kohtunik. Inimkeha anatoomiat on kujutatud väga realistlikult ning valge joonega on välja toodud ka väikesed detailid. Pilti on kujutatud tasapinnaliselt, mitte ruumiliselt. Arvatavasti kujutatakse vaasil olümpiamänge või mingeid muid spordivõistlusi, kus on üheks alaks kettaheide. Vaasil kujutatud kettaheitjal on ketas paremas käes ja ta valmitub heiteks. Arvatavasti oli kettaheide Vanas Kreekas üks armastatumaid spordialasid, kuna seda kujutati isegi vaasimaalidel. Vaasil on ka huvitavad mustrid, mis on asetatud ribadena. Muster asetseb peamiselt nõu kaelal kus on kujutatud lille mustrit, vaasi alumisel osal on kaunistused lihtsamad. Kettaheitja. Panateena amfora.
pildi sündmustele. Ta näeb rahvarohkeid pidustusi, laste mänge ja muud, ühtekokku korraga sadu toimekalt sagivaid ning natuke kohmakalt mõjuvaid inimesekesi. Ta oli üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid loodust seostas ta ikka inimesega. Imeilus on ta aastaaegadest pärinev ,,Jaanuar. Jahimehed lumes". Kaugusel kihab tööelu, sinendaval tiigijääl tiirutavad uisutajad ning kogu selle sinivalge avaruse kohal lendleb üksik harakas. Kuidas kujutati ,,Õiglust"? Õiglust, Usku, Lootust ja teisi kristlikke voorusi kohtab naisfiguuridena maalis ja skulptuuris, ka näituse kirikuruumis. Mõõka ja kaalusid hoidva Justitiaga (Õiglusega) ehiti elumajad, kirikud ja ühiskondlikud hooned, ta troonib trükistes.
,,Punane ja must" kui realistlik teos Stendhali ,,Punane ja must" on realistlik teos, kuna: 1) Elu kujutati kogu tegelikkuses. Peategelane, noor Julien, kes pole kordagi kodukülast välja saanud ja on ka külas käinud ainult kahel inimesel. Vanal sõjaväearstil ja kiriklas, sest teeskleb et tahab preestriks saada. Perekonnas teda ei sallita. Julien põlgab oma perekonda - isa ja vendi, sest need on ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Vennad peksavad teda tihti, sest tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Isa peab teda kasutuks logardiks. Seega on päris hea, kui
HERA · Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind ATHENA · Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull. KREEKA TEATER Juba esiaja rahvastel olid kujunenud teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks Ateena linnriik korraldas teatrietendusi kaks korda aastas. Etendused olid
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Riko Visnapuu Vaaraode kujutamine skulptuurikunstis Referaat Kilingi-Nõmme 2009 Sisukord Tiitelleht------------------------------------------------------------------------------------------------------ 1 Sisukord------------------------------------------------------------------------------------------------------ 2 Sissejuhatus-------------------------------------------------------------------------------------------------- 3 Usu Tähtsus ------------------------------------------------------------------------------------------------- 3 Lühiülevaade vaaraode kujutamisest skulptuuridena---------------------------------------------- 3 Skulptuuride Jõud------------------------------------------------------------------------------------------ 4 Lõppsõna----------------------------------------------------------------------...
Zeus Grete Käen Zeus Zeus oli peajumal Jumalate ja inimeste isa, taeva-, vihma- ja piksejumal Päästis maailma Kronose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt Teda kujutati piksenoolte ja tammepärjaga keskeas mehena Zeusi sünd Zeusi vanemad on titaanid Rheia ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud
Kreeka Kunst 09.11.2016 . Kogu kreeklaste kunstielu on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ning skulptuuris kujutati enamasti just jumalaid, Jumaliku perekonda kuulus 12 jumalat, kes elasid olümpose mäel. Kreeka kunsti arengus võib eristada 3 ajastut: 1. Arhailine e. Vana aeg 7-6 saj. eKr 2. Klassikaline e. Õitseaeg 5-4 saj. eKr 3. Hiline e. Hellenistlik aeg 3-1 saj. eKr. Kunstiliikidest on olulisimad: 1. Arhitektuur 2. Skulptuur 3. Maalikunst Kreeka arhitektuur: Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli templiehitus
Vana-Egiptuse maalikunst Sinu või su rühma nimi/nimed Kuhu maaliti? · Hoonetele · Seintele · Obeliskidele Millega maaliti? · Maalimiseks kasutati erinevaid värve · Värve tehti looduslikest ainetest · Näiteks: Punast värvi sai rauaroostest Rohelist värvi saadi malahhiidi pulbrist Musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või muud Mida kujutati piltidel? · Inimesi Mida kõrgemal positsioonil ühiskonnas oli inimene, seda suuremalt kujutati Inimesi kujutati üldistatult · Loomi · Taimi Kuidas ja millega kirjutati? · Kirjutati Egiptuse piltkirja hieroglüüfe · Hieroglüüfe on kirjutatud tindiga kui ka maalitud seinadele · Varasemad säilmed piltkirjast on pärit u.3200 ekr · Kirja lugemise suunda näitavad ümbritsevad kujud · Hieroglüüfe võib leida maalitult kui ka savisse sisse
1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) Haridus: kiriku-, ja kloostrikoolid; raamatukogud; vaimulikud olid haritud inimesed- tõlkisid ladinakeelseid tekste b) Kunst: sakraalehitised; freskod, mosaiik, ikoon; kujutati pühakuid, piiblilugusid c) Kirjasõna: raamatute ümberkirjutamine, trükkimine, tõlkimine, hoidmine raamatukogudes 2. Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) Majandus: töötasid põldudel, aedades, töökodades b) Haridus: raamatute ümberkirjutamine; kloostrikoolid c) Hoolekanne: hoolitseti vaeste, orbude eest; öömaja teekäijatele 3. Islamiusu 5 sammast 1) usutunnistus; 2) palvus; 3) almus; 4) paast; 5) palverännak 4
Altamira koopamaalidPõhjaHispaania, LascauxPranstusmaa, Karjalas Venemaal, Willendorfi VeenusAustria 1908. 5) Mis on Stonehenge? On LõunaInglismaal tuntumaid megaliitilisi monumente. Ehitatud umbes 31001100 e.Kr. Koosnes kahest suurest kivide ringist. Rajatisi ümbritsesid eelmalt kraav ja muldvallid. 6) Kuidas mõjutas egiptlaste religioon nende kunsti? Egiptlaste religioon oli polüteislik. Kunsti seisukohalt oli egiptlastele tähtis usk, surmajärgsesse ellu. 7) Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis? Inimesi kujutati egiptuse pärases poosishoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 8) Mis on tsikuraat? Kirjelda seda! On kõrge torn templite juures, mis astangutena ahaneb ülespoole. Selle külgi katsid terpid ja muud väljaehitised. Templi ukseni jõudmiseks tuli tonile mitu ringi peale teha. 5060m. 9) Milliseid stseene (teemasid) armastati kujutada Assüüria reljeefidel?
Ta restaureeris antiikehitisi (nt. Tituse võidukaar, osaliselt Colosseum) ja tegeles linnaplaneerimisega. Tema olulisim töö on Roomas asuva väljaku Piazza del Popolo kujundamine. Lisaks Valadier'le olid tuntud Luigi Cagnola (1762-1835) ja Pietro Bianchi (1787-1849). Esimese ehitistest võiks nimetada Rahu võidukaart Milanos ja teise töödest San Francesco di Paola kiriku Napolis. Piazza del Popolo 3. Maalikunst Prantsusmaal. Mida kujutati ja kuulsamad kunstnikud, ka nende teosed Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Kui 1789. aastal
Harilikult raiuti neile majamärgid, vapid või tekstid, mis asendasid maja numbrit ning edastasid omaniku nime. 8. Raidkivikunstis viljeldi kõige rohkem ... dekoratiivsest skulptuuri. 9. Tähtsaim looduslik ehituskivi Tallinnas oli ... Paekivi ja dolomiiti. 10. Kas ja kuhu veeti tallinna kiviseppade töid ? Gotlandile 11. Renessansi ajastust pärinev vanim säilinud hoone ...? Mustpeade maja. 12. Mustpeade vapil kujutati ...? Püha Mauritiuse büsti kujutist. 13. Kirjelda Mustpeade hoone raidkivikaunistusi. Kahekorruselise maja viil ääristatud dekoratiivsete voluutidega, fassaadile lisatud rohkesti raiddekoori - suured reljeeftahvlid(Kristus ja allegoorilised naisfiguurid - Õiglus ja Rahu), lõvi-, soku- jm. maskid ja maskaroonid korruse vahet markeerival vööndil, bareljeefid ratsanikega akende vahelisel seina pinnal, Poola-Rootsi kuninga Sigismundi
Aatom on keemilise elemendi väikseim osake, läbimõõt 10-10m. Aatomi tuuma suurus 10-15 m. Aatomituum koosneb nukleonidest – positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neutronitest. Thomsoni aatomimudel: aatomit kujutati positiivselt laetud kerana, millesse olid pikitud elektronid. Rutherfordi planetaarse aatomimudeli järgi on aatomil tuum ja selle ümber liiguvad elektronid. Katses uuriti alfaosakeste hajumist, nende läbi minekut õhukesest metalllehest. Kõige olulisem tulemus: sündis uus nn planetaarne aatomimudel, mille järgi aatomil on olemas tuum ja tuuma ümber liiguvad elektronid. Bohri 3 postulaati: 1)statsionaalsete olekute postulaat – aatom võib viibida ainult kindlate energiatega olekutes
Kubism 2. Kes rajasid kubismi? Kust nad said oma eeskujud? P. Picasso ja G. Braque võtsid eeskujuks Cézanne looming. 3. Mida tead Pablo Picasso kui kunstniku noorusajast? Milliseid perioode oli tema loomingus? Joonistusõpetaja pojana tutvus varakult erinevate tehnikatega, ta äratas tähelepanu juba noorena. 4. Millist teost peetakse kubismi esikteoseks? ,,Avignoni neiud" P. Picasso 5. Mida ja kuidas kujutati ,,analüütilise kubismi" teostel? Milliseid värvitoone kasutati? Looduslik motiiv säilis, kuid nende ainering oli piiratud majad, puud ja eriti natüürmortidel nõud ja muusikariistad. Samas side loodusega järjest vähenes värv polnud oluline, pinnad, jooned ja heletumedused, pruunikad, rohekad ja hallid toonid 6. Mida tähendab kollaaz? Liimitud pilt, erinevad materjalid, väljalõiked jne. 7
abikaasa Anna skulptuurportreed allkorruse akende kohal jm. Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali kroonib vennaskonna vappepitaaf templikujulisel foonil, ääristatud madala paelornamendiga. Algsest uksest on säilinud vaid Berend Geitsmanni nikerdatud lünetiplaat 1604. a.; dekoratiivsete rosettnaeltega uks pärineb aastast 1640. 9. Kuidas kujutati Õiglust ja Rahu? Mustpeade maja on kaunistatud raidreljeefidega Õiglus ja Rahu. Õiglust on kujutatud naisekujuna,kelle käes kaalud ja mõõk ning Rahu palmioksana. 10.Keila kiriku altari ja kantsli valmistas, mis aastal? Tänase kiriku sisustus pärineb ajast peale Liivi sõda. Kirikulise tähelepanu köidab suur renessanssaltar, mis pärineb tallinlase Tobias Heintze töökojast. Altari kinkisid Saku ja Sausti mõisnikud Bernhard von Scharenberg ja Anna von Rosen 1632
Impressionism Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi. Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti ak...
kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - seejuures ka ilma akendeta. · Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Briti Muuseum Zizzle 11 klass 2012 3. Maalikunst Prantsusmaal. Mida kujutati ja kuulsamad kunstnikud, ka nende teoseid. Maalikunstile antiikajast eeskujude leidmisega oli kunstnikel raskusi, sest neid peaaegu polnudki sälinud. Sellepärast hakati imiteerima antiikskulptuuri. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja, värvide iseseisvat osa ei rõhutatud,tavaliselt on need kantud pildi pinnale ühtlaselt, ilma varjunditeta. ( Enamasti on maalidel ühtlase
1. Zeus peajumal, taeva ja tuulte valitseja, kujutati piksenoolte ja tamepärjaga. Sümboliks oli tamm. 2. Hera Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja, tohutult armukade 3. Poseidon Zeusi vend, vete valitseja, habetunud, sümboliks oli kolmikhark, sümbolloomaks oli hobune. 4. Hades Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja, sümboliks oli granaatõun 5. Demeter maa- ja viljakusjumalanna, kujutati koos viljapeadega 6. Apollon kunstide ja muusade kaitsja, Zeusi poeg, Artemise kaksikvend 7. Artemis jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar, parim kütt kogu maailmas, kujutati lühikeses kitoonis koos jahikoer, vibu ja noolega. 8. Athena tarkuse jumalanna, sündis Zeusi peast, kujutati kiivri ja odaga, sümboliks oli öökull. Oli üks Olümpose kolmest neitsist. 9. Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna, sündis merevahust, kujutati koos peegli, lillede ning
reljeefil mitu erisündmust vaid eraldatult (ei saa lugeda (saab lugeda kui jutustust), nagu jutustusi). hieroglüüfiline seletus, egiptuse poos. Isikupära Isikupärased jooned polnud Lihtrahva puhul võib näha olulised, rass oli oluline ebatäiuslikku keha, vaaraosid ja rõhutamine: ülikuid kujutati aga täiuslikena Teemad, motiivid: Sõjalised võidud, valitseja Kujutati, mida sooviti, et juhtuks, võimu suurus, üksikud sõjatemaatika taimemotiivid, jahistseenid. Tüüpiline motiiv troonil istuv valitseja, kellele alamad andamiga kummarduvad. Kujutatav Valitsejad, loomad, linnud, Valitsejad, ülikud, loomad, linnud,
Euroopa Liidus on 500 miljonit inimest ja 28 liikmesriiki. EL loodi 1951. Euroopa ühendus kujutati ringi 1982 EL-ks e toimus Euroopa Liidu sünd. EL toetub 3 sambale: *ühisturg ja rahaliit, *julgeolek ja välispoliitika, *justiits- küsimused, politseitöö, kuritegevuse tõkestamine. EL-i seadusandlik võim: 1)EL Parlament (766 kohta), 2)EL Nõukogu. EL Parlament: *valitakse 5 aastaks, *kõik vähemalt 18-aastased EL kodanikud saavad valida. Eestis on 6 kohta EL Parlamendis. Suure üldkogu istungid 12 korda aastas Strasbuuris ja Brüsselis
kättesaadavad ning nad oskasid neid ära kasutada. 3. Mesopotaamia skulptuuride reljeefid olid jutustava sisuga, enamasti olid reljeefid seotud ehitamisega, kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid (steele) ja vabafiguure. Ümarplastika ei kasutatud halva ning vähese materjali tõttu aga tehti kujukesi. Kujud olid kohmakalt kujutatud, aga ometi väga suursuguselt, tihti oli lisatud ka ornament ja kiri. Mesopotaamias domineeris reljeef. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Egiptuse reljeefid olid madalad ja värvilised ning jutustava sisuga. Neil kujutati inimesi, kasutati Egiptuse poosi, kus pea, käed ja jalad on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. Orju kujutati väiksematena kui ülikuid. Egiptuses olid ümarplastika skulptuuris inimesed keerulisemates poosides ning nägid palju realistlikumad välja kui Mesopotaamias. Egiptuses domineeris samuti reljeef
põletatud, kuid kuivatati ka päikese käes, mistõttu polnud nad ilmastikule vastupidavad ja hooned ei ole seetõttu tänapäevani säilinud. Veel kasutati ehitusel kivi. Samuti kasutati ka Egiptuses savi ja kivi, kuna need olid tol ajal kõige kättesaadavamad ehitusmaterjalid. Kujutavas kunstis oli Mesopotaamias juhtivaks alaks skulptuur-reljeefid ja kujud, mis enamasti olid seotud ehitistega, kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid ja vabafiguure. Traditsioonipäraselt kujutati kuningad ja teisi tähtsad isikud lihtinimestest palju suurematena. Nende kehad on jäigas poosis, isikupärased jooned ei olnud olulised. Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgameši eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest
reljeefid kui ka ümarplastika. Skulptuure kasutati tähtsamate hoonete ees ning kas hoonete seest poolt kaunistamiseks. Mesopotaamias oli pigem levinud reljeefid, tegeleti ka ümarplastikaga, aga materjali halva saadavuse tõttu vähem. Skulptuure kasutati hoonete kaunistamiseks. Egiptuse kunstis kasutati ebaloomulikke kehaasendeid. Inimene astub pikka sammu, jalad nähtavalt küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Orje, loomi, linde kujutati vabamalt. Mesopotaamias aga silinderpitsati ja pitsat kivi motiive hästi palju, anatoomia seisukohalt kujutati isikuid ebaloomulikult. Mõlemas kunstis kujutati inimesi ebaloomulikult. Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias kujutati valitsejaid, sest nad olid kõige tähtsamad ja selles tulenes ka üleloomulik suurus lihtrahva kõrval. Mesopotaamia ja Egiptuse relieefide kompositsioonis püüti rõhutada valitseja isiku erandlikkust ja tähtsust.
Kunst-meisterlikkus mingil alal(ehitus,-skulptuuri,- maali,-graafia- ja tarbekunst) Paleoliitikumi kunst (2 mln.-10 000 a. eKr) Koopamaalingud tehti sügavatesse koobastesse. Maaliti tuha ja ookriga. Maalid olid rituaalsed. Enam kujutati jahiloomi: härgi, põhjapõtru, siga, hobust, aga ka lõvi ja karu. Loomad olid kujutatud üsna detailselt. Kuulsamad koopad on Alfomera ja Lascaux. Skulptuure tehti kivist ja luust. Kujutati loomi ja naisi. Viimaseid nim. Veenusteks. Need olid ca. 20 cm kõrgused. Ornament muster. Tuntumad motiivid: CCCCC vee sümbol; tule sümbol; 0 päike. Mesoliitikumi kunst (10 000 6000 eKr) Koobaste asemel maaliti lahtistele kaljuseintele. Hakati tegelema primitiivse karjakasvatuse ja põlluharimisega. Kaljujoonistused olid enam skemaatilisemad ja mitte nii detailsed. Hakati kujutama r ohkem inimesi. Neid kujutati liikumises näit. jahtimises.
Egiptuse tähtsad jumalad: ANUBIS - hauataguse maailma, surnute jumal, surnuaedade kaitsja. Kaitses surnuid palsameerimise ajal, saatis hingi enne surnutekohut. Kujutati teda Saakali peaga inimesena. Oli Osirise poeg.Tegi isa surnukehast esimese muumia. APIS - Ptah elas Apises või oli Apis jumal Osirise kehastus.Kehastas jõudu, lahingujõudu, mehelikkust.Välk tabas taevast lehma- sündis Apis. ATUM (TUM)- päikesejumal, keda kummardati eriti Heliopolises, ürgne loomejumal, kujutati kuningana. Kujutati tavaliselt inimesena, kuningana. GEB (KEB) - maajumal, kujutati hanena, võib olla ka krokodillikujuline HATHOR - Horose naine Denderas, algselt elas sükomooripuus.Re ja Nuti tütar -võis olla mustanahaline.Memphise Hathor oli Sükomoori Emand. Taeva (idas) ja armastusejumalanna,muusika- ja tantsujumalanna, naiste ja surnute kaitsja, viljakuse andja, naisprintsiibi kehastus.Ilu, rõõm, kepsutamine.Kõristi- sistrum. Templites naismuusikud.
REALISM 19s keskel alustasid tegevust realistid, keda huvitas kaasaeg ja lähiümbrus. Kujutati REALISM 19s keskel alustasid tegevust realistid, keda huvitas kaasaeg ja lähiümbrus. Kujutati loomutruult, moonutamata, ka puudusi kujutati varjukülgi. sellega püüti parandada. Kriitilisi loomutruult, moonutamata, ka puudusi kujutati varjukülgi. sellega püüti parandada. Kriitilisi autoreid nim. Kriitilisteks realistideks hakkasid kogunema ja kogukonnana elama. Esmalt autoreid nim. Kriitilisteks realistideks hakkasid kogunema ja kogukonnana elama. Esmalt kujutati loodust. Realistid kujutasid esmalt loodust nagu Barbizoni rühmas. Barbizoni külas Pariisi kujutati loodust. Realistid kujutasid esmalt loodust nagu Barbizoni rühmas. Barbizoni külas Pariisi lähedal
Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. · Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. · Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. · Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja s&otide;jameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks
eKr) ja 3) Uue Riigi ajal (18.-20.dünastia 1570 1070.a.eKr). Skulptuure peeti mõlemas kultuuris tähtsaks. Vana-Egiptuses kasutati skulptuuride loomiseks puitu või värviti ja lihviti need kivist, Mesopotaamias see- eest oli skluptuuride materjalidest esikohal savi, kuna seda leidus seal ohtralt ning see oli üpris vastupidav. Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega. Mesopotaamias olid reljeefid aga ainult losside ja templite kaunistuseks. Mesopotaamia kunstis kujutati peamiselt kuningaid, jumalaid, loomi ning sõjamehi ja lihtinimesi. Egiptuses kuningaid ei olnud, olid vaaraod, seega kujutati neid. Egiptuses kujutati rohkem inimesi kui loomi, samuti kujutati palju jumalaid. Teemadeks Mesopotaamias olid peamiselt võitlusstseenid, sündmused eeposest ja müütidest, valitseja võimu ülistamine, jaht ja sõjalised võidud. Egiptuse kultuur põhines aga usunditel, seega Egiptuse kunstis nii palju sõjategevust ei kujutatud,
6. Millisteks alaliikideks jagunevad reljeefid? Jagunevad kõrgreljeefiks, madalreljeefiks ja süvendreljeefiks. 7. Mis aastal avastati Lascaux koobas? 8.detsember 1940.aastal 8. Kuidas leiti Lascaux koobas? Üks poiss leidis, viskas kivi sisse 9. Mis rikkus koopamaalinguid? Rohevetikad ja valge lubja kristallid 10. Mitu aastat hiljem avati selle koopa koopia? 20 aastat hiljem 11. Kui pikad olid Lascaux koopa käigud kokku? Mitte üle 250 meetri 12. Mis loomi kujutati Lascaux koopajoonistel? Härg, hobune, hirv, veis, ahv, ükssarvik, lehm, ponid, kaljukits, mäger, piison, ninasarvik 13. Milliseid värvivarjundeid saadi värvimuldadest? Kollane ooker, punane ooker ja must mangaan 14. Milliseid maaliefekte kasutati koopamaalingutes? Sülgamine, puhumine 15. Millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg? Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, mis omakorda jaguneb vanem ehk alam-paleoliitikum,
Skulptuurkunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud kujundid. Võib eristada reljeefe ja ümarplastikat. Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund, millel on palju erinevaid tehnikaid. Tarbekunsti liigitatakse materjalide järgi. Igapäevaseid esemeid valmistatakse näiteks klaasist, puidust, savist. Neoliitikumi kunst Tekkis umbes 10000 aastat tagasi koos põlluharimise ja karjakasvatusega. Kunst ei olnud realistlik. Usuti esivanematesse ja teispoolsusesse. Esivanemaid kujutati loomapeaga. Teispoolsusega suhtles samaan, kes kasutas selleks maski ja trummi. Tähtsal kohal oli mustrid ja ornamendid. Tootemitele ja maskidele omistati müstiline või kaitsev otstarve. Sellest ajast pärineb Stonehenge kromlehh Inglismaal. Paleoliitikumi kunst Tekkis 2 miljonit aastat tagasi. Koopamaalid olid realistlikud. Neil kujutati loomi (piisonid, mammutid) ja inimesi. Usuti, et need toovad jahiõnne. Maaliti looduslike värvidega, mida valmistatu mullast või mineraalidest
Eeskujuks antiikehitised.Kasutati palju üle kahe korruse kõrguvaid sambaid ja antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitised. Levinumad motiivid-meander, munavööt, hammaslõige. seinapaneelide dekoratsioon muutus sümmeetriliseks. varaklassitsismis armastati rippuva rätiku ja vaniku motiivi. ampiirstiil- vaasid, urnid, looberpärjad, tiivulisd sfinksid. direktooriumistiil- pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid. 3)Skulptuur.Kust võeti eeskuju?Materjal.Kuidas kujutati inimesi(ka kaasaegseid)?. Eeskuju võeti antiigist.Materjaliks oli marmor.Keha kujutati hästiarenenuna,harmoonilisena,eelistatult alastifiguuridena.Kaasaegsete portreid püüti lahendada kreekapäraselt-neile anti vastav näoilme,poos ja isegi riietus. 4)Maalikunst.Kust on pärit maalide süžeed(mida kujutati?),maalide ülesehitus,kuidas kujutati inimesi? Eeskuju võeti antiikskulptuuridest(eriti reljeefidest).Domineeris silueti joonistamine,värv jäi tagaplaanile
3. Kuidas kaeti Mesopotaamias ruume, kui polnud puitu laetaladeks, ega kivi toetavateks sammasteks? Suurim ehitusmaterjal oli SAVITELLISED. Ruume kaeti enamasti kaetud puust. 4. Nimeta 3 kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias. Too igaühe kohta üks näide Templid - Valitsejate lossid - Linnakindlusetused - 5. Kuidas on omavahel seotud Marduki templi tsikuraat Babülonis ja Paabeli torn? Marduki temple ja Paabeli tor on üks ja sama asi. 6. Mida kujutati mesopotaamia reljeefikunstis Asüüria ajal? Asüüria ajal kujutati valitseiat troonil istutes aupaklikke alamaid vastu võimas. Kõige sageli olid sõja ja vägivalla stseenid. 7. Nimeta 2 olulist leiutist, mida tegid sumerid Sumerid leiutasid ratta ja kirjutusteemi. 8. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Egiptuse kunstis usuti enamasti Jumalatesse. 9. Kirjelda erinevaid vana-egiptuse haudehitisi (vähemalt 3) 1. Mastaba Ehitati, et säilitada muumiat
Kui ta oli heas tujus, siis oli merepeal hea ja rahulik sõita. Ta kutsus esile ka maavärinaid. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Demeter oli Zeusi õde. Ta oli viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna. Põlluharijad pidasid temast väga lugu. Teda kujutati tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Apollon oli Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal. Tal oli ka kuldset värvi lüüra. Tema hoole all oli muusika ja luulekunst. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast.
• Käsitöölisest kunstnikuks • Moraalilangus, naudingud • Religioonile väliselt tähtis roll • Tekkis Itaalias Bramante Väike kabel ehk „Tempietto“ Bramante „Tempietto“ • Kõrgrenessanssi esikteos • Hea näide, kuidas antiikaeg mõjutas renessanssi arhtiektuuri: ▫ Sammaskäik Donatello „Gattamelata ratsamonument“ Donatello „Gattamelata ratsamonument“ • Valisin, sest oli esimene ratsamonument pärast antiiki • Reaalne ning kujutati sõdalast • Idealiseeritud portree Sandro Botticelli „Veenuse sünd“ „Veenuse sünd“ • Valisin, sest: ▫ Piibli stseen ▫ Usuline ning antiikmütoloogiline teema ▫ Suuremõõtmeline ▫ Õlivärvidega tehtud ▫ Tegelasi kujutatakse tegevuses Barokk • 17. – 18. sajandi keskpaik • Barocco – ebakorrapärane, eriskummaline • Toetus meelte ja tunnete mõjutamisele • Hakati kasutama keerdsammast • Külluslik, rahutu, liikuv
ESIAEG – 40 000 a tagasi Paleoliitikumi algust võib pidada ajaks mil tekkis kunst. 19.saj avastas arheoloog Santuola Põhja-Itaalias Altamira koopas seinamaalingud. Ei tahetud uskuda, et need pärinevad Paleoliitikumi ajast, kuna neis kasutati erinevaid värve ja oli realistlik, kuid hilisemad uued koopamaalingute (Lascaux Prantsusmaal jm) avastused andsid kinnituse, et need pärinevad siiski Paleoliitikumi ajast. Varasemast ajast on leitud ka lihtsamaid loomakujutisi. Inimesi kujutati väga harva. Ometigi on leitud Austriast Willendorfist naise kuju Venus (ehk Willendorfi Veenus). Koopamaalingutes kasutati mitmeid tehnikaid: 1) kraabiti kivisse kontuurid (piirjooned) 2) kraabitud kontuurid täideti värviga 3) pehmele seinale (nt savile) puupulgaga või sõrmega 4) mitmevärvilisi maalinguid tehti algelise pintsli või käsnaga. Värvid saadi mineraalide peenestamisel ja nende segamisel rasva või veega. Kasutati 4 värvi – punast, kollast, musta, valget
a.e.Kr. Kuna skulptuur oli Mesopotaamias juhtivaks kunstialaks, leidus ka mitmeid erinevaid skulptuuri vorme nagu reljeefid, kujud ning pitsatsilindrid. Kuigi aastaid oli kiviajast palju möödunud, pidurdas Mesopotaamia skulptuuri arengut ikkagi sobiva materjali puudumine. Sellepärast jätkati materjalina eelkõige savi kasutamist ning tähtsamate kunstiliste ülesannete täitmiseks hangiti kivi kaugelt välismaalt. Erinevusena kiviajast, kujutati Mesopotaamia skulptuuris rohkem inimesi eelkõige kuningaid ja teisi tähtsaid inimesi, lisaks olid nad kujutatud ka lihtinimestest suuremalt. Skulptuure leidus ka: Jumalatest, keda kujutati segaolenditena, võidetud lahingutest, õukonnaelust ning loomadest jahistseenides. Suurim erinevus kahe ajaperioodi skulptuuris tuleneb detailide arvukusest. Kui kiviajal pöörati tähelepanu detailidele minimaalselt, siis Mesopotaamia kunstis mängis see suurt rolli.
Kunstiajalugu I Kiviajast antiigini 1. Mis eesmärk oli kunstil kiviajal? Kunsti eesmärk kiviajal oli nn maagiline. Kujutati peamisel loomi, selleks et kindlustada saagiõnne, loomade arvukuse kasvu. 2. Mida ja kuidas kujutati kõige varasemas kunstis? Kõige varasemas kunstis (40 000 60 000 aastat tagasi) kujutati peamisel loomi. Vooliti loomakujukesi ning tehti koopamaalinguid. 3. Sumerite leiutised Kiilkiri 4. Mesopotaamia asukoht kaardil Tigrise ja Eufrati jõgede vahelisel alal, praegune Iraak. 5. Mesopotaamia skulptuuri tunnused Kivist figuurid: lihtsustatud, kindla ja monumentaalse ilmega, skemaatilised näojooned ja habe, hingestatud silmad. 6. Egiptuse asukoht kaardil Aafrika kirdeosas Niiluse jõe kallastel. 7
• Egiptuse templid olid nelinurkse põhiplaaniga, väljast müüriga varjatud sammasehitised. • Peaosaks oli siseõu, mida ümbritsesid sammaskäigud. Kaugemal asusid väiksemad ruumid, kus paiknesid jumalakujud. Sinna võisid siseneda ainult preestrid. Templite ees oli sageli üks või mitu obeliski. Skulptuur • Skulptuur oli Egiptuses laialt levinud kunstiliik. Põhjuseks oli usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda. • Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguselt. • Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad, kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna. • Niiluse jõe kaldale ehitati "surnute linnad". Neid valvasid inimese pea ja lõvi kehaga kujud sfinksid.
● Kehad pandi haudehitistesse, tehti ka kujukesi ● Surnule pandi hauda kaasa teenrite kujukesi, kulda jne Arhitektuur ● Suurteosteks olid püramiidid ● Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga ● Püramiidi sisse jäeti kanalid hauakambrisse, peale matuseid need suleti Sfinks ● Inimese pea ja lõvi kehaga kuju, mis ehitati püramiidide lähedusse Reljeefid ja seinamaalingud ● Hoonete seinad olid kaetud reljeefide ja seinamaalingutega ● Nendel kujutati inimesi ning nende kaugu räägiti lugusid ● Inimeste kujutamisel kasutati nn’’egiptuse poosi’’ Skulptuur ● Peamiselt kujutati vaaraosid ja tähtsamaid isikuid ● Inimesi kujutati tardunud poosides, vahel ka istudes ● Kujud mõjuvad üsna kohmakalt Ehted ● Egiptlased oskasid valmistada kullast ja hõbedast ehteid ● Ehetel olid tähendused, sageli tehti ehteid kaitseks ● Populaarsemad olid wedjat’i silm ja sõnnikumardikas Klaasikunst
Kõige kuulsamad Parthenoni, Nike ja Erechteioni tempid. Peatempliks Parthenon, ehitatud 5 saj II poolel eKr selles asus krüselfantiintehnikas suur Athena kuju. Mäele viis väravaehitus e. propüleen. Skulptuur. 7 saj. 5 saj. eKr . arhailine ajajärk : lihtsamad, jässakamad skulptuuri. Iseloomustab: 1) jäigad poosid 2) käed rusikas 3) käed vastu külgi 4) tihti üks jalg teisest eespool 5) tõsised näod, suunurgad veidi ülespoole irve. 6) imelikud lokid. Enamasti kujutati alasti noormehi e kuroseid ja maani ulatuvas riietuses naisi e koresid. Ilmekaim skulptuur: ,,Vasikakandja". 5 saj. eKr toimus suur muudatus: klassikaline ajajärk: 1) õpiti väga täiuslikult kujutama inimkeha õiged proportsioonid, loomulikud liigutused ja näoilmed, valitsema hakkas looduslähedane stiil. 2) lahendati nõjajala e kontraposti probleem tasakaalupunkt vajab tuge, nõjatudes ühele jalale tekib tasakaal. 3) skulptuure oli võimalik keerata ja anda neile keerukaid poose
Sambad olid ka olulised, need kaunistasid templites taimevormid ja hieroglüüfid. Egiptuse arhitektuur pidi sisendama lihtinimesse aukartust maiste ja taevaste võimukandjate ees, selle üldilme iseloomustamiseks kasutatakse väljendit ,,Masendav suurejoonelisus“ Joonis 3. Chephreni püramiid ja selle ees nn Suur sfinks. Joonis 4. Mykerinos püramiid Mastaba astmikpüramiid ja püramiid. Joonis 5. 3. Skulptuuris kujutati peamiselt Vaaraosid, ent ka mõningaid lihtinimesi. Vaaraodel olid kindlad poosid, nende ilmed olid pidulikud, idealiseeritud ja tardunud. Kujud olid mõeldud vaatamiseks eestpoolt. Sageli oli istuvatel ja seisvatel figuuridel oli vasak jalg eespool ja käed surutud külgedele või üks rinnal. Kujutatavate suur vormistus ja üldistav kujutamislaad pidi rõhutama nende igavikulist suurust ja tähtsust. Lihtinimesi kujutati elavamate, vabamate ja loomulikumatena, sest nende tähtsus igaviku
Vaaraod sümboliseerisid veel greif, härg ja pistrik. Enamus skulptuuridest olid siiski reljeefid. Seintele tehtud reljeefid koos seinamaalidega moodustavad pinnakunsti mõiste. Figuurid pinnakunstis olid üldistatud ja nn. Egiptuse poosis- silm otsevaates, pea küljelt, keha otse, jalad küljelt. Seda poosi ei kasutatud oskamatuse pärast, vaid see näitas pigem kujutatava tegelase kuuluvust igavikku, vähemtähtsaid inimesi (orje, sõjavange) kujutati anatoomiliselt õigemini. Objektide vahele paigutati ülevalt alla loetav piltkiri- hieroglüüfid. Perpektiivi ei tuntud. Tähtsamad isikud kujutati lihtsalt suuremana. Üheks tuntumaks (vanemaks) skulptuuriteoseks on Narmeri palett(reljeeftahvel, vanus ~5000 a.). Paljude Mastabade seinamaalidel kujutati loodusvaateid. (medumi haned) Fantastilises olendist sfinksist (inimpea, lõvi keha, kotka küünised)leidub palju ümarskulptuure. Kuulsaim neist on Sfinks Giza väljadel.
tehnika; kujul oli puust südamik, paljast keha jäljendas elevandiluuplaadikesed, riietust ja relvi kuldplekiga, kuju silmad olid värvilistest kividest. (Athena ja Zeusi kuju). Kreeka skluptuuri moodustavad ehitisega seotud reljeefid ja kujud, vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailine aeg - kuoros mees, kore naine. Neis on tajutav Egiptuse kunsti mõju; keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised; kreeklaste anatoomia oli kohmakas. Ideaaliks oli sportlik,lihases keha, kuoroseid kujutati alasti, koresid riietatuna. Mehe ideaaliks oli atleet,naistel riietus,ehted ja soengud. Eestpoolt vaadeldavad. Klassikaline aeg kaob tardunud poos, keerukamad liigutused, ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ja näod muutuvad rahulikeks ja tõsisteks. Hakati nn. kontraposti kasutama tugijalg (toetumine ühele jalale jne). POLYKLEITOS 'e ''odakandja'' ja MYRON'i ''kettaheitja''Kõrgreljeef, mis mõjub
balsmeeriti, muudeti muumiaks ja asetati haudehitisse 9. Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi. Kirjelda üht neist põhjalikult. Cheopsi püramiid e. Suur püramiid, Kairo lähedal Kõik 4 külge keskmiselt 230 m pkkused. Alguses kerkis püramiid 146,6 m kõrgusele maapinnast. Ehitatud peaaegu ideaalselt tasandatud platsile. Südamiku ehitamiseks kasutati kollakat lubjakivi ja väliskiht laoti valgest lubjakivist. Dzoseri püramiid Sakkaras. Giza püramiid, Vana riik 10. Kuidas kujutati inimest ,,egiptuse poosis"? Inimesi kujutati egiptuse pärases poosis-hoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 11. Kuidas kujutati Egiptuse kujutavas kunstis vaaraosid ja kuidas lihtrahvast? Vaarosid kujutati kas seistes või istudes ja üsnagi suurtena. Lihtrahvast kujutati väikestena ja alati töötades 12. Nimeta templi liike. Millistest osadest nad koosnesid? Kaljutempel, tavaline tempel
Eriti Uue riigi ajal, kui Egiptus oli Idamaade võimsaim riik. Templi väline ilme oli lihtne, range.Polnud aknaid ega sambaid väljaspool. Väravaehitust nimetati PÜLOON Sambad olid rikkalikult kujutatud, jäljendasid taimevorme. Kapiteeliks oliad avatud või suletud pungad või õied. Sambaid kaunistasid hieroglüüfid. Laialt levinud kunstiliigiks Egiptuses oli skulptuur. Kindlasti oli selle põhjuseks usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda. Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega. Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna. Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega. Nendel kujutati inimest
Barokk (~1600-1750) Klassitsism (~1750-1800) Kestis ~150 aastat Kestis ~50 aastat Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest Maalikunstis domineerisid portreed. Piltidel erinevatest detailidest ja olid seetõttu kujutati lihtinimesi. Jooned ja vormid raskesti mõistetavad. Kunstiteostes kujutati muutusid selgemaks. Ühel kunstiteosel ajaloosündmusi ja kangelasi. polnud nii palju detaile. Maalidel kujutati ka ajaloosündmusi. Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma Klassitsismi ajastul muutusid riided välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid tagasihoidlikumaks, kõik ei olnud enam nii parukaid ja naistel olid juuksed seatud kaunistatud. Mehed kandsid veel parukaid uhketesse soengutesse. Riided olid kuid mitte enam nii uhkeid. Kõik oli väga kaunistatud peenete mustritega ja lihtne.
tühjaks. Edaspidi hakati vaaraosid matma Kuningate orgu. Surnute linna läheduses olid ka templid need olid neljanurksed kõrge müüriga, osaliselt pealt lahtised templid ning sees kõrgusid sambad. Sammaste ülemised otsad meenutasid Egiptuses kasvavaid taimi. Suurimad templid Karnaki ja Luxor. Iga templi juurde kuulus sammas mis oli pühendatud päikese jumal Obeliskile. Ülalt ahenev neljakandiline püramiidja tipuga kivi sammas. Skulptuur Egiptuse kunstis kujutati ka lihtrahvast Need olid väiksed skulptuurid, mis kujutasid inimest töötamas. Vaaraosid väljendati aga nii kujutati suurena, pilk otse, käed kõrval rusikas ning vasak jalg natukene eespool. Skulptuur istus või seisis. Maalikunst Sageli kutsutakse seda pinnamoeks sest egiptlased maalisid reljeefe. Väga palju kasutati igal pool hieroglüüfe ehk piltkirju. Inimesi maalidel kujutati aga järgmiselt pea ja jalad liikumise suunas, silm ja õlad otse vaates. Egiptuse kunst
oli valgmik. Kunst oli tingitud tegelikest vajadustest. Selles väljendati tollaste inimeste tõdesid. Kõige suuremat mõju avaldas kunstile usu sidumine riigiga, mille tagajärjel sai kunst ühiskondliku elu osaks. Kristluse sümbolite paigutust kirikutes peeti väga oluliseks, kuna see väljendas austust ja jumala ning religiooni ülistamist. Kristuse kujutis ja Maarja koos Kristusega paigutati kirikus nähtavale kohale, tavaliselt kupli või võlvlae alla ning jumaliku valguse sümbolina kujutati kirikus taevavõlvi kuldset lage. Kui esimesest kolmanda sajandini keskendus kristlik kunst põhiliselt hauakaunistustele ja katakombide seinamaalingutele, siis viiendast sajandist alates muutusid kirikuseinte kõige enam kasutatud kaunistusteks Kristuse elu kujutavad mosaiigid. Nii seinamaalingud, kui ka mosaiigid olid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid, mis oma säravate värvidega muutsid kiriku seest eriliselt pühaks paigaks
Klassitsism Tunnusjooned: · Soovis taastada ühiskonnas traditsioonilisi väärtusi · Maalid olid moraliseerivad · ,,Ideaalne ilu" · Mütoloogilised,religioossed,allegoorilised maalid · Ajalooteemalised maalid ja portreed · Maalid olid suureformaadilised · Kompositsioon on tasakaalukas,rahulik,sümmeetriline · Tegevus on koondatud maali esiplaanile,tagumisel plaanil vähe detaile · Elavat loodust kujutati harva · Maail domineeris joonistus,taotleti lineaarsust ja plastilisust · Jahe värvigamma Romantism Tunnusjooned: · Fantaasiarikkus,tundeküllus,salapära · Huvi eksootiliste maade vastu · Klassitsistliku stiili vastand · Romantism on moodne kunst · Kunstnik maalis oma mõtteid, ta ei kopeerinud loodust · Akvarelltehnika · Hiiglaslikud lõuendid · Romantism on rohkem ellusuhtumine kui maailimisstiil
nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. 1) Koopamaalid- Koopamaalid valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Lascaux koobas- Lõuna Prantsusmaal( inimesed, hirved, sead) Altamira koobas Hispaanias,20 000 a. vana ( kujutatud peamiselt härjad) Kujutati enamasti härjad, sead, hirved. Kitsed, . Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt Kuidas kujutati?- liikumises, äratuntavalt,/tõetruult joonistatud. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. (Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja
annaabi.ee 
