nahavolt, mis harilikult nende kasvades kaob. Täiskasvanutel ja vanematel lastel on lühikesed ja jämedad kaelad. 6 SUU. Suuõõs on keskmiselt pisut väiksem ja keel seevastu pisut suurem. Selle tõttu tekib mõnedel lastel keele suust väljaajamise komme. KÄED. Käed on laiad ja lühikeste sõrmedega. JALAD. Jalad on töntsakad ning esimese ja teise varba vahel on suur tühik ehk sandaalivahe. LIHASTOONUS. Downi sündroomiga laste liikmed ja kael on sageli lõdvad. Niisugust lõtvust tuntakse hüpotoonia ehk lihastoonuse alanemise nime all. Toonus tähendab lõtvunud olekus liigutatava lihase poolt avaldatav vastupanu. Tavaliselt on Downi sündroomiga laste lihastegevus normaalne. Nad võivad olla lõdvad, kuid mitte nõrgad. Toonus on tavaliselt madalam esimestel eluaastatel ning paraneb iseeneselt vanemaks saades. KEHA SUURUS. Downi sündroomiga laste keskmine kehakaal on sünnihetkel tavaliselt normaalsetest pisut madalam. Ja nende
Vanematel on sageli võimalik laps sellisest harjumusest ara võõrutada spetsiaalsete harjutuste abil. Käed. Käed on laiad ja lühikeste sõrmedega. Vaikesel sõrmel on mõnikord kahe lüli (liigese) asemel ainult üks. Lisaks võib väike sõrm kõverduda sissepoole, teiste sõrmede suunas. Seda omadust esineb pärilikus vormis ka niisugustes peredes, kus see pole Downi sündroomiga kuidagi seotud. Seda tunnust nimetatakse sõrme kõverduseks. Üle peopesa võib ulatuda vaid üks vagu (nn nelja sõrme vagu, ka ahvivagu). Kui vagusid on kaks, võivad mõlemad ulatuda üle kogu pihupesa. Jalad. Jalad on tontsakad ning esimese ja teise varba vahel on suur tühik (,,sandaalivahe"). Sellele võib lisanduda lühike tallavagu, mis saab alguse mainitud vahe juurest ning ulatub paar sentimeetrit allapoole. Lihastoonus. Downi sündroomiga laste liikmed ja kaelad on sageli lõdvad. Niisugust lihaste lõtvust tuntakse hüpotoonia ehk lihastoonuse alanemise nime all.
· Downi sündroomi põhjustajaks on kromosoomide arvuline kõrvalkalle. · Iga 700 lapse kohta sünnib üks Downi südroomiga laps. · Poistel esineb Downi sündroom veidi sagedamini kui tüdrukutel. · Mitte ühelgil lapsel ei esine korraga kõiki iseloomilikke tunnuseid. · Kõigil esinevad mõned sündroomi tunnused. · Downi sündroomi tunnused: a) ümar nägu b) ülespoolse viltuse lõikega silmad c) pehmed ja sirged juuksed d) lühike ja jäme kael e) laiad käed, lühikesed sõrmed f) töntsakad jalad, ,,sandaalivahe" g) hüpotoonia h) lühike kasv · Millest on Downi sündroom tingitud ? · Igas keharakus on 46 kromosoomi. Downi südroom tekib siis, kui 21. kromosoom on ühe võrra normist rohkem. Praeguseks on teada, et sündroomi tekkimiseks pole vaja 21. lisakromosoomi. Vaja läheb vaid kriitiliselt väikest töiendavat sa kromosoomist. · Downi sündroomi eri tüübid: a) 21-trisoomia ( esineb 95%, igas keharakus on terve 21
Silmade vahe on neil lai ja esineb lame väike nina. Enamus downi sündroomiga isikutel on suu avatud ja tihti on neil keel väljas, kuna keel on tunduvalt suurem, kui tavainimestel. Kõrvad on neil väiksed ja ümmargused. Nende nahk on sageli lõenenud, mis tuleb naha kuivusest. Sowni sündroomiga isikud on väikest kasvu, enamasti tüsedamad ja neil on langenud lihasjõudlus. Samuti on nende sõrmed väga omapärased, need on lühikesed ja pooltel esineb nnim. Ahvivagu e. Nelja sõrme vagu. Vaimne areng Vaimne areng on neil varieeruv, mõned downi sündroomiga isikud on taibukad ja saavad ka koolis asjadest aru, aga mõningatel on sügav vaimne alaareng. Downi sündroomiga lapsi saab õpetada, kuid nende areng on piiratud, neile koostatakse individuaalne õppekava vastavalt isiku võimetele. Tavaliselt jõuavad downi sündroomiga isikud algklassitasemele, kus nad on võimelised tähti õppima tundma, lugema teksti, aga tegib raskusi teksti arusaamisega ning nad
mahajäämus, millele on iseloomulik teatud arenguperioodil omandatud intellekti ja oskuste madalam tase, mis avaldub tunnetuses ja sotsiaalsetes suhetes. Inimesel on raskusi asjadest aru saamisel ning varemõpitut uutes olukordades kasutada: suhtlemine, enese eest hoolitsemine, kodus elamine, sotsiaalsed oskused, ühiskonnas tegutsemine, enesevalitsemine, tervis ja turvalisus, tegevuslik õppimisvõime, vaba aeg ja töö. Vaimupuude raskusaste võib varieeruda sügavast puudest kerge õpiraskuseni. Umbes 80 protsendil on ka lisapuue. Arengu tagab vaid võimalikult varane, sihipärane, kõiki arenguvaldkondi toetav, aastaid kestev eripedagoogiline abi, mida lapsele ja noorele osutatakse nii kodus, lasteasutuses kui koolis. Vaimupuue ei ole haigus. Mõtlemisele on iseloomulik konkreetsus ja situatiivsus, suuri raskusi on üldistuste ja järelduste tegemisega ja põhjus-tagajärg seoste mõistmisega
Vastavalt võimetele õpivad lapsed lugema ja kirjutama. Kindlasti on oluline ka massaz ja ravivõimlemine et tugevadada nõrka lihaskonda. 3.3 Prognoos Downi sündroomiga inimesed vajavad elu lõpuni rohkem ühiskonna abi kui keskmised inimesed. Tegelik vajadus abi järele sõltub juba konkreetsest isikust - kas vajatakse abi vaid pisteliselt või vajatakse abi pidevalt ka igapäeva toimingutes. Enamik Downe saab siiski täiesti rahuldavalt hakkama lihtsama tööga. Tänapäeval elavad Downi sündroomiga inimesed üle 50 eluaasta. 3.4 Ennetamine Kõigile rasedatele pakutakse raseduse ajal sõeluuringut vereseerumist, kus määratakse kaht või kolme näitajat, mille alusel arvutab arvutiprogramm antud raseda riski sünnitada Downi sündroomiga last. Kui risk on kõrgem või kui raseda vanus on 37 aastat või rohkem, siis pakutakse loote kromosoomianalüüsi. Kui analüüsil leitakse lisakromosoom
silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti; silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina; kõõrdsilmsus, 34% esineb kae; hammaste anomaaliad; suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas; kõrvad on väikesed ja ümarad Sümptomid ehk avaldumine jätk kaela nahk on paks ja voldiline; nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus; sõrmed on lühikesed, 50% esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon). Vaimne areng: vaimne alaareng võib ulatuda kuni sügava vaimse alaarenguni. Kehasisesed puudused või defektid: Sümptomid ehk avaldumine jätk pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja/või puusaliigeste arenguhäire; liigeste liigne painduvus. Neil esineb sagedamini kasvajaid, nakkushaigusi, soole avanematust ja teisi haigusi. Hilisemas elueas on suur risk haigestuda Alzheimeri-tüüpi tõvedesse ja akuutsesse leukeemiasse
iseloomulikku nahavolti; · silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina ja kõõrdsilmsus, · 34% esineb kae; · kõrgete põsesarnadega · hammaste anomaaliad, suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas; · kõrvad on väikesed ja ümarad; · kaela nahk on paks ja voldiline, · nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; · lühike kasv ja langenud lihasjõudlusega; · sõrmed on lühikesed ning 50% esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon), · vaimse alaareguga 3.2. Kehasisesed defektid: · pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja puusaliigeste arenguhäire; · liigeste liigne painduvus. Neil esineb sagedamini erinevaid haigusi näiteks kasvajaid, nakkushaigusi ja soole avanematust. Hilisemas elueas on suur risk haigestuda Alzheimeri-tüüpi tõvedesse ja akuutsesse leukeemiasse. Iseloomult on Downi sündroomiga indiviidid leebed, kuid vahel võib tekkida agressioonipuhanguid
Silmade lõige on viltune. Kolmas silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti. Silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina. Suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas. Kõrvad on väikesed ja ümarad. Kaela nahk on paks ja voldiline. Nahk on kuiv ja sageli lõhenenud. Iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus. Sõrmedvarbad on lühikesed, 50%l esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu. Sageli esineb Vsõrmede keskmise lüli lühenemine ja kõverdumine, andes painutades ainult 2 naha fleksioonijoont kolmel tasemel. I ja II varba vahe on lai, mida nimetatakse nn. sadaalivaoks. Käedjalad on lühikesed. Kasv on lühike, täiskavanueas keskmiselt 150 cm. 5. Turneri sündroom Turneri sündroomi korral on tegu tütarlapsega, kellel on 45 kromosoomi, kuna puudu on 1 Xkromosoom. Lapsed on lühikest kasvu, kuigi 35
iseloomulikku nahavolti. · Silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina. · Suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas. · Kõrvad on väikesed ja ümarad. · Kaela nahk on paks ja voldiline. · Nahk on kuiv ja sageli lõhenenud. · Iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus · Hüpotoonia · Sõrmed-varbad on lühikesed, 50%-l esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon). Sageli esineb Vsõrmede keskmise lüli lühenemine ja kõverdumine, andes painutades ainult 2 naha fleksioonijoont kolmel tasemel. I ja II varba vahe on lai, mida nimetatakse nn. sadaalivaoks. · Käed-jalad on lühikesed. · Kasv on lühike, täiskavanueas keskmiselt 150 cm. Vasakpoolne laps on normaalne ja parempoolne downi sündroomiga. Eva Hein
selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada. Tähtis on lapse haridusliku erivajaduse varajane märkamine ja sekkumisstrateegiate kavandamine. Nõustamiskomisjonide ülesanne on soovitada õpilasele, milline õppekava ja tugisüsteemide rakendamine aitaks tagada maksimaalse arengu, põhihariduse omandamise ja valmisoleku elukestvaks õppeks. Lapsevanemale jääb valikuvabadus otsustada, kas erivajadusega lapsele sobib paremini tavakool või erivajadusega laste kool. Viimane on eriti tähtis, sest ideaalis peaksid vanemad omama parimat ülevaadet oma lapse võimete kohta, kuid kahjuks pole see nii vanemate piisava huvi või hariduse puudumise tõttu. Siinkohal väärib märkimist, et vanemahariduse edendamine ,,Perepoliitika kontseptsiooni" ning ,,Perede elukvaliteedi arengukava aastateks 2010-2015" rakendamise tõttu on lootust, et vanemate haritus ja informeeritus ka HEV erivajaduste kohta tõuseb. Seega vanemate
(seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad Suhtumine kuulmislangusesse 3 Kokkuvõte Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis Üha enam lapsevanemaid kaaluvad oma kuulmislangusega last panna kuulmise erikooli asemel tavakooli
Puue on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia, mis segab või aeglustab inimese tavalist arengut ja/või funktsioneerimist. Liitpuuet kirjeldades on võimalik eraldi välja tuua põhipuue ja kaasnevad puuded, näiteks: põhipuue - vaimupuue + kaasnevad puuded liikumispuue ja nägemispuue. 2. Liitpuude määratlus Liitpuude määratlust ei saa samastada haigusega, vaid erinevad haigused ja häired võivad põhjustada liitpuude. Vaimupuude põhjuseks on tihti ajukahjustus või muutused ajustruktuurides, mis võivad lisaks vaimupuudele põhjustada ka teisi häireid ja kahjustusi. Neist sagedamini esinevad: - epilepsia - tserebraalparalüüs - meelepuue 3. Liitpuude näited Liitpuue on kooslus erinevatest puuetest, mis segavad või aeglustavad lapse tavalist arengut. Arvestatakse eri puuetena arengut segavaid puudeid , mis ei kaasne haigustega. Liitpuue on väga erinevate puuete kooslus, mis on iga
nahavolti; · silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina; · kõõrdsilmsus, 34% esineb kae; · hammaste anomaaliad; · suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas; · kõrvad on väikesed ja ümarad; · kaela nahk on paks ja voldiline; · nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; · iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus; · sõrmed on lühikesed, 50% esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon). Vaimne areng: · vaimne alaareng võib ulatuda kuni sügava vaimse alaarenguni. Kehasisesed puudused või defektid: · pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja/või puusaliigeste arenguhäire; · liigeste liigne painduvus. Neil esineb sagedamini kasvajaid, nakkushaigusi, soole avanematust ja teisi haigusi. Hilisemas elueas on suur risk haigestuda Alzheimeri-tüüpi tõvedesse ja akuutsesse leukeemiasse.
iseloomulikku nahavolti; » silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina; » kõõrdsilmsus, 34% esineb kae; » hammaste anomaaliad; » suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas; » kõrvad on väikesed ja ümarad; » kaela nahk on paks ja voldiline; » nahk on kuiv ja sageli lõhenenud; » iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus; » sõrmed on lühikesed, 50% esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon). Sümptomid ehk avaldumine Vaimne areng: »vaimne alaareng võib ulatuda kuni sügava vaimse alaarenguni. Kehasisesed puudused või defektid: »pooltel lastest esineb kaasasündinud südamerike ja/või puusaliigeste arenguhäire; »liigeste liigne painduvus. Ravivõimalused · Downi sündroomi vastu otsest ravimit veel ei teata. Püütakse vältida võimalikke tüsistusi. Südamerikke ravi on sageli operatsiooniga.
õppeedukust, sealhulgas kohanemist igapäevase eluga, suhtlemist, sotsiaalseid, akadeemilisi, tööalaseid ja iseseisva elu oskusi. Tihti toovad vaimse alaarengu kaasa kromosoomihäired. Teised bioloogilised tegurid on näiteks : asfüksia või hapnikupuudus sünnituse käigus, reesuskonflikt, ema nakkused raseduse ajal, toksilised ained. Rahvusvahelise Haiguste Klassifikaatori (RHK-10) alusel tähistatakse vaimupuude tasemeid järgmiselt: Kerge vaimupuue F 70.0 (IQ 50-55-70-75), Mõõdukas vaimupuue F 71.0 (IQ 35-40-50-55), Raske vaimupuue F 72.0 (IQ 20-25-35-40) Sügav vaimupuue F 73.0 (IQ alla 20-25) Võrdlusena toodud IQ-tase lähtub DSM IV määratlusest. Vaimupuude taseme määratlus on meditsiiniline diagnoos. Seda ei tohi segamini ajada inimesele määratud puude raskusastmega, mida tähistatakse keskmise, raske ja sügava puudena, mis kirjeldavad inimese kõrvalabivajaduse määra.
sanss, et sünnib Downi sündroomiga laps. · Downi sündroomil on kirjeldatud 120 tunnust. Kõiki neid korraga ei esine. Tavaliselt esineb Downi sündroomiga isikul 6-7 tunnust. Ka tavainimesel, kellel pole Downi sündroomi, võib esineda 1-2 tunnust. · Downi sündroomiga isikul võib esineda liimkõrvsus; ülemiste hingamisteede infektsioonid; nägemisprobleemid; kõõrdsilmsus; silmatõmblus; väga liikuvad liigesed; nõrk lihastoonus, mille tulemusena võib tekkida lampjalgsus; kuiv, kihelev, praguline ja ketendav nahk; hammaste hiline tulemine ning igeme probleemid; Hirschsprungi tõbi ehk närvide puudumine pärasoonte seintes või jämesooles; kilpnäärme vaegtalitlus; kaksteistsõrme avanematus; kõhukinnisus; leukeemia; Klinefelteri sündroom ehk liigse X-kromosoomi sündroom ning südamerikked. · Downi sündroomi ravivõimalusteks on rakkude siirdamine, plastiline
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond xxxxxxxxx AÜSRx 18- KUU KUNI 5- AASTA VANUSTE LASTE ERIVAJADUSTE JA PUUETE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2016 SISSEJUHATUS Suurem osa erivajadusi ilmnevad varajases lapsepõlves. Paljude puuete puhul arenevad lapsed mingi ajani normaalselt ja just kindlas vanuses hakkavad tekkima tagasilöögid ja spetsiifilised tunnused, mis annavad märku puude olemasolust. Antud töö eesmärk on uurida ja kirjeldada varajases lapsepõlves kõige sagedasemaid haigusi ning puudeid ja erivajadusi. Väikelapse ning eelkooliiga on aeg, mil inimene hakkab oma keha üle kontrolli omama ning seda keskkonnas kasutama. See on aeg, mil lapsed saavad aru soo erinevustest, õpivad suhtlema ning muutuvad veidi iseseisvamaks oma vanematest. Väikelapse eas toimub lastel kõneareng, mis to
Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige kommunikatiivseid oskusi, isikutevahelisi oskusi , eneseanalüüsi harjumust jms. Usun, et eesti sotsiaalpoliitika üks tegematajätmisi on see, et alahinnatakse haridussüsteemi rolli sotsiaalsete võimete arendajana. Sotsiaalse võimekuse arendamine algab muuhulgas ka sellest, et haridussüsteemi väärtustatakse mitte üksnes inseneride tootjana,
ERIVAJADUSTEGA LASTE HOOLEKANNE JA ERIPEDAGOOGIKA ALUSED Häire organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav. Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade). Atetoos mitte tahtlikul
tavaliselt mitte enne kooliiga. Varajasteks sümptomiteks on: uneprobleemid, kangekaelsus, passivsus, tähelepanu puudulikkus ja omapärane hääle, kõne või keele areng. Enne Aspergeri sündroomi lõplikku diagnoosimist kaalutakse teisigi autismispektrisse kuuluvaid häireid ning aktiivsuse ja tähelepanu häiret, mõnikord ka Tourette´i sündroomi. Aspergeri sündroom esineb sageli koos nägemis- või kuulmispuudulikkusega ja harva ka koos kerge vaimupuude tunnustega. Samuti on sagedased lisadiagnoosid Tourette`i sündroom ja tikid. Aspergeri sümdroomi areng Tihti ei avaldu Aspergeri sündroomi sümptomid enne isiku nelja-aastaseks saamist. Tavaliselt on Aspergeri sündroomiga laste ja noorukite varane areng sarnane aktiivsuse ja tähelepanu häirega laste arengule. Mõnel esineb varases nooruses üliaktiivsust, impulsiivsust ja tähelepanu puudulikkust, sageli koos unehäiretega. Hiljem aga on märgata mõnevõrra
Erivajadustega lapsed probleemi olulisus tänapäeva Eestis. Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastst vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks (Lindgren, Suter 1994). Eesti lastest esineb kuni 20%-l arenguhäireid. Mõned neist on väikesed ja lühiajalise tähelepaneliku suunamise abil ületatavad, kui neid õigel ajal märgatakse. Varajane märkamine on aga tõsine probleem. Uuringute tulemusel on selgunud, et lapse arenguliste erivajaduste esmase märkajana on esikohal lapsevanem, seejärel lasteaia õpetaja, tunduvalt harvem perearst. Siit tulenebki esimene probleem kes kannab vastutust lapse arengu eripära märkamises? Lapse arenguprobleemide märkamine ja hindamine eeldavad eakohase arengu põhjalikku tundmist. Esimest arenguet
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue..............................................................................................8 2.VAIMUPUUEGA LAPS LAS
Pärilikud ja Mittepärilikud haigused Koostas: Freddy Valliste Tallinn 2010 Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: Geenmutatsioonid - väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid Kromosoommutatsioonid - muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris Geenmutatsioonid - väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid Pärilikud haigused Geenihaigused Kromosoomhaigused (geenmutatsioonide tagajärjel) (kromosoom- ja genoommutatsioonide tagajärjel) · Huntingtoni tantstõbi ·
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna struktuurist lähtuvad ehk põhjus
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava Kärt Laine RAPUTATUD LAPSE SÜNDROOM Referaat Tartu 2014 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.NUTT NING SELLE PÕHJUSED..........................................................................................4 2.RAPUTATUD LAPSE SÜNDROOM.................................................................................... 5 3.RAPUTAMISE TAGAJÄRJED..............................................................................................6 4.DIAGNOOSIMINE................................................................................................................. 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Referaat Hüperaktiivsus Koostaja: Triinu Puhm EAL-2kõ Juhendaja: K. Kööp Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Mis on hüperaktiivsus?..........................................................................................................4 Hüperaktiivsusega kaasnevad probleemid.............................................................................5 1.Õpiraskused....................................................................................................................5 2. Kõne ja keele areng.......................................................................................................5 3. Motoorika..................
Pärilikud Haigused Koostas: Annete Trumm Juhendas: Laive Jürimaa Klass: 9B 2012 Sisukord Slaid 3 - Skisofreenia - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 4 - Skisofreenia - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 5 - Hemofiilia - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 6 - Hemofiilia - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 7 - Kõrgvererõhktõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 8 - Kõrgvererõhktõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 9 - Kuulmislangus - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 10 - Kuulmislangus - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 11 - Downi tõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 12 - Downi tõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 13 - Downi tõbi - Pilt. Slaid 14 - Suhkurtõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 15 - Suhkurtõbi - Tekke põhjus ning ravi. Skisofreenia · Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja t
Merilin Henga O13-007 MIS ON WILLIAMSI SÜNDROOM? Põhjustab deletsioon 7.kromosoomi pikas õlas Deleteeritud piirkond hõlmab endas rohkem kui 25 geeni 1:10000 sünni kohta Sündroomi ei pruugi olla esinenud suguvõsa ajaloos 50% võimalus, et Williamsi sündroomiga inimene võib kanda sündroomi edasi oma lapsele SÜMPTOMID Williamsi sündroomiga lastel on sageli sarnased näojooned. Väike nina Pikk vagu nina ja ülahuule vahel Suur suu, hambad asuvad laiemalt Paksud huuled Väike lõug Vaimne alaareng Südamerikked Ülitundlikud helide suhtes ISIKSUS Väga sõbralik isiksus Meeldib suhelda ning nad on suhtlemises vastupandamatult armsad Unikaalne oskus end sõnades väljendada Tavaliselt ei pelga võõraid Aktiivsed looma suhteid nii täiskasvanute kui ka lastega ARENG Suuremal osal WS isikutel esineb vaimse
Pärilikud haigused Koostas: Martin Pentson Juhendas: Ly Valdmaa Suure- Jaani, veebruar 2001 Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: · Geenmutatsioonid - väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid · Kromosoommutatsioonid - muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris · Genoommutatsioonid - muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses Pärilikud haigused Kromosoomhaigused Geenihaigused (kromosoom- ja genoommutatsioonide (geenmutatsioonide tagajärjel) tagajärjel) · Huntingtoni tantstõbi · Down'i sündroom · Marfani sündroom
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod............................................................................................... 6 1.4. Kohort-järjestikune
eripedagoogika AÜ iseseisev töö nr 1 Eripedagoogika kui teadusharu Armen Tõugu, Kerttu Soans. 2005. Indigolapsed. Kas uus põlvkond? Väike Vanker OÜ Cordula Neuhaus. 2001. Hüperaktiivne laps. Kirjastus ,,Kunst". Eesti Erapedagoogide Liit. 2009. Eripedagoogika. Hooldusõpe. Nr. 33 november. OÜ Tartumaa Trükokoda. Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe. Karl Karlep. 2003. Kõnearendus. Emakeele abiõpe II. Tartu Ülikooli Kirjastus. Leena Kaikkonen, Kai Kukk, Kristi Kõiv. 2000-2003. Õppija ülemineku toetamine. Kool ja töö kõigile. OÜ Vali Press trükikoda. Mary Jo Noonan, Linda McCormick. 2006. Young children with disabilities in Natural Environment. Method and Procedures. Paul H. Brookes Publishing Co., Inc. Mark Selikowitz. 1996. Downi sündroom: müüdid ja tegelikkus. II trükk. Hansaprint. Philip Williams. 1988. A Glossary of Spe
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava IMIKUTE ÄKKSURM Iseseisev töö Tartu 201... SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 IMIKUTE ÄKKSURM...............................................................................................................3 Mis põhjustab imikute äkksurma sündroomi?........................................................................ 4 Kuidas vähendada riski?......................................................................................................... 5 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................7 2 IMIKUTE ÄKKSURM Imikute äkksurma sündroom on beebi ootamatu ja seletamatu surm, millele ei eelne mingeid haigussümptomeid ja mille põhjus ei selg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
