Mutatsioonid phjustavad sageli raku funktsioonide hirumist vi raku surma ning vivad krgemate organismide puhul tekitada vhktbe. Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks juks: looduslik valik krvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mjuta ning vivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajrjel vib tekkida niinimetatud katkev tasakaal. Levinumateks geneetiliselt muundatud kultuurideks on soja, mais, puuvill ja raps. Peamiselt kasutatakse geneetiliselt muundatud organisme selleks, et muuta taimi vastuvtmatuks keemilistele umbrohumrkidele ning kahjuritele. ks suurimaid skandaale geneetiliselt muundatud toidu alal oli see, kui selgus, et algselt vaid loomasdana meldud "geneetiliselt putukamrgiga rikastatud" mais suunati tootjate poolt sujuvalt ka toiduainetetstusesse. Trklise ja fruktoosisiirupi nol on mais aga esindatud praktiliselt igas valmistoidus !
Mida tähendab GMO ? GMO ehk geneetiliselt muundatud organism on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Levinumateks geneetiliselt muundatud kultuurideks on soja, mais, puuvill ja raps. Peamiselt kasutatakse geneetiliselt muundatud organisme selleks, et muuta taimi vastuvõtmatuks keemilistele umbrohumürkidele ning kahjuritele. Üks suurimaid skandaale geneetiliselt muundatud toidu alal oli see, kui selgus, et algselt vaid loomasöödana mõeldud "geneetiliselt putukamürgiga rikastatud" mais suunati tootjate poolt sujuvalt ka toiduainetetööstusesse. Tärklise ja fruktoosisiirupi näol on mais aga esindatud praktiliselt igas valmistoidus !
kammivajutisi. Saartel on palju kasutatud lohundeid ja täkkeid. Hilisemas faasis on nõude pinnale hakatud kandma ka tekstiilvajutist. Hilise kammkeraamika killud Tamula asulakohalt (Ajaloo Instituut, AI 4188:1545, 1563, 1660, 1695, 1728). 3.Nöörkeraamika 3.1.Nöörkeraamika kultuur Hilisneoliitikumis ilmusid kogu Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopasse uued arheoloogilised kultuurid, mida keraamika järgi nimetatakse nöörkeraamika kultuurideks või lihvitud kivikirveste järgi sõjakirveste või venekirveste kultuurideks. Nöörkeraamika kultuuride ala ulatus Reinist Volgani ning Skandinaavia lõunaosast Alpideni Lääne-Euroopas ja Dnepri keskjooksuni Ida-Euroopas. Sellel alal eristatakse üle paarikümne sarnaste kiviesemete, keraamika ja matmiskommetega kultuuri. Eestis võib nöörkeraamika kultuuri algusajaks pidada umbes aastat 3000 e.Kr. või sajand-paar varasemat aega
Suuremad linnad on pealinn Accra (2,37 miljonit elanikku), Kumasi (1,85 miljonit) ja Tamale (0.45 miljonit). Majandus. Ghana on Aafrika Liidu ja Lääne-Aafrika riikide Majandndusühenduse liige. Majanduse põhiarud on põllumajandus ja mäe tööstus. Haritavad maad on 3,4 miljonit hektarit, millest umbes 1,8 miljonit hektarit hõlmavad kakao istandikud. Ghana on maailmas esikohal kakao toodangult kui ka ekspordilt. Eksport kultuurideks on veel kohvipuu, õli- ja kookospalm, kautsuki puu, banaan ja tubakas. Kohalikeks vajadusteks kasvatatakse maisi, riisi, suhkruroogu ja puuvilla. Loomakasvatus on vähemtähtis ,arenenud rohkem maa põhjaosas. Rannikul püütakse kala. Metsades varutakse ekspordiks väärispuitu. Ka mäetööstus toodab peamiselt väljaveoks. Kõik raudteed ja enamik tehiskattega maanteed on maa Lõuna osas. Tähtsam kaubandus partner on Suurbritannia. Ghana ajalugu. Ghana on pärimuste kohaselt rajatud 4
juletakse teha katset ajaloo kulgu ette kindlaks määrata. Nimelt jälgitakse siin ühe kultuuri, selle ainsa, mis tänapäeva maailmas on täiusele jõudmas – lääneeuroopa-ameerika kultuuri – saatust tema eelolevates staadiumides." Varajasele Spenglerile oli omane analoogiatel põhinev filosoofiline käsitlus, mis otsis mitte mõisteid ja seadusi, vaid ajaloo toimumise põhivorme. Käsitles kaheksat tsivilisatsiooni, mida nimetas suurteks kultuurideks. Võrdles neid looduse ja organismidega, mille elukäigule on omane kasv, õitseng, närbumine ja surm. (Lapseiga, noorus, keskiga ja vanadus.) Huvipakkuvaks on ka ta teooria kultuuri algsümbolist kui arusaamast ruumist, mille järgi muu kultuuris olevat vaid selle väljendus. Suurtele kultuuridele olevat omaseks nende eluead. Kogu eluterviku keskmiseks pikkuseks leidis olevat poolteist tuhat aastat. Kevad Naiivse elutunnetuse aeg. Luule ja tõelisuse segu, inimliku ja jumaliku segu.
Loomi peetakse laudas, allapanuks kasutatakse põhku. Sõnnikut veetakse välja kaks korda kuus spetsiaalsesse sõnnikuhoidlasse, mis on ehitatud vastavalt nõuetele( betoonist ja kattega). Tegemist on tahe sõnnikuga. Igal aasta ostame juurde 200 tonni sõnnikut kohalikult talumehelt, kellel endal see ära ei kulu. Kokku on meil aastas kasutada ligikaudu 300 tonni sõnnikut. 3.2.2 Orgaaniliste väetiste normide planeerimine Talus on orgaanilisi väetisi vajavateks kultuurideks kartul, kaer ja köögivili, mis teeb kokku 8,5 ha. Arvutuste vastused ja muu info on ära toodud tabelis (nr.3). Väetisnormide arvutamisel kasutan tinghektarite meetodit (Kuldkepp,1994). Tinghektarite meetodil väetisnormide planeerimist saab rakendada orgaaniliste väetiste koguste planeerimisel ja seda saab vaadelda nelja etapina. Esmalt peame endale selgeks tegema, kui palju on meil võimalus kasutada orgaanilisi väetisi ja kui
Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida ka esindajaid vähemjõukamatest kihtidest. Mõisa tüübid ja mõisamajandus. Rüütlimõisad- kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõisad-riik rentis oma mõisad pikemaks või lühemaks ajaks riigiteenistuses olnud aadlikele Pastoraadid- kirikumõisad, andsid elatist kirikuõpetajatele. Teraviljaeksport, peamiseks kultuurideks olid rukis ning oder. Viinapõletamine, kaasnes hoogne metsaraie, viin turustati peamiselt venemaale. Nn positiivsed määrused. George Browne juhtimisel 1765. tunnustati talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleti teokoormisi ja anti õigus kaevata mõisniku peale kohtus. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisele. Pearaharahutused. 1784.aastal pearaharahutused
ilmastikutingimustest. · Kompleksväetiste efektiivsus oleneb väetise koostisest, taimetoiteelementide vahekorrast selles ja mulla väetistarbest iga üksiku elemendi suhtes. 26. Mida näitab mulla pH? Mulla happesus (pH) väljendab mullas olevate vesinikioonide hulka. 27. Taimede rühmitamine mulla happesuse taluvuse alusel. 1. väga tundlikud happesuse suhtes -- sobiv pH 6,5...8, selliseid nimetatakse ka lubjalembesteks kultuurideks (nt peet, lutsern, valge mesikas, peakapsas); 2. tundlikud happesuse suhtes -- sobiv pH 6...7 (suvi- ja talinisu, oder, kaunviljad, raps, ristikud, mais, sibul, kurk, salat); 3. vähem tundlikud happesuse suhtes -- kasvavad laias pH vahemikus, pH 4,5...7,5 kuid optimaalne on 5,5...6,0 (nt rukis, kaer, kõrrelised heintaimed, lina, kartul, tatar, redis, tomat, porgand); 4. happelist mulda eelistavad taimed -- sobiv pH 4,5...5,0 (lupiinid, kultuur mustikas,
Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse. Põllumajandus Põllumajanduslikku maad on Ungaris üle 5 miljoni hektari ning selle osakaal kogu riigi territooriumist on, võrreldes teiste Euroopa riikidega, ebatavaliselt suur. 77% maast on põllumaade ning 18% rohumaade all. Tasane pind. 2005. aastal saadi teraviljasaagiks üle 16,2 mln t. Levinumateks kultuurideks on mais (~9 mln t) ja nisu (üle 5 mln t), kusjuures maisi saak on võrreldes 90ndate keskmisega 50% võrra kasvanud. Peamiseks õlikultuuriks on päevalill (2005. a 511 tuh ha), kuid ka rapsikasvatus on saavutanud kõigi aegade kõrgeima taseme (144 tuh ha). Ungaris toodetud õlitooted müüvad väga edukalt ka igal pool mujal Euroopas. Sarnaselt Eestiga on aasta-aastalt vähenenud kartuli kasvupind (2005. a 25 tuh ha).
lepplikum selles suhtes. 2. HARIMISKINDLUS rühma: LEHEL! 3. HARITAVUS LEHEL Tegurid, mis piiravad kasutussobivust: Veerežiimi varieerumine Mullapeenese vähenemine Õhuke mullaprofiil Turvastumine Leetumine Mulla happesus Erosioon Vähene bioloogiline aktiivsus Kivisus Üleujutused Muldade saastatus, degradatsioon Muldade sobivus erinevateks kultuurideks: kultuurmaaks mittesobivad: KH´, K´, GH´ L, LG Kartuli kasvatamiseks nt sobivad Lk, Ko, K, D Teravilja kasvatamiseks sabivad: Ko, K, D, DG, Lk Kuivendamatta mullad ei sobi, sest esineb liigniiskust. Partasnppsked mullad on kõige sobivamad, kuna veerežiim on optimaalne. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse järgi: Eesti mullad jaotatakse 3 suurde rühma: I MITTEHARITAVAD MULLAD- looduslikud rohumaad ja metsamaad nt Kh ´, K´, Gh´, L, LG, S, R. II HARITAVAD MULLAD- 3 rühma
7. KULTUUR JA SUGU Tänu ülemaailmsele globaliseerumisle ja tehnikale on jäänud maailm hulga väiksemaks võrreldes eelnevate ajastutega. Paljud suhtlusraskused tekivadki just kultuuriliste erinevuste tõttu, mitte arvamuste erinevuse pärast. Meie rahvuse usutunnistus, rass, klass, keel ja sugu moodustava meile iseloomuliku maailmavaate, mis peegeldub kõiges millega tegeleme. Antropoloog Edward Hall jagab kultuurid nn madala konteksti ja kõrge konteksti kultuurideks. Madalakontekstilised kultuurid on USA, Kanada, Euroopa, Iisrael ja Austraalia. Sealsed elanikud ootavad vastaspoolelt sarnast vastust, mis neil mõttes on ehk nad on otsekohesed ja sõnaselged suhtlejad(McKay 1995, 107). Kõrgekontekstilised kultuurid on Orient, Araabia maailm ja enam Aafrikast. Sealsed elanikud väärtustavad enam harmooniat, peensust ja taktitunnet kui selgust, seetõttu suhtlevad nad kaudselt. Nende vestlus põhineb kohal, ajal, olukorral ja ka suhetel, mitte
Kõrgelt oli arenenud KERAAMIKA. Oli palju osavaid pottseppi võtsid 3500 eKr kasutusele KEDRA. Keraamika oli puna-must. Ornamendid kerged. Induse orust pole leitud ühtki korralikku templit. Arvepidamis-, mõõdu- ja kaalusüsteem oli neil enda oma. Kasvatasid NISU ja OTRA, saagi ülejääk hoidlates. Kasvatati ka RIISI ja PUUVILLA (1. koht, kus puuvillane riie). Põlluloomad elevandid. Kauplesid ümberolevate rahvastega. Induse tsiv kestis 800 aastat, lõpus linnad lagunesid väikesteks kultuurideks. Oletatav lõpp: Indus ajas üle, haigused, kaubanduse varisemine, võõrväed Pärast indialasi tulid AARJALASED. Parem elujõulisus ja tugevamad. Jäid paikseks, võtsid palju Induse kultuurilt üle. VEEDAD aarjalaste pühad raamatud ajaloost. Kirjutati üles 6.saj eKr, loodi 10.saj eKr. Vanim on RIGVEDA enam kui 1000 hümniga. Aarjalased ongi HINDUISMI loojad. Veedad hinduismi pühad raamatud. Palju jumalaid. KASTISÜSTEEM 1. kast eliit BRAHMANID preestrid 2
Õhk ja õhureziim Vesi ja õhk on vastanditeks. Kui sajab tõrjub vesi õhu välja. Kuival ajal on vastupidi vesi aurustub ja õhk tungib mulda. Mida poorsem muld seda aktiivsem on gaasieristus. Atmosfääris 0,035% CO 2, 21% O2. mullas võib CO2-de olla isegi 9%. Milletõttu väheneb mulla õhus hapniku sisaldus. Aeratsiooni poolsus-kui palju mulla pooridest on täidetud õhuga. Taimed on õhustatuse suhtes väga erineva nõudlusega. Kõige nõudlikumateks kultuurideks õhustatuse suhtes on rühvel kultuurid nt. kartul. Kõige vähem nõudlikumad õhustatuse suhtes on kõrrelised nt. aasrebasesaba. Liigniisketes muldades on probleem õhu puudu jääk. Mulla õhus ja mullalahuses olev hapnik määrab ära mullas kulgevate hapendus-taandusprotsesside vahekorra, mida iseloomustab hapendus- taandus potensiaal (Eh- mv(millivoltides)). Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud
• OM - hinduism • Tähed, mis viitavad kujuteldamatule absoluudile, brahmanile • Yin ja yang - taoism ja kunfytsialism • Hiina mõtlemise keskne printsiip, tasakaal • Torii ehk värav - Jaapan • Vähemalt üks on igal shinto pühamul • On piiriks argise ja püha vahel 14. Religiooni mõju ühiskonnale, usuvabadus, fundamentalism RELIGIOONI MÕJU ÜHISKONNALE (90 NÄITED) • Religioon on läbi ajaloo sidunud või eraldanud suuri inimrühmi ühtseteks kultuurideks ja tsivilisatsioonideks • Religioonisotsioloogia uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust ja seda, kuidas usund mõjutab ühiskondlikke väärtushinnanguid ja kõlbusnorme • Ühiskondlikud väärtused on kujunenud tihti religiooni mõjul • Konfliktid • Sarnased usulised voolud, mis põhinevad samal allikal ja traditsioonil, kuid tõlgendavad neid erinevalt • Poliitika ja religioon mõjutavad teineteis • Arenevad suhted, arusaamad teineteisest ja ülesannetest
t. esitab suuri üldistavaid skeeme, mida on raske, kui mitte võimatu kontrollida. Metodoloogiliselt on tegemist morfoloogilise kultuuriajalooga. • See nn. spekulatiivne kultuuriajalugu oli üks populaarsemaid ajaloouurimise ja kultuurimõtestamise suundi 20. sajandi esimesel poolel. 20. sajandi teisel poolel kujuneb see mõjukaks suunaks ka sotsioloogias ja politoloogias. • Keskne idee: inimkonda on võimalik jaotada selgepiirilisteks üksusteks – kultuurideks või tsivilisatsioonideks; nende üksuste areng allub teatud loogikale; see loogika võimaldab meil ennustada üksuste tulevikku. Nikolai Danilevski (1822–1885) • Danilevski kultuurilis-ajaloolist tüüpide ehk algupäraste tsivilisatsioonide teooria ◦ Iga kultuurilis-ajalooline tüüp allub kindlatele arenguseadustele (neid sõnastab Danilevski kokku 5); nende tüüpide arengut võib võrrelda organismi arenguga.
tähendab esitab suuri üldistavaid skeeme, mida on raske, kui mitte võimatu kontrollida. Metodoloogiliselt on tegemist morfoloogilise kultuuriajalooga ☼ nn. spekulatiivne kultuuriajaluguoli üks populaarsemaid ajaloouurimise ja kultuurimõtestamise suundi 20. sajandi esimesel poolel. 20. sajandi teisel poolel kujuneb see mõjukaks suunaks ka sotsioloogias ja politoloogias. ☼ keskne idee:inimkonda on võimalik jaotada selgepiirilisteks üksusteks – kultuurideks või tsivilisatsioonideks; nende üksuste areng allub teatud loogikale; see loogika võimaldab meil ennustada üksuste tulevikku. kultuuriline areng – tsükliline, spiraalne kultuur – elusorganismid selged kultuurilised vormid bioloogiline loogika → Nikolai Danilevski (1822-1885)→ kultuurilised vormid kui bioloogiline areng ☼ Vene kultuuri eripärasus ☼ Vene ja Euroopa kultuuride vastand – suured ideoloogilised kultuurid
mullaharimisega. Liigne harimine aga tolmustab mulda, mis rohkete sademete korral võib taliviljade kasvuks optimaalsest enam tiheneda. Kultuurideta kesatüübi valiku määrab ära põldude kultuuristatus. Halvas seisukorras olevatel põldudel peaks olema valitsev mustkesa. KULTUURIDEGA KESA Siin kasvatatakse kevade ja suve jooksul mitmesuguseid kultuure, mis koristatakse enne taliviljade külvamist või mõnel juhul küntakse ka mulda haljasväetiseks. Sellisteks kultuurideks on sagedamini põldhein ja oder, viimastel aastatel ka rüps ning raps; harvemini segatis ja varajane kartul. Kesakultuurid tuleks koristada 20...25 päeva enne taliviljade külvamist seega augusti alguses. Siis jõuab nendel põldudel teha ka minimaalselt vajalikud tööd. Reeglina vajavad need põllud kündmist 22...25 cm sügavuselt. Künda eelsahkade (mitte nurgalõikuritega) ja tihendusrullidega komplekteeritud atradega. Põldheinakesa harimine sõltub oluliselt sellest, missuguses
Taimede toitekeskkonna kõrge happesus avaldab otsest kahjulikku mõju taimedele, mõjutades taimede kasvu ja arengut. Mulla happeline reaktsioon takistab katioonide, eriti kaltsiumi ja magneesiumi sisenemist taimedesse. Happelises mullas on ka rohkesti alumiiniumi- ja raua ühendeid, millised suurtes kogustes võivad olla taimedele mürgised. Taimed reageerivad mulla happesusele järgmiselt: 1. väga tundlikud happesuse suhtes — sobiv pH 6,5...8, selliseid nimetatakse ka lubjalembesteks kultuurideks (nt peet, lutsern, valge mesikas, peakapsas, aedaubrieeta); 2. tundlikud happesuse suhtes — sobiv pH 6...7 (suvi- ja talinisu, oder, kaunviljad, raps, ristikud, mais, sibul, kurk, salat); 3. vähem tundlikud happesuse suhtes — kasvavad laias pH vahemikus, pH 4,5...7,5 kuid optimaalne on 5,5...6,0 (nt rukis, kaer, kõrrelised heintaimed, lina, kartul, tatar, redis, tomat, porgand); 4. happelist mulda eelistavad taimed — sobiv pH 4,5...5,0 (lupiinid, kultuur mustikas,
22 Enamik kultuurtaimi eelistavad nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga mulda (pHKCl 5.6...7.2). Mulla happesusele reageerimise suhtes võib kultuurtaimi jagada järgmistesse rühmadesse: · väga tundlikud happesuse suhtes peedid, lutsernid, valge mesikas, kanep, peakapsas. ploom, kirss. sõstrad. Neid nim. ka kaltsifiilseteks ehk lubjalembesteks kultuurideks. (sobiv pHKCl 6,5...8) · tundlikud happesuse suhtes suvi- ja talinisu, oder, kaunteraviljad, ristikud, raps, mais, sibul, kurk, salat, õunapuu, pirnipuu, maasikas. Optimaalne pHKCl 6...7. · vähemtundlikud happesuse suhtes rukis, kaer, kõrrelised heintaimed, lina, kartul, tatar, redis, tomat, porgand. Optimaalne pHKCl 5,5...6. · happelist mulda eelistavad lupiinid, mustikas. Optimaalne pHKCl 4,5...5.
olla"teadlased"ja sõnastada reegleid. 20 saj keskpaiku hakkasid Ameerika etnoloogid, arheloogid uuesti sõnastama arenguid ja sealt uus neoevolutsionism. Alusepanijateks kaks suurkuju. L. White? ja J. Steward? White rääkis universaalsest st üldisest evolutsioonist ja Steward aga multilineaarsest. Mõlemad tegelesid indiaanlaste uurimisega. Seisukohad. White rõhutas, et maailmakultuur on kompleksne süsteem ehk siis vaja uurida tervikut kui süsteemi. Jaguneb alasüsteemideks ehk kohalikeks kultuurideks. Tõi esile ka kultuuri komponente, millest olulisemaks pidas tehnoloogiat(selle areng määrab kultuuri kui terviku arengu) Lisaks sotsioloogiline, ideoloogiline komponent. Määrav aga tehnoloogia. Marxiga võrdluses siis tehnoloogia oleks baas. Tehnoloogia määrab kultuuri suutlikuse looduslikku energiat omistada ja töödelda. Määrab see kui palju on seda energiat, mida töödelda ja teiselt tehnoloogia, mida selle töötlemiseks kasutada. Nt palju on päikest, vett jne
esimesena, et kultuurid läbivad oma arengus inimese eluga sarnased faasid lapsepõlvest raugaeani. Kultuurimorfoloogiast välja kasvanud nn. spekulatiivne kultuuriajalugu oli üks populaarsemaid ajaloouurimise ja kultuurimõtestamise suundi 20. sajandi esimesel poolel. 20. sajandi lõpus kujuneb see mõjukaks suunaks ka sotsioloogias ja politoloogias. Keskne idee: inimkonda on võimalik jaotada selgepiirilisteks üksusteks kultuurideks või tsivilisatsioonideks; nende üksuste areng allub teatud loogikale; see loogika võimaldab meil ennustada üksuste tulevikku. OSWALD SPENGLER (1880 1936) Üldine ajalookäsitlus Eesmärk leida ajaloost loogika, mis seletab ära nii olnu kui ka selle, mis tuleb. Ajaloo uurimine pole mitte niivõrd ajalooline, kuivõrd filosoofiline valdkond üles tuleb leida inimkonna ajaloo metafüüsiline mõõde.
teisele taimele. 11 Kultuuride üksteisele järgnevuse taluvus on suurem viljakamatel muldadel, kus allelopaatiline mõju mulla kõrge bioloogilise aktiivsuse toimel kiiremini taandub. Esti tingimustes on allelopaatiline mõju oletatavasti suurem kui näiteks Saksamaal või Leedus, sest vegetatsiooniperioodi tõttu on külvikordade vahe pikem. Kõrrekoorimine suurendab allelopaatilist mõju. Teineteist mittetaluvateks kultuurideks peetakse näiteks järgmisi paare: oder nisu; suhkrupeet raps; lina hernes; kapsas raps; söödapeet raps Oder ei sobi eelviljaks nisule, küll aga nisu odrale. Teised eeltoodud paarid on mõlemas järgnevuses teineteist mittetaluvad. Vastastikku stimuleerivad: sibul söögipeet; kartul mais; kartul aeduba; kartul põlduba. Ei sobi koos kasvatamiseks: sibul salat; hernes päevalill; porgand till
Koosoleku päevakord kujuneb töö käigus, diskussioon koosolekutel on elav, kõik osalised saavad oma arvamust avaldada, kuid seetõttu on koosolekud mõnikord laialivalguvad ning teemast kaldutakse kõrvale. Jaapanis on nt. hilinemine koosolekult taunitav, seevastu hilinemine mingile seltskondlikule üritusele on aktsepteeritav või isegi moes. 57 Kultuure saab eristada veel kontekstuaalsuse alusel: kõrge ja madala kontekstuaalsusega kultuurideks. Suhtlemisel eksisteerivad teatud reeglid, kuidas informatsiooni kogutakse. Reeglid sõltuvad kultuurist ja ümbrusest. Kõrge kontekstuaalsusega kultuurid tuginevad isiklikule kommunikatsioonivõrgule. Oluline on ka see, et kõrge kontekstuaalsusega kultuuris toimib "sotsiaalne niidistik", s.t. mingid teemad, küsimused arutatakse mitteametlikult läbi, informatsioon tuleneb mitteametlikest kanalitest ning kõik teavad seda seetõttu jäetakse mingi osa sõnumist välja ütlemata.
annaabi.ee 
