Külmakahjustus Külmakahjustus on inimese väljaulatuvate kehaosade (nina, kõrvad, põsenukid, lõug, sõrmed, varbad) külmumine. Külmakahjustus tekib kõige sagedamini kehaosadel, kus nahaalust rasvkude on vähe. Tagajärjeks on kudede paistetus, tundetus, kõvadus ning külmus. Vastavalt kahjustuse ulatusele jaotatakse külmumine kohalikuks või üldiseks. Külmakahjustuse mõju inimese organismis Kohalikuks ehk paikseks külmumiseks nimetatakse kehaosade piirdunud kahjustust madala temperatuuri toimel. Külmumise tekkepõhjusena pole niivõrd oluline madal kehatemperatuur
Jahtumise põhjustab meie verevarustussüsteem, mis üritab säästa külmumisest siseelundeid. Soojareguleerimine kehas toimub läbi vereringluse ning välisele külmale reageerib organism nahaaluste veresoonte ahenemisega. Veresoonte ahenemine toob aga kaasa külma mõju käes oleva kehaosa kiire jahtumise ja külmakahjustused selles piirkonnas. Katmata või liiga vähe kaetud kehaosadel tekib külmanäpistus või külmakahjustus. Ekstreemsetes tingimustes või peale pikka aega külma meelevallas olemist kaotab keha sedavõrd palju sooja, et tagajärjeks on hüpotermia ehk alajahtumine. Külmanäpistus kerge külmakahjustus, kus ainult naha pealmine osa külmub. Naha rakud ei saa piisavalt hapnikku ning rakud kärbuvad. Tundemärgid: · nahk on kollakas või valge, kuid tundub pehme · kerge näpistav, kipitav või põletav tunne. Tegutse nii:
, maakoores 13. ja universumis 24. kohal Kasutatakse palastiku valmistamiseks ja tuumakütuse puhastamiseks NaF aitab ära hoida hammaste lagunemist Fluor vedelal kujul Kloor Normaaltingimustel rohekaskollane gaas Mürgine ja terava lõhnaga Kasutatakse peamiselt paberi ja kangaste valgendamiseks ning pestitsiidide, kemikaalide, kummi ja lahustite valmistamiseks Puhtal kujul vedela kloori kokkupuutel nahaga tekib külmakahjustus Mõnedel inimestel võib tekkida kloori põhjustatud põletikuline reaktsioon Kloor lahustub vees väga hästi ja moodustab lahustamisel tugevaid happeid Kloor gaasilisel kujul Broom Puhtal kujul on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik Tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna Sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga, erineb aga kloorist aktiivsuse poolest
ELLUJÄÄMIN E Põhiteadmised ellujäämisest 2016 TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoidua...
säilitada soojust. Väldi higistamist. Mitu kihti riideesemeid on parem , kui üks paks ja raske rõivas. Niisked riided vaheta esimesel võimalusel kuivade vastu. Enne ruumi sisenemist harja lumi ja härmatis riietelt. Kui lahinguvalmidus seda lubab, võta saapad jalast. Sellega sa väldid jalgade niiskumist higistamise tõttu ja seetõttu, et külmunud saabas sulab üles. Vastasel korral moodustub õhuke jääkiht saabaste siseküljele. Väljudes võib tagajärjeks olla külmakahjustus KÜLMAKAHJUSTUSTE VÄLISPÕHJUSED ON: Välistemperatuur Tuule kiirus Niiskus Väljasviibimise kestus KÜLMAKAHJUSTUSTE TOETAVATEKS PÕHJUSTEKS ON: Vähene ja külm toit ning jook Vale riietus Varasemad külmakahjustused Väsimus Stress Madal aktiivsus Muud vigastused Kohalikku külmakahjustust võib ära tunda sellest, et kahjustatud koht muutub valgeks, külmaks ja tundetuks. Sageli on enne tunda torkivat valu . Kõige kergemini kahjustuvad nina, lõug, põsed,
Külmakahjustused jagunevad kohalikeks ja üldisteks. Kohalikud külmakahjustused on pindmine ja sügav külmumine. Üldine külmakahjustus on hüpotermia ehk vaegsoojumus. Külmakahjustuste teket kiirendavad tugev tuul ja märg nahk. (Kutsar:1998) Erinevalt alajahtumisest, mis puudutab keha kõiki organsüsteeme, on külmumiste korral tavaliselt tgemist miteohtlike lokaalsete külmakahjustustega, näiteks sõrmede või nina külmumine. Ka külmumise korral tuleb rakendada adekvaatseid prehospitaalseid meetmeid, et vältida hilisemaid kahjustusi. (Adlas:2014)
ning seetõttu ei toimu ka hapniku transporti ajju jt kudedesse. Vajalik ongi manustada inimesele võimalikult suures kontsentratsioonis hapnikku, et tõrjuda CO organimist välja (aeganõudev protsess). Põletushaavu tuleks jahutada. See väldib põletushaava süvenemist, turse teket ja leevendab valu. Jahutamiseks sobib 18-20 kraadine vesi ja jahutamine peaks kestma ca 10-15 min. Jahutada ei tohi üle 20 minuti, muidu tekib ka külmakahjustus (va keemiline põletus, kus loputamine peaks kestma 2-12 tundi. Sel juhul peaks vesi olema soojem kui 20 kraadi. Vt keemilise põletuse ravi). Šokis haiget (suurte põletuste korral) ei tohi siiski asetada jahutamiseks üleni jahedasse vanni ja viivitada sellega ravi alustamist ning transporti haiglasse. Kohalikuks jahutamiseks kasutatakse kaasaaegsed spetsiaalsed põletushaava esmaabi sidemeid (Burnshield , Kold, Wrap, Wate Jel)
Temperatuur üksi ei näita, kas külm ilm võib põhjustada kahjustusi või mitte. Selle esilekutsumisel osalevad veel paljud lisafaktorid erinevates kombinatsioonides. Nendeks faktoriteks on niiskus, tuule kiirus, aeg, mille jooksul külma saadakse, tegevus, riietuse tüüp ja olukord ning palju muud. 1. Külmakahjustust mõjutavad faktorid on loetletud alljärgnevalt: a) eelnevad külmakahjustused: varem saadud külmakahjustus tõstab sõduri riski seda uuesti saada. b) rass. Mustanahalised on külmakahjustuse suhtes tundlikumad, kui kaukaaslased. c) geograafiline päritolu: inimestel soojast kliimavöötmest on eeldusi rohkem külmakahjustusi saada. d) keskonna temperatuur. Inimkeha ümbritseva õhu (või vee) temperatuur on ülioluline soojusregulatsiooni seisukohalt. Keha kaotab rohkem soojust säilitamaks naha temperatuuri 0 kraadise välisõhu temperatuuri korral. e) tuule faktor
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
Ettevaatust! Pulberkustuti kasutamisel esineb lämbumisoht! Riided ja sinna salvestunud soojus eemaldatakse. Ettevaatust! Tehismaterjalist riided on sageli naha külge kleepunud ja neid ei tohi ära rebida. Jahutamiseks kasutatakse külmaveeteraapiat. Koes salvestunud kuumus kõrvaldatakse ja see ei satu sügavamale. Külm vesi mõjub valu vaigistavalt ja hoiab ära turse tekke. Vee temperatuur peaks olema ca 20 ºC, alla 15 ºC juures tekib täiendav külmakahjustus. Jahutamine peaks kestma ca 10 kuni 15 minutit. Kuni 30 minutit pärast õnnetuse toimumist on veel mõtet alustada jahutamist. Järelpõlemise protsess toimub hüppeliselt. Alles siis, kui nahakiht on purunenud, jätkub protsess järgmise kihi juures. See peatatakse jahutamisega. Suurepinnaliste põletuste korral peab valima lühema jahutusaja, sest patsiendi alajahtumist tuleb tingimata vältida. Sellele viitab algav külmavärin. 581
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
