aastatel eKr · See aeg oli Ateena poliitilise võimsuse kõrgpunkt Kreeka tugevaim kaubanduse- ja mereriik · 480.a eKr olid pärslased hävitanud Ateena tähtsamad templid · Ateenas oli sel ajal kõige tähtsamaks poliitikuks Perikles · Võimuorganiks oli rahvakoosolek, millega Perikles osavalt manipuleeris · Parthenoni ja teiste Ateena templite töid alustati Periklese korraldusel · Perikles määras töödejuhatajaks skulptori Pheidiase · Parthenon ,,neitsilik ruum" · Parthenon oli pühendatud neitsilikule jumalannale Athenale, kes oli Ateena peajumal · Parthenon oli ehitatud peripteerina, mõõtmed u. 70×30 m · Sambad olid u. 10 m kõrged · Oli ehitatud dooria-joonia segastiilis välised sambad dooria, sisemised joonia stiilis · Põhjused olid poliitilised · 431.a eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel sõda
1. Millised uued vaimse kultuuri alad tärkasid Vana-Kreekas? 2. Vanakreeka kunsti perioodid? Arhailine, klassikaline, hellenistlik 3. Millised olid vanakreeka arhitektuuri 3 stiili ? dooria, joonia, korintose stiil 4. Olümposel elanud kreeka jumalad ( neid oli 12 ) Zeus - peajumal, taeva valitseja Apollon - valguse ja kunstijumal, päikesejumal Hera - abielude jumal Poseidon - mere jumal Artemis - looduse-ja jahi jumalanna Athena - tarkuse, kunstide ja tööoskuse, aruka sõjapidamise jumalanna Demeter - vilja- ja põllutööjumalanna Hestia - kodukolde jumalanna Aphrodite - armastuse- ja ilu jumalanna Ares - sõjajumal Hephaistos - tule, sepakunsti ja käsitöö jumal Hermes - Jumalate käskjalg; karjaõnne, sportlaste, kaupmeeste, rändurite jumal 5. Milliseid materjale kasutasid kreeka skulptorid ? marmor, pronks, krüselefantiintehnika 6
õitseaeg 480-323 e.Kr. Hiline e. hellenistlik aeg 323 e.Kr.-30 p.Kr. 2. Miline on kreeklaste usund? Polüteistlik 3. Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Kreeka linnriigid sõdisid pidevalt. Ühtet riiki ei kujunenudki, ometi tundsid kreeklased end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, religioon ja kultuurielu. 4. Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid. 5. Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Mille järgi nad olid nimetatud? Dooria, joonia, korintose stiil. Neid nimetati ka orderiteks (order 'kord') 6. Vaata templite põhiplaane. Miiline ehitisetüüp on siin aluseks? 7. Kirjuta ülesse kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt? · Templi sisemus · Viilkatus · Talastik · Kapiteelid · Sambad · Alus lk 52 8. Miks on vanakreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile?
2. Milline oli kreeklaste usund? Kreeklaste usund oli polüteistlik ehk usuti mitmesse jumalasse. 3. Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Kreekas valitses orjanudslik demokraatlik ühiskond. 4. Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne oli ehitada vägevaid templeid. 5. Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Mille järgi nad olid nimetatud? Kreeka stiilis valitsesid kolm kunsti: Dooria kunst, Joonia stiil ja Korintose stiil. Stiilid on nimetatud nende piirkondade järgi. 6. Vaata templite põhiplaane. Millise ehitisetüüp on siin aluseks? Templite ehitiste aluseks oli Tirynist tuntud megaroni ehitustüüp. 7. Kirjuta üles kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt. Viilkatus, friis, arhitraav, kapiteel, tüves ning Korintose ja Joonia stiilil ka baas. 8. Miks on vanakreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile?
Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Paremal eri tüüpi templite põhiplaanid, all rekonstruktsioon Zeusi templist Olümpias. Kreeka templi – peripteeri (rida sambaid ümber templi) põhiplaan (Pildil Hera templi põhiplaan Paestumis). Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim.
Poisid asusid 7- aastaselt elama sõjaväebarakkidesse, kus nad said mõnikord nii vähe süüa, et pidid seda varastama. Nii loodeti neist kasvatada sitkeid sõjamehi. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. Kreeklastel oli mitu jumalat: Apollon oli päikesetõusu, -loojangu ja poeesiajumal, hoidis tavaliselt kannelt käes. Ares oli sõjajumal, kujutati tavaliselt kilbi ja odaga. Artemis oli kuu- ja jahijumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, kujutati tavaliselt vibuga. Aphrodite oli ilu- ja armastuse jumalanna, hoidis käes tavaliselt ristikheina lehte. Legendi järgi sündis Aphrodite merevahust. Athena oli tarkuse, kunsti- ja sõjajumalanna. Demeter oli viljakuse ja viljajumalanna, kujutati tavaliselt viljavihkudega. Hera oli abielu ja sünnitajate kaitsja. Hermes hoolitses teeliste eest ja juhatas surnute hinged allilma, kujutati tavaliselt
oma elus. Kreeka skulptorid Polykleitos, Praxiteles ja Lysippos püüdsid oma teostes edasi anda terve inimkeha ilu. Selle eeskuju nägid nad gümnastilistel harjutustel ja võistlustel, mis olid muistses Kreekas nii sagedased. Peale jumalate ja inimeste kujude oli ka argielu skulptuure; näitlejate, vanakeste, orjade kujusid. Neid kujusid on meie päevini püsinud väga vähe. Kreeka maalikunst avaldus vaasimaalis. Kreeka vaasid olid levinud kogu Vahemere maades ja olid tähtsaimaks kaubaartikliks. Vaasimaali õitseajaks oli VI ja V saj. Vaase valmistati savist ja kaunistati piltidega. Sageli vastandati pildid selgitava pealkirjaga. Levinud olid kuni VI saj lõpuni mustafiguurilised maalid, VI saj. lõpul V saj. Alguses asendusid need punasefiguuriliste maalidega, mis olid maalilisemad, võimaldas paremat modelleerinut ja anda edasi peenemaid detaile. Vaasimaalide teemadering oli väga lai
oma erakordse elegantsi ning iluga. Hoonete üksikuid osi värviti ja kaunistati skulptuursete kujutistega. Täiuslikem arhitektuurne toode on Parthenon - jumalatar Athena tempel, mis oli ehitatud Ateena akropolise tipule. 5 Tähelepandavad olid samuti Ateena Propüleed - akropoliesse viiv suurepärane värav ja legendaarsele Ateena kuningale Erechtheusele (Erechteion) ning Hephaistosele (Theseion) pühendatud templid. Eristati kolm arhitektuurset
7. Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi. Kus need asuvad? Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid, mis asuvad Kairo lähedal Giza väljal. 8. Milline on püramiid seestpoolt? Mis seal asub? Püramiidid on seest suured, neis on käigud, mis viivad hauakambrisse. 9. Kuidas kaunistati hauakambreid? Milline mõte oli neil kaunistustel? Mis hauakambris veel leidus? Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. Hauakambrisse pandi ka asju, mida peale surma vaja võiks minna. 10. Kuidas kujutati inimest ,,egiptuse poosis"? Jalad olid külgvaaates, kuna nii nad mõjuvad veenvamalt, torso oli otse, sest selle vorm on nii kindlam, nägu külgvaates, aga silm oli kujutatud otse vaates. 11. Kellega sarnanesid vanemad egiptuse jumalad ja kellega hilisemad?
iseloomuliku kapituliga. 3.Korintose-kapituli alaosa on vaasi-või karikakujuline, mida katavad lopsakad taimevärvid. 4. Millise hoone põhiplaan oli aluseks vanakreeka templitele? Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutab juba Tirynsist tuntud megaroni. 5. Mida tähendab akropol? Kirjelda Ateena Akropoli. Akropol oli kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega.Ateena linna kaitsjanna oli peajumal Zeusi tütar Atheng, kelle tempel Parthenon kõrgub Akropolil.Templi nimi tähendab neitsiruumi. 6. Mille poolest on erilised Erechteioni templi koja sambad? Kuidas neid nimetatakse? Templi sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud-karüatiidid. 7. Nimeta Olümposel elanud kreeka jumalad (neid oli 12), märgi igaühe "haldusala". Zeus- peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal Poseidon- Zeusi vend, merejumal Hades- Zeusi vend, allmaailmajumal Hestia- Zeusi õde, kodukoldejumalanna
Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega. Kõik koopamaalid on avastatud juhuslikult. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi
Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega. Kõik koopamaalid on avastatud juhuslikult. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi
väga madal ja enamasti värviline. Neid võib üheselt nimetada pinnakunstiks. Iseloomulik on äärmine selgus ja ülevaatlikkus kujutistes. Tihedalt seotud hieroglüüfkirjaga piltkiri ju. Perspektiivi ei tunne Egiptuse kunst üldse. Plastikas nagu ka kirjas võib eristada kaht suurt gruppi: esimesse kuuluvad vaaraode ja ülikute portreekujud (tüüpide ja pooside valik on piiratud), teise grupi teenijate figuurid, mis ülikule hauda kaasa pandi (teostatud vabamalt, neis peegeldub tõeline elu). Vana riigi plastika täiuslikkust võib näha Chephreni 2,3 meetrises graniitkujus. Vägevaim skulptuur on aga kaljust raiutud 20 meetri kõrgune sfinks Chepreni püramiidi juures. Arvukalt on haudadest leitud kirjutajate, teenijate, orjade jne figuurid, tavaliselt puust või lubjakivist ja värvitud. Maalikunstnike puhul on imetlusväärne tähelepanu- ja iseloomustamisvõime, suur maitse, joonte
lõvisid või fantsastilisi elukaid nagu üksiksarvi, samuti ornamentikat. * Marduki templi tsikuraati ehk Paabeli torni - Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat , mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja kõrgus 14) Milline riik vallutas 6. saj. e. Kr. Mesopotaamia ja päris sealse kultuuri? Pärsia aastal 539 e. Kr. Vana-Egiptuse kunst (§ 6 Vana-Egiptus. Püramiidid, § 7 Uue riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst, § 8 Ehnatoni-aegne kunst) Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Vanad egiptlased arvestasid aega kuningate valitsemise järgi. Vana-Egiptuse ajalugu jaguneb: Eeldünastiline periood. Varadünastiline periood. Vana riik. Esimene vaheperiood. Keskmine riik. Teine vaheperiood. Uus riik. Kolmas vaheperiood. Hilis periood. Ptolemaiased. Rooma periood Kuidas mõjutas vanade egiptlaste religioon nende kunsti?
70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu
vaatlusvõimest; üksikasjad teostatud pealiskaudselt. Skulptuur: suurplastikat pole leitud, säilinud väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist. Kuulus on Hagia Triadest leitud anuma ülemine osa. Peekrid on kreeta kunsti tippsaavutusi. Vaasimaal: varaminoilisel ajal harrastati ornamentide sissekraapimise tehnikat. Nõu kaeti tumeda läikiva värviga ning sellele maaliti valge värviga mustrid. Valitsevad mustrid olid kurvid ja spiraalid, neile lisandusid stiliseeritud taimemotiivid (Kamarese vaasid, leiukoha järgi). Keskminolise perioodi lõpul kaotavad vaasid oma värvirikkuse, loodusmotiivid on pinnale jaotatud sümmeetriliselt ja reeglipäraselt – nn paleestiili vaasid. 1700 a eKr maavärin, mille tagajärjel hakati harrastama freskotehnikas seinamaalinguid. Mükeene kunst:
Egiptlaste arvates ei olnud nende valitseja vaarao mitte jumalate esindaja, vaid ise üks jumalatest. Ta suhtles ise teiste jumalatega või volitas selleks preestreid. Kogu vanaegiptuse kunsti mõjutas uskumus, te inimese elu võib jätkuda pärast surma, sellepärast oli kunsti eesmärgiks surnutele hauataguse elu kindlustamine. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda. Hinge asupaigaks sobisid ka portreeskulptuurid, mis aetati samuti koos muumiaga hauda. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. 5)Mis on palsameerimine, milleks seda tehti? Palsameerimine on surnukeha spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks. 6)Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal ehitada püramiide? Vaaraod lasid endale juba eluajal püramiide ehitada, sest nende ehitamiseks kulus tohutult aega. Ehitajate kasutuses olid ainult kõige lihtsamad abivahendid kangid ja rullid , millega tuli raskeid kiviplokke oma kohale liigutada.
Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg 2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3 · Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit a) Ehitusplastika
70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde
Kunstiajalugu Tertia sotsiaal 2007/08 õ/a 3. periood 10.01.2008 Kunstivaldkonnad · Arhitektuur: o Sakraalarhitektuur pühamute arhitektuur; o Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud; o Kindlustusarhitektuur kuni keskaja lõpuni, kindlustused. · Skulptuur: o Plastika voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist, kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist o Raidkunst kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem,
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2
kunstiteoseid. nendeks on kipsi ja saviga täidetud inimkolbad, mis on ülevärvitud. Catalist on leitud esimesi seintele tehtud maale, need olid väikesed ja nirud. seal oli ka esimeen kaart, ehk linnulennult kujutatud linn. Kujutaud on ka veidraid matusekombeid. Meile on need enim tuntud pärsiast ja iraanist, mazdaism. laibad visati lihtsalt kotkastele õgimiseks. Mazdaistid redutavad praegu pakistanis ja põhja indias. [õpik: Mis on kunst?... kunst jaguneb I. arhitektuur II. tarbekunst III. kujutav kunst A. maalikunst B. skulptuur C. graafika kujtavat kunsti võib nimetada ka vabaeks kunstideks. Kaunid kunstid on mõiste mida kasutati varem, sellega kujutati skulptuur ja maalikunsti. Graafika jäi sellest välja. I. arhitektuur A. sakraalarhitektuur e. püha arhitektuur (templid, kirikud, kloostrid, moseed, pagoodid aasias, kabelid) B. profaanarhitektuur e
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget
Hilisem lisand tähestikule. 7. , [zeeta] vanasti tähendas üks 8. , [eeta] aed, müür 9. , [deeta] raskus 10. , [ioota] käsi 20. , [kapa] peopesa 30. , [lambda] terav asi, teravik 40. , [müü] vesi (lained) 50. , [nüü] kala 60. , [ksii] tugi 70. , [omikron] silm 80. , [pii] suu, vanasti 90. [koppa] ahv; joonia tähestikust VI-IV saj., seostub q ja u-ga. 100. , [roo] pea 200. , [sigma] silm, [zin] sõna 300. , [tau] rist, [tau] sõna 400. , [üpsilon] nael, [vau] sõna 500. , [fii] 600. , [hii] 700. , [psii] 800. , [oomega] kaheksajalg 900. [sampi] laen türklastelt joonia tähestikus, seostub sigmaga. 8. Vanakreeka keele arenguperioodid ja lingvistiline geograafia I klassikaline periood VII-IV saj. e. Kr
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
