Aphrodite kõige suurimaks armastuseks peetakse Adonist, keda imetles ka surnute riigi kuninganna. Kahe jumalanna vahel tekkis suur riid, millele tegi lõpu peajumal Zeus. Antheiale sarnaseid viljakusjumalannad on ka foiniikia mütoloogias olev Astarte ning babüloonia mütoloogias Ištar. Aphrodite vasteks vanarooma mütoloogias on jumalanna Venus. Etruskide jumalanna Turani ja roomlaste Venuse kujutised on sarnased Aphrodite kujutistele. Vanimad riigid, kus levis Aphrodite kultus, olid arvatavasti Küpros ja saar Kythera. Korintoses oli Aphrodite kultus seatud templiprostitutsiooniga. Aphrodite kultus levis kõikjale kreeklaste aladele, sealhulgas Sitsiiliasse ning ka Roomasse, kus teda austati eriti Venus Erycinana. *Antheia - Aphrodite lisanimi. "1
käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, näiteks gravüüri, litograafiat, monotüüpiat ja puulõikekunsti. Viiraltit peetakse Eesti kunstiajaloos graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle hulgalistest töödest on kuulsaimad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Aastatel 19251938 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kodumaale naastes pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (näiteks "Kristjan Raud", kuivnõel, 1939). 1944. aastal elas Viiralt Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik tagasi Pariisi. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt lahkus 55- aastasena ning ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule.
sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937 ). Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (nt. Kristjan Raud, kuivnõel, 1939). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega.
Kapitooliumi Aphrodite Aphrodite Savifiguur Väike- Aasiast, 2. sajand eKr. Berliini antiigikogu. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Y Neljas tase ³ Viies tase Aphrodite Kallipygos (vormis tuharatega) Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Y Neljas tase ³ Viies tase Medici Venus Etruskide jumalanna Turani ja roomlaste Venuse kujutised on sarnased Aphrodite kujutistele. Hiljem on Venuse või Aphrodite nime all kujutatud alasti naiseilu ideaali. http://www.google.ee/search?q=aphrodite& http://en.wikipedia.org/wiki/Aphrodite_(album) http://www.greekmythology.com/Olympians/Aphrodite/aphrodite.html http://inter-pix.com/et/art/painting/masters_2/358064-see.html
(Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937). Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (nt. Kristjan Raud, kuivnõel, 1939). Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) Reis Marokosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. 1944
kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid.Kui Eduard õppis "Pallases" , illustreeris ta mitemeid tekste (nt.usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid).Peale kooli lõpetamist töötas ta õpetajana, kuid ta lahkus selleslt kohalt , et minna õppima Dresdeni.1938.aastal pühendas Viiralt oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele.1944.aastal kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini.1924.aastal valiti Viiralt Salon D'Automne organisatsiooni liikmeks. Looming Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene
Vaba fantaasia moonutatud, imelikud erootilised stseenid "Põrgu" 19301932 "Kabaree" 1931 "Jutlustaja" 1932 30.aastate keskel suund loodusele, lastele, sõpradele, aktidele, maastikule "Maastik Pariisi lähedal" 1937 "Lamav tiiger" 1937 Keskkonna mõjutused Reis Marokosse 1938 uus energia, sügavam objekti tabamine "Noor Araabia poiss " 1940 "Berbernaine kaamliga" 1940 Naasemine Eestisse 1938 tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele "Kristjan Raud" 1939 Näitused Prantsusmaal Soomes Saksamaal Taanis Venemaal Lätis Leedus Poolas Belgias USAs Hollandis Itaalias Sveitsis Eestis. Kas teadsid, et ta ... Kunstnikunimi on Wiiralt, kodanikunimi Viiralt 100.sünniaastapäevaks valmis monograafia Mai Levini poolt prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles Suri maovähki 55.aastaselt On ainukese eestlasena maetud Prantsusmaale PereLachase'i kuulsuste kalmistule Sai 1925.a KKSV üheaastase stipendiumi ja läks end täiendama
kinnistunud. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a kuni 1938. a ja 1946. kuni 1954. a. Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (näiteks "Noor araabia poiss" ja "Berberinaine kaamliga"). Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (näiteks "Kristjan Raud", kuivnõel, 1939). 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. 1945 sattus Viiralt Rootsi elama ja sealt edasi uuesti Pariisi. Lõplikult pöördus kunstnik tagasi Pariisi 1946. aasta sügisel. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega.
· Meeldib veeretada, visata ja võib-olla isegi püüda nii suuri kui väikesi palle, kuigi suurt palli on tal kergem kinni püüda. · Laob väikesi puuklotse üksteise otsa, ehitab kuni viiest klotsist koosneva torni. · Valab vett korralikult ja täpselt ühest nõust teise. · Teeb pliiatsiga paberile järjest sihikindlamaid jälgi. 22.-24. elukuul · vaatab mitu minutit raamatut, uurides iga pilti ha osutades huvi äratavatele kujutistele, keerab ise lehti. · Püüab enda riietamisel ja lahtiriietamisel järjest rohkem osaleda. · Kasutab pöialt ja nimetissõrme edukalt väikeste objektide haaramisel. · Võtab sinult esemeid vastu ja ulatab tagasi.
juhust ja käis Marokos ka ,,ennast otsimas". Eestis elas ta kuni 1945. Aastani, mil kolis ta Rootsi ja sealt edasi Pariisi uuesti. Eestis elades oli näha tema ,,tehnika" arengut ja küpsust teostes. Aastate jooksul olid ta stiilid vahetunud mitmeid kordi ja Eestis olles pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele, näiteks teos ,,Kristjan Raud". Neljakümnendad olid justkui tema arengu viimane tipp, sest viiekümnendaid ta üle ei elanud ja areng hakkas taanduma peale neljakümnendaid. 1946. Aasta pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi, kus ta ka 8 aastat hiljem suri. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks, ta joonistas rohkem täppidega ja mitte tuttavate pikkade pintslitõmmetega. ,,Jutlustaja" (1932) lito+paber
ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on "Põrgu" (söövitus, 1930-1932), "Kabaree" (söövitus, 1931). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule. 1938. aasatal pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (nt. Kristjan Raud, kuivnõel, 1939). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. "Põrgu" "Tüdruk kaamliga" Adamson-Eric 1902-1968 Adamson-Eric sündis pere kuuest lapsest neljandana. Tema isa, Jaan
· Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a kuni 1938. a ja 1946. kuni 1954. a. · Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (näiteks "Noor araabia poiss" ja "Berberinaine kaamliga"). · Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (näiteks "Kristjan Raud", kuivnõel, 1939). · 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. · 1945 sattus Viiralt Rootsi elama ja sealt edasi uuesti Pariisi. · Lõplikult pöördus kunstnik tagasi Pariisi 1946. aasta sügisel. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. · Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a
mõjutusi, tema hilisemad loomingud on sürrealistlikus stiilis. Wiiralt on pidanud näitusi Prantsusmaal, Saksamaal, Venemaal, Belgias, Itaalias jpt riikides. Tema kuulsamad tööd on ,,Põrgu"(1930-32), ,,Kabaree"(1931), ,,Maastik Pariisi lähedal"(1937), ,,Lamav tiiger"(1937). Töödele ,,Noor araabia poiss" (1940) ja ,,Berberinaine kaamliga" (1940) sai ta inspiratsiooni oma reisist markokosse. Eestis elades pühendus ta rahva suurkujudele ning sümboolsetele kujutistele ,,Eesti neiu"(1942), ,,Viljandi maastik"(1942) ,,Virve"(1942). Teise maailmasöja järel kolis Wiiralt Pariisi, kuhu ta on 1955. aastal Père-Lachaise kalmistule maetud. ,,Eesti neiu" ,,Lamav tiiger" 9 ,,Viljandi maastik" ENSV perioodil Evald Okas sündis 28. novembril aastal 1915
Koolitusülesanded on eestikeelse tekstiga. Tabelitöötluse õppevideosid saab ka vaadata siit ning lahendada õppeülesandeid siit . 2.3.3 Esitlus Õppeprogramm tutvustab MS PowerPointi programmis presentatsiooni loomist, vormindamist ja ettevalmistamist kasutades erinevaid slaidi kujundusi ning paigutusi. Samuti demonstreeritakse teksti, piltide, kujutiste ja diagrammide kopeerimist ning teisaldamist esitluses ja mitme esitluse vahel. Oskate lisada piltidele, diagrammidele ja kujutistele efekte ning neid välja printida. 16 Esitluse lehel saab valida kahe õppeprogrammi vahel: 1. MS PowerPoint 2007, otselingina vajuta SIIA . 2. MS PowerPoint 2003, otselingiga vajuta SIIA . Avanevas aknas vali kasutaja „Kasutaja“ ning kliki valikut „Sisene“. Koolitusülesanded on eestikeelse tekstiga. Esitluse õppevideosid saab ka vaadata siit ning lahendada õppeülesandeid siit . 2.3.4 Internet
· Tantsib muusika saatel. Oskused 22.-24. elukuul · Püsib kiikudes hästi tasakaalus · Tunneb täpselt ära igapäevase objekte. · Katsetab mitmesuguseid sõnakombinatsioone. · Katsetab mitmesuguseid sõnakombinatsioone. · Saab hakkama enamiku häälte väljaütlemisega, kuid vahel mõned konsonandid segamini või hääleb neid valesti. · Vaatab mitu minutit raamatut, uurides iga pilti ja osutades huvi äratavatele kujutistele, keerab ise lehti. · Püüab enda riietamisel ja lahtiriietamisel järjest rohkem osaleda. · Kasutab pöialt ja nimetissõrme edukalt pintsetina, haarates niiviisi väikesi objekte. · Võtab sinu käest esemeid vastu ja ulatab sulle tagasi. · Teeb lihtsate muusikariistadega (trumm ja tamburiin) järjest rütmilisemaid helisid. · Nimetab õigesti oma põhilised kehaosad. · Kuulab huviga, kuidas teised inimesed omavahel vestlevad.
moodustunud h[nT] ja u[kT] z-kujutise avaldised. Nüüd defineerime diskreetse impulsskaja z-kujutise diskreetseks ülekandefunktsiooniks Tulemusena saab avaldise 2.3.1 väljendada kujul Y(z)=H(z)U(z). Seega osutub diskreetaja süsteemi ülekandefunktsioon võrdseks väljund-ja sisendmuutujate z- kujutiste suhtega analoogilselt pidevaja süsteemi ülekandefunktsioonile. Et s-kujutistele vastavad avaldise 2.1.4 alusel z-kujutised, saame nullistel algtingimustel kujutisvõrrandid u(s)-+u(z) ja y(s)->y(z), siis peab kehtima ühene vastavus ka ülekandefunktsioonide jaoks Seega on võimalik antud süsteemi ülekandefunktsiooni tundes otseselt arvutada sama süsteemi diskreetne ülekandefunktsioon. Ka mõlema ülekandefunktsiooni poolused on täielikus vastavuses. 2
Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937 ). Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (nt. Kristjan Raud, kuivnõel, 1939). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. Eduard Viiralt suri 9
Saame Y(Z) = Valime uue muutuja n=m-k, seega m=n+k; Y(z)= Viimases avaldises on moodustunud h[nT] ja u[kT] z-kujutise avaldised. Nüüd defineerime diskreetse impulsskaja z-kujutise diskreetseks ülekandefunktsiooniks Tulemusena saab avaldise 2.3.1 väljendada kujul Y(z)=H(z)U(z). Seega osutub diskreetaja süsteemi ülekandefunktsioon võrdseks väljund-ja sisendmuutujate kujutiste suhtega analoogilselt pidevaja süsteemi ülekandefunktsioonile. Et s-kujutistele vastavad avaldise 2.1.4 alusel z-kujutised, saame nullistel algtingimustel kujutisvõrrandid u(s)-+u(z) ja y(s)->y(z), siis peab kehtima ühene vastavus ka ülekandefunktsioonide jaoks Seega on võimalik antud süsteemi ülekandefunktsiooni tundes otseselt arvutada sama süsteemi diskreetne ülekandefunktsioon. Ka mõlema ülekandefunktsiooni poolused on täielikus vastavuses. Realiseeritavus ja hilistumine diskreetaja süsteemides- Ülekandefunktsiooni
Kui kujutis ja reljeefisarnaselt kõrge, siis kamee. Hellenistlikul ajastul muutus tehnika pehmeks ja õrnaks. Läks moodi kameede lõikamine, kasutati neid toredusesemete kaunistamisel. Maalikunst: suur hulk Pompejis ja Roomas avastatud seinamaale ja mosaiike tehtud hellenistliku aja maalide koopiad. Figuraalmaali ainestik laenatud mütoloogiast ja eepostest ja tragöödiatest. Maastiku eriti ei kujutatud, see alati tagaplaaniks figuraalsetele kujutistele. Aga on leitud nn Odüsseia maastikke – kujutavad Odysseuse seiklusi (väga kõrgele asetatud horisont). Väga armastatud žanrimaal – suur naturalism. Juba rooma ajastusse kuuluvad, kuid hellenistlikus vaimus tehtud muumiaportreed- maalitud vahavärvidega õhukestele puuplaatidele. Hellenistlikust ajastust ka freskomaal: maalimine niiskele seinale. Etruski kunst 8.-3. sajand eKr: ARHITEKTUUR: Tegutsesid praeguses Toscana piirkonnas, riiki nad ei moodusta
diferentsiaalvõrrandid nende nn. operaatorkujutistena ja võtame appi ülekandefunktsioonid. Nimetatud võte põhineb Laplace'e teisendustel. Operaatormeetodi kasutamisel asendatakse diferentsiaalvõrrandid lahendamisel suhteliselt lihtsate algebraliste võrranditega. See võimaldab lahendusi leida ka diferentsiaalvõrrandite integreerimise üksikasju tundmata. Diferentsiaalvõrrandite üleviimiseks nende kujutistele tuleb diferentsiaalvõrrandi kõigi tuletisoperatsioonide tähised asendada nn. operaatormuutujaga s vastavas astmes (kirjutada d/dt asemel 20 s, d2/dt2 asemele s2, d3/dt3 asemele s3 jne.), integreerimisoperatsioonid aga asendada s pöördväärtusega (...dt asemel 1/s, ..dtdt asemel 1/s 2 jne.) Diferentsiaalvõrrandi muutuja x(t) asemel kirjutatakse tema operaatorkujutise tähis X(s)
Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, samuti freskodest ei ole peaaegu mitte midagi säilinud. Ettekujutuse neist saab rooma koopiate, peamiselt Pompejist leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Lahtine on küsimus, mil määral oskasid antiikmaalijad kujutada siseruumi; maastikulise sügavuse kujutamise oskus saavutati tõenäoliselt alles hellenistliku ajastu lõpul. Maastik oli alati tagapõhjaks figuraalsetele kujutistele puhast maastikupilti antiikkunst ei tundnud. Figuraalmaali ainestik on nagu varemgi tihti laenatud mütoloogiast ja eeposest, samuti tragöödiatest. Kuulus maalikunstnik oli Apelles. Tema maale kiideti peamiselt nendes avalduva peene maitse ja sarmi pärast, eriti naiste kujutamisel. Vaasimaalikunst suri välja 3. saj. lõpul. 50 KULTUURILUGU I (VANA-KREEKA KULTUUR)..............................
Kiudude vahel olev ruumiline kord jääb samasuguseks kogu aja jooksul, mil see suundub ajukoesse. Silma võrkkestal olevad naaberkohad saadavad oma andmed ajus olevatele naaberkohtadesse ja seetõttu jääb ajusse suundunud silmapõhja asukohtade kaart samasuguseks. Nii inimeste kui ka ahvide ajus on selliseid ruumilisi kaarte vähemalt 40. Ajus olevad nägemisalad töötlevad nägemisorganitest saadud informatsiooni spetsialiseeritult. See tähendab seda, et kindlatele kujutistele, mis inimese silmapõhjas tekkida võivad, reageerivad just sellised ajurakud, mis eksisteerivad ühes kindlas nägemisalas. Näiteks kui silmapõhjas esineb mingisuguses kindlas kohas valgustriip, mis ise on mingi kindla asendiga, siis sellele reageerivad kõige paremini just esmased nägemisalad V1 ja V2, mille alad asuvad ajus kuklasagarates. Näiteks V4 nägemisala töötleb just värviga seonduvaid tajusid. See tähendab seda, et kui kaks
Kiudude vahel olev ruumiline kord jääb samasuguseks kogu aja jooksul, mil see suundub ajukoesse. Silma võrkkestal olevad naaberkohad saadavad oma andmed ajus olevatele naaberkohtadesse ja seetõttu jääb ajusse suundunud silmapõhja asukohtade kaart samasuguseks. Nii inimeste kui ka ahvide ajus on selliseid ruumilisi kaarte vähemalt 40. Ajus olevad nägemisalad töötlevad nägemisorganitest saadud informatsiooni spetsialiseeritult. See tähendab seda, et kindlatele kujutistele, mis inimese silmapõhjas tekkida võivad, reageerivad just sellised ajurakud, mis eksisteerivad ühes kindlas nägemisalas. Näiteks kui silmapõhjas esineb mingisuguses kindlas kohas valgustriip, mis ise on mingi kindla asendiga, siis sellele reageerivad kõige paremini just esmased nägemisalad V1 ja V2, mille alad asuvad ajus kuklasagarates. Näiteks V4 nägemisala töötleb just värviga seonduvaid tajusid. See tähendab seda, et kui kaks
seetõttu jääb ajusse suundunud silmapõhja asukohtade kaart samasuguseks. Nii inimeste kui ka ahvide ajus on selliseid ruumilisi kaarte vähemalt 40. Umbes 80-150 ms võtab aega virgeseisundis inimesel signaali teadvustamine alates ärritaja mõju algusest meeleelundeile. Seni kaua signaali töödeltakse ja moduleeritakse eelteadvuslikult ajukoores. Ajus olevad nägemisalad töötlevad nägemisorganitest saadud informatsiooni spetsialiseeritult. See tähendab seda, et kindlatele kujutistele, mis inimese silmapõhjas tekkida võivad, reageerivad just sellised ajurakud, mis eksisteerivad ühes kindlas nägemisalas. Ajus olevates piirkondades eksisteerivad spetsiifilised neuronid. Näiteks visuaalset ( sensoorset ) infot töötlevad ainult teatud neuronid, kuid näiteks akustilisi informatsioone töötlevad aga teised aju neuronid. See tähendab seda, et näiteks nägemistaju ja kuulmistaju keskused asuvad erinevates ajupiirkondades
annaabi.ee 
