Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Paul Kehtna Põhikool 2012 Mitteverbaalne Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris. Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu?
5. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika näoilmed Kineesika estid, poosid Prokseemika ruumikasutus 6. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) 7. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaanne kommunikatsioon toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine. See on bioloogilisel alusel toimiv signaalsüsteem, kasutatakse loomulikke zeste
6. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika näoilmed Kineesika estid, poosid Prokseemika ruumikasutus 7. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: · Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) · Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) 8. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaanne kommunikatsioon toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine
8. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika näoilmed Kineesika estid, poosid Prokseemika ruumikasutus 9. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) 10. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaanne kommunikatsioon toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine. See on bioloogilisel alusel toimiv signaalsüsteem, kasutatakse loomulikke zeste
Mitteverbaalsed (kehakeel) Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine Mitteverbaalsed (kehakeel): · Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon · Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo · Visuaalsed - silmside · Miimika näoilmed · Kineesika zestid käte ja käsivarte liikumine, poosid · Prokseemika ruumikasutus Mitteverbaalsel suhtlemisel edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata. Märgid on enamasti kultuurispetsiifilised. Mitteverbaalne kommunikatsioon on sageli (enamasti) mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid võivad siiski esineda paralleelselt: Spontaanne kommunikatsioon (mitteteadlik) Sümboolne kommunikatsioon (teadlik) Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaane kommunikatsioon: Toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine. See on bioloogilisel alusel toimiv signaalsüsteem, kasutatakse loomulikke zeste.
täpsemalt kaemusel, teaduslikul vaatlusel ja katsetel. Epikuurlus filosoofia suund, mis väidab, et elu eesmärgiks on naudingu saavutamine ning piina minimiseerimise, seda läbi enesekontrolli ning liialduste vältimise. (vrd: hedonism) Etikett/ ühiskondlik moraal viitab traditsioonidele või tavadele, mis kujundavad inimesevahelise sotsiaalse suhtlemise ja väärika käitumise vastuvõetavaid viise. Näit.: riietumismood; kombed; kultuurispetsiifilised tavad mingis ühiskonnas, sektis, klubis või grupis; kohtutoimingud; ärilised ja professionaalsed viisakused. Kõigil sotsiaalsetel gruppidel on sellised, kas siis üles kirjutatud või lihtsalt endastmõistetavaks peetud reeglid ning kaasaegsed professionaalsed rühmitused ja äriettevõtted ei ole selles suhtes erandid. (vrd: prantsusekeelne tiquette =pilet, ladinakeelne mores = kombed või mood). Eudaimonism (eudemonism)
sarnased. Mida tähendab „kultuur“ kultuure võrdlevas psühholoogias? • Etnopsühholoogia (indigenous psychology). • Kultuuripsühholoogia. Märksõnad ja teemad loengust Kultuuridimensioonid/-sündroomid Erinevused isik(s)u(se) mõistes: – “sõltumatu” ja “sõltuv” mina-kontseptsioon; – käitumise kirjeldamine ja põhjendamine – eneseanalüüs Kultuuriti võrdlev (etic) ja kultuurispetsiifiline (emic) lähenemine isiksuseomadustele: – Suure Viisiku universaalsus – kultuurispetsiifilised isiksuseomadused Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused Selfi/”mina” kaks aspekti: 14 – eneseteadvus – stabiilsed enesekohased representatsioonid, mina-kontseptsioon Eneseteadvus lastel ja teistel liikidel – lingvistilised markerid – kognitiiv-käitumuslikud markerid (Gallupi peeglitest) – emotsionaalsed markerid Eneseteadvuse adaptiivsed funktsioonid – eneseregulatsioon – infotöötlus – teiste mõistmine Privaatne ja avalik eneseteadvus
On ilmne, et häire ei ole kõige täpsem termin, kuid seda kasutatakse selleks, et viidata kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega enamasti kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone. Kõige olulisemaks erinevuseks kehaliste haiguste ja psüühilikahäirete diagnoosimisel on ajaline kriteerium: selleks, et kindlalt väita mingi häire olemasolu, peavad sümptomid olema kestnud teatud hulga aega (nt 2 nädalat). Samuti on psüühikahäired tihti kultuurispetsiifilised: kõrvalekalded käitumises või tundeelus peavad oluliselt erinema antud kultuuris normiks peetavast. Tuntumate häirete kirjeldused F1x.2 Sõltuvus Somaatiliste, käitumuslike ja kognitiivsete avalduste kompleks, mille korral aine või ainete tarvitamine saavutab patsiendi käitumises prioriteedi käitumisavalduste suhtes, mis on kunagi olnud suurema väärtusega. Sõltuvussündroomi olulisim iseloomujoon on tung (sageli tugev,
mõttes valima ja üldistama. Tekstid loovad uusi tegelikkuse versioone ning pakuvad inimestele toimimiseks uusi võimalusi. Samuti toetab tekst uute versioonide loomist tegelikkusest ja uusi sotsiaalseid praktikaid. Juba varakult sotsialiseeruvad lapsed meie kultuuris nn tekstipõhistesse tegelikkustesse ning need on varieeruvad ja inimtegevustes. Sotsiokultuurilisest perspektiivist on kommunikatsioon esmane ja kognitsioon on kultuurispetsiifilised keskkonda vahendavad mudelid. Inimene on nagu ligusid rääkiv olevus ja tekst, kui meedium annab talle võimaluse luua kogu aeg uusi lugusid, mis avavad olemisele uusi perspektiive ja vaatenurki. Tekst aitab meil narrativiseerida ümbritsevat maailma lugematusse hulka komplektssetesse mudelitesse, mis lõbustavad, hirmutavad, informeerivad jne. Narritiivid aitavad meil mõista spetsiifilisi kontekste ja neis toimida
• Heaolu aitavad hoida kõrgel tasemel eesmärgid elus ja sotsiaalsete rollide kontekstis. • Mida tõsisemalt võimusse suhtutakse ja mida produktiivsus o kogukonna/ühiskonna heaolu: - puhas keskkond- positiivne suhtumine. Meie arusaamad psühholoogilisest heaolust on vähem seda omatakse, seda suurem on stress diskrimineerimise puudumine - turvaline naabruskond - head koolid ja kultuurilise eelduste ja väärtuste kimp, st kultuurispetsiifilised ja mitte selle saavutamise, hoidmise ja kaotamisega seoses. tööhõive võimalused - eelkõige suhted seovad ja hoiavad alal inimeste heaolu universaalsed. • Ei saa eksportida oma arusaamu psühholoogilisest heaolust 27. Kehaline aktiivsus, tervis ja heaolu. kogukonna tasandil (nagu autonoomsus või õnnelikkus) teistesse kultuuridesse. Heaolu kogemus 28
Ühiskond on ühiste huvidega inimeste sotsiaalne süsteem, mis koosneb erinevatest positsioonidest staatustest. Sellele sobiliku käitumise eeskiri roll. Siirderiitused. Laps kasvades vahetab staatusi. Siidrumine ühest staatusest teise on ühiskonnas reguleeritud. Staatused: · Omandatud: saavutatakse isikliku tublidusega. · Päritud: ei saa muuta, on vanematelt kaasa saadud. · Universaalsed: kehtivad kõikjal(ametiga seotud, suulised nt). · Mitteuniversaalsed: kultuurispetsiifilised. 8 Ühiskonnatüübid: · L.H.Morgan, Fr.Engels: societas(in teavad, kuidas nad peavad käituma) ja civitas(suur ühiskond) · Ferd. Tönnies: Gesellschaft(ühiskond) ja Geminschaft(väiksem) · F. Boas: culture areas(kultuurielemendid on lähedalpaiknevatel sarnased) · Majandusviisid: kütid-korilased; põlluh-karjakasvatajad salk-hõim-pealikkond-riik Salk: põhineb üldjuhul sugulusel. Staatus baseerub kas isiku positsioonil sugulusvõrgustikus või
esindajate hulka. On mõjutatud Juri Lotmani semiootika-koolkonnast. Tema töödes otsitakse kinnitust põhimõttele, et psühholoogilises arengus omandatud mõtlemisvõime ja vilumused Eesti psühholooge 13 Lisa 1 Eesti psühholooge ning oskused on aegade jooksul inimkultuuris talletatud ja keeleprotsesside vahendatud teadmiste ja oskuste omandamise tulemus. Laps omandab kultuurispetsiifilised teadmised suheldes ja keele kaudu, kusjuures formaal-loogilise mõtlemise mallid jäävadki omandamata, kui laps ei läbi formaalset kooliharidust, mis vahendab sellist kultuurispetsiifilist teadmist. Traditsioonilistes kultuurides väljaspool euroopalikku haridussüsteemi üles kasvanud inimeste mõtlemine pole ei halvem ega parem, see on lihtsalt teistmoodi. Sotsiaal-kultuurilist paradigmat rakendab Tulviste ka ideoloogiliste ja poliitiliste nähtuste ning sündmuste
toimetulekut ja rahulolu tööga ja eluga üldisemalt. Psühholoogiline heaolu näitab: - kuivõrd ollakse efektiivsed oma probleemide lahendamisel, - kas ja kui palju omatakse lähedasi suhteid, - kas inimesel on mõtestatud elu eesmärk, - mil määral aktsepteeritakse iseenda omadusi ja - kuivõrd ollakse sõltumatud oma otsustes. J. C. Christopher: • Meie arusaamad psühholoogilisest heaolust on kultuurilise eelduste ja väärtuste kimp, st kultuurispetsiifilised ja mitte universaalsed. • Ei saa eksportida oma arusaamu psühholoogilisest heaolust (nagu autonoomsus või õnnelikkus) teistesse kultuuridesse. Subjektiivne heaolu on liialt kitsas andmaks hinnangut üldise heaolu kohta. • See on vaid üks võimalus paljudest, kuidas uurida ja edendada heaolu. • Enesehinnangu kasutamisel on oht ülehinnata subjektiivset heaolu ja alahinnata heaolu objektiivseid faktoreid. • Mõõtes vaid subjektiivset heaolu, jäävad kõrvale keskkonnamõjud.
Keel kujundab maailma. Maailma taasloomine toimub keele alusel. See, kuidas omavahelisi suhteid kirjeldame, mõjutab seda, kuidas selles suhtes elame ja vastupidi (kui mees nimetab naist litsiks ja naine meest seaks, siis nad elavadki nagu lits ja siga). Psühholoogi ülesanne on luua uus keel, mille alusel kirjeldada oma suhet teisiti, et suhted süsteemis muutuksid paremaks. Kirjeldused pole kunagi universaalsed, vaid kultuurispetsiifilised. Oma kirjeldusega luuakse olukord, kus teine süsteemi liige jätkab vastavat käitumist. Suhted, kommunikatsiooniteooriad Suhete väliseks väljenduseks on see, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. Kommunikatsioon on suhete ilming, ilma selleta suhet ei teki. See kommunikatsioon on väga mitmekülgne ja ei piirdu ainult rääkimisega (mitte ainult, kas räägitakse või mitte). Kommunikatsiooniteooriaid on mitmeid
Suuline kõne on segasem Mälule on suuremad nõudmised suulise teksti kuulamisel Suulise kõne korral palju mõistmist abistavaid märke Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet Lisaks oluline: Mitteverbaalne kommunikatsioon (Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata. Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris.) http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3800%20- %202.%20mitteverbaalne%20kommunikatsioon.pdf Mis on mõtlemine? Oden (1987)- Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest. Tavatähendus Teaduslik psühholoogia Sümbolilised protsessid Varjatus Elementidega manipuleerimine Mõtlemist iseloomustab
sisekõne- broca piirkonna aktivatsioon eneseteadvuse/refl ülesannete puhul. Selle abil reg enda käitumist ISIKSUS-2 Vaadet: indiviidile omased harjumused, käitumismustrid, sügavam olemus Kultuuridimensioonid/-sündroomid Erinevused isik(s)u(se) mõistes: "sõltumatu" ja "sõltuv" mina-kontseptsioon; käitumise kirjeldamine ja põhjendamine eneseanalüüs Kultuuriti võrdlev (etic) ja kultuurispetsiifiline (emic) lähenemine isiksuseomadustele: Suure Viisiku universaalsus kultuurispetsiifilised isiksuseomadused Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused Selfi/"mina" kaks aspekti: eneseteadvus stabiilsed enesekohased representatsioonid, mina-kontseptsioon Eneseteadvus lastel ja teistel liikidel lingvistilised markerid kognitiiv-käitumuslikud markerid (Gallupi peeglitest) emotsionaalsed markerid Eneseteadvuse adaptiivsed funktsioonid eneseregulatsioon infotöötlus teiste mõistmine Privaatne ja avalik eneseteadvus
· Kui kurjategijad on ümbruses juba väga palju, siis pole kuritegevus enam kasulik · Tasakaaluolukord enamik inimesi on ausad, vähemus teeb kurja Tervis ja sotsiaalne keskkond üks deviaalsuse vorme Tervise sotsioloogiline uurimine · Uus valdkond - Meditsiin Lähenemine tervisele ja haigusele · Meditsiiniline mudel tervis ja haigus on füsioloogilised nähtused, kogu inimkonna jaoks samad · Sotsioloogiline mudel tervis ja haigus on kultuurispetsiifilised nähtused, erinevates kultuurides erinevad Haigused · Nakkushaigused nakkavad (gripp, katk, AIDS, jt) · Kroonilised haigused peamiselt elustiilist ja geneetilisest eelsoodusmusest tulenevad (südame veresoonkonna haigused, vähk, jt) Nakkuse leviku kiirused Kui palju uusi inimesi üks haige nakatab? · Nakkusele vastuvõtlike indiviidide arv (rahvastikutihedus, ringiliikumine) · Kui kaua nakatunud indiviid või teisi nakatada (st
Mitteverbaalse suhtlemise kanalid Pilk tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk suhete indikaator, kõnekorra edasiandja Miimika universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) Pantomiimika poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana Mitteverbaalne suhtlemine Distants/orientatsioon. Kaugus ja asend kui indikaator suhetest Puudutused kultuurispetsiifilised sõnumikandjad. Exp puudutus = mulje aususest ja siirusest Lõhn loomariigis keskne kanal. Miks inimesed ennast lõhnastavad? Riietus. Atribuutika. Tätoveeringud. Oluline: mitteverbaalsed kanalid vähem kontrollitud kui verbaalsed. Mis juhtub, kui verbaalne ja mitteverbaalne edastavad vastuolulisi sõnumeid? Unistus luua mitteverbaalse suhtlemise sõnastik! Chirologia kätekõne 1644a Näoväljendused 1899a
Tervis ja sotsiaalne keskkond Haigus Tervise sotsioloogiline uurimine. Suhteliselt uus uurimisvaldkond, nim meditsiinisotsioloogiaks, epidemioloogiaks, tervisepsühholoogiaks. Lähenemine tervisele ja haigusele: o Meditsiiniline mudel tervis ja haigus on füsioloogilised nähtused, kogu inimkonna jaoks samad. o Sotsioloogiline mudel tervis ja haigus on kultuurispetsiifilised nähtused, erinevates kultuurides erinevad. Sotsioloogilises mõttes võib jagada haigused kahte gruppi: o Nakkushaigused nakkavad mingisuguse haigustekitaja kaudu (gripp, katk, AIDS jt). o Kroonilised haigused tulenevad peamiselt elustiilist ja geneetilisest eelsoodumusest (südame veresoonkonna haigused, vähk jt) Nakkuse leviku kiirus: kui palju uusi inimesi üks haige nakatab? Nakkusele vastuvõtlike
”; „Kas ja kuivõrd on emotsioonide väljendumine tahteliselt kontrollitav?” ning „Millised on emotsiooni väljendumise mehhanismid?”. Paljud emotsioonid omandatakse jäljendamise teel, ent samas on osa emotsioone (nt ehmatus) juba kaasasündinud, sest ka pimedad on suutelised ehmatama, ehkki nad ei ole näinud seda, et jäljendada. Kestvamate ja keerukamate reaktsioonide puhul asetub kaasasündinud reaktsioonimallile õpitud reaktsioonimall ning niiviisi omandatakse kultuurispetsiifilised reaktsioonid. Et teha kindlaks inimese seisnd ei piisa aga ainult ühest tunnusest eraldi (nt inimese välimus ja olek), vaid arvesse tuleb võtta: - sõnalist komponenti - miimilist komponenti - motiive ja eesmärke - konteksti Peamiselt sõltub emotsioonide väljendamine autonoomse närvisüsteemi osast – sümpaatilisest närvisüsteemist. Pupilli laienemine on inimese tahtele raskestialluv reaktsioon, mis viitab erutusele
Mitteverbaalse suhtlemise kanalid Pilk tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk suhete indikaator, kõnekorra edasiandja Miimika universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) Miimika ehk näoväljendused Pantomiimika poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana Pantomiimika ehk kehaväljendused Distants/orientatsioon. Kaugus ja asend kui indikaator suhetest Puudutused kultuurispetsiifilised sõnumikandjad. Exp puudutus = mulje aususest ja siirusest Lõhn loomariigis keskne kanal. Miks inimesed ennast lõhnastavad? Riietus. Atribuutika. Tätoveeringud. Riietus, atribuutika, tätoveeringud jne räägivad inimesest Oluline: mitteverbaalsed kanalid vähem kontrollitud kui verbaalsed. Mis juhtub, kui verbaalne ja mitteverbaalne edastavad vastuolulisi sõnumeid? Unistus luua mitteverbaalse suhtlemise sõnastik! Mitteverbaalne suhtlemine on laiem ja avaram
• Pilk – tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk – suhete indikaator, kõnekorra edasiandja • Miimika – universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) • Pantomiimika – poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana Mitteverbaalne suhtlemine • Distants/orientatsioon. Kaugus ja asend kui indikaator suhetest • Puudutused – kultuurispetsiifilised sõnumikandjad. Exp – puudutus = mulje aususest ja siirusest • Lõhn – loomariigis keskne kanal. Miks inimesed ennast lõhnastavad? • Riietus. Atribuutika. Tätoveeringud. • Oluline: mitteverbaalsed kanalid vähem kontrollitud kui verbaalsed. Mis juhtub, kui verbaalne ja mitteverbaalne edastavad vastuolulisi sõnumeid? • Unistus – luua mitteverbaalse suhtlemise sõnastik! Chirologia – kätekõne 1644 Näoväljendused 1899
annaabi.ee 
