aastal lõhestasid senise tervikliku eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuurieluks. Paguluses oli suurem loomevabadus, kuid vähem eestikeelse kultuuri tarbijaid ning tõenäosus kultuuriliselt asukohamaaga assimileeruda oli suur. Eesti kultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ning tagas eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude režiim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti vahel, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli „sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku” kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt parasjagu valitsevatest
KULTUURIELU PÕHIJOONED Sissejuhatus Eestikultuurielu peale II Maailmasõda jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks Eestikultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele Nõukogude reziim lubas mõningaid kultuurikontakte ja kodueesti ja väliseesti vahel Nõukogude kultuuripoliitika olemus Kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Propaganda Haritlaskonna uus põlvkond Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond
poliitikas ja lõpetades iseendaga. Tähtis on jõuda kompromissile isegi perekonnaelus. Kokkuleppega võib saavutada mitmeid asju. On vaja leida kompromiss erinevate printsiipide vahel, et saaks elada teineteist segamata. Kas käibetõde ,,ela ise ja lase teistel ka elada" ei võiks olla võti õnnelikumasse, inimkonna helgemasse tulevikku? Suurriikide võimuiha võiks muutuda väiksemaks. Peaks hoopiski arendama kultuurikontakte teineteisemõistmise suurendamiseks. Saab ju globaliseerunud maailmas ringi reisida, õppida teisi kultuure tundma, nendega solidaarne olema, mitte peale suruda oma maailmapilti. Sõdade ja maailmakonfliktide alguseks on tihtipeale olnud usk, religioon. Aktsepteerimatus kellegi tõekspidamiste vastu on viinud veriste lahinguteni (nt ristisõjad). Kui leida mingites olukordades kompromissi, siis võidaks ära hoida mitmeid sõdu ja probleeme riikide vahel
aastal lõhestasid senise tervikliku eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuurieluks. Paguluses oli suurem loomevabadus, kuid vähem eestikeelse kultuuri tarbijaid ning tõenäosus kultuuriliselt assimileeruda asukohamaaga oli suur. Eesti kultuuril Eesti NSVs tuli vastu seista venestamisesurvele ja loomevabaduse piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ja tagas eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude reziim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli "sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest
asub Lagoses. Kord aastas koguneb Ühenduse kõrgeim organ, riigi- ja valitsusjuhtide konverents. Täitevorgan on liikmesriikide majandusministritest koosnev Ministrite Nõukogu. Ühendusel on kolm ametlikku keelt inglise, prantsuse ja portugali. Ühendus edendab liikmesriikide majanduslikku koostööd, arendab ühisprojekte, otsib investoreid, ärgitab loodusvarasid ratsionaalsemalt kasutama, aitab liikmesriike majanduslikult, korraldab poliitilist ja kaitsekoostööd ning kultuurikontakte; esindab liikmeid rahvusvahelistes organisatsioonides. Ühendus on osalenud ka rahuvalveoperatsioonides.Viis liikmesriiki: Gambia, Ghana, Guinea, Nigeeria ja Sierra Leone, plaanivad 1. detsembrist 2009 moodustada rahaliidu, võttes kasutusele ühise valuuta eco. Seitsmes liikmesriigis on kasutusel Kesk- Aafrika frank (XOF). Ühine vaaluta aitab kindlasti ühtlustada ja suurendada turgu. Tänu erinevatele maailma majandusorganisatsioonidele on riikidel võimalik
Põhjenda, et väide on õige. lk 90-92 1. Kreeta tsivilisatsioon tekkis hiljem, kui Egiptuses. Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr. Arheoloogilise põhijaotuse järgi jääb Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon pronksiaega. 2. Muistsetel kreeklasetel olid sidemed naabermaadega. Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Saare asend soodustas Eugese mere piirkonna ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel kultuurikontakte muu maailmaga. Sidemed Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega. 3. Tähtsamad ehitused olid lossid. Sest lossid ja linnad olid tihedalt kokku kasvanud, nad moodustasid lahutamatu terviku. Tuntuim Knossose loss. Lossid olid usu, majanduse keskused. 4. Kreetal puudus sõjategevus. Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis sõjategevus ei mänginud suurt rolli. 5. Naist peeti tähtsamaks kui meest.
aastal lõhestasid senise tervikliku eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuurieluks. Paguluses oli suurem loomevabadus, kuid vähem eestikeelse kultuuri tarbijaid ning tõenäosus kultuuriliselt asukohamaaga assimileeruda oli suur. Eesti kultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ning tagas eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude reziim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti vahel, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt
aastal lõhestasid senise tervikliku eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuurieluks. Kuid hoolimata tõsiasjast, et pagulusse siirdus arvukalt loovinimesi, otsustati eesti kultuuri püsimajäämine siiski kodumaal, kuhu jäi eestlaste enamik. Tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ning tagas eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude reziim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti vahel, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine ning sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Seetõttu on ka kogu vaimuelu sfäär olnud nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all
b) ,,Odüsseia" Homerose ajajärk 2) Tsivilisatsiooni allakäik ja kirja unustamine uurimiseks allikad Tume ajajärk Elanike tegevusalad: Põlluharimine ja karjakasvatus. Suhtlus teiste piirkondadega peaaegu puudus. Elati naturaalmajanduslike kogukondadena. Positiivsed muutused: Raua kasutuselevõtmine lõi eeldused majanduslikuks arenguks. Kreeklased asusid elama Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia läänerannikule soodustas kaubandus- ja kultuurikontakte. POLISTE RIIKLIK KORRALDUS Poliste elanikkond jagunes: 1) kodanikud · aristrokraadid ( ülikutest suurmaaomanikud ) 2) mittekodanikud · naised · alaealised · võõramaalased · orjad Kodansus oli : vabadel täisealistel ( 30 ) meestel Kodanike õigused : osaleda rahvakoosolekul olla valitud riigiametisse Kodanike kohustused: sõjaväeteenistus ( relvastus tuli ise hankida )
Vana-Kreeka 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 eKr a. Minoiline tsivilisatsioon b. Mükeene tsivilisatsioon 2. Tume ajajärk u 1100-800 eKr 3. Arhailine periood u 800-500 eKr 4. Klassikaline periood u 500-338 eKr 5. Hellenismiperiood u 338-30 eKr ● Saare asend Egeuse mere ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel soodustas kultuurikontakte ja võõrmõjude ühendamist ühtseks kultuuriks ● Kuningas Minos ● Lineaarkiri A (tänapäeval arusaamatu) ja lineaarkiri B ● 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta ● Loss = suur majapidamiskeskus ● Vulkaanipurse u 1600 eKr hävitas Kreeta saare ● Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega (viinamarjad, oliivid) ● Vaeste põllumeeste ja karjuste võla tagatiseks maatükk ○ Muutusid rentnikeks
· Võtsid kasutsele hobusekaarikud · Mägine, kuid viljakas · Avastasid raua ja hakkasid seda töötlema · Vihma sadas piisavalt · Mugavndasid kiilkirja oma keelele · Seedrimetsad olid ehituspuidu allikaks · Kujunes ulatuslik kirjavara (Hattusa arhiivraamatukogu) · Palju kaubandus- ja kultuurikontakte · Sulam Ees-Aasia kultuuridest, domineeris Mesopotaamia mõju Kronoloogiline ülevaade Pärslaste kronoloogiline ülevaade · 3. aastatuhandel eKr tekkis Byblos. · Elasid Pärsia lahe rannikul · 2000 a eKr kujunes 22 märgist koosnev foiniikia tähestik. · Suurriigi rajas Kyros II · 2
hindud või araablaseda asetavad ennast maailma keskpunkti, ei suudagi ta maailmas rahu rajada. Meie joonistame ikkagi kõigi atlaste keskmesse Euroopa. Kuid maakera on ümmargune." (Heiki Suurkask, Eesti Päevaleht, 9. november 2007) Tulevikus ei tohiks olla enam niisugust vihkamist ei riikide ega inimeste vahel. Sõda võiks juba ometi kord lõppeda. Suurriikide võimuiha võiks muutuda väiksemaks. Peaks hoopiski arendama kultuurikontakte teineteisemõistmise suurendamiseks. Saab ju globaliseerunud maailmas ringi reisida, õppida teisi kultuure tundma, nendega solidaarne olema, mitte peale suruda oma maailmapilti. Sõdade ja maailmakonfliktide alguseks on tihtipeale olnud usk, religioon. Aktsepteerimatus kellegi tõekspidamiste vastu on viinud veriste lahinguteni (nt ristisõjad). Et sõja olemust mõista, ei pea tingimata teadlane olema. Lihtne talupojamõistus ütleb, et ju keegi tahab teisest üle olla
Moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Järsult suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv. Loodi elukutselisi teatreid, koore ja orkestreid. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine, laiem kasutamine. Võimalikuks sai emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit jne. Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid. Tegutsesid mitmed kultuurikontakte edendavad ja vahendavad organisatsioonid. Prantsuse Instituut, Eesti-Rootsi Ühing, Eesti-Ungari Selts. Paljudes Euroopa linnades toimusid eesti kunstinäitused, külalisesinemised. 1920. aastail iseloomustas Eesti kultuurielu suundade paljusus, julge eksperimenteerimine. 1930. aastate teisele poolele sai iseloomulikuks elujaatava hoiaku propageerimine. Kirjanduselus valitses 1920. aastate algul luule, mida mõjutas enim Siuru rühm.
Foiniikia ja Iisrael *Vahemere idaranniku maad Kaanimaa e Purpurimaa. Tänapäeva Liibanon. Foiniikia linnriigid: · Ühtset riiki ei teki. · Paremad linnriigid olid Byblos, Siidon ja Tüüros. · Puudus ühtne kuningavõim, linnade vahel olid pidevalt sõjad. · Loodus oli põlluharimiseks väga hea, vihma sadas piisavalt. Tegeleti ka karjakasvatusega. · Asusid kahe vanime tsivilisatsiooni Egiptuse ja Mesopotaamia vahel, mis võimaldas luua laialdasi kaubandus- ja kultuurikontakte. Kaananist kujunes nende kahe põhiline kokkupuuteala. · Samuti asus kaanan mereteede ristumiskohas. Nad ongi tuntud kui osavad meresõitjad. Merel kaubeldi mitmete kaupadega. · Kolooniad. Neist tugevaim oli Kartaago. · Foiniikia tähestik. Loodi, et märkida üles kaupu jm vajalikku. Koosnes 22 häälikust. Paljude teiste tähestike alus. · Langevad 8. saj Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia ja 6. saj eKr Pärsia võimu alla. Heebrealased e iisraellased:
aastal lõhestasid senise tervikliku eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuurieluks. Paguluses oli suurem loomevabadus, kuid vähem eestikeelse kultuuri tarbijaid ning tõenäosus kultuuriliselt asukohamaaga assimileeruda oli suur. Eesti kultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ning tagas eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude reziim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti vahel, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt
eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest. Sõjajärgsel aastakümnel käsitas reziim piiriüleseid teadus- ja kultuurikontakte negatiivsena. See aga tähendas otsest sundi orienteeruda vene kultuurile, eriti tugev oli see sund 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate esimesel poolel. Nõukoguliku kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate põlvkondade loodud kultuuripärandi valikuline hävitamine. Nii puhastati raamatukogud sõjajärgsetel aastatel ,,kodanliku ühiskonna pärandist", mille käigus hävitati märkimisväärne osa iseseisva Eesti
Keegi ei nõudnud talupojalt saksa keele õppimist, hoopis mõisnik õppis ära eesti keele, kas või mingil määral. Seisusliku ja rahvusliku barjääri säilitamine oli balti aadli suhtelise õnnepõlve vältimatu eeldus. Nii piirdus otsene kultuurimõju kirjasõna, kiriku ja kooliga, mis olid ja jäid eestlaste jaoks eestikeelseiks (Vahtre, 2000). 6 3. VAIMUELU Baltikumi liitmine Venemaaga ei nõrgendanud siinseid kultuurikontakte läänepoolse Euroopaga. Rootsi aja lõpule iseloomulik ortodoksse luterluse surve kadus, ning Saksamaalt tulnud uued usuvoolud alul pietism ja vennastekogude liikumine, hiljem teoloogiline ratsionalism koos valgustusideedega leidsid Eesti- ja Liivimaal üllatavalt kiiresti toetuspinna. Rahvausund Rahvausundi ajaloos moodustab 18. sajand omapärase üleminekuaja, mida ilmestab mitme erineva vanuse ja päritoluga kihi samaaegne eksisteerimine ning põimumine.
sellised nähtused on afrikanismid. Varem arvati, et pole mõtet uurida, nad on täielikult akultureerunud. Herskovits avastas aga, et afrikanismid on erinevates valdkondades erineval määral säilinud. Kõige enam on muutunud majandussüsteem (toiduhankimise viisid), muutunud on ka sotsiaalsed struktuurid, kuid kõhe rohkem on afrikanisme religioonis. Seda oli kõige lihtsam säilitada, see oli kultuurifookus. Franklin Frazier uuris kultuurikontakte. Kõigepealt suudetakse muutused läbi viia majandussfääris ning kultuuriliselt oluliste aspektideni jõutakse hiljem. John Bodley. Kõigepealt toimub piiride rikkumine, tulevad vähesed koloniaalvõimu esindajad, kaupmehed, misjonärid jne, põlisrahvad satuvad kehvemasse seisu, võivad korraldada väljaastumise; seejärel tuuakse sisse ülekaalukas sõjajõud, ülestõus surutakse maha ning lõpuks, kui jõudude tasakaal on selgeks
Linnriigid. Kartaago ja Puunia sõjad. Tähestiku kujunemine ja mõju teistele tähestikele. Asukoht Vahemere idarannik - suhteliselt kitsas kuid küllalt mägine, viljakas ala. Vihma sajab piisavalt, põldu hea harida. Foiniikia tähendab purpurimaad (sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi). Purpurriie oli põhiline eksportkaup. Seedrimetsad olid ehituspuidu allikad, kasutati laevaehituses. Hea asend maa ja mereteede ristumiskohas moodustas varakult luua kaubandus ja kultuurikontakte Mesopotaamia ja Egiptusega. Foiniikia oli killustatud paljudeks erineva suuruse ja mõjukusega riikideks. Tähtsamad linnriigid - Byblos, Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines transiitkaubandusel. Peamised laevaehitajad ja meresõitjad vahemerel. Meresõitude käigus rajasid arvukalt kolooniaid, Küprosel ja Vahemere lääneosas. Võimsamaks riigiks sai koloonia Kartaago. Kartaago ja Puunia sõjad 431-404 eKr Sparta poolt oli Peloponnesose liit, kellel oli tugev
talupoegadeks ja vabadeks talupoegadeks. PILET 7 1.Foiniikia Asend ja looduslikud olud ning nende mõju elatusaladele. Linnriigid. Kartaago ja Puunia sõjad. Tähestiku kujunemine ja mõju teistele tähestikele. Asus Vahemere idarannikul, suhteliselt kitsal ja mägisel kuid samas viljakal maaribal Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Maa- ja mereteede ristumiskohas maailma kahe vanima tsivilisatsioonipiirkonna (Egiptuse ja Mesopotaamia vahel) vahel võimaldas varakult luua laialdasi kaubandus- ja kultuurikontakte. Piisava vihma tõttu oli loodus põlluharimiseks soodus ja sellest kujunes üks varajasemaid põlluharimispiirkondi maailmas. Kuna seal kasvasid seedrid, hakati neist laevu ehitama ja foiniiklastest said osavad meresõitjad. Tähestik kujunes välja 1 000 eKr kiilkirjast ja Egiptuse hieroglüüfidest (koosnes 22 kaashääliku märgist, täishäälikud mõeldi juurde). Kujunemise põhjuseks oli see, et kauplemine nõudis lihtsamalt õpitavat ja hõlpsamini kasutatavat kirjaviisi
*Vahemere idaranniku maad Kaanimaa e Purpurimaa. Tänapäeva Liibanon. Foiniikia linnriigid: · Ühtset riiki ei teki. · Paremad linnriigid olid Byblos, Siidon ja Tüüros. · Puudus ühtne kuningavõim, linnade vahel olid pidevalt sõjad. · Loodus oli põlluharimiseks väga hea, vihma sadas piisavalt. Tegeleti ka karjakasvatusega. · Asusid kahe vanime tsivilisatsiooni Egiptuse ja Mesopotaamia vahel, mis võimaldas luua laialdasi kaubandus- ja kultuurikontakte. Kaananist kujunes nende kahe põhiline kokkupuuteala. · Samuti asus kaanan mereteede ristumiskohas. Nad ongi tuntud kui osavad meresõitjad. Merel kaubeldi mitmete kaupadega. · Kolooniad. Neist tugevaim oli Kartaago. · Foiniikia tähestik. Loodi, et märkida üles kaupu jm vajalikku. Koosnes 22 häälikust. Paljude teiste tähestike alus. · Langevad 8. saj Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia ja 6. saj eKr Pärsia võimu alla.
Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Enamik teadlasi arvab, et siin elas osa Egeuse mere piirkonna ja Väike-Aasia põliselanikest, kes asustasid saart enne indoeurooplaste hulka kuuluvate kreeklaste sisserännet. See rahvas oli küllalt tihedates sidemetes Idamaade kõrgkultuuridega ja jõudis umbes 2000 aastat eKr Kreetal oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Küllap soodustas saare asend Egeuse mere piirkonna ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel kultuurikontakte muu maailmaga ja võõrmõjude ühendamist originaalseks kõrgkultuuriks. Hilisemas Kreeka mütoloogias seostus Kreeta muistne hiilgus müütilise Knossose kuninga Minose valitsemisega. Seetõttu nimetataksegi Kreeka tsivilisatsiooni minoiliseks. Tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esile kerkinud lossid. Loss ja linnakvartal olid sageli tihedalt kokku kasvanud, nii et linn ja loss moodustasid peaaegu lahutamatu terviku. Tuntuim neist on Knossos, mille
puhkpillimängijat. Laulupidu läks korda, kestis 3 päeva ja ei seganud ka pidev vihmasadu. Lulupidu tõi eesti elus kaasa pöörde ja oli murranguline sündmus. Eesti-Soome sild Motiiv, mis pärineb rahvalauludest nii eestist kui soomest. Tähendas eesti ja soome vahelisi kontakte eri kujudel. Eriti kinnistunud see tänu Kalevipoja eeposele, kes ehitas tammepuidust silla soome ja eesti vahele. Äkamisajal see esti ja soome sild tähistas eelkõige kultuurikontakte eestlaste ja soomlaste vahel. Suur oli huvi soomlaste keele jakultuuri vastu. Eesti rahvusliku liikumise tegelaste jaoksoli soome eeskuju- nii poliitiline, autonoomiline kui ka kultuuriline eeskuju. Huvi ei onud vaid ühepoolne, ka soome juhtivad tegelased käsiid eesti külas jne, aga eestlaste huvi oli kindlasti ikkagi oluliselt suurem. Ühiskondlik elavnemine Laulupidu andis tõuke uute organisatsioonide loomiseks- igast koorid ja orkestrid. Olemasolevatesse tuli jurude uusi inimesi
annaabi.ee 
