munavöödi nimetust. Dooria sammas. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Korintose sammas. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. Kapiteel samba, piilari või pilastri pea. Ülemine laienev osa, mis jääb samba tüve ja talastiku või võlvi vahele. Kreeka rist Rist, mille harud on kõik ühepikkused. Ladina rist - Rist, mille üks haru on teistest tunduvalt pikem Palladionism Palladianism ehk Palladio stiil on itaalia arhitekti Andrea Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad.
Kunstiajaloo mõisted · Aatrium laes oleva valgusavaga pearuum vanarooma elamus · Akantus Vahemeremaades ohakataoline taim, mille sakilise lehe kujutis kasutatakse ehitustel nt. Korintose sammas · Akt alasti inimkeha kujutis · Akvarell vesivärv, vesivärvidega maalitud pilt · Altar koht kirikus jumalateenistusega seotud toiminguteks · Amfiteater teatriks, staadioniks pealt katmata ruum · Amfora antiikaegne savinõu(suur, kitsas kael, 2 kõrva) vein, õli · Antiik Kreeka/Rooma vanaaeg(kunst, kultuur) · Arhailine vana aegne · Arhitektuur ehituskunst · Barbar jäme, harimatu inimene · Barokk 16.saj kunstistiil Itaalias, üleüldine lopsakus, toredus
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares
Mõisted 1. Abstraktsionism nimetus kõigile kunstivooludele, mis on loobunud nähtava maailma jäljendamisest/ esemetu kunst, on loobutud reaalsete esemete kujutamisest, püüdes väljendusrikkust ja mõju saavutada värvikombinatsioonide ja joonte ning vormide rütmi abil. 2. Abstraktne mõtteline, meeltega tajumatu/ üldistatud, konkreetsusest loobunud. 3. Akt alasti inimkeha kujutis kujutavas kunstis. 4. Akvarell 1) vesivärv 2)vesivärvimaal 5. Amorfne kujutu, vormitu 6. Apoteoos isiku või sündmuse avalik ülistus, antiikajal esivanemate, kangelaste või valitsejate jumalustamine/ linnale v. riigile teeneid osutanud inimeste kultuslik austamine juba nende eluajal või alles pärast surma. (algselt kreeklaste tava) idee, sündmuse või inimese avalik ülistus. 7. Arabesk stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim) ornament, islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive
Dooria Joonia Korintos · Dooria sambad vanimad, suhteliselt madalad, jässakad, lihtsad, ranged. Puudub baas. · Joonia sambad ehituslikult peenem ja elegantsem, sambal on mitmeosaline baas, üleval iseloomulik kpiteel, palju kaunistusi. · Korintose sambad erinev Joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest, kapiteel kaunistatud akantuse lehtedega Klassikalises ajajärgus toimusid Ateenas suurejoonelised ehitustööd, mis koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Siin asusid: · Ahtena Nike tempel · Ateena kuju ( tarkuse jumalanna) · Panteoni tempel Praegu on Akropol varemetes. Peale templi oli igas linnas teater, staadion ja muud ühiskondlikud hooned. Suuremad teatrid mahutasid 17 000 vaatajat. Vana-Kreeka kultuur tegi aegade jooksul läbi suure tehnilise ja kunstilise arengu.
· hellenistlik periood-emotsioonide ja tunnete kujutamine, skulptuur muutus uhkemaks Arhitektuur(ehitusmaterjalid, ehitusmälestised, 3 orderit, samba 3 põhiosa) Tähtsaim arhitektuuri ülesanne oli template ehitamine Orderid: dooria- lihtne ja range, madalad ja paksud sambad Joonia- sammas peenem ja elegantsem Korintose- kapiteeli alaosa on vaasikujuline ja sellel on taimekujud Samba kolm põhiosa- kapiteel, tüves. baas Ehitusmälestised- tempel, teater Tempel- Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele.Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud.
värvimullad,mis segati vee või rasvaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. **Aafrika kunst puidust,luudest,(vähe savist) maskid. Arhitektuur * Megaliitilised ehitised suured kivid 1. menhir 1 suur kivilahmakas 2. dolmen suurtest kiviplaatidest ehitatud kiviaja kalme 3. kromlehh suurtest kiviplaatidest ehitatud kalmeehitis (Stonehendge) Loode-Euroopas ja Lõuna-Inglismaal. *Neoliitilises ajastus sündis ja arenes ornament. Põlluharijad uskusid animismi loodusvaimud,-nähtused jne. 3. Egiptuse arhitektuur püramiidid, hauatemplid. Ehitajateks olid talupojad. Algul ehitati mastabasid - madal maapealne hauakamber,haud maa all. Kuna vaaraodel oli vaja olla kõrgemal, st ligemal jumalale taeva pool ,hakati ehitama kõrgemaid hauakambreid üksteise otsa laotud kiviblokid astmikpüramiid hiljem murdpüramiidid
Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia kultuur Üks vanimaid kultuure. 1. Sumeri, akkadi kunst 4000 1830 eKr 2. Vana Babüloonia kunst 1830 1518 eKr 3. Assüüria kunst 1500 605 eKr 4. Uus Babüloonia 625 -539 eKr
· Hauataguse elu kindlustamine · Jumalale keha andmine Skulptuurikunstis: Kujutised vaaraodest ja jumalustest, mõnikord liidetud arhitektuuriliste ansamblitega, nt sfinks Giza väljal, looma ja inimeste kehavorme liidetud Vaaraode täisfiguurid: · Tardunud poosis, käed kindlalt kõrval rusikas/vahel üks käsi rinnal, vasak jalg samm eespool (Mykerinos) · Pilk suunatud kaugusesse üle vaataja pea · Ka istuvad vaaraofiguurid(Chefren troonil) Skulptorid valdasid inimkeha looduslähedast kujutamist, proportsioonid paigas Kujunes välja kaanon, mis kasutas moodulina nn väikest küünart kaugust küünarnukist pöidla tipuni Reljeefkunstis: · Enamasti madal- või süvendreljeef · Tihti eredalt värvilised · Hieroglüüfid täiendasid reljeefe · Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja ka tarbeesemeid Hieroglüüfid on piltkiri, mis koosneb mitmesugustest figuuridest, pole aru saada vahest
Mälestussammaste püstitamise kultuur kujunes Roomas, monumente püstitati peamiselt väejuhtidele ja keisritele. Need koosnesid alusest ehk pjedestaalist ja sellel paiknevast figuurist. Maal Rooma maalikunst on maailmale kõige paremini tuntud seinamaalingute põhjal, mida on väga arvukalt leitud Pompeji väljakaevamistelt. Rooma maalikunsti võib pidada viimaseks etapiks hellenistliku maalikunsti arengus. Valitses looduslähedane laad, suurepäraselt osati edasi anda inimkeha proportsioone ja keerulisi liigutusi, kasutati valgust ja varju ja suurt tähelepanu pöörati ruumilise sügavuse illusiooni loomisele. Maalide motiivid on võetud mütoloogiast ja ajaloost. Peale figuraalsete kompositsioonide maaliti seintele ka arhitektuuridetaile ja ornamente. Portreemaal püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni nagu skulptuuridki. Mosaiigikunsti, mis oli üle võetud Idamaadelt, kasutasid roomlased põrandate kaunistamiseks. · Vanakristlik kunst. Arhitektuur
Ilmselt püüti kujutiste abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Tihti joonistati ka seda mida teati, mitte ainult mida nähti, näiteks siseelundeid. Kujutistega püüti liita suguharu liikmeid. Nii tekkis kunst inimeste ühendamiseks ja selle väljendamiseks mis on inimestele oluline. Maskid on troopikavööndi põlluharijate visuaalse kunsti huvitavaim osa. Nende loomine näitab kujutlusvõimet ja materjalide töötlemise oskust. Ornament tähendab kaunistamist. Ornament koosneb tavaliselt korduvatest elementidest. Need võivad väljendada looduse vorme, aga olla ka mittekujutavad nt. Geomeetrilised. Loodusrahvad kastuasid ormanente elamutes, tarbeesemetel, või tätoveeringutena. Ürgne ornameetika ja maskid pole meieni säilinud, kõige rohkem on säilinud põletatud savist esemeid. Alates IV aastatuhandest e.Kr hakati kasutama potiketra, mis andis anumale korrapärase vormi. Megaliitilised ehitised tähendavad kreeka keeles suurt kivi
näge muspildid. ,, Sõjakoledused" 82 pilti, osalt allegoorilised, osalt realistlikud. Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita ro mantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates valitses historitsism ajalooliste stiilide jäljenda mine. Põhjus: tehnilised uuendused olid kiired tule ma, kuid vor m ei jõudnud järele. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili ele m ente, sellist võtet stiilide sega mine ni metatakse eklektika. Pariisi ooperiteater palju stiile, do mineerib renessanss. Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoro maani). Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik j m ), m õisaid (Sangaste, Laitse, Vasale m ma, Alatskivi j m ) kui elamuid. FUNKTSIONALISM Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes
· Mida tugevamaks muutusid linnad, seda suuremaks läks valitseja kultus. Seda on ehedalt näha näiteks Naram-Sini võidusteelilt, kus valitseja on kujutatud märkimisväärselt suuremana kui alluvad või vaenlased. · Valitsejaid kujutati ka rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumala ees) · Sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud ka arvukalt keraamikat. Vanematel nõudel on keerukas geomeetriline ornament, hilisem keraamika on tihti jutustava sisuga. · Assüüria: · II at I poolel ekr tegid assüürlased oma riigi, muutusid suurriigiks, alistasid Babüloonia · Võtsid üle sumerite traditsioonid · Assüüria valitsejatel olid meso s suurimad lossid lossidel loominimesed ja fantastilised olendid · Kujutava kunsti peateemaks oma kuninga ülistamine · Säilinud palju reljeefe enamasti valitsejast või sõjakatest stseenidest) kivisse raitud
Mida need tavaliselt kujutasid? Skulptuur reljeefid ja kujud, mis olid enamasti seotud ehitistega, kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid ehk steele ja vabafiguure. Temaatikaks kuningad, jumalad (kujutati tihti inimestena) ja mütoloogilised olendid (välimuses segunesid looma ja inimese tunnused). Kivist vabafiguurid on lihtsustatud, kuid kindla ja monumentaalse ilmega. Skemaatiliste näojoontega ja habemetega, peatähelepanu tõmbavad kuju suured ja hingestatud silmad, mis tehti värvilistest kividest ja asetati silmakoobastesse. Inimkehade proportsioonid on ebaloomulikud, kehade asend veider ja vormikäsitlus kohmakas. Reljeefkunstis "Egiptuse poos". 9)Milliseid Babüloni linna ehitisi tead? Babüloni linna ümbritsenud müüri peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile. Paabeli torn, mis oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat. 10)Kirjelda Istari värava ehitust ja kaunistusi? Väravast lähtus lai sirge tänav, millel peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja
Levinuim ja püsivamat tulemust andev on õlivärvitehnika. Selle puhul segatakse värvipigment mingi taimse õliga ja tulemuseks on säravad, püsivad, kuivanult veekindlad värvid, mis võimaldavad laia värvitoonidevalikut ning ulatuslikk parandamise võimalusi töö käigus. Keemiateaduse saavutused on loonud õlivärvidega võrdväärsed, kuid kiiremini kuivavad akrüülvärvid. Temperavärvid annavad matima tulemuse, pealegi kipuvad nad heledamaks kuivama. Akvarell (vesivärv) laseb aluspinnal läbi kumada ja on veelgi mahedama värvimõjuga. Värviliste kriitide abil saab luua pastellmaali. Tahvelmaalikunstis on kunstnikul võimalus kasutada paljusid võtteid. Sageli räägitakse koloriidist - sel puhul on maalil esinevad värvitoonid allutatud ühele põhivärvile. Hele-tumedus annab võimaluse teatud objekte heleduskontrastide abil rõhutada või ka mahendada. 2.1 Ürgaja kunst (koopamaalid, megaliidid, skulptuur)
kehaga olendi kuju, miis seisab Giza püramiidide juures. Egiptuse kunstis oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid , kus ühendati inimese ja mõne looma kehavorme. Vaaraode täisfiguur- nad on tardunud, sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal Nägudel võimukas üleolev naeratus. Egiptuse skulptuurid olid määratud otse eest vaatamiseks. Egiptuse skulptorid valdasid täiuslikult inimkeha looduslähedase kujutamise oskust ja figuuride proportsioonid on neile loomulikud. Pinnakunst- selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks
Krepidoma ülemist astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana ja olid templi välisilmes määravad. Sammaste arv allub kindlale reeglile: templi pikiküljel on sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel pluss veel üks sammas (nt 6x13). Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tal on kolm põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Tüvesel oleks keskel nagu väike paisutus (entaas); teda liigendavad kitsad püstvaod (kannelüürid). Kapiteel koosneb kahest osast alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt kaunistatud skulptuuridega
maailmakultuuri ajaloos, kuigi Mesopotaamia arhitektuuri mõjusid võib märgata veel Ahhemeniidide Iraani ( Pärsia ) arhitektuuris. Ahhemeniidide Iraani ( 6. - 4. saj. eKr. ) peamisteks arhitektuurimälestisteks olid valitsejate hauakambrid ( tuntud on nt. Kyrose haud Pasrgadais, 6. saj. eKr. ) ja suurejoonelised paleed ( Pasrgadais, Persepolises, Suusas 6. - 4. saj. ), mille ehituses ilmnes ka Mesopotaamiast üle võetud jooni: eeskätt losside ehitamine platvormidele, seinte kaunistamine värvilistest glasuurtellistest reljeefidega, tiivuliste härgade ja sfinkside paigutamine peasissekäigu juurde. Uuenduseks oli aga ruumiline lahendus: Ahhemeniidide Iraani paleedes keskseks ruumiks kujunenud suure vastuvõtusaali - apadana - lagi oli toestatud suhteliselt hõredalt ( vahed kuni 8 - 8,5 m ) asetatud saledate sammastega ( suhe 1 : 13 ). Lossiehitustes tõsteti eriti esile ka peatreppi, mida võib vaadelda kui hilisemate paraadtreppide eeskuju.
ilmselt täiesti tundmatu, suguelu ei seotud laste saamisega. Niiviisi toimub naise jumalikustamine ning seostumine igasuguste viljakusega seotud uskumustega. 3 Neoliitikumis ja eriti varajasel metalliajal levis eriti ornamentika. (Ld k-s kaunistus) - lisakujundus või lisaehe, koosneb erinevatest üksikosadest või korduvatest elementidest. Ürgajal esines ornament peamiselt savist, kivist, puust või tekstiilist valmistatud tööriistadel või tarbeesemetel. Need olid sinna kraabitud, maalitud või joonistatud. Hiljem tuli ornament ehitistele, mööblile ja vaipadele. Tähelepanu pälvivad ka paleoliitikumist pärit ehted, mida valmistati loomade hammastest, luudest, teokarpidest ja merevaigust. Pronksiaja kunst 2.000-1.000 a. eKr. Sel perioodil ilmuvad uue nähtusena metallehted. Sageli olid need tehtud pronkstraadist, mis spiraalselt kokku keerati
nimetatakse karüatiidideks.Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See tempel on ehitatud dooria stiilis ja tema ehitajateks olid Iktinos ja Kallikrates. Arhitektuuri 3 stiili: 1) dooria NT. POSEIDONI TEMPEL, LÕUNA-ITAALIAS PAESTUMIS. pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega ( samba vertikaalne liigendus ühtlaste süvenditega, joonisel on need jooned samba peal), kapiteel on kaunistusteta, friis on jagatud vertikaalsete vahelduvate plaatidega - metoopide ja triglüüfidega. Metoope kaunistavad värvitud reljeefid ja triglüüfidel on süvendid nagu sammastel. 2) joonia NT. ATHENA NIKE pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas toetub baasile ning on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil on stiilile iseloomulik abakus,
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
