ROHUKONN Hendrik Põhjala 7b MRK Liiginimi ladina keeles Rana temporaria L. Elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ja kultuurmaastikul. Kogu suve Elupaik ja -viis veedab maismaal, veekogudest üsna kaugel. On öise eluviisiga, päevaks varjub põõsastesse, kivide alla jt. niiskematesse paikadesse. Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad suurte gruppidena põhjani mittekülmuvates veekogudes, kus veetemperatuur ei lange alla 2,5 °C -
kuusikuid. · Pöialpoiss toitub putukatest. Kuldnokk Sturnus vulgaris · Kuldnokk on musta läikiva sulestikuga mida katavad väikesed valged tähnid. Kehapikkus on 2123 cm, kaal 6580 g. · Kuldnokk tarvitab nii loomset (putukad ja nende vastsed, ussid, teod jt. selgrootud) kui taimset toitu (seemned, marjad, taimepungad). Pesitsusajal on valdavalt loomtoiduline. · Kuldnokk elutseb peamiselt kultuurmaastikul, kuid ka igasugustes puistutes. Linavästrik Motacilla alba · Rahvapäraseid nimesid: Jäälõhkuja, linalind, jääpõrutaja, jääkilataja, jääpõtk, jäätallaja, linapäästrik, linapääsuke. · Elab ava ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke, sageli veekogude läheduses. · Linavästrik on rändlind, aga üksikud isendid võivad ka Eestisse talvitama jääda.
................................................................................12 SISSEJUHATUS Inimene on peamine põhjus, miks paljud loomaliigid on tänapäeval kadumas või kadunud, kuid viimasel ajal teeme me ka kõik endast oleneva, et seda takistada. Üheks levinud meetodiks on ökokoridoride rajamine erinevaid liike silmas pidades. Iga liik on oluline osa meie maailmas ning mõne liigi kadudes võib kannatada ka kogu ökosüsteem. Ökoloogiline koridor on looduslike koosluste riba kultuurmaastikul või mingi teist laadi loomade ja teiste liikide rändetee, mis ühendab kaitsealasid või üksteisest lahutatud elupaiku ja võimaldab liikidel levida. Ökoloogilisteks koridorideks võiksime nimetada ka astmelaudu, ökodukte, kalatreppe jne. Meres esinevaid ühenduskanaleid või ühendusteid, mis on olulised populatsioonidevahelisel liikumisel, nimetatakse sinisteks koridorideks. Milleks on vaja ökokoridore?
See on maskeerimisvärvus, mis peab meenutama puukoort. Kodukakk elab Eestis aastaringselt. Kodukakk on arvukam mandri-Eesti lääneosas ja saartel. Eesti idapoolses osas on liigi levik veidi hajutatum ja mosaiiksem. Erakordselt karmid talved võivad lindudele saada saatuslikuks. Kodukakk on väga pesapaigatruu lind. On teada parke, kus linnud on ühtejärgi elutsenud üle kolmekümne aasta. Peale parkide pesitseb kodukakk ka põlispuudega kalmistutel ja mujal kultuurmaastikul, kus leidub pesitsemiseks sobivaid õõnsaid puid. Kodukakule on sobivaimaks pesapuuks pärn paikadest. Pärnale järgnevad tamm ja haab. Kodukakud pesitsevad ka vanades ehitistes, kus leidub varjulisi kohti. Kodukaku pesa tunneb ära omapärase sisu järgi. Pesa vooderdatakse omaenese kuivanud räppetompude ja pesaõõnsuse kõdunenud puupuru seguga. Kodukakk muutub aktiivseks alles öösel ning on meie kõige ''öisem öökull". Enamus kodukakke toitub põhiliselt närilistest
energia ja loodus ressursside raiskamine Eesti loodus on meie kõigi, kogu rahva ühisvara, millest on õigus osa saada igaühel. See asetab igaühele, kes loodusega kokku puutub, nii matkajale, puhkajale kui maaomanikule ja maavaldajale kohustuse hoida loodust inimväärse, puhta ja kaunina. Põhjamaiselt hapra looduse koormustaluvus pole suur, seepärast tuleb kaitsta tema häirimatust ja elustikku. Nii säilib ta ka meie järglastele. Eestis on kõikjal, loodus- ja kultuurmaastikul, sõltumata maa omandivormist, lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Eramaal võib liikuda päikesetõusust kuni loojanguni, kui sellega ei tekitata kahju maaomanikule või muule maavaldajale. Kui eramaa on tarastatud või liikumist keelava tähistusega, siis on selle läbimiseks vajalik omaniku luba. Piirdeks ei loeta ainult karjamaa tarastamiseks ehitatud lihtsat karjaaeda ja varisenud aeda.
tärr, kärt, lärt, kädistaja, rädisti, kätkas, pajuharakas, pasknäär, sitalind, hall kodi. Kehamõõtmed Suur rästas, kehapikkus 25...28,5 cm. Saba suhteliselt pikk. Tiiva pikkus 14...15 cm. Kehamass Ligi 100 g. Levik Pesiteb Põhja- ja Kesk-Euroopas ning Siberis kuni Leenani. Eestis harilik haudelind. Arvukus Harilik, paiguti arvukas - praegu arvatakse Eestis pesitsevat 100...200 tuhat paari. Elupaik ja -viis Igasugustes puistutes, v.a. suurtes metsamassiivides, sageli kultuurmaastikul: metsatukad, puisniidud, aiad, pargid. Koloonialiselt, tihti kümneid paare koos pesitsemas, sügisesed ränded toimuvad aga sadade kaupa parvedes. Kõiki liikumisi saadab käre pirin-parin. Pesaasula juures ründavad pikeerides kõiki, nii vareseid kui ka inimesi. Kui õigel ajal ei taganeta, siis järgneb ekskrementide heitmine vaenlasele. On liikuv ja väga seltsinguline lind. Ränne Invasioonilind, areaali põhjaosas ka rändlind. Talvitab Kesk- ja Lõuna-Euroopas,
KESKONNAKAITSE Sissejuhatus Keskonnakaitse on inimeste poolt loodud abinõude süsteem inimese ja looduse vaheliste suhete reguleerimiseks. Keskkonnakaitse põhiliseks eesmärgiks on kaitsta ja vähendada inimese elutegevusest tulenevaid kahjustusi ning parandada elukeskkonda. Eestis on kõikjal looduses ja kultuurmaastikul lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Suure linna elamurajoonides on lähestikku paiknevate majade ümbrus aiaga piiramata ning igaüks võib viibida nende majade ümbruses. Aedlinnades aga, kus individuaalelamute ala on aiaga piiratud, ei tohi võõras ilma peremehe loata aeda minna. Loodusmaastikel liikudes ei tohi häirida loomi ja linde, eriti nende pesitsusperioodil, elu- või sigimispaigas ning rännuteedel. Igaühel on kohustus hoida loodus puhta ja kaunina.
Vähim dünaamiline pindala – minimaalne kaitsealune pindala, mille korral ümber kujunev maastik ei kaota ühelgi ajahetkel ühtegi elupaiga- või kooslusetüüpi. • Sõltub ala heterogeensusest ning elupaigalaikude vahelisest sidususest. Elupaikadevaheline sidusus. Nt lendorav: * Ühendus teiste lendorava leiukohtadega; * Kasvav mets (metsaribad, koridorid); * Pikemate vahekauguste korral varjepaigad. 29. Erinevad ökoloogiliste koridoride tüübid. -> Looduslike koosluste riba kultuurmaastikul või mingi teist laadi loomade jt liikide rändetee, mis ühendab kaitsealasid või üksteisest lahutatud elupaiku ja võimaldab liikidel levida. Ökoloogilistele koridoridele sarnanevad ökoloogilised astmelauad, mis aga asuvad kultuurmaastikul elupaigalaikudena ning moodustavad ühendamata "saarekestena" rändetee. Koridoridena toimivad tavaliselt maastiku joonelemendid – võsaribad, jõeorud, samuti suuremad või väiksemad omavahel ühendatud metsaosad, mis võimaldavad nii taime- kui ka
röövlind, kes pesitseb ka Eestis. Ta on laialt levinud kogu Euroopas ja suuremas osas Aasias ning Aafrikas, ta leviku idapiiriks on Ohhoota meri ja Jaapan. Pistrikestest on tuuletallaja Põhjamaade, sealhulgas Eesti, levinuim. Tuuletallajat pole raske märgata, sest tihti istub ta telefonipostil või mõnel muul kõrgel kohal keset lagedat. Tuuletallaja on üks väheseid kulliliike, kes esineb ka aedades või parkides ja maal kultuurmaastikul. Ta on võrreldes teiste röövlindudega väiksem, kuid laululindudest mõnevõrra suurem. Tuuletallajatel on pikad tiivad ja iseäralikult pikk saba. Paljudele inimestele Euroopas on tuuletallaja ainus tõeliselt tuttav röövlind. Tuuletallaja on haudelind kelle arvukus on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Tuuletallaja omadused Tuuletallaja välimus on suhteliselt silmatorkav ja teda on lihtne ära tunda. Tuuletallajal
kuna avaasulaid kaevatud ei ole. Arvatakse, et ainult eliit või vähemalt maaomanikud maeti kivikalmetesse, samas kui osa inimesi, need, kes olid sõltuvuses kellestki teisest, maeti kusagile mujale. Asustusarheoloogias kasutatakse Põhjamaades ning ka Eestis laialdaselt 17. sajandist pärit nn kadastriplaane, mis tavaliselt on mõõdus 1:9500/9000. Rootsi inimgeograaf Sven-Olaf Lindquist on näidanud, et 17. sajandi kaartidel ning sageli ka veel tänapäevasel kultuurmaastikul keskset asukohta omav asustusüksus on olnud keskseks asustusüksuseks kogu rauaaja ning tõenäoliselt juba ka pronksiaja vältel. Ojamaal on asustus paiknenud samal kohal alates hiljemalt 6. sajandist, parema põllumaaga aladel alates pronksiajast. Selline järjepidevus lähtub juba põllumajandusliku asustuse omapärast: kõigepealt hõivatakse maaviljeluseks sobivaimad maad. Elamud on juba algusest peale püstitatud põldude suhtes
Pesa ehitab puukoristaja puuõõnsusesse. Emane muneb pessa 68 muna, haudumine kestab 1318 päeva. aastaselt. Puukoristajatel on aastas 1 kurn, harva, kui esimene kurn hävib, ka 2 kurna. Toidulaud. Puukoristaja toitub putukatest, seemnetest ja pähklitest. Arvukus. Eestis pesitseb 2050 tuhat paari, Euroopas 7,519 miljonit paari. Varblane Eestis võib kohata aasta läbi põldvarblane on Eestis paigalind. Eesti mandriosa kultuurmaastikul ja asulates tavaline ,LääneEesti rannikualadel on põldvarblasi harvem näha, läänesaartel väga haruldane. Osa varblasi võtab sügisel ette ulatuslikke asukohavahetusi ja rändeid, jõudes sadade kilomeetrite kaugusele. Põldvarblane on heitliku levikuga, ilmudes äkitsi ja kadudes mõne aasta pärast sellest kohast täielikult. Levik on tihedalt seotud maaviljelusega. Põldvarblane on koduvarblasest pisut väiksem.
piirkondadesse,kus kliima on mõõdukalt soe. Rahvastiku kiire kasvamine toob kaasa paratamatult paljude liikide elupaikade vähenemise. Looduskaitse-üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine Keskkonnakaitse-ühiskondlike,riiklike ning rahvusvaheliste abi nõude süsteem looduse üksikobjektide ja organismide elupaikade kaitseks,looduse tasakaalu säilitamiseks,loodusvarade säästlikuse kasutamise korraladamiseks Igaüheõigus-igalühel on õigus viibida looduses ja kultuurmaastikul,seda õigust ei reguleeri sedaus vaid peamikselt ainult inimkonna teadlikkusel ning eetika.ja moraalinormidel. Seadus määrab kindlaks nii kaitstavad loodusobjektid kui ka nenede kaitsmis viisid. Loodusobjektide hulka kuuluvad kaitsealad,kaitsealusedliigid ja üksikobjektid. Kaitsealad jagatakse rahvusparkideks,loodus- ja maastikukqaitsealadesk.Kõigi nende ülesandeks on sealse looduse kaitsmine,taastamine,uurimine ja tutvustamine.Rahvuspargide
Sisaldav bakteri elutegevuse juhtimiseks vajalikku infot. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Erinevalt päristuumsetest rakkudes on see lihtsam ja toimub tihemini (iga 20-30 minuti järel) _________________ Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse igameheõiguseks. Loodusmaastikel liikudes tuleb vältida loomade, eriti kaitsealuste liikide häirimist. Kultuurmaastikul liikudes tuleb enda järel sulgeda karjaväravad. Eesti loodus on kogu rahva ühtisvara, millest on õigus osa saada meil kõigil. Igaühel on ka kohustus hoida loodust puhta ja kaunina. ______________________________________________________________________ _____ 7. Bakterite tähtsus looduses ja inimese elus; putukate arengutsüklid Nad on tähtsad lagundajad, seovad õhulämmastikku (muudavad selle taimedele kättesaadavaks), neid kasutatakse toiduainete valmistamisel (nt
Suuremates keldrites, mille ruumala jääb 50-1000 m³ ümber, on sobilikud talvituspaigad. Peamiselt asuvad sellised talvituspaigad vanade mõisate, losside ja kindluste juures, mis on inimeste poolt mittekasutatavad. Talvituvaid lendlasi võib kohata kõige soojemates keldrites, kus õhtutemperatuur on vahemikus (1ºC) kuni (+5ºC) (Masing, 1984). Väikeste keldrite kategooriasse kuuluvad talvituspaigad, mille ruumala jääb alla 50 m³. Sellised keldrid on meie kultuurmaastikul väga laialt levinud ja mõnes piirkonnas leidub neid isegi elumajade vahetus läheduses. Väikeste keldrite avasid on inimestele heaks ligipääsuks konstrueeritud ja sealne mikrokliima on nahkhiirtele ebasobilik. Sobilik õhutemperatuur püsib väikestes keldrites ainult siis kui avad on tihedasti suletud. Väikesed keldrid sobivad pigem talvituspaigaks nahkhiirtele kui lendlastele (Masing 1984). 18
On levinud kogu Euroopas, välja arvatud Pürenee poolsaarel; idas ulatub levila Uurali taha, põhjas Põhja-Jäämereni, lõuna pool leidub Prantsusmaa lõunaosas ja Itaalias. Eestis elab vaid mandriosas, Saaremaalt pole leitud. · Arvukus Eesti mandriosas on arvukas, kuid arvukuse kõikumised võivad olla üsna suured. Rohukonn Rana temporaria L. · Elupaik ja -viis Elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ja kultuurmaastikul. Kogu suve veedab maismaal, veekogudest üsna kaugel. On öise eluviisiga, päevaks varjub põõsastesse, kivide alla jt. niiskematesse paikadesse. Oktoobrist märtsi- aprillini talvituvad suurte gruppidena põhjani mittekülmuvates veekogudes, kus veetemperatuur ei lange alla 2,5 °C - kaevudes, kraavides, tiikides, järvedes; kus nad poevad sügavale mutta või peituvad taimede vahele või kaldamätaste alla. Rohukonnad sooritavad massilisi ühisrändeid (võivad kesta 3..
Tema sulestiku kohta kehtib hästi rahvapärane nimi "kirjurästas", sest tal on mitmetes eri toonides piirkondi: pea ja päranipuala on hallid, selg pruun, pugu kollakas, kaenla alt aga valge. Seejuures muster tal praktiliselt puudub. Hallrästas on see rästas, kelle iga liikumist saadab lausa kiuslikult segav kärisev hääl. Ta on väga seltsinguline lind Elupaik ja -viis Igasugustes puistutes, v.a. suurtes metsamassiivides, sageli kultuurmaastikul: metsatukad, puisniidud, aiad, pargid. Koloonialiselt, tihti kümneid paare koos pesitsemas, sügisesed ränded toimuvad aga sadade kaupa parvedes. Kõiki liikumisi saadab käre pirin-parin. Pesaasula juures ründavad pikeerides kõiki, nii vareseid kui ka inimesi. Kui õigel ajal ei taganeta, siis järgneb ekskrementide heitmine vaenlasele. On liikuv ja väga seltsinguline lind. Ränne Invasioonilind, areaali põhjaosas ka rändlind. Talvitab
Kõrvalestad alati mustade tippudega, vastu pead vaevu koonuni. Talvel üleni valge, sabatutt 5-8cm pikk on ka suvel valge. Levik: Põhja-Euraasias Islandilt ja Iirimaalt üle Skandinaavia, Baltikumi, Põhja- Venemaa ja Siberi kuni Sahhalinini. Põhja-Ameerika põhjaosas. Euroopas on isoleeritud populatsioon Alpides. Meie alades põhiasukas (erinevalt halljänesest). Arvukus Eestis: Toitumine: Sama mis halljänesel, ainult, et valgejänes toitub metsas, halljänes kultuurmaastikul. Koprofaagia. Sigimine: aastas 2-3 pesakonda. Tiinus pisut kauem kui halljänesel 47-54 päeva ja poegi 2-5. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: Nii hall- kui valgejänesele 1.okt-28.veeb. Koeraga (hagija, hurt, taks, terjer). Põhiline on hagijas. Valgejänese osa jahisaagis on olnud alati väiksem kui halljänese puhul ning on seda siiamaani. Halljänes (Lepus europaeus) Selts: jäneselised Sugukond: jäneslased. Välimus: 3-7kg (enamasti 3,5-5,5kg), suurem kui valgejänes
taimerohke. Tavaliselt lendab ringi ja ja otsib toitu madala taimestikuga kohtades. Nii nagu ka teisi linde on teda rohkem näha hommikusel või hilislõunasel ajal ehk toidu otsimise ajal. Saabub veebruari lõpus või märtsi alguses. Massiline äraränne algab juba juulis, kuid viimaseid isendeid kohatakse veel detsembri lõpuski. Mõnel aastal jääb Eestisse talvituma sadu kuldnokki. Sööb nii loomset kui taimset toitu. Pesitsusajal on valdavalt loomtoiduline. Elutseb peamiselt kultuurmaastikul, kuid ka igasugustes puistutes. Väldib laia avamaastikku. (Linnumääraja, 2015) Pilt 24. Kuldnokk (Sturnus vulgaris), (Autor: Remo Savisaar), 2014 . 2.4.8. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: vareslased (Corvidae) 2.4.8.1. Hallvares (Corvus corone) Minu vaatluse põhjal võiks hallvares olla halli kerega. Pea, tiivad ja saba on musta värvi. Nokk on musta värvi, pikk ja ots kaardus allapoole. Jalad on samuti musta värvi. (Vaata pilt 25,26)
Levila ei ulatu kuigi kaugele itta, ulatudes Jekaterinburgi oblasti lõunaosani. Ta on levinud Kaukaasias ja Krimmis. Eestis elab peamiselt mandriosas, eriti Kagu-Eestis. Harivesilik ei ole arvukas. Teda on 46 korda vähem kui tähnikvesilikku. Harivesiliku jaoks on nähtavasti parimad elutingimused metsastepis, kus teda on ainult 23 korda vähem kui tähnikvesilikku. Ta eelistab metsajärvi, soote, tiike, veeauke, soid, rabasid ja kraave. Teda võib kohata ka laiade jõeorgudega kultuurmaastikul. Kui ta veest lahkub, peitub ta mahalangenud puude all, aukudes, urgudes, isegi pehkinud kändudes. Vees on ta aktiivne ööpäev läbi, kuival ainult öösiti. Veekogudes viibib ta kevade ja suve alguses, aga alates juuni keskpaigast siirdub kuivale. Harivesilikud on Eestis looduskaitse all. 64 Putukad 1. Sääselised (Nematocera) Sääselised on pikatundlalised kahetiivalised. Neile on iseloomulik
Kui ta on selleks sunnitud, lendab ta väga kiiresti madalal maapinna kohal. Põldvutt on ülapoolelt kollakaspruun rohkete tumedate ja heledate tähnidega, altpoolt kollakasvalge. Varjevärvuse tõttu on teda maapinnal raske märgata. Looduses on põldvutt laialt levinud: Skandinaavia poolsaarest, Atlandi ookeani ja Vahemere saartest kuni Loode-Indiani, Põhja-Hiinani ja Jaapanini. Eestis elutseb põldvutt kultuurmaastikul väikesearvulise haudelinnuna. Lindude põhiosa talvitub troopilise Aafrika põhjaosas, ka Indias, Jaapani saartel, Birmas (Loomade..., 1980). Põldvutt ei moodusta alatisi paare, isaslinnud paarituvad ükskõik millise emasega. Isased on liikuvad ja häälekad, kaldudes ka kisklema. Kurnas on tavaliselt 8...20 pruunitaustalist mustjaspruunide tähnidega muna. Haudumine kestab 15...17 päeva. Isaslinnud ei võta haudumisest ega poegade kasvatamisest osa
Nõnda ehitati ka koopaid vee-nümfide jaoks, ja templeid rooma jumalatele: Veenusele, Apollole, Bacchusele jt. Paiga vaimu tõlgendused: Genius of the Place (Pope), Capability (Brown), Situation (Repton). INGLISMAA MAASTIKUKOOLI TEKE JA ARENG Uus stiil, mis arenes välja 18. sajandil, polnud tegelikult siiski täiesti uus. Looduslikkust taotleti ju ka renessansiaia metsikumates osades. Ja juba hilisemas inglise barokkstiilis oli märgata omapäraseid jooni, mis põhinesid nii kohalikul kultuurmaastikul kui vanadel traditsioonidel (bowling green, the wilderness). Uus on pigem see, kuidas looduslikkus kui stiil täielikult domineerima hakkab. Inglismaa maastikukooli ajendiks sai nõnda kolm asjaolu. Koostanud: 118 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 1
loodust inimväärsena, puhtana ja kaunina. Põhjamaiselt hapra looduse koormustaluvus pole suur, seepärast tuleb kaitsta tema elustikku ja häirimatust, nii säilib ta ka meie järglastele. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis inimest seob loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mis tuginevad nii seadustele kui tavadele ja mida on austanud juba meie esiisad. Looduses liikumine Eestis on lubatud kõikjal loodus- ja kultuurmaastikul, sõltumata maa omandivormist, liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Eramaal võib liikuda päikesetõusust kuni loojanguni, kui sellega ei tekitata kahju maaomanikule või muule maavaldajale. Kui eramaa on tarastatud või liikumist keelava tähistusega, siis on vajalik selle läbimiseks omaniku luba. Ainult karjamaa tarastamiseks ehitatud lihtsat karjaaeda ja varisenud aeda piirdeks ei loeta.
annaabi.ee 
