Viikingite salgad LääneEuroopa Normannid LääneEuroopas Viikingid kristlikud maad nuhtlus Rünnakud kergele saagile Koostöö Vahemere maad normannid väeteenistus Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Kristlik Euroopa skandinaavlaste ristiusk Võimalus normanne tsiviliseerida Ristiusk Skandinaavia maades riikide teke Kuningad nägid võimalust Viikingite retked vaibusid Kindel siseolu, vägivalla taunimine Uued rüüstajad eestlased ja kuralased Stavekirke Skandinaavia varakeskaegne puukirik Norra Rahvusmuuseumis Oslos Skandinaavlaste muistne maailmapilt Austati loodusjõude,loodusobjekte ja esivanemaid Hiiud,mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid Muinasskandinaavlased ilmapuun universumit toetav raamistik Ragnarökis
Vana Liivimaa Millega lõppeb Balti ristisõda? · Kuralased 1267 · Preislased 1283 · Semgalid (Lõuna-Läti esivanemad) 1290 sellega lõppeb ristisõda. Leedu 1236 purustasid zemaidid ja semgalid Saule lahingus Mõõgavendade ordu. Mõõgavendade ordust saab Saksa ordu Liivimaa haru. 1238 Stensby lahing Saksa ordu (Teutooni ordu) + Mõõgavendade ordu = Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) Miks ei jõudnud ristisõdijad Venemaale ? · Tülid Saksa Rooma keisririigis paavstimeelsete ja keisrimeelsete vael.
a eraomandlus. Raud-kääpad,tarandkalmed,maeti põletatult,kaasa pandi vähem asju.Majanduse kiirem areng. Üksiktaluline asustus,varaline ebavõrdsus.maaviljelus,põlluharimine,karjakasvatus.Käsitöö kiire areng,kaubandus naabritega. Mõned linnused.Iga talu sai võrdselt põllumaad- ribapõllud.Maeti aardeid ja ohvriande sõjaohu korral. Eestlaste naabrid:põhi-hämelased,soomlased,karjalased;ida vadjalased,isurid,tsuudid,(6.saj. ida-slaavlased);lõuna liivlased,latgalid,kuralased,semgalid,kursid;lääne-götalased,svealased. Suhtlus:liivlased,kurelased,soomlased-suhted väga head.Lõuna-aega-ajalt tülid. Latgalitega sagedased tülid,latgalilid said rohkem kahju. Leedulased korraldasid mitmeid rüüsteretki.12.saj.Rootsi/Taani katsed Eestit alistada,rahvast ristida- erilisi tulemusi polnud.Eestlased muutusid aktiivsemaks rüüsteretkede sooritamisel merenaabritele.12.saj teisel poolel venelaste ja eestlaste vahel palju sõdimisi.
Kasutati ka orjade tööjõudu, kelleks muudeti sõjavangid või võlgnikud Talud ja külad Suitsutuba- algeline rehielamuvorm 1) sumbküla- Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eesti, Saaremaa 2) ridaküla- Ida-Eesti 3) hajaküla- Lõuna-Eesti talu- küla- kihelkond- maakond 8 suuremat maakonda: 1) Saaremaa 2) Läänemaa 3) Rävala 4) Harjumaa 5) Virumaa 6) Järvamaa 7) Sakala 8) Ugandi Naabrid: svealased-läänenaabrid soomlased,hämelased-põhjanaabrid karjalsed, vadjalased, sloveenid-idanaabrid kuralased, liivlased, latgalid-lõunanaabrid 9000 eKr- vanim Eesti asulakoht (Pulli) 1030- Tartu esmamainimine muinasaeg- aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad Kunda kultuur- Läänemere idaranniku mesoliitiline kultuur Asva kultuur- pronksiaja kindlustatud asulate kultuur Kivikirstkalme- laibamatus pronksiajal Tarandkalme- põletusmatus varasel rauaajal Alepõllundus-metsa maharaiumine ja põletamine põllumaa saamiseks; sel teel saadud põllumaa
Valitseva kihi moodustasid rikkad suurmaaomanikud, keda võidi nimetada isegi kuningateks. Elanike põhiosa moodustasid talupojad-maaomanikud, kes pidid ülikutele tasuma andamit. Eestlaste naabrid Põhjas olid soomlased (erinevad hõimud: pärissoomlased, hämelased, karjalased). Idasse jäid vadjalased (Narva jõe läheduses) ning isurid (kes olid veelgi rohkem ida pool). Eestist lõunasse jäid liivlased ja teiseltpoolt lõunasse jäid lätlased (erinevad hõimud: kuralased, semgalid, latgalid). Lätlastest omakorda lõuna poole jäid leedulased, kellest omakorda lõuna pool olid preislased. Läände üle mere jäid rootslased (svealased, götalased). Eestlastega sugulaskeeli rääkisid soomlased, vadjalased, liivlased, isurid. Rootslased kuulusid germaanlaste hulka, lätlased ja leedulased aga baltlaste hulka. Rootslaste, lätlaste ja idaslaavlastega olid eestlastel üsnagi vaenulikud suhted. Toimusid rüüstamised nii Eesti, Läti kui ka Rootsi aladel
põlema. Milline osa selles oli täpselt Kaupol, jääb Henriku jutustuses ebaselgeks. Turaida linnust ei ehitatud üles enne, kui alles 1214. aastal, mil piiskop Albert alustas sinna kivilinnuse rajamist. 1206. aasta järel olid kõik liivlased sunnitud Riia kiriku ülemvõimu tunnustama, kuid uus katse sellest vabanemiseks tehti juba 1210. aastal. Kaupo osalemine Riia kaitsmises ja Ümera lahingus. 1210. aastal kogunesid liivlased ja kuralased Riia linna alla ning püüdsid seda vallutada. Kaupo viibis koos lähikondlastega linnas ning aitas seda enda ristiusu maha pesnud suguvendade vastu kaitsta. Samaaegselt piirasid eestlased Võnnu linnust. Seetõttu liikusid ristisõdijad pärast Riia ründajate tagasilöömist selle alla, kuid eestlased olid juba lahkunud. Ristisõdijad asusid neid jälitama, kuid põrkasid nendega ootamatult Ümera jõe äärsetes metsades kokku ning said suure kaotuse osaliseks
sajandil linnuste rajamine toimus balti hõimude sõjalise aktiivsuse tõttu. · Idanaabrid Vana-Vene riik, (vadjalased, vepslased, karjalased), 9-10.sajand olid suhted rahumeelsed, 10.saj muutusid suhted teravamaks toimus I vabadusvõitlus eestlased nurjasid venelaste vallutuskatsed ja järgneval poolel sajandil pole teade ühtegi venelaste sõjakäiku Eestisse Muinasaja lõpul · Edelas liivlased ja kuralased suhted väga head · Lõunanaabrid latgalid aeg-ajalt tüli ette tülisid, tugevaimad vastased lõunas olid leedulased, kes tegid Eestisse mitmed laastavaid rüüsteretki · Läänenaabrid rootslased, taanlased 12.sajandil jätkusid riigi- ja kirikuvõimude katsed Eestit alistada ja rahvast ristida, erilised tulemused puuduvad, samal ajal muutusid eestlased ise tunduvalt aktiivsemaks sõja- ja rüüsteretkede sooritamisel Läänemere vastaskaldale.
Rauaajal kerkisid erinevad linnused, inimesed elasid nende lähistel, vaenlaste korral kogunesid inimesed linnustesse. Ühiskonna struktuurid: Inimesed olid kiviajal peaaegu võrdsed, igaüks hankis ise endale eluks vajaliku. Juba pronksiajal kujunes välja varanduslik ebavõrdsus, olid rikkamad inimesed ja talupojad. Rauaajal olid ülikud ja talupojad ehk maaomanikud, talupojad pidid maksma andmait ülikutele. 9. Eestlaste lähimad naaberhõimud: Lõunas: liivlased, latgalid,kursid, kuralased. Idas: vadjalased, tsuudid, isurid. Põhjas: karjalased, hämelased, soomlased. Läänes: svealased. 10. Muinasmaakonnad: Hiiumaa, Saaremaa, Rävala, Sakala, Läänemaa, Harjumaa, Alempois, Järvamaa, Virumaa, Vaiga, Mõhu, Sakala, Nurmekund, Jogentagana, Ugandi, Soopooliste.
jagunesid kihelkondadeks (kokku 45) jagunesid omakorda küladeks. Eestlaste naabrid Lõunas: semgalid, kursid, kuralased, liivlased Põhjas: hämelased, soomlased, karjalased Idas:sloveenid, tsuudid, merjalased Läänes: svedslased Eesti haldusjaotus muinasajal ja tänapäeval
tööjõu pärast, vaid loodeti nende eest saada lunaraha. Abielus olnud orjadele oli antud harimiseks väike maalapp. Naabritega tuli ette pingelisi olukordi, eriti venelaste ja latgalistega, kes korraldasid eesti aladel rüüsteretki. Eestlased vastasid neile samaga. Sel ajal oli oluline ka saarlaste tegevus, kes käisid tihti oma laevadega lääne pool rüüsteretkedel. Ühe röövretke käigus võidi maha põletada Sigtuna linn 1187. aastal, kuigi seda võisid teha ka kuralased või karjalased. Arvati, et Eesti ala esimesed inimesed olid suhteliselt pikad. Hiljem paistab kasv olevat vähenenud. Eesti pärit vanimate inimsäilmete järgi oli meeste keskmine pikkus sel ajal 164 cm ja naistel 157 cm. Keskmise kiviaja inimesed olid pika- või keskpealised, laia ja kõrge näoosa ning etteulatuva ninaga. Inimeste eluiga võis ulatuda harva üle 30–40 aasta. Seda tingisid nii haigused kui jahil ja omavahelistes konfliktides saadud vigastused
et olid seotud aga kindlasti ei saa rääkida lääniisanda ja valli suhtest. Latgal, kes oli võtnud õigeusu üle.Koknese valitseja(kuningas) Veceke- Polotski lääniisanda vasall, vene päritolu, seotud tartuga ka (vjatško.tartu kaitsmine ristisõdijate vastu).lätlased pole nõus, väidavad et oli latgal, kes võttis vastu õigeusu. Samas latgalid oli ka anastajad.olid nad ajajooksul liikunud nii põhja-suunas tõrjudes tagasi eestlaste hõime ja lääne poolt liivlasi. 2)kuralased- Kuršid, kuramaa poolsaarel v.' põhjarannik mis oli kuramaa liivlaste oma. Suurim olulisem keskus Grobina. 13 saj üritati kuralaste alasid kokku liita ühtseteks aladeks.kuralased langesid ristisõdijate rünnaku alla siis ei saanud sellest asja. Seotud varasematel viikingite tagasi tõrjumisega 12-13 saj muutusid ida.mere paganatakse. 3)semgalid-Väina jüe lääne pool, jõukaim ja arenenum hõimu liit. Ei kannatanud rünnakute all, ei ulatunud siiani
Miks algasid siinsetel aladel Ristisõjad? · Kaupmeeste turvalisus ning pääs Venemaa turule. · Ihaldati maad. See tundus üsna lihtsa vallutus objektina. · Siinseid paganaid taheti ristida. Liivimaa ristisõja osapooled Sengalid Rootslased Idaslaavlased Seelid Taanlased Leedulased Liivlased Kuralased Sakslased Eestlased Latgalid Miks muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kaotati? 1. Eestlaste omavaheline koostöö polnud piisavalt hea Eeskätt tegutseti maakondade kaupa. Kui rünnati Ugandit-Sakalat, puudus koostöö (1208-1210) 1217 Otepää piiramine. Esimest korda tegutseti koos. Eestlased kaotasid tänu sellele, et maakonnad alistati ükshaaval ja ühest maakonnast oli liiga vähe sõjamehi võtta.
küllaltki suur varanduslik ebavõrdsus, esile kerkinud ülikud, kes teisi juba maksustanud. Vahekord naabritega: idenfitseeriti end pigem kihelkonna/maakonna järgi, eestlase identideeti polnud. Põhja pool soome hõimud (polnud ühtsed, läänepool pärissoomlased, idapool hämelased, kõige idapoolsemad karjalased). Idas Narva jõe taga vadjalased. Kagus idaslaavlased. Lõunas rannikuäärne piirkond liivlased, muidu läti hõimud (kuralased, veel idapool sengalid, siis latgalid). Üle mere läänes rootslased. Sugulasrahvastest naabritega pole konflikte välja toodud pole. Teistega toimusid vastastikkused rünnakud, relvakonfliktid. Muinasaja lõpuni oli tegemist võrdväärsete vastastega, eestlased ei jäänud kuidagi alla teistele. 1187 põletati maha Rootsi oluline keskus Sigtuna. 1031-1060 oli Tartu vallutatud idaslaavlaste poolt. 12.saj käisid eestlased Pihkvat rüüstamas. Läti hõimudega kõige rohkem
· Lääne-Frangi kuningas andis 911. Aastal normannide pealikule Rollole valitseda alasid Põhja-Prantsusmaal- Normandia Hertsogkond Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke, viikinguaja lõpp · Misjon Skandinaavias algas IX sajandil · Ristiusu vastu võtmine käis Skandinaavias käsikäes riikide tekkega · Pärast usu vastu võtmist hakkasid viikingite rretked vaibuma · Rüüstajatena tõusid esile idaranniku rahvad, eelkõige rüüstajad ja kuralased Bütsants · Lääne-Rooma alad langesid VI sandiks germaanlaste võimu alla, tekkisid sõltumatud germaanlaste riifid · Bütsantsis nimetasid inimesed end roomlasteks · Keiser Justinianuse (527-565) ajal püti taastada Rooma impeeriumi muistne hiilgus · 6. Saj tungisid Balkani poolsaarele lõunaslaavlased ja Itaaliasse langobardid, mistõttu plaan kukkus läbi · Balkani põhjaossa tungisid VII sajandi alguses bulgaarid
o Võttes vastu ristiusu, tehti maad riikide tekkeks seeläbi soovisid kuningad oma võimu kinnitada, kuna kuningavõimuvastased olid paganlikud, tähendas kuningavõim ristiusu võitu. Ristiusk kaotas viikingiretked oli loodud stabiilsed siseolud, ning ristiusk ei lubanud säärast vägivalda. Samuti tugevnesid kindlused Lääne-Euroopas. Oht püsis läänemerel, kus peamisteks rüüstajateks olid paganad eestlased ja kuralased. o Taanis 960 ristiusustas kuningas Harald Sinihammas oma rahva, aastad hiljem vallutati Inglismaa ja Norra, mille üle valitses Knut Suur, kes saatis misjoneid Rootsi, olles uhke ristiusu üle. Tema surma järel hiigelriik lagunes. o Norras 996 viikingist kuningas Olav Tryggvason, püüdis jõuga ristiusku kehtestada. Usk võeti vastu alles kuningas Olav Püha ajal, keda peale surma austati, kui Norra kaitsepühakut.
Tallinnas, kuna ta oli oma linna põgenenud talupoja linnas vangistanud ja surnuks peksnud. [redigeeri]Välis- ja sisekonfliktid Viljandi ordulinnus keskaegse Liivimaa võimsaim kaitserajatis Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenbergi kujutis Võnnus (praegu Csis). Kuigi Eesti ala oli 1227. aastaks üldjoontes vallutatud ja peagi ka ära jagatud, jätkusid ristisõjad veel lõuna ja ida pool: 1260. aastateks alistas Liivi ordu kuralased, 1290. aastateks semgalid. Konfliktid Vene vürstiriikidega põhjustasid sageli ka sõdu, mis ulatusid Eesti alale. 12401241 teostasid Liivi ordu, Taani kuningas Valdemar II ning Tartu piiskopkond sõjaretki ida poole, vallutades ajutiselt Vadjamaa lääneosa ning Pihkva. Kuid pärast 1242. aasta Jäälahingut taastus 1240. aasta eelne olukord ja ehkki liivimaalaste ja venelaste sõjad jätkusid edaspidigi, ei saavutanud kumbki pool kuni 15. sajandi teise pooleni
Legaat saabus 1225. aasta juunis. Riia positsioon tõusis. 1227. aastal sai Valdemar II Põhja-Saksa lahingus lüüa ja kaotas suure osa oma valdustest Saksamaal. 1229. aastal suri piiskop Albert. Riia peapiiskopi kohale valitakse kaks erinevat isikut, piiskopitüli (Riia toomkapiitli ning Bremeni peapiiskopi vahel). Tüli lahendajaks osutus tsistertslane Alna Baudouini, kes saabus Riiga 1230. aastal.Esialgu ta oli edukas, seoses Liivimaal valitseva näljahädaga pidid Riiale alistuma kuralased. Kuid asjaolud muutusid, kui kardinal Otto otsustas piiskopitüli Nikolause kasuks (Magdeburg). Baudouin reisis paavsti juurde ja hankis enesele 1232. aasta alguses rea privileege - legaadivolitused Liivimaal ja naabermaades; eluaegne Zemgale piiskopkond ja Kuramaa. Ülesandeks oli nõuda tagasi alad Eestis, mis pidanuks kuuluma paavsti esindaja kaitse alla. Baudouin saabub taas Liivimaale 1233. aastal. Mõõgavendade ordu oli haaranud osa Kuramaast ja keeldus tagastamast
lahendatama. Ordu aga polnud veel sihil ja Riia jätkuvalt liidus leedulastega, seega pidi vaenutegvus jätkuma. Eestlane muistne vabvõitlus lõppes Saaremaa allutamisega 1227 veeb, Saarem siseolukorras muutus vähe. Paavst , Riia p, om, Riia pidasid kõik Saarem enda omaks, 1233 jagati kolmeks osaks Riia p, Riia ja ordu vahel. 1234 loodi Saare-Lääne pk. 22.sept sai Mõõgav ordu leedulstelt Saule lahingus lüüa, kuralased ja saarlased hakkasid vastu, 1240ks alistati taas kuralsed, saarlsed pärast läbirääkimisi alistusid kokkuleppe teel 1241 · Saarlased pidi tagasi astuma kat usku · Määratin kindlaks hinnuse suurus, selle tasumise kord, kirikukoormised · Kohtumõistmise kord Saarlased arvatavasti uuesti likvideerisid võõrvõimu, sest: 27.aug 1255 uus lpng saarlaste ja om vahel · Tagasi kat kirik usku · Kohustus osa võtta ordu sõjakäikudest kaitsesõja puhul
· 1193 1215 Daugava ja Gauja kaubateed · 1193 1212 sõda liivlase vastu · 1207 1215 sõda seelide ja latgalite vastu · 1219 1290 Kurzeme ja Zemgale vallutamine LÄTI 1180 1227 HENRIKU Liivi, latgali, eesti keel KROONIKA SAULE 1236.a 22.sept LAHING Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ardu vastu DURBE 1260.a LAHING Kuralased ja leedulased ordu vastu 13.saj 16.saj · Läti Henriku kroonika 1180 1227 · Liivimaa Ordu 1237 1561 · 1558 1582 Liivi sõda · 1561 liivimaa lõpp 16.-17.saj · 1561 Kuramaa ja Zemgale hertsogriik Poola-Leedu all · 1585/1586 esimene katekismus · Lätist luterimaa · Latgales katoliiklased · 17
Ellujäänud Mõõgavendade Ordu liikmed ühinesid 1237.aastal Saksa Orduga, muutudes selle Liivimaa haruks. Kui Saksa Ordu oli 1230.aastal alistanud preislased, said nende järgmiseks sihtmärgiks Zemaitija ja Leedu. - 1240.a- vadjalasete alistamine, Pihkva vallutamine. 1242. Lõi Novgorodi vürst Aleksander Nevski Liivimaa rüütleid Jäälahingus Peipsi peal. (!!!! Piir Ida ja Lääne, katoliku ja õigeusu tsivilisatsiooni vahel) - Kuralased allautati 1240.aastal ja loodi linnuste võrk, kõige muljetavaldavam GOLDINGEN (Kuldiga). MEMELI kindlusi rajamine 1252.aastal, millest kasvas hiljem välja Memeli (KLAIPEDA) linn. Ordu lakkamatu edasitund tõi kaasa otsese konflikti zemaitide ja leeduslastega, kes olid äärmiselt tugevad vastased. - Leedu hõimud olid selleks ajaks ühinenud ühe valitseja, MINDAUGASE alla, kelle enda maad paiknesid Nerise, Nemunase ja Merkyse jõe vahel alal, mida nimetati
nimelisele eestlasele. Klerkilt ostis Olafi kalli vaiba eest kolmas eestlane Reas. Tema juures olnud Olafil hea põli. Poiss elas Rease juures 6 aastat. Kord tulnud Estridi vend Sigurd Eestisse nõudma makse vürst Vladimir Püha nimel. Kusagil laadal olevat ta näinud Olafit ja ostnud ta 12 kuldmarga eest vabaks. Ta vabastas ka Torgildi ja viis mõlemad Novgorodi. Saarlased, keda tollal kutsuti oeselianideks ning ka kuralased olid tuntud Vana-Norra saagades ja Heimskringlas kui Víkingr frá Esthland (Eesti viikingid). Nende laevu hüüdis kristluse levitaja Liivimaa Hendrik piraadilaevadeks. Liivimaa kroonikatest on teada, et muistsetel saarlastel oli kahte tüüpi laevu: piratica ja liburna. Esimene oli sõjalaev, teine kaubanduslaev. Piratica suutis kanda kuni 30 meest, laeva ninal oli tihtipeale mao või lohe kujutis, purjed olid nelinurksed. Viikingiaegsed aarded olid enamasti hõbemündid ja -baarid.
Kui ordud liideti, räägiti, et ordu peab piiskoppide suhtes olema kuulekas (obödients – vaimulik kuulekus). On veidi ebaselge olukord. Siit konflikt ordumeistri ja piiskopi vahel. Piiskopil juriidiline õigus suurem. Ordu tugines paljudele privileegidele. Sõjaline võim ka ordu käes. 13saj II periood, Liivimaa luuakse ja sinna jääb ka tänapäeva Läti alad. Tehakse kuralastega alistumisleping. Saule lahingus hakati vastu, hiljem suruti alla. Kuralased ja semgalid hakkasid ka 1259 üles. 1260 Durbe lahingus sai ordu leedulastelt lüüa. Õige pea alistati uuesti, umbes 1290 on alad täitsa alistatud. Preisimaal sarnane olukord. Ida-Läti (Latgale) vallutus halvasti dokumenteeritud. 1277 rajas ordu Dünaburgi linnuse (Daugavpilsi juures). Jäeti aga maha ning alles 14.saj oli olukord kontrolli all. Kuni 16saj oli Läti-Leedu idapiirid ebaselged. Liivimaa polnud homogeenne. Eri piirkonnad alistusid eri tingimustega
annaabi.ee 
