MY SCHOOL & SPECIALITY Kuressaare Regional Training Centre is an educational institute that provides initial vocational training and in wide area of specialties. The school was established on the 6th of november 1922, named the Kuressaare Ehitusinstruktorite school. First accepted 19 students to the new school. This marks the beginning of the continuous training on Saaremaa. Nowdays, over 1000 of students enrolled in school. As tourism is an important industry in our region, training specialists in catering, cooking, tourism management and hotel service has a very important role. Construction and related fields like carpentry have also quite a number of students. My school is located on an island which has a strong seamanship traditions and small vessel building companies, Kuressaare Reginal Traingin Centre is the only vocational school in Estonia training boat builders. Other specialties are car repairing, business management, social w...
KURESAARE AMETIKOOLI ÕPILASTE SISEKORRAEESKIRI ÜLDSÄTTED Sisekorraeeskiri määrab ära kooli õpilaste käitumisreeglid ja muud tegutsemiskokkulepped koolis §1. Käitumine koolis ja selle territooriumil Õpilane 1. Suhtub õppetöösse kohusetundlikult. Võtab osa õppetundidest ja täidab õpetaja poolt antud ülesandeid. 2. Hoiab oma õpilaspiletit ja muid dokumente. 3. Hoiab ja kaitseb kooli ning valitud eriala mainet. 4. Hoiab kooli ja kaasõpilaste vara. 5. Hoidub tegudest, mis takistavad teistel õpilastel ja kooli töötajatel oma kohustuste täitmist. 6. Hüvitab koolile tekitatud materiaalse kahju (või teevad seda õpilase vanemad/hooldajad). 7. Ei puudu koolist põhjuseta ega hiline tundidesse. 8. Edastab puudumisteate rühmajuhatajale esimesel puudumispäeval. 9. Teatamata jätmise korral on rühmajuhatajal õigus arvestada puudumist põhjuseta puudumisena....
Curriculum vitae Nimi: Silver Kreitsvald Sünniaeg ja koht: 23.september 1993, Tallinn Aadress: Kadariku Välja talu, Arandi küla, Kärla vald 93521 Saaremaa Telefon, e-post: 56736929, [email protected] Perekonnaseis: vallaline Haridus 2009- 2013 Kuresaare ametikool autotehnik, haridus omandamisel. 2004- 2009 Kärla põhikool. 2000- 2004 Aste põhikool. Töökäik Aprill 2011- juuni 2011 Autotehniku praktika Amserv Järve OÜ. Keelekeoskus eesti keel emakeel inglise keel kõnes ja kirjas hea arvutioskus MS PowerPoint, MS Word Isikuseomadused Osav suhtleja, seltsiv, töökas, kohusetundlik, Muu Tegelen jalgpalliga, käin jooksmas ja kui aega jääb siis ka jõusaalis 02.11.11
Ivan Reinwald was the first human to start investigating Kaali. In 1935 Ivan found meteor shards there and knew a meteor landed there. What can you do there At Kaali it's obvious you can see the crater but there are other fun stuff to do there. You can have a nice picnic with friends at there. Visit the nearby resturants and enjoy the nature. Remember that don't go swimming to the crater! Location Kaali crater is located at Saaremaa (20km NW from Kuresaare). Gheographic coordinates: 58° 22 22 N, 22° 40 10 E Facts The crater is 22m deep and diameter of 110m. At the bottom of the crater is Kaali lake. Scholars still consider the lake as sacred lake. Interesting fact is that asteroid called 4227 Kaali is called after that. Pictures Enjoy
• Riigiasutused (Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium jt) • Apteegid Eesti haiglad • Eestis on nelja liiki haiglaid: • kohalikud haiglad (neid on Eestis 4), • üldhaiglad (neid on Eestis 9), • keskhaiglad (neid on Eestis 4) ja • regionaalhaiglad (neid on Eestis 3). • Peamine ülesanne haiglatel on ravida. Sanatoriumid, spaad • Eestisse on tekkinud kuurortid peamiselt tänu ravimudale(Haapsalu,Narva-Jõesuu, Pärnu ja Kuresaare). • Toovad sisse palju turiste. • Eesti Spaaliidus on 20 asutust. • Spaad ja sanatooriumid on peamiselt hea tervise säilitamiseks, parandamiseks ja taastusraviks. Riigi osa tervishoius • Eestis tegeleb tervishoiuga Sotsiaalministeerium. • Täpsemalt aga tema alluvusse kuuluvad valitsusasutused: Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet. • Lisaks veel ka Eesti Haigekassa. • 2015 aasta riigieelarvest 11% kulub tervishoiule.
Kuresaare Ametikool Tarbekunsti osakond Kunstiajalugu Maarja Strandson kkp12 Picasso Referaat Juhendaja: Reet Truuväärt Kuresaare 2006 Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Biograafia 4. Kunsti perioodid 5. Viimased elukümnendid Picasso kunstikarjääris 6. Pärandus maailmale 7. Kokkuvõte 8. Kasutatudkirjandus 2 Sissejuhatus Ma valisin referaadi teemaks Picasso kuna tema tööd ei kujuta realismi ja kujutavad objektid on geomeetrilised. Eesmärgiks on tutvustada Picasso teed kunsti suunas ja tuua näiteid tema töödest. Tema tähtsus maailmale oli ja on suur
vene või inglise keeles, mis kestab 2,5 tundi. Ekskursioon sisaldab bussisõitu (Viru-Kadriorg- Lauluväljak-Pirita) ja jalutustuuri Tallinna vanalinnas (algus Toompea lossi juurest, lõpp Raekoja ees). Pileti hind täiskasvanule on 20.00 , laps kuni 14 aastat 10.00 ja alla 6.00 aastased põnnid saavad ekskursiooni tasuta. 2. KURESSAARE PIISKOPILINNUS 2.1. Kuressaare Piiskopilinnusest Kuresaare Piiskopilinnus on ainus enam-vähem täielikult säilinud konventlinnus Liivimaal ja kogu Baltikumis. See oli üheks Saare-Lääne piiskopi residentsiks. Linnus on rajatud 13.sajandi teisel poolel. Kuigi täpselt pole teada kuna linnus rajati, on teda esmakordselt mainitud alles 1381. aastal. Kuresaare Piiskopilinnus on Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. Ekspositsioon tutvustab Saaremaa ja ka Kuressaare ajalugu ning sealset loodust. Saaremaa Muuseumile pandi alus 17. veebruaril 1865
Eesti Viies tase Pere kuues laps ning tal endal sündis kuus last Vend Ansomardi tuntud lastekirjanik elulugu Sisemaa poissKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Selikula vallakool Teine tase Tallinna Aleksandri Kolmas tase Neljas tase Gümnaasium Viies tase Madruseks saamine Käsmu Merekool Kuresaare merekool Abiellus Paldiski merekool Eesti vabadussõda Ta rajas Eesti sõjalaevastiku ning Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee sai juhiks. Teine tase Ta osales isiklikult ka Kolmas tase Neljas tase lahingutes Viies tase enamlastega. Erakordne pinge avaldas aga laastavat mõju Pitka tervisele http://www.youtube.com/watch?v=T52HA4xmun8
Villem Grünthal-Ridala V.G.-Ridala on sündinud 1885.a. Muhumaal Kuivastus. Aastatail 1897-1905 Kuresaare gümnaasiumis õppide kiindus Ridala keeltesse. Kohustusliku saksa, prantsuse, vene ja kreeka keele kõrval õppis ta omal käel itaalia, soome ja muid keeli ning jätkas seda harrastust ka hiljemgi. 1905-1909.a. õppis Ridala Helsingi ülikoolis soome keelt ja kirjandust ning rahvaluulet ja Põhjamaade ajalugu. Pärast ülikooli lõpetamist oli ta Tartus eestikeelse tütarlastegümnaasiumi emakeeleõpetaja. 1923.a. valiti luuletaja Helsingi ülikooli esimeseks eestlasest eesti keele lektoriks
Tänapäeval on igaühele küllaltki enesestmõistetav kinos või teatris käimine. Teater on tore meelelahutus ning väga hariv ja mõtlemapanev kultuurne ühiskonna osa. Inimestele meeldib etendusi vaatamas käia ja seda võetakse omamoodi sündmusena. Teatrisse minnes on tavaline, et pannakse paremad riided selga ja käitutakse väljapeetult. Inimesed austavad teatrit ja näitlejaid. Kuid, kas teateril on võime muuta inimeste käitumisviisi ja paranda pahesid? Kuresaare linnateatril on etendus nimega ¸¸Tapatöö jumal``, mille on lavastanud Jaak Allik. Etendus on väga tõsieluline ja realistlik, selles võivad paljud inimesed ära tunda mingi osa ka oma elust. Kohtuvad kaks keskklassi abielupaari, kes üritavad lahendada nende poegade vahel aset leidnud vahejuhtumit. Õhtu jooksul tuleb kõigi tegelik pale esile, tulevad ilmsiks tegelikud väärtushinnangud ja saadakse aru, et kellegi elu pole ideaalne ja ka omavahelised suhted on küllaltki pingelised
Lehekülgede nummerdamine Insert (lisa) Page Numbers (leheküljenumbrid) Positsion Footer (allserv) või Header (ülaserv) Aligment (vasakule, keskele, paremale) Format (vorming) Start at (alusta numbrist) Reavahe muutmine Format (vorming) Paragraph (lõik) Line Spacing (reasamm) Parim reavahe on 1,5!! Kasutatud kirjandus : Tammsaare, A. H. Tõde ja õigus. Tallinn, 1974 (raamat) Tiik, T. Arvutiõpik. Kuresaare, 2005 (raamat) Eesti Entsüklopeedia. Tallinn, 1992. Nr 6, lk 666 (teatmeteos) Suuroja, K. Kas maa värises? Loodussõber, 2007. Nr 4, lk 38-41 (ajakiri) Männiste, A. Giid vahetab elukohta mitu korda. Postimees, 7.detsember 2007 (ajakiri) http://www.jarvamaa.ee/
KUNSTI RETSENSIOON Külastasin Kuressaare Raekojas keldrigalerii näitus-müüüki, kus olid esindatud väga paljude erinevate Saare kunstnike tööd, nagu näiteks Anne Olop, Eve Oeselg, Anne Metsamaa, Virge Nemvals, Maria Evestus, Dmitri Terehov, Liina Veski ja paljud teised. Näitusele minnes ei olnud mul erilisi ootusi, kuna pole varem väga taolisi näitusi külastanud. Näitus oli huvitav, oli väga palju erinevaid töid. Kõige rohkem oli erinevaid loodus- ja lillepilte. Samuti pilte Kuresaare linnast, loomadest ja ka leidus kaasaegset kuntsi, mida ma hästi ei mõista. Näiteks Maria Evestuse pildid olid segatehnikas tahvelmaalid, milles on kasutatud kollaazi, trükki, akrüülmaali ning mitmed kihid efekt- ning kaitselakke. Tema maalid olid tänapäevased, aga samas tundusid mulle ka veidi veidrad ja müstilised, natuke ka nagu muinasjutulised. Mitmeid tema töid pikemalt uurides ei mõistnud ma, mida kunstnik selle tööga öelda tahab.
Kuresaare Ametikool Teeninduse osakond Erika Salumäe Galina Latkina Juhendaja: Ivar Metsküll Kuressaare2009 Erika Salumäe Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eesti esimene olümpiavõitja. Nõos ja Elvas sportimist alustanud Salumäe esimesed treenerid olid Jüri Kalmus ja Stanislav Solovjov. Hiljem Liidu koondises oli tema juhendajaks Vladimir Leonov. MM-võistlustel osales Salumäe aastatel 1984 1995 nii Liidu kui Eesti koondises. 1984. aastal võitis Salumäe treki MM-ilt oma esimese medali hõbedase. Kuldmedaleid kogunes lõpuks kaks: 1987 ja 1989. Kui oma esimese olümpiavõidu saavutas Salumäe 1988. aastal veel NSV Liidu koondises võisteldes, siis teise kulla 1992 Barcelonas võitis Salumäe juba sini-must- valge lipu all võisteldes. Nii sai temast teine Eesti sportlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. 1988. aasta Souli olümpiale murdis Salumäe end läbi lõputute katsevõistluste kada...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kuresaare linnus referaat Annika Allik 10A 2011 Põltsamaa Sisukord · Linnuse ajalugu · Arhitektuuri kirjeldus · Kasutatud kirjandus · Lisad 2 Linnuse ajalugu Kuressaare linnus ehitati 13.sajandi kolmandal veerandil eksisteerinud tornilinnuse asemele. Linnuse ehitamist alustati pärast Jüriöö ülestõusu, kui selgus, et Põide linnus ja selle kõrval tugipunktidena teeninud kindlustuskirikud ei suuda rahva väele vastu seista. Algsest tornlinnusest on säilinud ainult vangitorn ehk Pikk Hermann, mis ehitati ümber konvendihooneks. Kuni Liivi sõja alguseni oli Kuressaare linnus Saare- Lääne piiskoppide residents. Konvendihoone tüüpi linnuse funktsiooniks oli olla teatud piirkonna administr...
"Teataja", "Vaatleja" ja "Sõnumite" toimetuses Tallinnas 1914-19 töötas Harjumaal Koitjärvel oma venna talus Alates aastast 1919 kuni elu lõpuni tegutses kutselise kirjanikuna 1920.-1930. aastail ilmus 14 raamatut Tähtsamad romaanid: ·"Kõrboja peremees" (1922) ·"Tõde ja õigus" (1926-1933) ·"Elu ja armastus" (1934) ·"Ma armastasin sakslast" (1935) ·"Põrgupõhja uus Vanapagan"(1939) PROOSA Debüteeris "Postimehes" 1900 Lühijutt "Kuresaare vanad" (hiljem "Mäetaguse vanad" 1901 Jutustus "Noored ja vanad" 1903 Kunstmuinasjuttude ja miniatuuride kogu "Poiss ja liblik" 1915 Fotod lavastusest "Kõrboja peremees" Peateos "Tõde ja õigus" 1926- 33 XX sajandi üks väljapaistvamaid psühholoogilisi arenguromaane Laiahaardeline ja sügav elukujutus Elustatud on kolme generatsiooni elusaatusi Kujutatud Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi neljandal veerandil kuni 20. sajandi kolmekümnendate lõpuni
Varauusaeg 1.Miks kerkis võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel päevakorrale?(2p) Tänu oma soodsa geograafilise asendi tõttu oli Baltikum vahendajaks Lääne- ja ida-Euroopa vahel. Liivimaa naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu, kes üha enam huvitusid oma mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Maha ei jäänud ka Taani ja Rootsi, kes mite vähem olid sellest piirkonnast huvitatud. 2. Liivi sõjas osalejad. Milliste tulemstuga lõppes liivi sõda?(6p) Poola-oli pikemat aega konkurentsis ülevõimu pärast Liivimaal, kuid lõpuks jäi kaotaja rolli. Venemaa-sõja alguses oli väga edukas, kuid ei saanud vastupanu osutada Rootsi pealetungile. Rootsi- kasutas ära Poola ja Venemaa vahelisi kokkupõrkeid ning vallutas kogu Liivimaa. Taani- valitses pikkalt saartel, kuid oli lõpuks sunnitud rootslastela kaotama. 3.Seleta mõiste Rootsi aeg. Tooge positiivseid ja negatiivs...
liblik" kogu (1915) täiteks lisatud külarealistlikku järelpõimingut, eriti aga naturalistliku ülekaaluga novellikogu ,,Vanad ja noored" (1913). Viimatimainitud pealkirja kannab kooli lõpetamisele liginenud Hanseni kõige mahukam ja sihipüüdlikum jutustus, esmakordselt ilmunud ,,Postimehes" 1903. a. veebruarikuul (nrid 26-47). See teeminimetus ,,Vanad ja noored" on nüüdses raamatulises trükis laiendatud koostama lisaks veel kaht hästi vastupidavat õpilassaavutust: ,,Kuresaare vanad", ,,Kaks paari ja üksainus". Kummagi algtrükk oli aset leidnud omaaegseid noori ja vanu kutsuvate ,,Kiirte" koosseisus, esimene ja idüllisem ,,Kiirte" esimeses vihus (1901), teine ja varjupoolsem tolle Tartu koolinoorurite algatuse kolmandas albumis, mis oli ühtlasi nende liigvarase isekirjastuse viimane (1902). Mälestus on õhuliseks sillaks möödunud päevade ja käesoleva silmapilgu vahel. Sõnad nagu
(http://www.saaremaa.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=304%3Akaali- kraatrivaeli&catid=79%3Avaatamisvaeaersused&Itemid=236&lang=et ) 15.00 Kaalis sööme ka lõunat. 15.45 Sõit Kuressaarde, kus tutvutakse kauni Kuressaare linnaga ja käiakse legendaarses Kuressaare Piiskopilinnuses. 19.00 Läheme hotelli Arensburg Boutique Hotel&SPA ( http://arensburg.ee/ ) 20.00 Pakutakse ööoodet 21.00 Võimalus nautida Kuresaare ööelu 7.päev 8 -9.00 Äratus ja Hommikusöök 10.00 Lahkume hotellist ning sõidame Triigi sadamasse, kus meid ootab meile tellitud kaater, et sõita umber Saaremaad, võimalus püüda kala ning võimalus sõita "tuubiga" kaatri taga. 14.00 Kaater viib meid tagasi Triigi sadamasse, kus pakutakse meile lõunat. 15.00 Läheme praamiga Hiiumaale 16
moodustasid Lõuna-Eestis 17% talurahvast; mõningaid tagasilööke rahvaaru pidevale kasvule tingisid Vene-Rootsi sõja sündmused ja 1656-1258 katk, nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695.aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese Linnad Liivi sõja alguses oli Eestis 9 linna : Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana- Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva; neile lisandus 1563.aastal Kuresaare ja 1584.aastal Valga; Vana-Pärnu kaotas linnaõiguse 1599.aastal; seega 16.sajandi lõpuks oli Eestis 10 linna; 17.sajandil kaotasid mitmed sõjas purustatud ja tühjaks jäänud linnad oma õigused; 1783.aastal kehtestati asehalduskord st kõik maakonnakeskused said linnaõigused koos ametlike linnavappidega; lisandus veel 2 linna : Paldiski ja Võru; Vene aja lõpuni oli linnade arv 12; Eesti ala suurim linn oli
5. ENE, EE. Tallinn 6. Ullo Toomi: kaerajaanist tantsupeoni: [elust ja tegevusest]. Koostanud ja Ullo Toomi elu ning eesti rahvatantsulooks täiendanud Heino Kermik. Tallinn, Eesti Raamat 1983. http://www.europeade.org.ee/tantsuajalugu.htm Standard tantsud Ants tael kirjastus eesti raamat Tallinn 1972 lk711 Saaremaa suvesimman vikil 19851998 järjepidev kultuuritöö muuseumi õeliluks koostanud helgi allik kuresaare 1998 lk 37 Ullo Toomi Harjutusvara rahvatantsijale, kirjastus Eesti Raamat Tallinn 1967 ,lk35 ullo toomi kaerajaanist tantsupeoni tallinn eesti raamat 1983 lk78 http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=5396&old_num=779 Ullo Toomi Harjutusvara rahvatantsijale, kirjastus Eesti Raamat,Tallinn 1967 ,lk3 4 rahvakultuuri arendus ja koolituskeskus eesti keele intstituut kristjan torop kontratantsud tallinn 1995 lk78 http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=992 http://www.estonica
haruldased kaitset väärivad taimeliigid või -kooslused, mida setteväljaku rajamine võiks ohustada (TÜ Eesti Mereinstituut, 2002). 4.7. Mõju piirkonna elanikkonnale (sotsiaal- majanduslikud ja kultuurilis-ajaloolised mõjud jne.). · Mõjutavad huvigupid on: · Sadama omanik · Sadama töötajad · Sadamaklenidid · Rannakalurid · Sadama läheduses töötavad inimesed · Natura 2000 koostööga tegelevad organisatsioond · Kuresaare linn · Saaremaa elanikkond Negatiivsed mõjud süvendamise ja kaadamis käigus: Välisõhu kvaliteet · MÜRA. Ainus välisõhu saastatus tekib ja võib ka edaspidi tekkida süvendaja tekitatud müraga. · Müratase võib ulatuda kuni 100 db-ni. · Negatiivse mõju vähendamiseks tuleks mitte teostada süvendustöid öisel ajal kella 23.00 ja 7.00 vahel sadama akvatooriumis ja laevakanali süvendamisel sadamast kuni 300 m kauguseni.
● Sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ● Endine murdmaasuusataja ● 2002. ja 2006 aastal võitis olümpiakulla ● 2002 võitis olümpiamängudel hõbemedali ● 2001 ja 2009 võitis maailmaveistrivõistlustel kuldmedali ● 1999 võitis maailmameistrivõistlustel hõbemedali ● Ta on eesti edukaim meessportlane, seoes 3 võiduga olümpiamängudel ● 2002 Eesti Punase Risti 1. klassi teenetemärk ● 2006 Valgetähe 1. klassi teenetemärk Voldemar Väli ● 10. jaanuar 1903 Kuresaare - 13. aprill 1997 ● Endine maadleja ● 1928 olümpiakulla võitja Kreeka-Rooma maadluses ● 1936 võitis olümpiamängud- el pronksmedali ● 1926 ja 1927 võitis Euroopa mesitrivõistlustel kuldmedali ● 1930 ja 1931 võitis Euroopa mesitrivõistlustel hõbemedali Kristina Šmigun-Vähi ● Sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus ● Endine suusaportlane ● 2006. aastal võitis kaks olümpiakulda ● 2010 võitis olümpiamängudel hõbemedali
Kuresaare Ametikool Teeninduserialade osakond P-2 Maria Maripuu LAPSENDAMINE Kirjand Juhendaja:Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Vahel on nii, et ühed vanemad annavad lapsele elu ja teised vanemad peavad aitama lapsel seda elu elada. Meie ühiskonnas valitseb arusaam, nagu sünniksid soovimatust rasedusest soovimatud lapsed, kellel ei ole väljavaateid heale elule. Just sellisest nägemusest lähtudes peetakse teinekord võimalikuks rääkida sündimata inimeste tapmisest kui halastusteost. Ei ole olemas soovimatuid lapsi, on olemas vanemad, kes ei soovi oma last. Eesti Vabariigis võib järjekord vastsündinu adopteerimiseks väldata mitu aastat, samal ajal kui igal tööpäeval sureb abordi tagajärjel umbes 30 last. Tänases Eesti seadusandluses puudub regulatsioon, mille alusel võiks aborti kaaluvale emale soovitada lapsest loobumist adoptsiooni kasuks. Ema võib küll anda nõusoleku lapse l...
vaidlushimuline. 5 Varajane looming Loomingulist teed alustas külaelu kujutajana,toetudes kodupaiga miljööle ja seal elavatele inimtüüpidele.Tema esteetiliste vaadete kujunemist mõjutasid loodusteadused,aga ka huvi inimese instinktide ja psüühika vastu.Humoristliku,lüürilise ja traagilise elemendi kokkusulamine nähtub lühijutus ,,Mäetaguse vanad",algul ilmus see jutustus pealkirjaga ,,Kuresaare vanad".See novell oli teiste novellidega võrreldes helge. Olustikumaalingut leidub jutustuses ,,Kaks paari ja üksainus"Varasema loomingu silmapaistvaim teos on jutustus ,,Vanad ja noored",milles põhjustab konflikti kahe põlvkonna vahel omanditunne ja võitlus peremehe õiguse eest talus.Nendes lugudes on olemas aine ja stiil,mille juurde tuleb hiljem tagasi oma pikemates teostes.Revolutsiooni mahasurumise julmus on jäädvustatud jutustuses
ANTHONY VAN DYCK referaat Kuresaare 2008 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Anthony van Dyck`i elu...................................................................................4 Van Dyck`i portreed.......................................................................................6 Muuseumid.................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................8 Kasutatud materjalid.......................................................................................9 Lisad...................................................................................................10-12 Sissejuhatus Antud teema on autori poolt valitud kuna Anthony van Dyck on kuulus Flaami barokk kunstnik, kelle maalid ...
LOOMING I KÜLAREALISM · talupoeglik päritolu andis põhilise ainestiku, oli aluseks maailmatunnetusele · kaine, realistlik elukäsitlus · loomingu lähtekohaks on inimene, mitte probleem · huvitavad, meeldejäävad karakterid · kodunurga looduspilt · ilustamata, napisõnaline · kujutamislaad rahulik · peen huumor, vahel traagiline 1900 ,,Kilgivere Kustas" karsklusteemaline 1901 ,,Kuresaare vanad" ehk ,,Mäetaguse vanad" esimene läbimurre Päetegelane käbe eit ning laisk taat. 1902 ,,Kaks paari ja üksainus" Kahe moonakapere elu kujutamine (mõisatöötajad e. moonakad). Nende vahet käis vallasant Taidi Laidi. Laia peres olid lapsed ja nad olid vaesed. Pered vaidlesid üksteisega. Autor näitab eluviletsust. Lõpus saab lasteta pere mõisast ära ja kutsub Taidi Laidi kaasa ning selle peale saab Laia pere vihaseks. 1903 ,,Vanad ja noored"
Ordumeister käsitles aga kuningaid kui kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 aasta juulis puhkes ka ülestõus Saaremaal , kus ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Harjulased ei olnud lõplikult alla andnud. Saksa ordul õnnestus Mandri-Eesti lõpuks alistada tänu Preisimaalt tulnud abiväega. Saarlased purustati lõplikuls 1344 ja 1345. Karistuseks pidid nad ehitama uue ordulinnuse . Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdused Kuresaare linnusega. Kuigi Jüriöö ülestõus ebaõnnestus, olid sellel kaugeleulatuvad tagajärjed. Ordu oli saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks.1346 sai see juriidlise vormistuse, Taani kuningas loovutas oma valduse 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. Peale ülestõusu olid mereäärsed alad laastatud. Peale seda ei toimunud tükk aega eestlase iseseisvast ettevõtmisest. Talurahva jõukam ja teovõimelisem osa arvatavasti hukkus . Väikevasallid vaesusid,sest tühjaks jäänud maa ei suutnud
Kuressaare Gümnaasiumis on arendanud oma sportlasteed näiteks sellised kuulsad sportlased nagu Marek Niit, Madis Kallas ja Tiidrek Nurme. 6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS Kuressaare Gümnaasiumis on antud ajahetkel suhteliselt avarad võimalused spordiga tegelemiseks. Huvilised on oodatud tegelema: korvpall, võrkpall, saalihoki, jalgpall, kergejõustik ja ujumine. Kuresaare Gümnaasiumis on olemas täismõõtmetes saal, see tähendab, et saali mõõtmed vastavad nõuetele. Täismõõtmetes saal võimaldab koolis tegeleda näiteks korvpalli, võrkpalli, saalihoki ja teiste sise- ja spordialadega. Kuressaare Gümnaasiumil on ka täiesti oma ujula nelja ujumisrajaga, mis on linna koolides ainulaadne. Oma ujula annab võimaluse saada algõpetust erinevate ujumisstiilide kohta ja ka osaleda ujumistreeningutel.
väravad pandi ööseks kinni. 2) Katariina II uus asehalduskord ehk administratiivsed ümberkorraldused ● Eestimaa kubermangu lisandus Paldiski maakond ● Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa ● Tartu maakonnast lahutati Võrumaa ● Narva jäi Peterburi ja Setumaa jäi Pihkva kubermangu Linnaõigused said: Võru, Paldiski, Viljandi(1783) 12 Linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Paide, Haapsalu, Kuresaare, Viljandi, Valga, Võru, Rakvere, Paldiski Vene võimu käsul- Paldiski ja Võru Paldiski,- tulevane suur ja tähtis sadam Võru- uue maakonna keskus. 3) Välis- ja sisekaubandus Väljaveokaup- vili, mets(Euroopas vähenes), lina, kanep(köiteks) Sisseveokaup- Hispaania ja prantsuse sool, metall, heeringas, tubakas, puuvill(Ameerikast) Tõusis merekaubanduse tähtsus- Tallinn, Pärnu
a augustis kaduma jäänud Ruhnu tuletorni ülevaataja Johhanes Merendi, Ruhnu kooliõpetaja Johannes Dansi ja kaks Ruhnu elanikku. *Andreas Björn, s 1904, arreteeriti 1941 Saaremaa Ruhnu saarel, ilma kohtuta, surmaotsus, tapetud 1941 a Kuressaare lossipargis. *Johannes Dans,s 1898, arreteeriti 1941 Saaremaa Ruhnu saarel, ilma kohtuta, surmaotsus, tapetud 1941 a Kuressaare lossipargis. *Johannes Merendi,s 1907, arreteeriti 1941 Saaremaa Ruhnu saarel, ilma kohtuta, surmaotsus, tapetud 1941 a Kuresaare lossipargis. *Boris Vähk, arreteeriti 1941 Saaremaa Ruhnu saarel, ilma kohtuta, surmaotsus, tapetud 1941 Kuressaare lossipargis. *Toomas Östermann,s 1903 Läänemaa, arreteeritud Saaremaa Ruhnu saarel, ilma kohtuta, surmaotsus, tapetud 6.07.1941 Kuressaare lossipargis. Vallavanem Isak Melders, kelle ruhnlased olid pärast punastelt võimu võtmist
indu kirjutamioskuste omandamiseks. vennastekogudus andis tõuke koorilaulu ja hiljem ka puhkpillimuusika levikule. Jakobson, hurt ja villem reiman olid pärit herhuutlikest perekondadest. Pilet nr11 *varauusaegsed linnad, kaubandus ja käsitöö Liivi sõjas täielikul purustatud vana-pärnu kaotas 1599aastal linnaõiguse. 16sajandi lõpus oli eestis kümme linnaõigusega asulat. 16Sajandil said linnaõiguse kuresaare-1563hertsod magnus ja valga-1584stefan batory. Eesti alal oli suurimaks linnaks tallinn-reval, seal oli veidi üle 10tuhande elaniku. Eestlastele ja venelastele oli tee linnakodaniku seisusesse peaaegu suletud(sakslased olid ülemkihil). Paemiseks väljaveoks olin eestis teravili. Suurem osa väljaveetud kaubatest läks madalmaadesse, väiksem osa saksamaale. Siseveokaubadeks jäi endiselt sool, metall, tubakas. Nende traditsiooniliste talurahva kaupade kõrval veeti sisse ka
19. Miks on liivakivi moodustavad diageneesitsüklit, on see pigment jäänud -Paadla lade: Torhu, Paadla ja Kihnu kihistud ranniku aladel ja Läänemaa osakesed Tiskre kihistu liivakivis rohekashalliks taandamata.) Seepärast on -Kuressaare lade: Kuresaare kihistu Siluri klindi paljanditel ümmargused ja väikesed, kui devonit põhjapoolkeral nimetatudki Old Red’iks. -Kaugatuma lade: Kaugatuma kihistu ● Stromatoporoidid ehk neid võrrelda Kallavere kihistu
Kodanikuks sai inimene mis elas püsivalt linna ja maksis makse. Kui põgenik elas linnas 1a ja 1 päev sai ta vabaks ja võis linna jääda. Kohustused 1. maksude maksmine. Sõjalises kaitses osalemine. Tähtsamad hooned oli kirikud ja raekoda. Ehtitati tavaliselt kivist. 15 saj tekkisid linna müüride taha maapuuduse tõttu ees linnad ehk agulid. Kus olid puit ehitised ja eestlastest elanikud. Agulitega sarnanesid kalevid mida 16saj oli 14tk. (kuresaare,valga,otepää,pirita,keila,lihula, ja mõned väksemad kohad). Linnade ja alevite koguarv 16 saj oli 20000see tähendab ligikaudu 8 sat % elanikonnast. Tallinnas 7000 elanikku ja tartus 4000 ja stocholmi s 6500 in. Kaubandus Rikkuse allikaks oli ida-lääne transiit kaubandus.tallin tartu uus-pärnu ja viljandi kuulusid hansaliitu. Mille tähtsaim kauba kontor asus novgorodis. Kauplemine oli täpselt reglementeeritud. 1346a said tallin riia ja pärnu hansaliidult lao koha õiguse
annaabi.ee 
