tragöödia osadeks: o Tragöödia algab proloogiga tegevuse sissejuhatus, mille esitavad näitlejad. o Sellele järgneb parodos avalaul, mille esitab lavale saabuv koor. o Järgnevad episoodid -- näitlejate kõnelised dialoogid omavahel või kooriga (enam-vähem nagu praegu vaatused), mis vahelduvad kooripartiidega. Vahel laulab näitleja ühes kooriga enamasti traditsioonilisi nutulaule. o Stasimonid koorilaulud episoodide vahel o Kommos näitleja ning koori vaheline lauldav osa. o Etenduse lõpetab viimane episood ja koori lahkumine eksodos (kr exodos 'väljaminek'). Aristotelese järgi (,,Poeetika") pidi tragöödia kaastunde ja hirmu kaudu tekitama katarsise (kr katharsis 'puhastus'), s.t vaataja vabaneb erutusest, tema hing puhastub, tunded õilistuvad. Kuna antiikteatris etendusel vaheaegu polnud ning koor kohalt ei lahkunud,
Koor ei usu Teiresia ennustust. 2.episood Kreon ilmub teist korda.(Teiresiaga, mis keskenus jumalate ja religioossele osale, siis kreoniga järgnes käsitlus poliitilises ja riiklikus plaanis. Au oli kreeka mehe jaoks kõige olulisem, see tähendas teiste lugupidamist. Üldine arvamus oli väga tähtis. Mõistus oli inimese loomutäiuse tähtsaim osa. Oidipus sai võimu naiselt. Ta päästis linna Sfingsi käest. Kreeka eetika järgi on oluline ja loomulik enda eest seista. Kommos Kui Kreon pole süüdi siis on Oidipus süüdi. 3.episood Iokaste räägib mida ta teb Laiose tapmisest. Oidipus kõneleb teekäija tapmisest ja see jutt on ootamatult sarnane aliose tapmisega. Iokaste kahtlustab natuke, enda ja Oidipuse rahustamiseks süüdistab ta ennustajat valelikuses. Mainitakse sündmuskohta, kus tapeti laios kolme maantee rist. Oidipus tahab pääsenud orja võimalikult ruttu kohale toimetada, et teada saada oma päritolu.
Teine episood Kreon heidab Oidipusele ette laimamist nagu oleks tema ihaldanud Oidipuse kohta. Ta on pahane, et teda peeti Teiresiast valetama õhutajaks. Koor ei oska Kreonile süüdistuste suhtes selgitusi anda. Oidipus ilmub ja peab Kreoni endiselt süüdlaseks valetamises ja trooni himustamises. Kreon on Oidipuse naise (ja ema) vend.Ta on olnud võimule nii lähedal, et rohkem võimu ta ei vaja. Tal poleks põhjust Oidipust laimata. Iokaste tuleb meest ja venda lepitama. Kommos (koori ja Oidipuse kahekõne)Koor vannutab Oidipust Kreoni usaldama. Oidipus saadab Kreoni minema. Iokaste tahab teada, mis juhtus. Koor vastab, et riius on mõlemal süüd. Koor tõendab oma truudust Oidipusele. Kolmas episood Iokaste saab Oidipuselt kuulda, mis oli tüli põhjuseks ja selgitab, et endeid pole põhjust uskuda. Ta räägib ennustusest, et nende poeg saab isa tapjaks ja sellest, kuidas Laios lasi poja vastsündinuna mägedesse hukkuma viia
Teine episood Kreon heidab Oidipusele ette laimamist nagu oleks tema ihaldanud Oidipuse kohta. Ta on pahane, et teda peeti Teiresiast valetama õhutajaks. Koor ei oska Kreonile süüdistuste suhtes selgitusi anda. Oidipus ilmub ja peab Kreoni endiselt süüdlaseks valetamises ja trooni himustamises. Kreon on Oidipuse naise (ja ema) vend.Ta on olnud võimule nii lähedal, et rohkem võimu ta ei vaja. Tal poleks põhjust Oidipust laimata. Iokaste tuleb meest ja venda lepitama. Kommos (koori ja Oidipuse kahekõne)Koor vannutab Oidipust Kreoni usaldama. Oidipus saadab Kreoni minema. Iokaste tahab teada, mis juhtus. Koor vastab, et riius on mõlemal süüd. Koor tõendab oma truudust Oidipusele. Kolmas episood Iokaste saab Oidipuselt kuulda, mis oli tüli põhjuseks ja selgitab, et endeid pole põhjust uskuda. Ta räägib ennustusest, et nende poeg saab isa tapjaks ja sellest, kuidas Laios lasi poja vastsündinuna mägedesse hukkuma viia
Arne Merilai Tragöödia · (Aischylos), u 524456 eKr · (Sophokles), u 496406 eKr · (Euripides), u 484406 eKr · Proloog, parodos, episood, stasimon, kommos, eksodos, deus ex machina; koor, näitlejad, teadustaja. Komöödia · (Aristophanes), u 446385 eKr · (Menandros), u 343291 eKr Sophokles. Kuningas Oidipus. Tlk. Ain Kaalep, Ülo Torpats. Komment. A. Kaalep, Anne Lill. (1998, 2003, 2006) Anne Lill. Inimene ja maailm kreeka tragöödias (2008) Anne Lill. Tragöödialeksikon: teemad ja tegelased antiikkreeka teatris (2004) (u 496406 eKr) Aias Trahhislannad Elektra Philoktetes (409)
et neid osi, mida kiiluti koorilaulude vahele, ei käsitatud algselt mitte põhi-, vaid lisaelemendina). Epeisodid vaheldusid stasimonidega ("seisulauludega"): viimased kandis ette koor orkestral seistes, harilikult pärast näitlejate eemaldumist. Tragöödia lõpposa pärast viimast stasimoni oli eksodos ("väljaminek"); selle lõpul lahkus koor lühikese laulu saatel orkestralt. Epeisodionides ja exodoses võis esineda näitleja dialoog koorüfeega (koori juhiga), samuti kommos ("löömine", harilikult vastu rinda leina või kurbuse märgiks); kommos näitleja ja koori ühine lüüriline laul, mis oli sageli tragöödia traditsiooniline nutulaul, itk (trenos). Kooripartiid olid struktuurilt stroofilised: stroofile vastas antistroof, neile võisid järgneda uued stroofid ja antistroofid teistsuguse struktuuriga. Vaheaegu (antrakte) nüüdisaegses mõttes atika tragöödias ei olnud. Mäng kulges katkematult ja koor
Kui keegi saab sündmused enda kasuks keerata, siis ei ole enam norme/objektiivset õiglust sealt algab juhuse osa. Juhus on see mida saab juhtida. Pärast Euripidest tuleb komöödia sajand (4. sajand eKr): komöödia saab karakteri, juhuse ja intriigi. Vana-atika komöödia: poliitiline, päevakajaline, satiirne, karikatuuriline. Vana-atika komöödia juured asuvad dionüüsiates kommostes (lõbus, lärmav kamp, laule esitati pärast ohverdust). Kommos oli komöödia. Trogos sokk, oode laul, tragöödia siis sokulaul. Tragöödia oli pidulik, ülev, dionüüsia tseremoonia osa ametlik osa, komöödia oli aga osa peost. Vana-atika komöödiale järgnes aga juba Kesk-atika komöödia, kus keskenduti juba igapäevaelu kujutamisele. 6. Aristophanese maailmavaade ja tema "Konnad" ning "Pilved" Aristophanes oli komöödiakirjanik. Oli liiga teatraalne ning teda huvitasid inimesed vähe, polise Ateena saatus palju
annaabi.ee 
