Jogurt kui biotehnolo ogiline toode Jogurt Maitsestatud hapupiimaliiik Sisaldab rohkem kuivaineid Täispiimast piimhappebakterite puhaskultuuriga Biotehnoloogilised piimatooted Töötlemisel kasutatakse mikroorganisme Juust, keefir, hapukoor, jogurt Tootmine Suure kuivainesisaldusega piimatoode Hapendamiseks kasutatakse temofiilseid juuretisi Rasvata kuivainesisaldust tõstetakse 1%-3% võrra Lössipulber Kasulikkus Vähendab haigestumist Kasulik seedekulgla talitusele Sisaldab rohkelt proteiini ja vitamiine Jogurt sobib neile, kelle seedekulgla piimasuhkrut ei talu Probiootilised jogurtid On lisatud erilisi piimhappebaktereid Tugevdavad immuunsüsteemi Tõhustavad seedetegevust Soodustavad kaltsiumi, raua ja fosfori omastamist
tavakultuuridest ebastabiilsemaks. Sagedamini esineb tundlikkust haiguste, põua, liigniiskuse ning muude ebasoodsate kasvutingimuste suhtes. Geneetilise muundamise areng Muundkultuuride loomisel on esirinnas olnud USA. 1983. aastal loodi esimene transgeenne taim tubakas, järgnes kauase säilivusega tomat, mille nimeks sai Flavr Savr (1994). Selle GM tomati viljad talusid hästi transportimist ning olid suhteliselt kõrge kuivainesisaldusega. Ning mis peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ning ei kippunud mädanema. Kuna turul oli hulgaliselt maitsvamaid tomatisorte, lõpetati Flavr Savr'i turustamine värskete viljadena 1997. aastal, kuid tema tugeva viljaliha tõttu kasutati sorti hiljem konservtomatina. Muundkultuuride laiem levik algas 1996. aastal seoses esimeste muundmaisi seemnepartiide turustamisega USA-s. Lähtuvalt geneetilise muundamise juures
Puuduse tunnusteks on nõrgenenud lihasekokkutõmbed, seedehäired, nõrkus, iiveldus, juuste välja langemine jm. Fosfor Talletub luukoes vees mittelahustuvate sooladena ning lihaskoes. On rohkesti piimas ja piimatoodetes. Üldjuhul puudub vajadus fosforit spetsiaalselt tarbida. Väävel Rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes ning lihastes. On ülivajalik paljudeks struktuurseteks ja talitluslikeks ülesanneteks inimkehas. On rohkesti munades, suurendatud kuivainesisaldusega piimatoodetes ning lihas ja kalas. Mikromineraalid Raud Tsink Kroom Seleen Vask Mangaan Fluor Jood Molübdeen Koobalt Räni Boor Nikkel Raud Enamus asub punaste vererakkude hemoglobiinis. Kõige paremini omastab inimorganism rauda loomsetest toiduainetest, eriti punasest lihast. Liigsel raual on suur roll paljude haiguste kujunemises ja arengus. Tsink Koguseliselt kõige rohkem skeletilihastes ja
kasvatamise kohta Eesti aladel. Eeldatavasti toodi kurk Euroopasse ja Eestisse Venemaalt, sellele viitab kurgi venekeelse nime οгурец suhteliselt suur sarnasus kõigi põhjamaade keeltega. Kasvatati lühikeste viljadega kurke, pikaviljalised sordid tekkisid hiljem. Eestis kasvatatakse kurki nii avamaal kui ka katmikala. Keemiline koostis ja kasutamine-kurk sisaldab 96,8% vett, avamaakurgid on aga lava- ja katmikkurkidest kõrgema kuivainesisaldusega. Suhkruid on kurgis 1,3-3% , seda monosahhariidide, glükoosi ning fruktoosina, tärklist kuni 0,1%. Lämmastikühendeid 0,8%, orgaanilisi happeid 0,1%. Spetsiifilise lõhna tagab väike kogus eeterlikke õlisid. Kibedat maitset põhjustavad mõruained saponiinid, kukurbitatsiinid, mis on kogunenud peamiselt kurgikoorde ja viljavarre poolsesse otsa. Uuemates sortides leidub neid vähem ja nende sisaldus sõltub agrotehnoloogiast.
lisatakse maasikarakule lõhe geen, mis võimaldab kalal elada külmas vees. Taimerakule lisatakse ensüüm, mis takistab mingi teatud geeni avaldumist. Esimene geneetiliselt muundatud taim - tubakas loodi 1983. Turule jõudis herbitsiidikindel tubakas 1994. (Herbitsiid on taimi hävitav või kahjustav keemiline ühend.) Esimene USA Toidu- ja Ravimiameti poolt 1994 turule lubatud GM-toiduvili oli kauase säilivusega tomat. See talus hästi transportimist ja oli suht kõrge kuivainesisaldusega. Ning peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ega kippunud mädanema. Kuid vajasid valmimiseks eritöötlust etüleeniga. Kallim ning maitse ei olnud kõige meeldivam. Muundatud taimede levik algas 1996 USAs. 1996-97 tulid turule GM raps, sojauba, sigur, mais, mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. 1996 esimeste GM maisi ja soja seemnepartiide turustamine. GM-taimede levik 4 peamist GM-põllukultuuri on soja, mais, puuvill ja raps.
LOÜ (Lendavate Orgaaniliste Ühendite) kohta. See ei oma praktiliselt antud hinnaklassis analooge. Dynacoat Clear Anti-Scratch on saadaval 1-liitristes pakendites. LAKK DYNACOAT CLEAR HS Kahekomponentne lakk kõrgema kuivaine sisaldusega, segamisproportsioon on 2:1. Lakki on lihtne peale kanda. Väga hea püsiva läikega. Tarnitakse purkides 1l ja 5l. LAKK DYNACOAT CLEAR MS Kahekomponentne lakk keskmise kuivainesisaldusega, segamisproportsioon on 3:1. Lakki on lihtne pealekanda. Hea püsiva läikega. Tarnitakse purkides 1l ja 5l. LESONAL - 2-KOMPONENTNE LÄBIPAISTEV LAKK 2K HS FAST CLEAR 420 Värvipigment Pigment on peen pulber, mida kasutatakse värvides värvi andva materjalina. See on tahke aine, koosnedes peeneteralistest kokkuliimunud osakestest. Värvis on lisaks pigmendile veel sideaine,
soojendavad ainult viimistlusmaterjali, lihtsustub detailide mahajahtumine tunduvalt. Energiakulu poolest on IR-kuivatid konvektsioonkuivatitest tunduvalt säästlikumad. Samuti on IR-kuivatid väiksemate mõõtmetega, mis võimaldab tootmispinda kokku hoida. IR- kuivatitega on võimalik detaile ka eelsoojendada. 19. UV-kuivatites kõveneb viimistlusmarerjal UV-kiirguse mõjul. Viimistlusmaterjalidena kasutatakse akrülaadil ja polüestritel põhinevaid suure kuivainesisaldusega lakke ja värve. Viimistlusmaterjalis sisalduv monomeer toimib nii lahusti kui ka sideainena. UV-kiirguse mõjul monomeer aktiveerub ja reageerib sideainega. Kõvenemine toimub väga kiiresti(polüestrid 10-15 s ja akrülaadid 5-8 s). UV-kuivatites kasutatakse kahte tüüpi kiirgusallikaid: elavhõbe- ja gallium lampe. Elavhõbelambid töötavad lainepikkusel 200- 400nm. Elavhõbelampe kasutatakse lakkide kõvenemisel. Galliumlambid töötavad
(lõhe, forell, heeringas), vorstid, toidurasv ; köögiviljad, pähklid, taimsed õlid, seemned, idud, margariin. Süsivesikuterikkad (tärklise-) toiduained: teraviljadtooted- leib, sai, sepik, tangained, makaronitooted, müsli, riis, teraviljasaadused; Happelisus: Toiduained jaotuvad happelisteks (valgurikkad), aluselisteks (tärkliserikkad), .neutraalseteks Konsistents (aine oleku) järgi: Tahke, kõrge kuivainesisaldusega (teraviljad, kaunviljad, teraviljatooted, jahu, suhkur jt.) Vedel, vesi, mahlad, taimeõlid, siirupid Mahlakas, keskmise veesisaldusega (kartul, suhkrupeet, kõik aed- ja puuviljad) Viskoosne, näitab produkti voolavus, mõjutab temperatuur, mehaanilise mõjutuse aeg, nihkekiirus, Määritav, paksema konsistentsiga- pole voolavad (võitooted, margariinitooted, segamäärded, pasteedid jt.) Konsistents oleneb produkti kuivainesisaldusest.
Selleks, et sisestatud uus pärilikkusmaterjal rakus tööle lülituks, lisatakse ka nn. käivitaja - DNA osake promootor. 2. GM PÕLLUKULTUURID 2.1. Esimene transgeenne kultuur Muundkultuuride loomisel on esirinnas olnud USA. 1983.aastal loodi esimene transgeenne taim tubakas, järgnes kauase säilivusega tomat, mille nimeks sai Flavr Savr (1994). Selle GM tomati viljad talusid hästi transportimist ning olid suhteliselt kõrge kuivainesisaldusega. Ning mis peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ning ei kippunud mädanema. Kuna turul oli hulgaliselt maitsvamaid tomatisorte, lõpetati Flavr Savr'i turustamine värskete viljadena 1997. aastal, kuid tema tugeva viljaliha tõttu kasutati sorti hiljem konservtomatina. 2.2. GM põllukultuuride levik ja kasvupinnad Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud, on soja, mais, puuvill ja raps.
1. Põldude umbrohtumisega kaasnevad suured saagikaod 2. Umbrohtumine nõua täiendavaid rahalisi vahendeid ja kulutusi 3. Umbrohud halvendavad taimekasvatus-saaduste kvaliteeti 4. Umbrohud tarvitavad suurel hulgal toitaineid 5. Umbrohud on suure veetarbega 6. Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad 7. Allelopaatiline mõju 35. Umbrohtumise suurenemise tegurid. 1. Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje 2. Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks 3. Vead kompostimisel 4. Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine 5. Koorimise puudulik teostamine 6. Agrotehnilised vead 7. Teravilja monokultuur 8. Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas 9. Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel 36. Umbrohtude levimise viisid. Levik seemnete ja viljadega
1. Põldude umbrohtumisega kaasnevad suured saagikaod 2. Umbrohtumine nõua täiendavaid rahalisi vahendeid ja kulutusi 3. Umbrohud halvendavad taimekasvatus-saaduste kvaliteeti 4. Umbrohud tarvitavad suurel hulgal toitaineid 5. Umbrohud on suure veetarbega 6. Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad 7. Allelopaatiline mõju 35. Umbrohtumise suurenemise tegurid. 1. Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje 2. Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks 3. Vead kompostimisel 4. Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine 5. Koorimise puudulik teostamine 6. Agrotehnilised vead 7. Teravilja monokultuur 8. Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas 9. Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel 36. Umbrohtude levimise viisid. Levik seemnete ja viljadega anemohoorne tuule abil leviv (võilill, põldohakas, põld-piimohkas) hüdrohoorne vee abil leviv
ja põhk. Lehma suvine tavasööt on karjamaarohi. Talviseks põhisöödaks on silo. Jõusöödad: suure energiasisaldusega ja sisaldavad rohkesti toorproteiini. Veesisalduse järgi jaotatakse kontsentreeritud söötasid kuivadeks ja märgkontsentraatideks. Funktsionaalselt jaotatakse kontsentraadid energia ja proteiinisöötadeks. Kõige rohkem kasutatakse suure kuivainesisaldusega jõusöödakomponentidest odrajahu. Oder sisaldab rohkesti tärklist ja on seega valgurikas energiasööt. Kuid kasutatakse ka nisu ja kaera. Mahlakad söödad: saadakse eelkõige taimede maaalusest osast. Tähtsaimad neist on kartul ja juurviljad. Kartul sisaldab rohkesti energiat tärklise näol. Juurviljad sisaldavad rohkesti suhkruid ja on hästi seeduvad söödad, mille kuivaine toiteväärtus on kõrge
Kokku- shrunken Jäätis on eraldunud pakendist. Soojussokist Vea põhjustavad madal kuivainesisaldus, kõrge tõmbunud põhjustatud jäätis on jäine, jämedakoelise vahustatus, ebasobivad säilitamistingimused. tekstuuriga. Põhiliseks mõjutaks on piimavalgud. Raske, heavy, Jäätis tundub suus nätske ja külmana, toote Viga on seotud segu kuivainesisaldusega, doughy, taigenjas, pudding- mass vastupidava, kindla ja raskena. tõenäoliselt liiga suure stabilisaatorite pudingi- like sisaldusega ja/või väikese vahustatuse astmega. laadne, nätske Nõrk, weak, Jäätis näib olevat madala kuivainega. Sellist Viga on seotud väikese sulamispüsivusega, watery
melioratiivsetel eesmärkidel), aianduses kasvusubstraatide valmistamiseks, kompostide tegemiseks jne. Erinevatel eesmärkidel kasutatakse erinevat turvast: 1) Melioratiivturvas kasutatakse madalsooturvast; eelkõige kergetel ja rasketel muldadel füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. Turvas on õhuke ja org. aine rikas; muudab kerged mullad viljakamaks ja vettpidavamaks, rasked mullad pareminiharitavaks. Turvas peab olema: * kuivainesisaldusega vähemalt 30% * tuhasusega mitte >35% * pHKCl mitte <5 * lagunemisaste ei tohiks olla <20% * oluline, et poleks raudoksiidi >1% 2) Aiandusturvas kasutatakse rabaturvast; istikute kasvatusel, kasvusubstraadina, katmikaianduses. * kuivainesisaldus >40% * tuhasus mitte >10% * lagunemisaste mitte >15% * pHKCl ei tohiks olla <2,5 rabaturvas on happeline, st. enne kasutamist neutraliseeritakse
külviaastal õitsvaid varsi. Katteviljata külvides hakkab punane ristik kuu aega pärast tärkamist võrsuma ja niites esimest korda õienuppude moodustumisel, saab septembri lõpus ka teist korda niita. Kui põldheinasegusse lisatakse punasele ristikule põldtimutit siis katteviljata külvidesse on kõrreliste liikide valik mitmekülgsem (ühe-, kahe- või mitmeaastased kõrrelised). Noores arengufaasis on varane punane ristik väikese kuivainesisaldusega, kuid suure toiteväärtusega. Kõrreliste mõõdukas esinemine punase ristiku segukülvides suurendas kuivaine- ja kiusisaldust, vähendas proteiinisisaldust ning muutis proteiini bilansi vatsas soodsamaks. Punase ristiku-kõrrelise segukülvi sobiva kõrrelise valikuks korraldati Sakus ja Olustveres katsed. Punase ristiku puhaskülvimäärale (15 kg ha-1 ) lisati pool normi vastava kõrrelise puhaskülvimäärast. Katsesse külvatud kõrrelisi oli I niites
põhukiht, mis häirib kapillaarset veetõusu, hapnikuvaeses kihis põhu lagundamisel otstarbekama lämmastiku kasutamise. Sõnniku humifikatsioonikoefitsent on seda suurem, mida kuivainerikkam on sõnnik. 5 tonni põhku tagastab ca 1 tonn huumust. Mida kõrgem on mulla huumusesisaldus ja väiksem sõnnikukogus, seda suurem on orgaanilise väetise humifikatsioonikoefitsent. Sõnniku humifikatsioonikoefitsent sõltub mullast ja väetisekogusest. 15 tonni 20%-lise kuivainesisaldusega sõnnikut tagastab ca 1 tonni huumust. Mis teha, kui sõnnikut ei ole? 1) liblikõiellised külvikorda 2) vahe- ja järelkultuurid Haljasväetised: - põhikultuurina - eel-, järel- või vahekultuurina - külvamine kattekultuuri alla (näiteks varajane oder, raihein allakülvina) - niite haljasväetis (kasutatakse näiteks mesika juures, mis annab korraliku haljasmassi) - ädal haljasväetis Milliseid aspekte arvestada haljaskultuuride valikul
oluline tööstuse tooraine (piiritus, tärklis, tärklisesiirup), väärtuslik söödakultuur. Mugulate toitainetesisaldus sõltub sordist ja kasvutingimustest. Kartuli kuivainesisalduse alusel eristatakse laua-, frii-, tsipsikartulit (krõpskartulit). Toorme kuivainesisaldus: lauakartulil 18 22% tsipsikartulil 22 24% friikartulil 20 24% Tärklise tootmiseks kasutatakse võimalikult kõrge kuivainesisaldusega kartulit. Sisaldab rohkesti süsivesikuid, on hea energiaallikas. Mugulates on keskmiselt 17,5% tärklist, kuni 2% täisväärtuslikku valku (kergesti seeditav). Kartulis leidub õun-, sidrun-, oksaal- ja foolhapet. 31. Kartul kui tärklise tooraine. Tärklis paikneb mugulates teradena (mikroskoobis hästi nähtavad). Terade mikrostruktuur oleneb kartulisordist. Kartuli tärklis on lisaks kõrgele energiasisaldusele väga hügroskoopne. 32
PLUSSID + sügavajuurelised umbrohud toovad toitaineid altpoolt ülesse + umbrohud vähendavad aurumist + rohkem putukaid ja linde 61. Umbrohtude introduktsioon, probleemid – lahendused. Sissetoomine on kas tahtlik või tahtmatu. Tahtlik on uute liikide sissetoomine. Tahtmatu on tulnuktaimede lisandumine, autoga, laevaga, rongiga. 62. Umbrohtumise suurenemise tegurid Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks Vead kompostimisel Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine Agrotehnilised vead Koorimise puudulik teostamine Teravilja monokultuur Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel 63. Umbrohtude klassifikatsioon: agrobioloogilised rühmad, iseloomustus, umbrohtude levimise viisid. LEHEL!!!!!! Agrobiloogilised rühmad:
mis on üks tähtsamaid tegureid saakide edasisel suurendamisel. Sõnniku kasutamise peamiseks eesmärgiks ongi mulla huumusvarude taastootmine, energeetilise seisundi korrastamine, mikrobioloogilise tegevuse aktiveerimine ja rikastamine taimetoiteelementidega. Sõnnikulautadest saadakse laudasõnnik, mille kuivaine sisaldus on üle 20%. Looma väljaheidete allapanu (põhk, turvas, saepuru jt) lisamisel saadakse tahe ehk allapanuga sõnnik, kuivainesisaldusega vähemalt 17% (soovitav 20...25%). Veise- ja sealautades ning kanalates, kus loomadele allapanu ei kasutata, saadakse vedelsõnnik, kuivaine sisaldusega alla 8%. Sõnniku kui olulisema orgaanilise väetise kvaliteet sõltub looma liigist, pidamisviisist, kasutatud söötadest, allapanu liigist ja kogusest ning sõnniku säilitamise tehnoloogiast. Allapanuga ehk tahe sõnnik Tahedat ehk allapanuga sõnnikut jaotatakse : I. vastavalt allapanu liigile
Umbrohtude kahjulikkus 1. Põldude umbrohtumisega kaasnevad suured saagikaod 2. Umbrohtumine nõua täiendavaid rahalisi vahendeid ja kulutusi 3. Umbrohud halvendavad taimekasvatus-saaduste kvaliteeti Umbrohud tarvitavad suurel hulgal toitaineid 4. Umbrohud on suure veetarbega 5. Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad 6. Allelopaatiline mõju Umbrohtumist suurendavad tegurid 1. Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje 2. Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks 3. Vead kompostimisel 4. Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine 5. Koorimise puudulik teostamine 6. Agrotehnilised vead 7. Teravilja monokultuur 8. Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas 9. Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel Umbrohuseemnete bioloogia *Umbrohuseemnete arvukus Taimedel 5060...........200 000 seemet/taim
· Veesisalduse järgi jaotatakse kontsentreeritud söötasid kuivadeks ja märgkontsentraatideks. · Funktsionaalselt jaotatakse kontsentraadid energia- ja proteiinisöötadeks. · Sageli sisaldab kuivkontsentraat rohkesti nii energiat kui proteiini. · Kuivkontsentraatide (teravili, jahu, kaunviljad, srott, kuivpärmid jms) kuivainesisaldus võib ületada 75%. · Neid omakorda jaotatakse energia- ning valgurikasteks kuivkontsentraatideks. · Kõige rohkem kasutatakse suure kuivainesisaldusega jõusöödakomponentidest odrajahu. · Oder sisaldab rohkesti tärklist ja on seega valgurikas energiasööt, mille MP = 91 g/kg ja VPB = -26 g/kg kuivaines. · Varem valmistati jõusöödasegusid e segajõusööta tsentraalselt vastavates jõusöödatehastes, nüüd ollakse enam siirdumas omavalmistatud jahusegude kasutamisele, millele lisatakse tehastes valmistatud lisandeid. · Kaera võib söötmise seisukohalt pidada odraga samaväärseks teraviljaks.
Süüakse koos õhukese koore ja seemnetega. Kuna nad säilivad halvasti, siis tuuakse sisse põhiliselt kuivatatult. 32 6.6. Kuivatatud puuviljad ja marjad. Õuntest kuivatatakse magushapu maitsega sorte. Kuivatatakse poolitatult, veeranditena või lõikudena. Võivad olla kooritud või koorimata, südamikuta või südamikuga, vääveldioksiidiga suitsutatud või suitsutamata. Pirnidest kuivatatakse suuremaid, korrapärase kuju ja kõrgema kuivainesisaldusega vilju tervetena, pooltena, veeranditena või lõikudena eelneva töötlemisega (suitsutamine, blanseerimine) või töötlemiseta. Aprikoose, virsikuid ja nektariine võidakse kuivatada tervelt (nimetatakse ka urjukkideks), ilma kivita (kaisa) või pooltena ja viiludena (kuragaa). Ploomidest kuivatataks peamiselt suurema suhkrusisaldusega ja kergesti eralduva kiviga ungari ploomi (must ploom). Vähem kuivatatakse teisi ploome ja kirsse. Võivad olla suitsutatud ja suitsutamata.
annaabi.ee 
