b) looduskeskkond – Teose alguses on pikalt kirjeldatud loodust. Enne Nõukogude Liidu okupatsiooni oli loodus ilus ning kaunis, loomad rääkisid ning päika naeratas. Peale seda oli kõik tume, sombune ning nukker. c) inimsuhted – Raamatus esitletud aega iseloomustasid väga keerulised üksteisevahelised suhted. Ühelt poolt olid kõik kõigi sõbrad, kuid keegi ei teadnud kunagi millal nende sõber neile selja võib pöörata. e) kultuurikontekst – Teoses ei ole kultuuri eriti kirjeldatud, on vaid mainitud, et Nõukogude võim kontrollis seda kõike. 7. Sinu lugemiselamuse kirjeldus. (50–100 sõna) See raamat meeldis mulle väga. Ma olen seda lugenud korduvalt ning siiani on see mu üks lemmikutest Eesti autorite raamatutest. Raamat oli väga kaasahaaraav ning seda oli raske käest panna. Raamatus käsitletud teemad olid mulle selgesti mõisteteavad, mis aitas suuresti kaasa raamatu nautimisele. Soovitaksin seda raamatut kõigile
(maine). Religioon Õige & väär (patt), usulise Igavene tasu või karistus autoriteedi järgi. Seadus Seaduslik või ebaseaduslik. Seaduste kogu poolt määratud karistused. Etikett Sobiv & ebasobiv Ühiskondlik kiitus või (kultuurikontekst). halvakspanu. * Moraaliprintsitiip moraalipõhimõte (armastus, ausus). 1. Preskriptiivsus näitab praktilist iseloomu, käskudena. Ära tapa! Ettekirjutus. * Tänapäeva maailmas 2miljonit käsku & keeldu. 2. Universaliseeritavus üldistavus. Konkreetses olukorras kõikidele inimestele sama. 3. Üleskaaluvus eetika reeglid on ülimuslikud. (Õunapuu lugu). Erandlik nähtus religioon. 4. Avalikkus peab olema teada. 5
Brownlee, 1987) Enesemonitooring · Eneseesituse vahendite jälgimine ja käitumise regulatsioon eesmärgiga jätta soovitud mulje ("ma püüan olla niisugune, nagu teised soovivad mind näha"). · Kõrge enesemonitooringu tasemega inimeste sotsiaalsed hoiakud on vahend kohandumiseks (Snyder & DeBono, 1989) · Kultuurilised mõjud tagasihoidlikkus ja piiratud optimism Hiinas ja Jaapanis (Lee & Seligman, 1997, Zimbardo, 1993) Kultuurikontekst Suur osa uuringuid angloameerika keskklassile suunatud. Aafrika filosoofiline traditsioon individuaalne "mina" on paigutatud hõimu või rahva kollektiivse "mina" sisse. Euroopalik ellujäämine kõige kohanenumatele, kontroll looduse üle Aafrika hõimu ellujäämine, ühtsus loodusega Kultuurikontekst Sõltumatu Vastastikku sõltuv Minakäsitlus on midagi isiklikku, mis s õltub indiviidi
Underwood : 23) 14 KASUTATUD ALLIKAD 1. Altrov, Rene.- Ruum ja kommunikatsioon. Ruumikasutus eestlaste suhtluses : Diplomitöö, 1998 2. Egiptus, [Tallinn] : Sinisukk, 2008 3. Egiptus [1001 fotot], Tallinn : Sinisukk, 2008 4. Gabriel, Theodor, Geaves, Ronald. ...ismid : mõistmaks usundeid, [Tallinn] : Sinisukk, 2008 5. Pajupuu, Hille. Kultuurikontekst, dialoog, aeg : Eesti TA Eesti Keele Instituut, 1995 6. Self, David. Suurusundid, Tallinn : Koolibri, 1998 7. Underwood, Linn. Maailma usundid, Tallinn : Koolibri, 1999 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Egiptus 9. http://www.scandinaviantours.ee/?lang=est&m1=9&m2=271&m3=272 10. Oma reisikogemus 15
huvitav ja soovitakse edasi suhelda aga neutraalse ja vihasema näoilmega saab teine osapool aru ,et ei soovita suhelda. (E-õpe 2014) Distantsioon ehk ruumisuhe näitab teisele inimesele peamiselt seda ära kui mugavalt teie ennast tunnete nende lähedal. Lähedaste inimestega keda teate juba kauem on see vahemaa väiksem aga äri kontekstis ja ametlikul suhtlemiselt peab vahemaa suurem olema ,et mõlemad osapooled tunneksid ennast mugavalt.Samuti tuleb seal välja kultuurikontekst põhjamaine inimene vajab rohkem ruumi aga lõunamaalasel on distant millega ta ennast mugavalt tunneb väiksem. (Saareväli 2012) Kõik need erinevad punktid teevad kokku kehakeele ja selle kuidas me ennast väljendame mitte verbaalselt teisele osapoolele temaga suheldes.Ei ole olemas ühtset käitumiste ja nõuete eeskirja kuna iga situatsioon on erinev ja iga inimene kellega suheldakse on erinev.Selle pärast on olemas lihtsad ettepanekud kuidas näha välja nii ,et
Millised on teksti elemendid, ent ka selle struktuuritervik, kas tervik on suurem kui üksikosade summa? Kuidas on ühendatud sisu ja väljenduse plaan, kuidas kirjandusteose eri tasandite elemendid osalevad terviktähenduse tekkimises? Kuidas on tekstiline kõiksugu liigendatud, millised on selle üldised seaduspärasused? Milliseid binaarseid opositsioone tekst sisaldab? Kuidas on test tähendusi kujundanud ajastu- ja kultuurikontekst, kommunikatsiooniprotsess? 6. Uuskriitiline meetod (new criticism) Milline on sõnakunstiteose ehitus? Kas teos on terviklik sõnakunstiteos? Kas selles teoses on nii teose erinevate tasandite vaheline ühtsus kui ka universaalse tähendusega teema? Põhimõte, et tähendus tuleneb tekstist enesest ja selle osadest ning mitte välistest teguritest, ühendab uuskriitika strukutralismiga. 7
mõte kõigepealt kriitiku rollile ja kriitika võimalustele üldse. Alati tahaks esimese hooga endale tuhka pähe raputada ja asjast hoopis kõrvale hiilida. Mis erilisi võimalusi siis kriitikul ikka on? Ainult öelda oma sõnadega ümber seda, mida keegi teine juba enne sind ära on öelnud, järeldada midagi, osutada millelegi, asetada kellegi loomingut püüdlikult kuhugi, mis objektiivselt võttes peaks olema kultuurikontekst, koht laiemal kirjandusmaastikul vms, tegelikult pole aga muud kui kriitiku enda ainuomane ja väga isiklik maailmapilt. Oma vanade arvustuste mustandeid vaadates - mõned neist on siiani alles - olen hämmeldusega märganud, et need on sageli lõpptulemusest elavamad ja huvitavamad. Võimalik, et kehtib paradoks: mida zhanripuhtam on kriitika, seda igavam ta lõppkokkuvõttes on. Kriitika paradigmas on kõik nii neetult etteaimatav, talitsetud ja mõistlik
Esimeses karskusseltsi ja eugeenika seltsi ühisajakirjas ,,Tulev Eesti" trükiti ära eugeenilise sihiga 43 juhtlauset, mis põhinesid Kallingu sõnul mõningate erinevustega saksa eeskujule (Deutsche Gesellschaft fur Rassen-Hygienie). Erinevused puudutasid näiteks segaabielusid. Sarnastest seisukohtadest lähtus ka ,,Tõutervise" töökava. Eugeenikud soovitasid eestlastel vältida abielu ,,sakslaste ja venelastega, kuna nonde tugev kultuurikontekst pidada eesti oma alla suruma". Samas soovitati ,,vere parandamiseks" segaabielusid teiste soome-ugri rahvastega. Kalling kirjutab: ,,Juhtlausete peamine sõnum oli jätk ennesõjaaegsele retoorikale rahvas võib kiduda, s.t head ja väärtuslikud rahvaosad võivad arvulisse vähemusse jääda. Üldistatakse, et praegusel ajal on kultuurrahvaste juures ebasoodne valik harilik nähtus - alamaist kihtidest kõrgemale tõus toob endaga paraku kaasa perekonna
Protsessipõhine juhtimine on eelkõige mõtteviis, mis tähendab püüet aru paigutamine (eraldamine), mida ei pruugi olla. saada, mis organisatsioonis tervikuna toimub ning kasutada seda teadmist Horisontaalse ja vertikaalse mõõtme alusel eristuvad kitsad (kõrged) ning niisuguste otsuste vastuvõtmisel, mis aitavad toimimist parandada. madalad (laiad) organisatsioonid. Valikuid mõjutab kultuurikontekst. Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 27 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 28 Kompetents (siin) on täpselt määratletud õigused kooskõlas kohustustega. Struktuuri kujundamise etapid on:
Valsiner, 1991:315317). Võgotski eristatab iga lapse arengus nii lapse loomulikku arengut (kasvamine ja küpsemine) kui kultuurilist arengut (erinevate kultuuriliste tähenduste ja instrumentide omandamine). Kultuur on Võgotski arvates füüsiline raamistik (näiteks mänguasjad), hoiakud ning väärtushinnangud (televiisor, raamatud ning tänapäeval kindlasti ka Internet). Nii mõjutab kultuurikontekst mõtlemist ning erinevate oskuste omandamist; millal ning mida laps hakkab omandama. Teooria keskseks ideeks on lähima arengu tsooni mõiste. Tsoon moodustub aktuaalse arengu ja potentsiaalse arengu tasemete vahel. Siinjuures on tegemist kahe tasemega: 1) mida laps on võimeline ülesande lahendamisel tegema iseseisvalt; 2) mida laps sooritab täiskasvanu abiga.
teda kinni panema. Lõputus kontekstis võib lausele anda ka täiesti metafoorseid tähendusi. Aken võib olla ka ,,aken euroopasse". Kooperatsiooni põhimõte harilikult suhtlussituatsioonis teevad inimesed omavahel koostööd, vastavalt stsenaariumile valitakse kõige sobivam tegevus võidakse küll üle küsida, kuid kui keegi ei taha meelega jonnakas olla, siis püütakse aru saada mida teine inimene tegelikult tahtis öelda. Kõik see on palju lihtsam on kui on ühtlane kultuurikontekst, sellele tuleb tähelepanu pöörata, mida pragmaatikud väga ei tee. Kirjandusteadus Kirjandus teooria Kirjandus kriitika Kirjanduse ajalugu Viimasel ajal on kirjandusajaloo küsimus (taaskord) aktuaalseks muutunud. Ajaloo uurimine ise muutus aktuaalsemaks, vaadates mida kirjanduse ajalugu on kirjatunud. Vaadati ajalugu ka ,,loona", mis toetub mingitele retoorilistele raamidele. Kirjandusajalugu peab tegelema
ensese genereerib selle kaudse tähenduse. Sageli kaudne tähendus ka kontekstuaalne täh e mingi tähendus, mis tekib mingis kontekstis kasutamise kaudu. Mõjurid 1) teksti tasandil: denotatsioon konnotatsioon koodid ja konventsioonid praktika omand ja konstroll zanr narratiiv tehnoloogia meedium intertekstuaalsus 2) kultuuri tasandil (puudutab kultuurikonteksti) kultuurikontekst ideoloogia ja väärtused meediakeskkond avalik meelsus rahastamine majandus distributsioon traditsioon ja ajalugu 3) vastuvõtja tasandil kultuur, päritolu sugu kultuuripagas Tähendusloome · tähendusloome kui kodeerimine (selektsioon ja kombinatsioon, teatud pädevused ja eesmärgid) · tähendusloome kui dekodeerimine (selektsioon, teatud pädevus ja taust)
Ühed on intelligentsemad kui teised, ühed on agressivsemad kui teised) , kuid sealjuures on vaadeldav pidev üleminekute jada mingite minimaalsete ja maksimaalsete seisundite vahel. Seda nimetakse normaalseks muutlikuseks. II EKSOGEENSED- VÄLISTEGURID 1. Miljoo-stihilised mõjutused 2. Kasvatus-sihipärane mõjutamine III INIMESE ENESEKASVATUS E. SISEMINE AKTIIVSUS Mõjuteguriteks on: a. ajastu, ühiskondlikud normid b. kultuurikontekst c. tehnika areng d. tervis IGA INIMESE ELUKAAR ON AINULAADNE, INDIVIDUAALNE! Iga elukaare juurde võivad kuuluda kriisid. KRIIS on arengus esinev loomulik tugev tundlikkusperiood, mille läbimine loob võimaluse uue sünniks. Kriis ei pea alati kaasa tooma elutraagikat. Samas läbi valu me küpseme. Iga inimene kogeb kriisi, kui satub endale tähtsasse olukorda ja tal pole valmis tegevusmudeleid. Osa kriisidest käib elu normaalse kulgemise juurde. Sellised on ka
relative to, i.e., dependent on, other elements or aspects. – 20 sajandi II pool: nihe relativismi suunas – Pöörded sotsiaalias ja humanitaarias – vt KK 8-9, 2008 – Keeleline pööre: keel pole vaid meedium, keel loob tegelikkust – Kognitiivne pööre: maailmapildi konstrueerimine – Kultuuriline pööre: kultuurikontekst, erinevad tähenduste maailmad, jagatud uskumused, representatsioonid – Kvalitatiivne lähenemine: mis on mõõdetav? – Positivistlik, tõde ja püsivust otsiv teadus tunneb “pöörete ajastul” ebamugavust. Teadmine on liiga paljudest asjadest sõltuv! • Sisemine ja väline vaatepunkt – Emic-etic vaatepunkt, seesolija ja välisvaatleja pilk! IMF soovitused Ukrainale,
noh jts) uurimine Lingvistiline diskursusanalüüs Lähtekohad: keel on reaalsuse kujundaja, sotsiaalne toiming ning ühiskondlike ja kultuuriliste protsesside osa Keelekasutus kui sotsiaalse tegelikkuse peegeldaja. Sotsiaalsus keel ei kujune sellepärast selliseks nagu ta on, sest inimene on selline nagu ta on vaid keel tekib sotsiaalses suhtluses, kellelegi, millegi eesmärgil Kontekstisiduses: teksti kontekst (situatsiooni kontekst) ja kultuurikontekst Diskursus Igasugune suuline ja kirjalik keelekasutus (Fairclough) Tähenduste võrgustik, mis loob asjast, sündmusest, tegevusest, isikust jms mingi kirjelduse. Kommunikatiivne sündmus Diskursus on teadmine mingi reaalse maailma seiga kohta ja see teadmine avaldub, kui seda esitatakse (KEELES!) Kriitiline diskursusanalüüs Teksti ja konteksti seosed Keeleline vorm peab meile neid seoseid näitama. Üks vahend on deiksis (tegelikkusele viitavad asesõnad ja pronoomenid)
võib tajuda ja hinnata väga erinevalt pronksmees, Maire Aunaste, homoaktivist. Miks? Palju filtreid. Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine - Isikutaju: pilt teisest inimesest, inimeste kategoriseerimine, seda mõjutavad faktorid - Grupitaju: pilt eri rühmadest - Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus! Meie - sotsiaalse taju filtrid Keel ja kultuurikontekst kui taju vahendajad Milliste sõnadega kirjeldame inimest, rühmi - sõna paneb märkama ja kujundab suhtumist. Marginaal, afroameeriklane, erivajadustega inimene ... Uurimused: lääne kultuuriruumis inimese kirjeldamine tema individuaalsete omaduste järgi (sõbralik, kaval, ahne), mujal rõhk rohkem positsioonil ja kontekstil. Hindu ei ütle "ilus tüdruk", vaid küsib "kelle tütar"? USA-s suureneb koos vanusega individuaalsete omaduste
müüdil on kaks rolli : müüt toob midagi ilmsiks, aitab millestki aru saada. ja teiseks, müüt surub midagi maha. müüt pannakse kokku juba omaks võetud kultuurilistest koodidest, kultuurilisest toormaterjalist. kui me seda koodi ei tunne, siis me metakeelt ei mõista. näiteks. roosid on lihtsalt lilled. kui mees kingib naisere roose, siis see on tundeavaldust. kui naine sellest koodist aru ei saa, siis läheb tundeavaldust tühja. kultuurikontekst, milles toimub suhe. igale müüdile leidub ka vastumüüt. sama situatsiooni saab interpreteerida ka vastupidi. kujutame ette sama prantsuse imperialismi promofotot, kus mustanahaline sõdur annab au. kui see ilmuks vasakpoolses väljaandes, oleks see irooniline. barthes'i müüditõlgenduse tasandid sümboli tasand : mustanahalise sõduri pilt on kui näide prantsuse imperialismist : on valitud mingi ideed illustreeriv sümbol : müüd konstrueerimise tasand
erinevalt – pronksmees, Maire Aunaste, homoaktivist. Miks? • Palju filtreid. Tulemus: kategoriseerimine - sotsiaalse ümbruse jaotus/liigitamine – Isikutaju: pilt teisest inimesest, inimeste kategoriseerimine, seda mõjutavad faktorid – Grupitaju: pilt eri rühmadest – Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus! • Meie - sotsiaalse taju filtrid Keel ja kultuurikontekst kui taju vahendajad • Milliste sõnadega kirjeldame inimest, rühmi - sõna paneb märkama ja kujundab suhtumist. Marginaal, afroameeriklane, erivajadustega inimene ... • Uurimused: lääne kultuuriruumis inimese kirjeldamine tema individuaalsete omaduste järgi (sõbralik, kaval, ahne), mujal rõhk rohkem positsioonil ja kontekstil. Hindu ei ütle “ilus tüdruk”, vaid küsib “kelle tütar”? USA-s suureneb koos
Teadmised maailmast sh suhtlemise strateegiatest. Toetutakse prognoosile. Ka kõnelev inimene on maailma osa temast saab rääkida. SUHTLUSKONTEKST Mis laadi kontekstitüüpidega suheldes kokku puutumine: a) lingvistiline: sidusus, suhtlussõnavara, situatsioonikirjeldused, (TEEMA) b) paralingvistiline "kehakeel", pil, asend, intinatsioon, miimika, zestid) c) situatiivne: käitumine tüüpilises situs (rollis, staatuses) d) kultuurikontekst: kultuurilised protseduurid, etikett, teadmised. Dialoogidel on funktsionaal-strukturaalne liigitus; repliikide sotsiaal funktsionaalne liigitus ja repliikide suhtlemisstrateegiline liigitus. SUHTLUSSÕNAVARA: Lülitumine (alustama, kordama, lõpetama) Soorituse tajumine (sosistama, karjuam) Kaasnevus (noogutama, käega lööma) Emotsionaalsus (muigama, vihastama) Teabetaotlus (küsima, uurima, pinnima) Teabe esitamine (selgitama, luiskama) Partenri mõjutamine (käskima ähvardma)
Areng hõlmab lisaks majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; demograafiline areng jne. Arengustrateegia valik sõltub paljudest teguritest: riigi (rahva) ajalooline arengukogemus; kultuurikontekst; psühholoogiline kliima; ühiskondlik-poliitiliste grupeeringute jõuvahekord; välismaalt pärinevad mõjud jne. Riigi konkurentsivõime põhimõistete osas on olukord siiani üsna segane. Enamasti lähtutakse siiski järgmistest määratlustest. Konkurents on ühe või mitme tegevusala esindajate huvide kokkujooksu ja vastandumise protsess.
annaabi.ee 
