid 1872. a kehtestati uus kirjaviis Ahrensi grammatika Kolmas periood e lõppjärk: 1878. a Jakobson asutas ajalehe Sakala, mis tõusis loetavaimaks leheks ja ta oli balti erikorra vastu,
1864 - "Eesti Postimehe" toimetajaks Jansen. 1865 - Rajati näitemängu seltsid "Vanemuine" (Tartus) ja "Estoonia" (Tallinnas). 1868 - Carl Robert Jakopson pidas "Kolm isamaa kõnet." 18-29.07.1869 - I Üldlaulupidu. Esinesid meeskoorid ja puhkpilli orkestrid. Peajuhid olid Aleksander Kunileid, J.V. Jansen. 1870ndad - ärkamis aja juhiks Jakob Hurt, Otepää kirikuõpetaja, EKSi juht, Eesti Aleksandri Kooli komitee president. 1870ndate lõpp - ärkamis aja juhiks Carl Roberty Jakopson. Üritas Kurgjale Eesti näidis talu rajada. Jakopson oli Põllumeeste seltsi esimeheks. Jakopsoni ja Hurda vahel puhkes tüli. Hurt jäi kahe tule vahele (Rahvuslased - Hurt - vaimulikud). 1878 - Jakobson hakkas välja andma "Sakalat" 1880ndatel aastatel loodi mitteametlikult Üliõpilas Selts. 1882 Manasseini revision - ettevalmistus venestamiseks. Talupoegadelt korjati kaebekirju mõisnike vastu. See sai ettekäändeks baltierikorra likvideerimisel ja venestamise kehtestamisel.
kuid siingi jõudis J ehitada uusi maju ning palkas talupidamiseks tööjõudu. J luuletajanimi oli Linnutaja. Peale selle koostas J näiteks meeskoorilaulude kogu. Koostas õpikuid, organiseeris Eesti Aleksandrikooli ja Eesti Kirjameeste Seltsi. Tegutses Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltside esimehena. 1881 valiti Jakobson pärast konflikti J. Hurdaga Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) esimeheks. J suri Kurgjal 19. märtsil 1882, maeti perekonna matusepaika Kurgjale. 1865. aastast kujunes J väljapaistvaks publitsistiks: kirjutas EP-le juhtkirju, esines Tartus Vanemuise seltsis kõnedega. Tema "Kolm isamaa kõnet" said rahvusliku liikumise programmiliseks teoseks. Jakobson ise ütles kirjas Koidulale, et ajalehes "peavad sõnad nagu tuli ja mõõk olema", Kölerile aga kirjutas: "Rahva suurem osa magab meil. Ainult ajaleht võib selle kangestuse vastu aidata." Oma ajalehe väljaandmiseks taotles luba juba 1868, kuid see õnnestus alles 1877.
annaabi.ee 
