Pinge 105 km ca 170 km Pikkus Kaabel merekaabel (145 km) maimaismaakaabli peavoolu ahela kaabel (12 km) maismaakaabli tagasivoolu ahela kaabel (12 km) Keskkond Kasutatakse võimalusel olemasolevate kõrgepinge õhuliinide koridore, et vähendada tööde mõju nii keskkonnale kui maaomanikele. Kalade kudemisajal ehk aprillist juunini süvistamistöid mere põhjas ei teostata. Looduskaitsealadele kaablit ei paigaldata. Merepõhja süvistatakse kaabel suure survega veejoa abil. Merekaablis kasutatavad materjalid ei ole veekeskkonnale ohuks. Miks? Hea Tagatud Eestinäide ja Soome Eesti
Kudupallid on veepinnal. o Rohukonn – kuni 11 cm, varieeeuva värvusega, tömp nina, kõht marmorja mustriga, väike pehme pöiakobruke. Kurisev krooksumine. Elupaik: aiad, pargid, sood, metsad, niidud. Koeb üleujutatud luhtadel, tiikides, kraavides, sageli ajutistes veekogudes. o Rabakonn – kuni 8 cm, häälitseb vaikse mulksumisena, ninamik teravatipuline, kõht hele, pöiakobruke suur ja kõva. Isased on kudemisajal sinised. Elupaik nagu rohukonnal, kuid eelistab märjemaid alasid. 1. Rohelised konnad – järvekonn, tiigikonn, veekonn. Veelise eluviisiga. Põhivärvus on roheline, muster varieeruv. Elupaikadeks on väikesed veekogud, tiigid, väikejärved ja karjäärid. On soojalembelised ehk on aktiivsed päeval. Kudupallid on vee all taimedel. Toituvad ka maismaal. Talvituvad veekogu põhjas või maismaal.
liiga külm õhutemperatuur. 2. Tundrade ja metsatundrad a) põhjapoolkeral, Põhja Ameerikas, Põhja-Venemaal, lähipolaarnevööde. Mullad : kivisüsi, vase-ja miklimaak, kuld, teemandid, fosforiit. Taimedest on seal puud ja põõsad, ning loomadest põdrad ning jänkud Inimtegevus on aga mitte aktiivne. Probleemid : traktorid, kalapüük kudemisajal, karusloomade jaht, roomikautod. 3. Parasvöötme metsad a) Okasmetsad Põhja-Ameerikas (Alaskal), Euraasias Norra rannikult Ohhoot mereni, parasvööde, muldadest leetmullad. Taimedest okaspuud ja samblikud, loomadest jänes, kobras, pruunkaru. Inimtegevus aktiivne, (majandus, küttimine) Probleemid : karusloomade lubadeta küttimine metsas b) Sega- ja lehtmetsad Põhja- Ameerikas, Suure Järvistu ümbrus,
Kätlin Ilves 11B Järve pindala 3555 km² (sellest Eestis 1529 km²) Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi. Kõrgus merepinnast 30 m Soolsus 0 Keskmine sügavus 7,1 m Vee läbipaistvus 23 meetrit Suurim sügavus 15,3 m Saarte arv 35 Rannajoon 520 km (sellest eestis 175 km) Pikkus 152 km Valgla pindala 47 800 km², hõlmab Eestit, Lätit, Venemaad ja Valgevenet. (Koduks ligi 1 Laius 47 km 000 000 inimesele) ...
- taimtoidulised (mõeldud on kõrgemaid taimi) valge amuur, roosärg; - segatoidulised siig, räim, tursk, angerjas, latikas, karpkala. · Röövkalad haug, koha, lõhe, ahven, tõugjas - Kannibalism haug, ahven, karpkala Toitumise aktiivsus: · ööpäevaringne, sõltub valgusest, temperatuurist ja hapniku kogusest; · aastaringne, sõltub temperatuurist ja toiduobjektidest. Paljud kalad otse kudemisajal ei toitu (lõhelased, silmud), samuti katkeb toitumine lõimetishoolde ajal (ogalik, võldas, koha, merihärg). Röövkalade saagitabamise strateegiad: 8 · üksikjahtijad ehk varitsejad haug, merikurat, koha, tõugjas; · hiilijad angerjas, säga, luts; · gupis tegutsevad kalad ahven. Saakkalad on eelistatult saleda, pehmed kalad tint, haug, viidikas, rääbis. Ogalised kalad
Pirita jõgi on selles kohas rahuliku vooluga ning üsna lai. Jõe kallastel on selles piirkonnas tervisespordirajad. Vaatlused toimusid talve lõpus ning kevade alguses. Joonis 1 kaart Koht, kus vaatluseid läbi viisin asub mere läheduses, seega mõjutab sealset elukeskkonda ka meri. Veelinnud, kes merel on satuvad ka siia. Kalad, kes tulevad jõgedesse kudema lõhelised ning forellid on siin samuti esindatud kui mitte pidevalt siis kudemisajal kindlasti. Üheks oluliseks faktoriks on see, et merelisele kliimale omaselt on siin talved pehmemad kui sisemaal ning suved veidi jahedamad, see avaldab mõju kooslusele. Pirita jõgi voolab kohas, kus on ka inimasustus, seega mõjutavad sealset elukeskkonda ka inimtegevus. Näitetena võib tuua jõe kallastel olevad terviserajad ning jõe suudmes asuv väikelaevade sadam. Loodusvaatlused ja nende registreerimine Esimene vaatlus toimus 15
meriforellideks, tekib hõberüü ning kalad võivad tugevasti kasvada, näiteks 2,6 kg raskuseks (Mikelsaar, 1984). Jõeforell pole kaitsealune liik, kuid tema arvukust ohustab peamiselt elupaikade halvenemine. Sagenenud on suved, mil veetemperatuur on liiga soe ja see vähendab lahustunud hapniku taset. Seda nähtust võib veelgi suurendada reostusest tingitud eutrofeerumine. Ülepüük on ka üks probleemidest, püütakse kudemisajal või noori isendeid. Ohuks jõeforellile on ka teiste asustatud organismid. Näiteks Kanada Bow jões on võõrvetikad Didyosphenia geminata, kes vähendavad ringluses olevat vett. See omakorda võib oluliselt vähendada forellide marjade arvu, mis jäävad ellu. (Brown trout, http://en.wikipedia.org/wiki/Brown_trout, 23.03.2012 ) 1. BIOLOOGIA 1.1. Süstemaatiline kuuluvus Jõeforell kuulub loomade riiki (Animalia), keelikloomade hõimkonda (Chordata) ja
Eesti jõgedes. Harjus pesitseb jõe põhja lähedal, tehes kiireid sööste veepinnale, et seal püüda endale toiduks putukaid ja nende vastseid. Veel toitub ta lõhe marjast, kui seda leiab. Harjus on külmalembene kala, kes armastab selget, taimestikuvaest ja kiirevoolulist vett. Ta on paikne ja territooriumihoidja, kuid oma liigikaaslaste suhtes aastaringselt vaenulik. Harjus on süstja kujuga, umbes pool meetrit pikk ja külgedelt lamendunud, keda iseloomustab pikk ja kõrge seljauim, mis kudemisajal värvub vikerkaarevärviliste triipudega lillakaspunaseks. Räägitakse veel, et harjusel on eriline aed-liivatee lõhn. Harjus koeb maikuus ja kuna ta on territoriaalne, jagatakse jõgi mitmete isaharjuste vahel kudemisaladeks. Koelmu läbimõõt võib olla umbes neli kuni viis meetrit. Seal peaks kindlasti olema kas kivi või mingi puuront varjepaigaks. Kudemisperioodil teeb isaharjus veidraid vabisevaid liigutusi, mis peletab eemale kaasvõistlejad, kuid tõmbab ligi emasisendeid. Kudemine
Suurte traalvõrkude vedamine üle mere põhjaalade kahjustab kalade peamisi toidu- ja elupaiku. Ülepüügile lisaks vähendab kalavarusid ka maailmamere reostumine. suure osa saastatusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport (laevastik, tankerid) inimtegevus maismaal. (linnade reoveed) Et kalavarude vähenemist vältida: kvoodid (piirkondlikud koguselised piirangud) püügi ajaline piirang (hooajati , nt kudemisajal) piirkonniti (nt madalikud, karid või jõesuudmed. maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid (preemiad kalandusest loobumise eest) METSANDUS: Metsa tähtsus 1. Hapnikutootja 2. Kasutab süsihappegaasi ära 3. seob niiskust, korrastab veereziimi, (vesi voolab aeglasemalt ära), ühtlustab jõgede veereziimi 4. seob tolmu, 5. takistab müra levikut 6. toit - marjad, seened 7. uluk - jahindusliku tähtsusega metsloom 8. Puit
karpidest ja kaladest, putukavastsetest, aga ka kalamarjast.(1) Foto 2 ümarmudil autor: unforth Kudemine Ümarmudil koeb mai algusest septembri lõpuni portsjonitena, eelistades selleks 15- kraadist veetemperatuuri. Marjakogumit hooldavad ja kaitsevad isaskalad. Viljakus kala kohta on umbes 2003900 marjatera. Suguküpsus saabub ümarmudilatel kahe- kuni kolmeaastaselt. Veekogu põhja iseloomu suhtes ümarmudilal erilisi nõudmisi ei ole, kuid kudemisajal eelistab ta kivist põhja, sest ta koeb oma pirnikujulised kleepuvad marjaterad kivide alumisele küljele. Ilmselt esineb kalal ka mudilatele iseloomulik pulmamäng, kuid täpsemalt seda ei teata.(1) Foto 3 ümarmudil autor: Ohio sea grant and stone Laboratory Ümarmudila kahjulikus Ümarmudilat peetakse kahjulikuks põlisliikidele ja ta on tunnistatud invasiivseks liigiks Austrias, Kanadas, Saksamaal, Kasahstanis, Poolas, Usbekistanis ja Ameerika Ühendriikides
· Emakala: paaritumise ajal S väliserv muutub punaseks, R punaseks, lõugadel tekivad punased laigud. · Pisimudil: i-l keha värvus tumeneb, 1. S tagaosas tume laik muutub sinakaks, R ja K välisservad, P ja silmad lähevad tumesiniseks, e-l muutub kõht hõbedaseks. · Merivarblane: i-l muutub selg erepunaseks, oliivroheliseks või pruuniks, kõht roosaks,lillaks,kollaseks või roheliseks, e jääb rohekashalliks. · (Pilt raamatust!)( Kalade välimuse muutused kudemisajal) Helmeskate · Helmeskate kujutab endast sarvainest körbukesi kala kehapinnal, enamasti peas ja kere eesosal. See muudab kala karedaks. · Arvatakse , et helmeskate aitab isas- ja emaskaladel koelmutel teineteist hõlpsamini ära tunda ja kudemisel kontakti hoida. · Pärast kudemist pudenevad körbukesed kala kehalt jäljeltult maha. Kokkuvõte · Kalad on väga liigirikas ja huvitav loomarühm. · Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see
paiknevad mürgised ogad. Kui end meripuugi ogade otsas vigastada tekib teorkekohas terav valu. Mürgiseid kalu leidub ka railiste hulgas . Neil asetseb sabaoga juure läheduses mürginääre. Troopiliste astelrailaste mürki kasutasid indiaanlased noolte mürgitamiseks. On huvitav, et mõnede kalade torked on mürgised ainult nende teatud eluperioodidel, ent mitte alati. Nii on põhjapoolsetes meredes elava merihärglase nolguse torked valusamad kudemisajal. Esitasime vaid mõned näited , mis tunnistavad et kalade uimede ja lõpusekaante ogad võivad põhjustada inimesele suuri ebameeldivusi ja isegi häda. Kuid ka nendest vähestest 19 näidetest võib teha järelduse selle kohta ,et tuleb hoiduda igasugustelt kaladelt torgete ja haavade saamisest. Ent ohtlikku toimet inimesele võivad avaldada mitte üksi kalade väliselundid
katastroofiliselt vähenenud kannatab nii meres kui sisevetes tugeva püügisurve all. · VIMB saak oli varem kuni 200 t, nüüd veidi üle 50 t. Püügipiirkond Pärnu laht. Daugava jõe koelmutele juurdepääs takistati HEJ tammide rajamisega. · SÄINAS saak paarkümmend tonni. Arvukas Saaremaal Nasval kudenud säinapopulatsioon on praeguseka ajaks hääbunud. · TUULEHAUG tungib Eésti rannikumerre kudemisajal ja viimaste aastate töönduspüük 135 t. · LEST saak oli kõrge 1980ndatel 1800 t ja langes 1995.a. 100 t. Viimasel ajal püütakse 400-500 t aastas. Koelmutel sõltub sigimisedukus eelkõige piirkonna vee soolsusest ja hapnikutingimustest. 5 KOKKUVÕTE · Rannikumere kalakoosluses on toimumas A - karpkalalaste B - merekalade roosärg lest koger kohati tursk
19471951 oli kalurite registreeritud saagis kõige rohkem haugi ja särge (vastavalt 40 ja 23%), latikat aga ainult 7%. Nüüd on haug ja latikas kohad vahetanud ja latika osa saagis ületab tunduvalt haugi osa omal ajal: viimastel aastatel on latikas moodustanud ligikaudu 75% registreeritud saagist, särg 15% ja haug kõigest 35%. Tõsi, tulemused ei ole päris täpselt võrreldavad, sest praegune püügikorraldus erineb endisaegsest kudemisajal ei tohi haugi püüda , aga muutused kalastikus on siiski ilmsed. Andmeid napib nende kalaliikide kohta, keda ei püüta. Kokkuvõte 8 Emajõgi oma rohkete loogetega,vanajõgedega ja luhaveekogudega on soodne paik paljudele kaladele, kes seal elavad või tulevad sinna kudema. Emajões ja selle äärsetel looduskaitsealadel elab mitmeid haruldasi liike. Emajõgi köidab tähelepanu oma veidrate
on kevadel, kui enamus kaladel on kudemise aeg. · Mõju kalapüügile võib seisneda selles, et süvendustöödel tekitatav müra võib täiskavanud kalad antud piirkonnast eemale ajada. Mõjud alternatiivide kaupa 0- Alternatiiv: · Mõjud kalastikule ja kalapüügile ei muutu. Mõjud alternatiivide kaupa Alternatiivid I ja II: · Antud juhul tehakse süvendamist ja kaadamist kalakolemute lähipiirkonnas. · Negatiivsed mõjud kevadisel kudemisajal. · Negatiivne mõju seoses kaadamisega on nende alternatiivide puhul suurem, kui alternatiivide III ja IV puhul, kuna uputatav pind on märksa suurem. · Kokkuvõttes on negatiivne mõju kalastikule väheoluline, kui töid ei tehta kevadel kudemise ajal. Mõjud alternatiivide kaupa Alternatiivid III ja IV: · Süvendamisel tekkivad negatiivsed mõjud on sarnased, kui alternatiivide I ja II puhul. · Samas kaadamise mass on tunduvalt väiksem
Optimaalne vee temp 15-18C. Hapnikusisaldus 9-10 mg/l. Sobib nii allika, jõe kui merevesi. Tootmise tsükkel: marja lüpsmine ja viljastamine või silmtäpp-marja ostmine, marja inkubeerimine, vastsete kasvatamine. Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve, kasvuperiood u pool aastat. 6. Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid) Eestis forelli ei paljundata. Kudemisajal isaste nahk tumeneb, punast värvi on rohkem, pea on suurem ja lõuad konksus. Emastel on marja küpsedes kõht ümar ja pehme, lõpuks liigub marjakogus kõhuõõnes vabalt. Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera. Sugulist küpsemist mõjutavad pärilikkus, valgusrežiim, temperatuur, toitumine. Suhteline viljakus = marjateri 1 kg kehakaalu kohta. Lüpsmine: Paljundamiseks lüpstakse sugukaladelt mari ja niisk. 1–2 nädalat enne
Inimene näeb ja eristab looduslikus valikus ennekõike seda, mis tema jaoks on hetkel huvitav ning näeb seega selle väga lühiajalist aspekti. Inimese valik püüab midagi konkreetset parandada, kuhjates koduloomade ja kultuurtaimede juures nende individuaalerinevusi mingis kindlas suunas, kuid on ka tegevusi, millel on suuremad, kiiremad ja nähtavad tagajärjed ulukite arvulisuse piiramine, kalade kudemisajal nende püüdmise keelustamine, põldude loomine, ürgmetsa hävitamine, soode ja rabade kuivatamine, veetammide ehitamine jne... Loodus seevastu aga viib läbi pidevaid muudatusi nii ühes kui teises suunas, kuigi see võtab märkimisväärselt kauem aega. Siit lähtvalt võime üldistada, et loodusliku valiku eesmärk on kõige kohasemate isendite ellujäämisele kaasaaitamine, mis toimub läbi pideva muutumise... 4
Üleküpsenud mari on hele, rohke ovariaalvedeliku tõttu vesine, selle viljastusprotsent ja ellujäämus on madal. Esimest korda kudevatel kaladel on mari tavaliselt väikeseteraline ja võib olla ebaühtlase suurusega. Heas kalakasvatusettevõttes esmaskudejate emaste marja noorkala tootmiseks ei kasutata. MARJA JA NIISA LÜPSMINE 1–2 nädalat enne lüpsmist kalad sorteeritakse. Valitakse välja küpsed emas- ja isaskalad, keda kuni lüpsmiseni hoitakse lahus. Kudemisajal on lõhelastel sugu väliselt eristatav ; Isaste nahk on tume (tavaliselt valge kõht võib muutuda tahmakarva mustjaks), punane värv külgedel on intensiivsem, soomused on tugevasti nahas kinni, pea suurem ja lõuad konksus. Ka emaste kalade nahk tumeneb ja punane värv muutub eredamaks, kuid peamine suguküpse emase tunnus on ümar ja pehme marja täis kõht ning küpse marja kogus liigub kõhuõõnes vabalt. MARJA JA NIISA LÜPSMINE
*Tsükli vältel kalad sorteeritakse vastavalt juurdekasvule *Sumbakasvanduses asustatakse kevadel 500-700 g, mis müüakse sügisel kaubakalana Paljundamine *1990 a teisest poolest Eestis forelli peaaegu paljundatud ei ole *Kogu kasvatatav kala on ostetud Taanist ja Soomest silmtäpp-marjan või maimudena *Pidev sõltuvus on piduriks arengus *Vaja luua tõupuhast forelli asustusmaterjali tootev aretuskeskus Lõhelaste sugukalad- see kehtib nii lõhele kui forellile Kudemisajal on sugukalade sugu väliselt eristatav - isaste nahk tumeneb, punast värvi on rohkem, pea on suurem ja lõuad konksus. Emastel on marja küpsedes kõht ümar ja pehme, lõpuks liigub marjakogus kõhuõõnes vabalt Sugukalad *Sugukari. Paljundamisiga on 4-6 aastat. *Asenduskalad, sest kari tahab uuendamist 25% aastas *Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera *Sugulist küpsemkist mõjutavad pärilikkus, valgusreziim, temperatuur, toitumine jt Viljakus Sugukalalt saadavate sugurakkude arv
· Röövkalad haug, koha, lõhe, ahven, tõugjas - Kannibalism haug, ahven, karpkala j. Toitumise aktiivsus: · ööpäevaringne, sõltub valgusest, temperatuurist ja hapniku kogusest; · aastaringne, sõltub temperatuurist ja toiduobjektidest. k. Paljud kalad otse kudemisajal ei toitu (lõhelased, silmud), samuti katkeb toitumine l. lõimetishoolde ajal (ogalik, võldas, koha, merihärg). m. Röövkalade saagitabamise strateegiad: · üksikjahtijad ehk varitsejad haug, merikurat, koha, tõugjas; · hiilijad angerjas, säga, luts; · gupis tegutsevad kalad ahven. n. Saakkalad on eelistatult saleda, pehmed kalad tint, haug, viidikas, rääbis. Ogalised kalad
rohekärnkonn-on meil oma levila põhjapiiril. Eesti kahepaiksed kuuluvad kahte seltsi. Sabakonnalistest on Eestis kaks vesilikuliiki: tavaline ja laia levikuga tähnikvesilik (pikkus kuni 11 cm) ja haruldane, mandriosas hajusalt levinud harivesilik (pikkus kuni 14 cm). Päriskonnalisi on Eestis üheksa liiki. Kagu-Eesti liivase pinnasega aladel elab kaevuva eluviisiga harilik mudakonn (pikkus kuni 8 cm), kes eritab iseloomulikku tugevat küüslaugulõhna. Kudemisajal häälitsevad mudakonna isasloomad vee all vaikselt kloksudes. Kullesed arenevad aeglaselt ja võivad jääda veekogusse talvitama; enne moonet on kulles täiskasvanust kuni kaks korda suurem. Kärnkonni on Eestis kolm liiki. Lääne-Eesti saartel ja rannikualadel elab Eesti väikseim kärnkonn – kõre (pikkus kuni 8 cm). Tal on seljal kollane pikitriip. Kudemisaegne häälitsus on vali kõrin. 20. sajandi I poolel oli kõre Eesti rannaniitudel ja -karjamaadel üsna tavaline,
annaabi.ee 
