(19. veebruar 1920 Tallinn 25. detsember 2007 Tallinn) ELULUGU Jaan Kross on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kanditaat. Jaan Kross on sündinud Tallinnas. Tema isa Jaan Kross seenior oli ettevõtlik mees, kes töötas riiklikule relvatehasele suurtükimürske ümber ehitades ning see võimaldaski nende perel 1934. aastal Kalamajja kena üürimaja ehitada. Seega oli tublidus ja töökus noorele Jaan Krossile eeskujuks juba väiksest peale. Kuid paraku lõppes Jaan Kross seeniori elu Venemaal vangilaagris. Jaan Kross käis Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning 1938. aastal läks ta Tartu Ülikooli, kus ta 1944. aastal õigusteaduskonna lõpetas. Kohe peale ülikooli lõpetamist vahistati Jaan Kross mobilisatsioonivastase tegevust eest Saksa Julgeolekuteenistuse poolt. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu Ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna. Juba 1946. aastal
aunimetuse. Rahvakirjanikuks võis nimetada Jaan Krossi aastast 1985. Kirjanik on olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga ning oli nelja lapse isa. Jaan Kross (vasakul) ja Lennart Meri (paremal) Jaan Krossi saavutused Jaan Kross on Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome kirjanike liidu auliige. 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni ning 1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001. aastal sai Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. Jaan Krossi saavutused 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. Kross on pälvinud ka Soome Eeva Joenpelto
aastatel 1992-93 riigikogu saadik. Kirjanike Liidu liige aastast 1958, olnud juhatuse sekretäri ja aseesimehe ametites. 1998. aastal Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide kutsutud professor. Aastal 1971 pälvis ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse, rahvakirjanikuks nimetati aastal 1985. Jaan Kross on Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome kirjanike liidu auliige. 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni. 1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. Kross on pälvinud ka Soome Eeva Joenpelto auhinna (1988), Amnesty Internationali auhinna
Ta sündis ja kasvas üles, sai parima võimaliku hariduse iseseisvas Eesti Vabariigis, lõpetades Westholmi Gümnaasiumi ja astudes 1938. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Krossi looming aitas Eesti rahval säilitada iseolemise tahet, meie keelt ja kultuuri. Ta oli üks nendest, kes hoidis rahva vaimuvärskust ja seadis meid valmis kasutama võimalust Eesti iseseisvuse taastamiseks. Sõna ja mõtte jõuga tehtu eest omistas president Lennart Meri Jaan Krossile Riigivapi I klassi teenetemärgi. 3 Pildid Jaan Kross 1967 a. Jaan Kross oma naise Ellen Niidiga 1985 a. Jaan Kross 1990 a. Jaan Kross 2007 a. 4 Kasutatud Kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross#Tunnustused http://www.vm.ee/est/kat_29/3918.html http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?7261 http://www.ekl.ee/ind/index.php?page=15&lang=1
Tegemist oli maarahva kogudusega, kuhu kogunes lihtrahvas, kes rääkisid undeutch keelt. Russov oli eesti soost, tema isa oli pärit Harjumaalt, Tallinna voorimees. Kuidas sai ta 16 saj nii hea hariduse et olla kirikuõpetaja? Arvatavasti õppis Tallinna linna koolis (linna kulul), kus andekamatele anti rahalist toetust, et edendada ka luteriusu levikut. Õppis ka saksamaal, kuid ei lõpetanud. 1566 sai Pühavaimu koguduse pastoriks- kuni surmani 1600 oli sel kohal. Jaan Krossile pakkuski ta huvi, kuna oli jõudnud talupoja positsioonilt nii kaugele (linna koorekihti). Suurelt tänu oma 3 naisele (abielu kaudu sai kõrgemale positsioonile) Köösneri, piiskopi, kaupmehe tütardega oli abielus. Kõik naised surid. Kellena Russov end tundis? See küsimus pakkus Krossile huvi. Oli hingekarjane, õpetaja ning ka Tallinna kodanikuna, seega eestlastega (talupoegadega) võrreldes kõrgemal positsioonil. Oma staatuselt ei olnud ta ammu talupoeg, kuid ka linna jõukas
................................................................. 2 1. ELULUGU .............................................................................................................................3 2. LOOMING..............................................................................................................................5 3. TUNNUSTUSED................................................................................................................... 8 4. JÄRELEHÜÜDED JAAN KROSSILE..................................................................................9 KOKKUVÕTE......................................................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................11 LISAD.......................................................................................................................................12 SISSEJUHATUS
Jaan Krossi loomingu ülevaade Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: · "Söerikastaja" · "Kivist viiulid" · "Lauljad laevavööridel" · "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid:
Jaan Krossi loomingu ülevaade Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: "Söerikastaja" "Kivist viiulid" "Lauljad laevavööridel" "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid:
*tõlked ,,Othello" Teemad: *ajalooline proosa kasutab ajaloolisi isikuid ja sündmusi ning mõtleb ise juurde, teosed on ajalises järjekorras. *autobiograafiline proosa + ajalooline proosa nt ,,Wikmani poisid" ja ,,Tahtamaa" Veel teoseid: ,,Kolme katku vahel" tegelaseks Russow ,,Pöördtoolitund" Jannsen ,,Taevakivi" Masing, K. J. Peterson ,,Keisri hull" Masing, Faehlmann ,,Professor Martensi ärasõit" jurist Martens ,,Kolmandad mäed" J. Köler. Iseloomulik Krossile: *mõleb sõnu välja/kasut haruldasi sõnu nt:krõllis, nigrits *moodustab ise liitsõnu nt:ämmaisand *sidekriipsutamine nt: tont-teab-mis-meelne *võõrkeelsed sõnad/laused
ego Jaak Sirkel. Eespool seisavad selles reas teadagi «Wikmani poisid» ja «Mesmeri ring». Lühidalt- memuaar kui romaan ja romaan kui memuaar Narratiivne situatsioon on keerukas ning selle nüansside jälgimine on väga huvitav. Raamat läheb tänu sisutihedusele väga kiiresti. Ullo Paerand jutustab tagasihaaravalt oma elujuhtumeid Jaak Sirkelile, J. Krossi romaani "Wikmani poisid" peategelasele. Too pajatab omakorda Krossile, kes oma eruditsiooni appi võttes sõnastab sellest eluloost romaani. Jaan Krossi ja Jaak Sirkeli vahekord on huvitav: aeg-ajalt nad eralduvad, samas aga sulavad kokku. "Paigallennus" on kokku põimitud tõsielulised lood ja tegelased mõttekujutusliku materjaliga. Ka lugejal peab endal olema ajaloolisi eelteadmisi, et reaalseid isikuid eraldada väljamõelduist. Asjaolu, et romaan hõlmab terve eluea, 1920-ndate algusest 1980-ndate
kokku viia kaks noort armastavat südant. Tunnustused 1971. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind. 1972. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind. 1988. aastal Soome Eeva Joenpelto auhind. 1990. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind. 1991. aastal Amnesty Internationali auhind. 1992. aastal Ungari riikliku autasu. 1995. aastal Friedebert Tuglase novelliauhind 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneterist. 1996. aastal Loviisa foorumi auhind. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni. 1997. aastal Herderi auhind. 1998. aastal Kultuurkapitali kirjanduspreemia. 1998. aastal Tallinna vapimärk. 2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärk. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel.
1991) 2.5 ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) See luulekogu on hoopis teistsugune kui eelmised oma isikliku ja intiimsema vaatevinkli ning ajalookontseptsiooni tõttu. Konkreetne Kross mõlgutab mõtteid ajast ning maailmast, kerib tagasi autobiograafilist aega mitme sugupõlveni. Üldinimliku asemele on tulnud väga konkreetne, muutusterikas ja reaalidest küllastunud aeg. ,,Vihm teeb toredaid asju" on varasemate kogudega võrreldes üldjoontes lüürilisem, malbem. Intellektuaalsed ja Krossile omased värsikonstruktsioonid on taandunud ja toimekat edasipürgimist asendab üha enam mõtlikkus, meenutus ja intiimne sisevaade. Isegi kogu pealkiri annab vihje tundelisest intiimsusest. Lüürilise põhitooniga kaasnevad muutused ka luule struktuuris: kordus on poolik ja varieeruv. Üllatavad liitsõnad, tuletised, täiendusvariandid ja muud sõnadega mängimised. Just mäng sõnadega näitab lugejale Krossi osavat sõnakasutust, mis täie jõu ja võimu võtab
Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi lesk on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Kross valiti 1992 . aastal Mõõdukate nimekirjas VII riigikokku, kuid 23.septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst. 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni. 1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001. aastal Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. Kross on pälvinud ka Soome Eeva Joenpelto auhinna (1988), Amnesty Internationali auhinna (1991), Ungari
1998 Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2001 Prantsuse auleegioni ohvitseri aumärk 2003 Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst 2006 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest 2006 Aasta Eurooplase tiitel Soome Kirjanike Liidu auliige Mitmekordne Nobeli preemia kandidaat On saanud ka mitmeid Eesti kirjandusauhindu ,, Aasta Eurooplane 2006 tiitli otsustas Eesti Euroopa Liikumise nõukogu anda lugupeetud kirjanik JAAN KROSSILE tema panuse eest Euroopa kultuuripärandi Eestisse ja Eesti ajaloo Euroopasse vahendamise eest." (Postimees 2006 5.11) 1958 «Söerikastaja» 1964 «Kivist viiulid» 1966 «Lauljad laevavööridel» 1969 «Vihm teeb toredaid asju» 1963 poeem «TuuleJuku» 1971 valikkogu «Voog ja kolmpii» 2005 «Luule» 1970 «Neli monoloogi püha Jüri asjus» 1971 «Michelsoni immatrikuleerimine» 1971 «Pöördtoolitund» 1972 «Klio silma all»
maja tähtsus ja tähendus on hindamatud. Muinsuskaitse päevade tähistamise korraldamise käigus arutati rahvusvärvide välja toomist avalikus kohas ja siis meenus kellelegi, et EÜS-i majal on kolmekohaline lipuvardaalus, kuhu kolm värvi eri lippudena saaks asetada. Tol ajal polnud aga ilmselgetel põhjustel sinist ja musta kangast kusagilt saada. Nii mõeldigi välja lahendus, voodilinade näol. Valge voodilina leidmisel probleeme ei tekkinud, sinisega läks juba natuke raskemaks. Krossile ja tema abilistele tuli appi Vanemuise Teater, kust Margus Kasterpalu hankis sinist riidevärvi. Nii leidiski Kross end ühel hetkel Kasterpalu köögis silmapesukausis üht tema voodilina värvimas, et Eeesti Vabriigi iseseisvumise taastamist edendada. Musta värvi jaoks laenati kusjuures proua Kasterpalu ühte seelikut. Ja nii lehvisidki voodilinadest ja seelikust koosnevad lipud Eesti Üliõpilaste Seltsi maja juures, see sisuline
korda saata. · Ajalookujutuses püüab Kross fakti ja fantaasia vahejoont tabamatuks hajutada ning mineviku võimalikult elavalt ja tänapäevaselt esile manada. · Tema teosed on kõlanud kokku kaasaja vaimuelu probleemidega. · Ajalooliste romaanide keel on mõõdukalt arkailine ning sõnavaralt väga rikas, sisaldades haruldasi sõnu ja võõrkeelseid fraase. · "Kolme katku vahel" (1970-1980) taustaks on 16.sajandi dramaatilised sündmused. · Krossile on oluline ka kompomissi teema. Ta valgustab seda teemat mitmest kõljest, kaalub kompromissi lubatavust ja moraalset hinda, mida järeleandmiste eest tuleb maksta. "Pöördtoolitund" (1971). · Kas poliitilistest kaalutustest lähtuva kompromissi kasu kaalub üles kõlbelise kahju, mis sellest sünnib? · Kross armastab kasutada sisemonoloogi või siis vahetava vaatepunkti näitamaks asju mitme nurga alt. "Keisri hull" (1978) · "Taevakivi" (1975); "Professor Martensi ärasõit"(1984); · 1980
isale, koju viiekroonilist. Maret oli kannatlik abikaasa, kes ootas samal ajal, kui Ullo oli vangis või tegeled Vabariigi taassünni katsega. Samas oli ta piisavalt tark ja suutis teha otsuseid nii enda kui ka Ullo eest - tema ettepanekul asusid nad koos Eestist põgenema. - Jaak Sirkel: Ullo kooliaegne sõber, kes otsustas Ullo elu kirja panna ja temast eluloo kirjutada. Jaagus võib sarnaselt Ullole näha mitmeid Krossile iseloomulikke jooni, nii lisab Jaak Ullo eluloole ka oma eluseiku (nt. Jutustus, kuidas ta vanglast vabanes). Jaagu olemusest Jaan Krossi alter egona annab tunnistust ka varem kasutatud perekonnanimi Sirkel. - Liia: Ullo nooruspõlve tabamatu armastus, keda Ullo käis kaks korda kosimas ja kellega jätkas suhtlemist isegi siis, kui oli ilmselge, et Liia eelistab teist. - Ruta: Liia nõbu, kes lõi Ullo Liialt üle
kolmpii"(1971) esimene tsükkel ,,Eilne mees väljas" ning mõningad ,,Söerikastaja" luuletused, on möödunud arbujate tähe all. Ühisjooni võiks leida A. Sanga ja K. Merilaasi värssidega. Eriti äratuntavad on aga B. Alveri impulsid, kelle intellektuaalne, klassikaliselt selge ning keeletaidurlik luule näib Krossi eelduste ja taotlustega enim resoneerivat. Üldinimlik vaatepunkt ning allusioonid avarasse kultuuritusta olid iseloomulikud arbujatele ka noorele Krossile. Retoorilised pöördumised ja deklaratsioonid, mis ennustvad üht tulevast thku, võiksid seevastu osutuda eeskujuseostele J. Barbaruse luulega. Noore Jaan Krossi luule tähtpunkt on sageli intellektuaalne, mingi mõtte või tõe kujutus luulevahenditega. Näiteks piiblimotiivilistes luuletustes. Tugevamate luuletuste hulka tuleks arvata lembeluuletused, mille tundeskaala ulatub galantsest ihalusest verilõõskava kireni. Keskenduv
aastat tagasi,kui ta käis Tartus noortega kohtumas. Me esitasime trupiga luulekava ühest tema luuletusest ja see väga meeldis talle.Peale seda oli meil võimalus autori endaga ka vestelda ja ta osutus väga muhedaks ja elurõõmsaks inimeseks. Samuti teadsin Rummo olulisust tema nooremas eas. Kindlasti mängis suurt rolli ka fakt, et mees on siiamaani poliitikas ja avalikus elus tegev, näiteks kirjutas just tema järelehüüde Jaan Krossile Eesti Kirjanike Liidu poolt. Referaadi kirjutamise ja materjali otsimise ajal sain Rummost teada nii mõndagi enda jaoks 16 uut ja huvitavat. Näiteks pole ma teadnud, et luuletaja on kirjutanud ka proosaloomingut näidendite ja lasteraamatute näol, mis saavutasid ka suure edu. Silma jäid mulle Rummo väga huvitav stiil ja tekstivormistused. Paljudes teostes on luuletus
kuhu mahub 100 ,,kaprali". Sõjaväelane valitsuses on vastand, et üks ,,lattik" võiks olla 100 ,,kiiska". Riigikogu rahaseaduse eenõu esitas, mille paragrahv üks ütleb: 4 ,,Eesti rahaüksuseks on taaler, mille väärtus võrdub 100/248 grammi puhta kulla väärtusele. Taaler jaguneb 100 krossiks. Iga senini liikvel oleva marga väärtus võrdub ühele selle seadusega maksmapandavale krossile." Ei sobinud ka taaleri nimetus. Riigikogu liige U. Oinas: ,,Ei poolda hästi taaleri nimetust. Taaler on oma endise hiilguse kaotanud ja praegu teda tarvitavad ainult üksikud Aafrika riigid, nagu Abessiinia ja riigid Kongo kallastel. Meie uus rahaüksus vastab kullasisalduse poolest täielikult Skandinaavia kroonile ja sellepärast oleks vist loomulikum, kui meie rahaüksuseks kroon jääb." Hiljem toodi välja mõte, et Eesti rahaühikuks peab saama lühem ja suupärasem
g", 1964), Arvo Valton ("Veider soov", 1963), Enn Vetemaa ("Monument", 1965) ja Mats Traat ("Koputa kollasele aknale". 1966). Undi koolinoorte elu kujutavat esikteost "Hüvasti, kollane kass" (1963) on oma aja kulrus- raamatuna võrreldud J. D. Salingcri romaaniga "Kuristik rukkis". Rahvusvaheliselt raskekaalulisemaks kujunes eesti romaanikunst siiski tänu pisut vanema põlvkonna meistrile, poeedina tuntust kogunud Jaan Krossile, kellest küpses eas 1970. aastatel kujunes eesti proosa hiiglane, rahva mälu siil iraja ja oma maa minevikust leitud põnevamate ja erandlike isiksuste kujutaja. Tema sulg joonistas osavalt isiku ja ajastu pildi nii 16. sajandil elanud eesti päritolu pastorist ja kroonikakirjutajast Balthasar Russowist ("Kolme katku vahel", 1970-1980) kui ka 19. sajandi alguse Liivimaa aadlimehest Timotheus von Bockist ("Keisri hull". 1978), 19. ja 20.
See tuleb välja eraldi peategelaste kaudu. Enamasti on tekstides 1 peategelane. Sageli seisuste piirimail tegelased, tüüpiliselt tegelane, kes seisuslikus mõttes liigub alt üles. "Keisri hullus" pole nii. Konkreetsed ajaloolised prototüübid. Seisuste piiril tekib probleeme ja neid tekib, siis see tähendab seda, et võib lausa eraldi välja tuua, et Kross kujuneb 70-78ndate proosas kollaboratsinaismi psühholoogia esindajaks. Krossile ette, et õigustab seda. Kuidas käituda võimul? Kross on põhjalik, seob teksti olevikuga. "Keisri hullu" puhul viited sellele, et loob NL ühiskonna ja tsaari ühiskonna vahele paralleeli. Kross osavalt sünteesib ajaloolist teadmist ja vabadust. Ja seda, et ta endale vabadust lubab, heidavad tõsimeelsed ajaloolased omas ajas ette. Ilus mäng võimalikkustega. Ei ole teada, kas Peterson ja Masing üldse kokku said, aga see on võimalik. Autori hoiak on enamasti härrasmehelikult seksistlik
6. Miks nimetatakse Krossi sageli poliitiliseks kirjanikuks? Milline on J.Krossi suhe ajalooga. Jaan Krossi nimetatakse sageli poliitiliseks kirjanikuks sellepärast, et oma romaane ta üritab alati siduda selle aja ühiskonna ja poliitikaga, millest ta kirjutab. Oma romaanides ta annab ka hinnanguid teatud ajaloolistele sündmustele. Näiteks: Roosevelt ei julgenud Stalinile vastu hakata ning andis Baltimaad Stalinile. Tõenäoliselt meeldis Krossile tol aja ühiskonnast ja poliitikast seetõttu kirjutada, et ta ise elas sel ajal ning ta tundis, et läbi oma raamatute saab ta ka kaasa rääkida. 7. Leia paralleelid Ullo elu ja Eesti ühiskonna ajajärkudega. Kui Ullo oli 5-7 aastane, siis Eesti Vabariik oli alles suhteliselt noor, kuid majandus nii Eestis kui ka maailmas aina elavnes. Seetõttu oli ka Ullo elu suhteliselt hea. 1930. aastate alguses kui oli üle maailmne majanduskriis, siis see puudutas ka Ullo pere.
16 2013). Sellest tsitaadist ilmneb ilma igasugu keerutamist kasutamata vastase ründamine. Nimelt süüdistab Eerik-Niiles Kross Keskerakonda korruptsioonis. Samas kasutab Kross siinkohal ka enesekiitust, viidates sellele, et tänu IRLi algatatud korruptsiooniteema püstitamisele ja Savisaare valulikule reageerimisele on tõstatatud süüdistuses mingisugune tõetera sees ning seda tänu Krossile ja IRLile. „See tähendab, et iga hääl võib otsustada Keskerakonna ainuvõimu lõpetamise Tallinnas ja seeläbi aidata kaasa linnakodanike heaolu kasvule. /…/“ selgitas Kross (Postimees 2013). Kross iseloomustab Keskerakonna võimupositsiooni halvustavalt „ainuvõimuna,“ mis justkui tähendaks, et Tallinnas on Keskerakonnal halb reputatsioon ja nende valitsemisviis on türannile omane hirmuvalitsemine.
kaasa hoopis häda ja vaeva. Novell kuulub hirmujutu temaatikasse. PILET NR.13 1.JAAN KROSSI LOOMINGU ÜLEVAADE Jaan Kross tuli kirjandusse 1950ndate teisel poolel luuletajana. Alates 1970ndatest tegutses valdavalt prosaistina. On välja andnud neli luulekogu: · "Söerikastaja" · "Kivist viiulid" · "Lauljad laevavööridel" · "Vihm teeb toredaid asju" Luule on valdavalt intellektuaalne. Krossile kui proosakirjanikule sai iseloomulikuks aja- ja kultuuriloo süvavaatus. Eesti mineviku suurkujude nähtavale toomise ja teadvustamisele pühendus Kross 70ndail aastail (nt. Jannsen, Peterson, Russow, von Bock jne.). Kirjanikku köidab elu hind: inimese suutlikkus vastu panna ajastu survele ja teostada oma eesmärgid. Prosaistina on Kross nii novelli kui ka romaanikirjanik. Novellides kujutab Kross ajaloolisi isikuid:
soovi kuidagi sekkuda ühiskonna küsimustesse ja kui võtta ette „Söerikastaja“ raamatu, millega ta debüteeris, siis sedatüüpi luule on ka kuidagi kontekstuaalsem kui lüüriline luule. Krossi varasema luule lugemine nõuab konteksti teadmist. Edaspidi tuleb Krossil juurde vormiga eksperimenteerimist. Tuleb ka tugevat kodanikupositisiooni. Kross abiellus Ellen Niiduga. Kirjanduslikus mõttes jäi Krossile sotsiaalsem pool ja Niidule lüürilisem pool ja lastekirjandus. Hakkab ilmnema ka rahvuslikkuse motiiv. Ellen Niit – esimesed raamatud on tal lasterkirjandus. Ta esimene raamat ilmus aastal 1954 ja see oli pikem värsslugu, „Kuidas leiti nääripuu“. See raamat on üks ühele samas kujunduses ilmunud hiljemal ajal nimega „Kuidas leidi jõulupuu“. 60ndatel ilmus „Pilleriini lood“ ja „Krõll“.
sajandi Renneri vaatenurgast. Säilinud fragmendid leiti ües Berliinist. Balthasar Russowi kroonika- B. Russow oli Tallinnas vaimulik, pühavaimu koguduse pastor, kes suri 1600. aastal. Ta kirjutas kroonika I variandi 1570ndatel aastatel, mis ilmubs 1578. aastal 2 kord. Ta kirjutas II väljaande. 1584. aastal ilmus kolmas trükk, mis oli pikemaks kirjutatud, varasemat teksti juurde kirjutatud ja maha tõmmatud mõned faktid. Kroonikad on alamsaksa keelsed. Autor on tallinlane ja tänu Jaan Krossile on teada, et B. Russow on eestlane. Kroonika ise käsitleb ajaperioodi 12. sajandist - 1583. aastani ning kirjeldab Liivi sõja eelseid siseolusid, elulaadi ja sündmusi. 3. Varased kirjalikud teated Eesti kohta (IXII saj): Esimest korda nii öelda eesti sõna ilmub 1. sajandil (96. a) roomlase Tacituse "Germanias". Autoritele polnud sündmuste ja paikade täpne lokaliseerimine oluline. Tacituse üheks eesmärgiks on peetud enda rahvale moraali lugemist, et vastandada
annaabi.ee 
