Lisaks neljale eraldi stiilile võisteldakse kompleksujumises, milles võistleja peab läbima (võrdsed) teepikkused kõigis neljas eelpoolnimetatud stiili. Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. 3.2 Kujundujumine Kujundujumine ehk sünkroonujumine on ujumist, tantsu ja võimlemist ühendav veespordiala.Kujundujumist hakati võistlusspordina harrastama 1950. aastatel.Esimene ametlik jõuproov, USA meistrivõistlused, peeti 1955. aastal. Kui 1973. aastal peeti Belgradis ujumisalade esimesed maailmameistrivõistlused, oli kavas ka kujundujumine.Olümpiakavva jõudis kujundujumine sooloesinejate ja paaride esituses 1984. aastal Los Angeleses, 1996 oli kavas vaid kaheksa ujuja
Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas basseini ääres on tühjad rajad ( rajad 0 ja 9), et vältida külgseintest tagasipõrkuvat lainetust. Stardiseinast 15. meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi kohtunikud veenduvad, et võistlejad ei ületa vee all ujumiseks lubatud 15. meetrit. Iga raja mõlemas seinas on pöördekohtunik, lisaks sellele on võistlustel starter ja peakohtunik. Lisaks on ujumisega väga tihedalt seotud: sukeldumine, kujundujumine, veepall ja vettehüpped. Küll aga on meie omad Võroksesed lõuna Eestist andnud ujumisele hea selgituse ja hinnangu, nimelt: Ujominõ om inemise vai eläjä liikminõ vii sisen ilma kõrvalidsõ abilda. Ujominõ om tervüsele hää. .
abil ennast vees edasi tõugatakse. Jalad liiguvad üles alla nagu delfiinil. Vettehüpped Vettehüpete puhul hindavad kohtunikud stiili. Vettehüpped jaotuvad hoolaua- ja tornihüpeteks. On kuus hüppeklassi:rinnutiseisust ette, seljatiseisust taha, rinnutiseisust taha, seljatiseisust ette, kruvihüpped ja hüpped kätelseisust. Need klassid võimaldavad kokku rohkem kui100 erinevat hüpet olenevalt stardiasendist ja liikumisest õhulennul. Kujundujumine See sport on nagu veeballett, milles ujujad sooritavad muusika saatel kunstilisi liikumisi vees või vee all. Kujundujumise alad on üksik-, paaris- ja meeskondlik ujumine. Kasutatud kirjandus: "Faktivaramu" fitness.inimene.ee
treenerite nimel Eric Farell. Pilt Londoni 2012. aasta olümpiamängude avatseremooniast. Spordialad Olümpiamängude kavas oli 26 spordiala. Eelmiste olümpiamängudega võrreldes arvati mängude kavast välja pesapall ja softpall. Esmakordselt võistlesid naised poksis ja samuti oli kavas tennise segapaarismäng. Viimati oli see olümpiamängudel kavas 1924. aasta mängudel. Olümpiamängude spordialad 2012. aastal olid: Aerutamine, jalgpall, jalgrattasport, judo, kergejõustik, korvpall, kujundujumine, käsipall, laskmine, lauatennis, maadlus, maahoki, moodne viievõistlus, poks, purjetamine, ratsutamine, sulgpall, sõudmine, taekwondo, tennis, tõstmine, ujumine, veepall, vehklemine, vettehüpped, vibulaskmine ja võrkpall. Pildil on kujutatud Gerd Kanter. Olümpiapark ja võistluspaigad Mängude ajaks ehitati Ida-Londonisse endisesse Startfordi tööstusrajooni olümpiakülaga olümpiapark. Medalitabel
Kompleksujumises vahetatakse ujumisviisi iga neljandikdistantsi järel (järjekord: liblika-, selili-, rinnuli- ja vabaujumine). Kombineeritud teateujumises ujutakse igal etapil eri ujumisviisi (järjekord: selili-, rinnuli-, liblika- ja vabaujumine). Teatevahetuseks loetakse hetke, mil eelmise etapi lõpetanu puudutab raja otsas seina. Ujumisrekordeid registreeritakse eraldi 25 ja 50 m pikkustel radadel. Võisteldakse ka pikamaaujumises ehk avaveeujumises. Ujumisspordi eriliik on kujundujumine (EE, 1998). 1.3 Ajalugu Esimesed kirjalikud teated ujumise kohta pärinevad Egiptusest Keskmise riigi ajastust. 1515. aastal korraldati Veneetsias koos sõudevõislusega ka võiduujumine. Sportlik ujumine sai alguse Suurbritanniast. Esimesed ujumisdemonstratsioonid toimusid 1837. aastal Londonis, 1869 asutati esimene ujujate organisatsioon Suubritannia amatöörujujate liit ja 1877 korraldati esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Esimesed rahvusvahelised võistlused
pole esteetilist kavatsust, pole ka kunstiteosed. 6. Kaks vastuväidet esteetilise kunstidefinitsioonile: Esteetiline kunstidefinitsioon on liiga avar. 1)Mitte- esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks. Uus-Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks mõeldud. 2)Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi-harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda. 7. Narratiivne kunstikäsitlus: Objekt on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga/kunstitraditsiooniga. „Kunsti“ tuleb mõista kaudu st kuidas objektid saavad kunstiteoseks/loobutakse defineerimisest. Objekt peab olema kunsti ajalukku kuuluvate teoste kordamine/traditsiooniline, avardamine/evolutsiooniline ( kunstilise probleemi
18. Milliseid ohutusnõudeid peab jälgima sukeldumisel (basseinis, lahtises veekogus)? Sinu vastus oli: Lahtises veekogus peab jälgima kindlasti sügavust, et mitte liiga sügavale minna. Basseinis tuleb arvestada palju kaasujujatega. Üldiselt tuleb jälgida enda varustust, hapniku piisavat olemasolu, hoida tähelepanu enda tervisel. Lahtises veekogus tuleks jälgida ka ümbrust, et mitte ära eksida. 19. Nimeta veespordialasid. Sinu vastus oli: Ujumine, sukeldumine, veepall, kujundujumine, vettehüpped. 20. Miks on ujumine inimesele (sulle) vajalik? Sinu vastus oli: Ujumine on kasulik minu kehalisele vormile, kiirendab ainevahetust, parandab vereringe tööd ja suurendab kopsumahtu. Ujumisoskus on vajalik aga ka turvalisuse vaatekohast, kui rohkem eesti elanikkonda oskaks ujuda, väheneks ka uppumissurmade arv. KORVPALL 1.Millega algab korvpallimäng platsil? Sinu vastus oli: Algab lahtiviskega keskväljalt. 2.Mitu mängijat ühest võistkonnast on korraga väljakul?
määratud rajal. Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas basseini ääres on tühjad rajad ( rajad 0 ja 9), et vältida külgseintest tagasipõrkuvat lainetust. Stardiseinast 15. meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi kohtunikud veenduvad, et võistlejad ei ületa vee all ujumiseks lubatud 15. meetrit. Iga raja mõlemas seinas on pöördekohtunik, lisaks sellele on võistlustel starter ja peakohtunik. Lisaks on ujumisega väga tihedalt seotud: sukeldumine, kujundujumine, veepall ja vettehüpped. Koolikohustuslik ujumine Koolikohustusliku ujumise eesmärkideks on õpilase veekartuse ületamine ning eluks vajaliku ujumisoskuse omandamine. Kursuse lõpuks peaks õpilane valdama vähemalt kahte ujumisviisi (üks rinnuli ja teine selili) ning läbima 25m sügavas vees ilma kõrvalise abi ja abivahenditeta. KASUTATUD MATERJAL http://www.kullo.ee/Koolikohustuslik%20ujumine http://sport.postimees
1) Kontseptuaalne kunst: Kunstiteos peab kandma sügavat vaimset väärtust Kosuth One and Three Chairs, Duchamp L. H. O. O. Q. 2) Poliitiline kunst: · Feministlik kunst (St. Orlan ilukirurgia) · Uus-guinea kaitsekilbid: hirmutamiseks! · Järelikult: EKD (esteetiline kunstiteooria) liiga kitsas: 2. Esteetiline mitte-kunst · Leidub "asju" mille loomisel mängib olulist rolli ka E kogemise esile kutsumise kavatsus, ent mis siiski pole kunst. 1. Autod 2. Kujundujumine 3. Iluvõimlemise lindiharjutus · Järelikult: EKD on liiga avar teeb kunstiks asju mis pole kunst (Vt Carroll 1999) III Historistlik kunstiteooria · Jerrold Levinson · Arthur C. Danto* · Noël Carroll · x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses kunstiajalooga (üksikute kunstiteoste, kunsti tegemise viisidega jms) · Kunstiajalugu --- seos --- kanditaat-teos · Eri teooriad näevad suhet erinevalt. Käsitleme Carrolli
1) Leidub kunstiteoseid, millel ei olegi esteetilise kogemuse esile kuntsumise ambitsiooni: a) kontseptuaalne kunst, nt. Duchamp, Kosuthi b) poliitiline kunst Järelikult on EKD liiga kitsas, kogu kunst ei mahu definitsiooni. 2) Leidub ,,asju", millel on esteetilise kogemise kavatsus a) autod: autotööstus eeldab, et autod on loodud ka esteetilise kogemuse esilekutsumiseks b) sport: iluvõimlemine, iluuisutamine, kujundujumine Järelikult on EKD liiga avar - teeb kunstiks asju, mis ei ole kunst. 10. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Midagi on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga, kunstitraditsiooniga (üksikute teoste või kunsti tegemise viisidega) 11. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstiteooriatele! Kõik ajaloolised teooriad on tagasi-viitavad, seega on teoorias üks haigutav auk - kuidas sai
Mitmesuguseid printsiipe analüüsides leiab Rawls, et inimesed valiksid inimesed kaks esteetiliseks kogemiseks. Uus-Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks printsiipi: Vabadusprintsiip Kõigil peab olema võrdne õigus kõige ulatuslikumale mõeldud. *poliitilised ja kodanikuvabadused: sõna- ja väljendusvabadus; religiooni- ja 2)Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi-harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib südametunnistuse vabadus, vabadus osaleda poliitilises protsessis ja kandideerida rolli steetilise kogemuse taotlus. Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda ametikohtadele. ** "Kõige ulatuslikumale" osutab ratsionaalsele tingimusele, et inimene 9.Iseloomustage historistliku kunstiteooria põhisisu. mitte ainult tahab vabadust, vaid tahab seda võimalikult palju
Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 3.1.1 Suveolümpiamängud Suveoümpiamängud on kaasaegsete olümpiamängude suvespordialade üritus ning need toimuvad iga nelja aasta järel Tänapäeval kavva kuuluvad olümpiaalad · Aerutamine · Dzuudo · Jalgpall · Jalgrattasport · Kergejõustik · Korvpall · Kujundujumine · Käsipall · Laskesport · Lauatennis · Maadlus · Maahoki · Moodne viievõistlus · Poks · Purjetamine · Ratsasport · Sulgpall · Sõudmine · Taekwondo · Tennis · Triatlon · Tõstmine · Ujumine · Vehklemine · Veepall · Vettehüpped · Vibulaskmine · Võimlemine · Võrkpall 3.1.2 Taliolümpiamängud Talioümpiamängud on kaasaegsete olümpiamängude talispordialade üritus. Iluuisutamine oli kavas juba 1908
pärast, ilma igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita. Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik! Kunstnikul peab olema kavatsus. 11. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile! 1)Mitte-esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks. Uus-Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks mõeldud. 2)Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi-harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda. 12. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Noél Carroll: loobub kunsti definitsiooni otsingust. Pöörab tähelepanu protsessidele, kuidas objektid saavad kunstiteosteks. Et kunstiteose kandidaat saaks kunstiteoseks, tuleb kandidaat-teose ja kunstiajaloo vahele punuda lugu, kasutades selleks koradmise, avardamise või hülgamise mõistet. Kordamine- kunsti-tuvastaja demonstreerib, mil viisil
kavatsus). 4. Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. Mitte-esteetiline kunst on kunstiteosed, millel pole esteetilise kogemuse esile kutsuvaid ambitsioone. Kontseptuaalne kunst ja poliitline kunst. EKD liiga kitsas. Esteetiline mitte-kunst on asju, mille loomisel mängib suurt rolli ka esteetilise kogemise esle kutsumise kavatsus, aga mis pole kunst. Näiteks autod, kujundujumine jne. EKD on liiga avar teeb kunstniks asju, mis pole kunst. 5. Mis teeb Carrolli narratiivse kunstiteooria ajalooliseks kunstiteooriaks? Internalism: side kunstiajalooga luuakse läbi kindla kunstniku kavatus. Eksternalism: side ajalooga luuakse läbi väliste tunnuste. Defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid. Objekti saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekti
1. Mitte-esteetiline kunst Leidub kunstiteoseid, millel pole e-kogemuse esile kutsumise ambitsiooni (kontseptuaalne kunst – Duchamp; poliitline kunst – Uus-Guinea kaitsekilbid) ehk järelikult EKD on liiga kitsas. 2. Esteetiline mitte-kunst Leidub „asju“, mille loomisel mängib olulist rolli ka e-kogemise kavatsus, ent mis siiski pole kunst (autod, kujundujumine jms) ehk järelikult EKD on liiga avar – teeb kunstiks asju, mis pole kunst. 5. Mis teeb Carrolli narratiivse kunstiteooria ajalooliseks kunstiteooriaks? Narratiivne kunstiteooria kirjeldab ja võrdleb kunstiteosed mineviku kunstiteostega: kordamine, avardamine ja hülgamine. See teooria jätab kõik olulised otsused kunstipraktikale ja seda jäädvustavale kunstiajaloole. 6. Iseloomustage kunsti tuvastamise kolme strateegiat.
· Jahilaskmine - Jalgpall - Jalgrattasport - Jeu de paume - Jooks - Judo - Jäähoki - Jääpall Jääpurjetamine · Kabe Kahevõistlus - Kahvpall - Kaljuronimine - Karate - Kardisõit Kaugushüpe - Kaugusvettehüpe - Keegel Kelgutamine Kendo - Kepiga vehklemine - Kergejõustik - Kettaheide - Kiiking - Kiiruisutamine Kolmikhüpe - Korfball Korvpall - Kreeka-rooma maadlus - Kriket - Kroket - Krossijooks - Kujundujumine - Kurling Kuulitõuge Kõrgushüpe Käimine Käsipall - Köieronimine Köievedu Kümnevõistlus Kyd · Maadlus - Maahoki - Madruste 100 m vabaujumine - Male - Malepoks - Maraton -Matkamine - Meeste rühmvõimlemine - Monopol - Moodne viievõistlus - Mootorpaadisõit - Murdmaasuusatamine Mäesuusatamine · Rackets - Rannavõrkpall - Raskusheide - Ratsutamine Rendzu
faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik,Kunstnikul peab olema kavatsus. Teooria ei aita, et loodusobjektid võivad esile kutsuda esteetilist kogemust, ent nad pole kunstiks, sest pole kavatsusi. 11. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile! 1. On kunstiteoseid, mis ei ole loodud esteetiliseks kaemiseks, vaid hirmutamiseks, järelikult ei ole esteetilise kogemuse taotlus kunstiks olemise tarvilik tingimus. 2.Iluvõimlemisel lindiharjutus, kujundujumine nende loomisel mängin rolli esteetilise kogemuse taotlus hindab zürii keskendub publik Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda. 12. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Kuulub ajalooliste kunstiteooriate hulka. Objekti kunstistaatus sõltub selle objekti seosest kunstiajaloosse (kunstitraditsioon). Kunstiteose kandidaadija kunstitraditsiooni vahele tuleb punuda lugu( narratiiv) kasutades kordamise , avardamise või hülgamise mõisteid.Kordamine- kunsti tuvastaja
eesmärgita. Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik! Kunstnikul peab olema kavatsus. 11. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile! Mitte-esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks. Uus- Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks mõeldud. Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi- harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Mõlemad on spordi valdkonnas. 12. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Noél Carroll: loobub kunsti definitsiooni otsingust. Pöörab tähelepanu protsessidele, kuidas objektid saavad kunstiteosteks. Et kunstiteose kandidaat saaks kunstiteo-seks, tuleb kandidaat-teose ja kunstiajaloo vahele punuda lugu- narratiiv-, kasutades selleks kordamise, avardamise või hülgamise mõistet. Kordamine- kunsti-tuvastaja demonstreerib,
St see kaldub kunstiks tegema juhtumeid, mida me reeglina kunstiks ei pea (autod, spordijuhtumid jne). Näiteks autotööstus eeldab, et autod on loodud ka esteetilise kogemise esilekutsumiseks. Vastasel juhul ei pandaks disainile nii suurt rõhku. Ent enamus autodest ei ole kunstiteosed, vaatamata sellele, et me sageli ütleme autode kohta ,,ilus", ,,esteetiline", ,,hästi disainitud" jne (Carroll). Spordijuhtumitest nt iluvõimlemise lindiharjutus, kujundujumine: nende loomisel mängib rolli esteetilise kogemuse taotlus (ning eeldatakse, et seda hindab zürii ja neile keskendub ka publik). Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda! 4. Selgitage esteetilise mitte-kunsti etteheidet! Sama mis eelmine ju? 5. Visandage vähemalt kaks võimalust esteetilise kunstidefinitsiooni kaitsmiseks! Kuidas kaitsta esteetilist kunstidefinitsiooni? 1. Teised teooriad ei saa paremini hakkama! Esteetiline kunstidefinitsioon on parim võimalik! (Beardsley, Mitias) 2
igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita. Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik! Kunstnikul peab olema kavatsus. 9. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile! 1)Mitte-esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks. Uus-Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks mõeldud. 2)Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi-harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda. 10. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Noél Carroll: loobub kunsti definitsiooni otsingust. Pöörab tähelepanu protsessidele, kuidas objektid saavad kunstiteosteks. Et kunstiteose kandidaat saaks kunstiteoseks, tuleb kandidaat-teose ja kunstiajaloo vahele punuda lugu, kasutades selleks koradmise, avardamise või hülgamise mõistet.
Esteetilise kunstiteooria kriitikat 1. Mitte-esteetiline kunst: kutsumise ambitsiooni (Carroll, Binkley, jt): 1) Kontseptuaalne kunst: - Kosuth One and Three Chairs, - Duchamp L. H. O. O. Q. 2) Poliitiline kunst: - Feministlik kunst (St. Orlan ilukirurgia) - Uus-guinea kaitsekilbid: hirmutamiseks! Järelikult: EKD liiga kitsas: 2. Esteetiline mitte-kunst: Leidub "asju" mille loomisel mängib olulist rolli ka Ekogemise esile kutsumise kavatsus, ent mis siiski pole kunst. 1. Autod 2. Kujundujumine 3. Iluvõimlemise lindiharjutusJärelikult: EKD on liiga avar teeb kunstiks asju mis pole kunst (Vt Carroll1999) 198. Mis on esteetiline kogemus? EKD-s peamiselt kahte liiki teooriad: 1. Sisukeskne: Esteetiliste omaduste (ühtsus,harmoonia, tasakaalustatus, jms) kogemine. 2. Afektikeskne: keskenduvad sellele, midatähendab omada E-kogemust (huvitukogemine, esteetiline emotsioon vms); mistunne on kogeda esteetiliselt! 1. Objektile suunatus teosesse neeldumine. 2
annaabi.ee 
