Andres ja Mari muutusid teineteise jaoks võõramaks. Eespere sulane Jaagup oli teise küla talutütresse Roosisse ära armunud. Ta käis aeg-ajalt Roosi juures. See aga külapoistele ei meeldinud ja peksid Jaagupi vaeseomaks. Eespere tüdruk Miina ravis Jaagupi haavu. Peagi ootas ta Jaagupi last. Kuna nad Jaagupiga laulatatud ei olnud, siis oli see patt. Andres ei tahtnud, et tema lapsed asjast aru saaksid ja ajas Miina ära. Jaagup võeti aga kroonusse. Pooleteise aasta pärast lasti Jaagup kroonust välja tervist parandama ja ta läks Miina ja oma poja juurde. Eesperre võeti sulaseks endine karjapoiss Mart, mis Pearule sugugi ei meeldinud. Eesperes ehitati uusi lautasid. Loomad aga põdesid, olid väetikesed ja nõrgad. Mari arvas, et teda Jussi surma eest ikka veel karistatakse. Ta käis tihti Jussi haual. Muutus aina nukramaks ja see muutis ta vanemaks. Tagapere oli Eespere maa pealt puid lõhkunud ja hakati jälle kohtu vahet käima
OLAVI RUITLANE "KROONU" Uku V. Tartu Kivilinna Gümnaasium "Kroonu" · Raamat kolmest '88 a. kroonusse värvatud Eesti noormehest · Paralleelid Jaseki Svejik'i lugudega · Alltekst "Kroonu" · "Ma olen need kolm peategelast kokku! Kõik inimesed on! Igas meis elab tross, kangelane ja mõistuspärane olend ühteaegu. Heino, Peeter ja Siska on sisuliselt üksainus inimene. " -Olavi Ruitlane Olavi Ruitlane · Sündinud 1. juunil 1969 · Kasvanud Võrumaal · Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Noorte Autorite Koondise ja
Jaska laste surma peeti Jaska süüks, kuna ta tappis laadal ühe joodiku. Maret ja Liisi kasvasid suureks ja räägivad, kuidas pärast seda haigustehoogu ei lastud lapsi enam õuegi,nii väga kardeti. XXIX Inimesed muutusid jumalakartlikuks, miski ei olnud Vargamäel enam endine. Andres vihastas Mari peale, sest ta ainult nuttis Jussi taga ja ei olnud enam rõõmus. Ainsaks rõõmuks Vargamäel olid lapsed.Jaagup ja Roosi, Leena armukolmnurk. Jaagup ei tahtnud kroonusse minna. Jaagupi läbipeksmine, Miina rasedus, minema ajamine, Jaagup läks kroonusse. Lapsed aimasid, et Miina rase ja Indrek sai teada, mis on rasedus ja miks sellepärast Miina ära aeti (sohilaps, polnud abielus) XXX Jaagup külastab Eesperet, ta sai poja, hakkavad elama saunas. Jaagup jäi haigeks pärast kroonut, Mart võeti uuesti karjapoisiks, keegi ikka käib kiusamas Mari ja Andrese loomi laudas. Andres teab, et Mari süda kuulub Jussile ada vihastab et Mari sellest üle ei saa
Aja möödudes kui tüdrukud suureks kasvasid läksid kokku Liisi ja Joosep, kui Andres on selle suhte vastu, kuna tema ei taha oma tütardele Peauru poegi meheks. Liisi otsustab rasedaks jääda, isa ei olnud siiski abieluga nõus ning Liisi kolis sauna. Lõpuks toimus laulatud ning peeti kõva pidu. Kui Liisi lõpuks Joosepiga ära kolima hakkas läks isa süda pehmeks ja ta lasi Maril kaasavara kaasa panna. Teise tütre abiellumise plaanidele isa enam nii vastu ei olnud. Poeg Andres läks kroonusse ning Indrek lahkub Vargamäelt, et minna koolis, ta sai nii isa kui ka ristiisa Tiidu toetust ning lahkus. Vana Andres oli veidi õnnetu, kuna ta ei olnud kindel, et keegi lastest kunagi tema talu üle võtab ja kogu tühja ei ole tehtud. Peauru ja Andrese jutuajamisel sõnas Andres, et Indrek läks linna, et tulla tagasi tõde ja õigust tooma.
nagu hall hundikari varitsedes, et saha raudpuu otsa kinni karata." Soomaastikuga võideldes teadis Andres seda, et jõe suudme poole on juba vool tugevam, osaliselt kärestikuline. Ainult vargamäel oli jõgi ära ummistunud ja toikaid täis. Siis arvas Andres seda, et kuivenduskraavide kaevamine üksi ei aita, ning peab hakkama peajõge sodist puhtaks tegema. Andres, aga ei hakanud kraavi tühjendama, kuna polnud enam kedagi appi võtta, Sauna-Madis oli juba vana ja vigane, poeg andres pidi kroonusse minema ja keegi teine poleks nagu nii appi tulnud. Ta ei hakanud üksi tegema, sest enam tal poleks selleks jõudu ja tõenäoliselt ta selle töö tulemusi ei nääks, vaid sureks ennem ära. Andrese unistuste realiseerimisele tuli palju mittesobilikke tegureid. Esiteks siis see, et soopind oli endiselt liiga märg, et loomad ei saanud seal eriti olla. Pearuga oli pidevalt tülisid ja kohtuskäimisi. Suri naine Krööt, kellega oli tal palju unistusi. Lapsed läksid üks
aastat kroonus veetnud. Oli väga mõtlik inimene. Tjaden Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Katczinsky - Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Sai surma mürsukillu tabamusest kuklasse. Ühel hetkel tundis Paul nagu oleks Kat tema vend. Kemmerich - Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Suri loo varajases staadiumis ära. Oli esimene surija seitsmest vabatahtlikust klassivennast, kes astusid kroonusse. Pärandas oma säärikud Müllerile Haie Westhus Pauli klassivend, kes oli samuti liitunud kroonuga. Sai lahingus surmavalt haavata. Müller Pauli klassivend, kes liitus samuti kroonuga. Sai Kemmerichilt päranduseks saapad, milled ta pärast enda surma pärandas Tjadenile. Hukkus valgustusraketi kõhtu tabamise tagajärel. Albert Kropp Pauli klassivend, kes liitus samuti kroonuga. Himmelstoss Oli üheksanda jao ülemus ja allohvitser. Nõudis üldist korda ja pidevat
Ükskord sai ta külapoistelt Roosi pärast korraliku keretäie. Vaevu suutis ta koju roomata. Vanatüdruku Miina abiga raviti ta terveks. Esimesel õhtul andis naine talle oma särgi selga ning pani ta oma asemele magama. Kui Jaagup juba veidi paranenud oli puges Miina tema juurde magama. Miina jäi Jaagupist rasedaks. Kui Jaagup eelmisel aastel kroonust tänu nälgimisele pääses, siis peale Miina rasedusest teada saamist sõi ta salaja, et teda kindlasti kroonusse võetaks. Kroonusse ta võetigi ning alles nüüd rääkis Miina talle, et ta tahab vaid last ja jaagup ei pea temaga abielluma. Nüüd rahunes mees. Peagi peale mehe minekut kroonusse saadeti Miina Vargamäelt minema. XXX Umbes aasta pärast lasti Jaagup kroonust tervist parandama. Ta külastas Andrest ja Marit ning rääkis neile, et nüüd elab ta Miina juures saunas. Andres kohtas kõrtsis Matut ja kutsus ta endale sulaseks. Mees oli nõus ja palju aega ei möödunudki kui peale pikka rahuperioodi
" Indrek käivad karjas ja Andrese tütred lävivad Pearu poegadega. Peretütar Liisi ,,Möödunud õnn on surnud õnn." otsustab Pearu poja Joosepiga abielluda ning Andres teeb nendega lõpuks ,,Varandus seisab tõele lähemal kui vaesus." kaasavara andmise näol rahu, olles varem pikalt abielu vastu olnud. Pikalt talu pärijaks peetud noor Andres aga avaldab isale enne kroonusse sõitmist, et ei soovigi Vargamäele jääda ning läheks parema meelega hoopis reisima. See jätab kõik lootused ja ootused Indrekule, Mari ja Andrese pojale.
ning jäi haigeks. Pärast laste surma tehti suur puhastus tubades. Liisi ja Maret jutustasid poistele hanges käigust. XXIX Mõeldi ikka surnute peale. Juss ei tahtnud Maril kuidagi meelest minna ning see ei meeldinud Ale. Talus oli uus sulane Jaagup ja tüdruk Leena. Jaagup vaatas aina Põlluotsa Roosi poole, kelle juures enne tööl oli olnud. Leena üritas ikka Jaagupile silma teha, aga see mõtles ainult Roosist. Jaagup näljutas end, et mitte kroonusse minna. Käis ööseti seal ning sai sealsete poiste käest peksa, kuna nemad tahtsid Roosit endale. Nüüd ravis teda uus tüdruk Miina, kellele Jaagup ka lapse tegi. Mees hakkas salaja jälle sööma, et ikka kroonusse saada ning saigi. A viskas Miina välja, kuna talle ei meeldinud, et oma lapsed sellist asja ei näeks (laps väljaspool laulatust). Miina tahtiski ainult last, tal polnud Jaagupist lugu. XXX Jaagup läks Miina juurde tagasi.
õnnestunud kuidagi ära meelitada. Siis otsustasid Liisi ja Joosep koera vagaseks teha. Seepeale võeti Mäele uus koer, kuid ka see ei leppinud poisiga ning käis juba varakult Oru akende all häda tegemas nagu teaks, mis kahe naaberpere vahel toimub. Kui Andres oli kasvanud piisavalt suureks, oli ta töödes juba mehe eest väljas ning Indrekul hakkas seega karjasepõli. Maril ja Andresel sündis veelgi lapsi: Liine, Tiiu ja Kadri. Sügisel pidi Joosep kroonusse minema, kuid tegi nagu Liisi ütles: võttis numbri pahema käega ning pääseski seekord teenistusse minemisest. Jõuluajal tuli naabrimeestel jälle üks kohtutee ette võtta: nimelt puudutas see Oru koera Valtut, kes käis jõuluõhtul Eesperes liha ning vorstide kallal, ja selle eest sai ta Andreselt kõva nahatäie. Kõigil teistel Kõrvenurga elanikel oli juba ammu teada, mis Joosepi ja Liisi vahel toimus.
Andres on õppinud, et kui ta ei saa oma õigust kätte tõega, hakkab ta samuti petma nagu Pearugi, mille peale viimane ei oleks osanud tullagi. · Hoolimata vanemate vaenust, saavad vanemad Mäe ja Oru lapsed omavahel läbi. Vanimad- Mäe Liisi ja Oru Joosep armuvad ning kolivad Andrese (ja algselt ka Pearu) soovist hoolimata kokku. · Andrese teine tütar, Maret abiellub ja lahkub samuti kodunt. Ka ta esimene poeg teatab enne kroonusse minekut, et võib-olla ei tulegi ta Vargamäele tagasi. Kõik lapsed tahavad sealt minema minna, kuna neile paistab see koht vaid tülide paigana. · Vananedes vähenevad naabrite tülid, ent sõprust ei teki siiski. Andres mõistab, et kogu töö ja vaev pole talle toonud õnne ja rahulolu, vaid muret ja vaeva; et Vargamäel ehk polegi armastust ja rõõmu, ega saa aru, mis seal siis täpselt ongi.
Andres võitis oma esimese kohtuprotsessi, kui ta alatu kavalusega sokutas Pearu magama enda põllule ning süüdistas teda oma saagi rikkumises. Andres ei kaotanud usku õigusesse, aga ta hakkas seda taga ajama kavalate võtete ja nüketega. Tõe ja õiguse taga otsimine muutis Andrese kalgimaks inimeseks, sest see õigus, mida ta Piiblist luges, ei tähendanud midagi, sest ta ei suutnud seda maksma panna. Kui Pearu poeg Karla pidi minema kroonusse, siis Andres mõistis, et jumal loob vahel õigust ka Vargamäel. ,,Karla võeti kroonuteenistusse [] Nõnda siis pidi Pearu endale võõra sulase palkama, sest järgmine poeg Toomas oli alles nõrk, et töömehe kohustusi täita. Sellest mõistis Mäe Andres, et jumal teeb mõnikord õigust ka Vargamäel. Pearu oli küll hoobelnud ja suurustanud, aga nüüd pidi ta ometi kord mõistma, et tema pole ilmas see kõige vägevam." 6
IV Tagapere ootas peremeest koju. Pearu tuli ja tahtis kaevu oma tüdruk Leena. Jaagup hoidis kroonust kõrvale. Jaagub armastas Roosit häda teha. Lõppes rahulikult. ja sai sellepärast külapoistelt peksa. Jaagupi ja Miina vahel tekib suhe V Andres tunneb oma tööst rõõmu. Algab kraavi kaevamine. ning Miina jääb last ootama. Jaagup läheb kroonusse ja Andres ajab ka VI On nelipühad. Eespere rahval on külalised. Toimus rammu Miina Vargamäelt minema. Andrse lapsed hakkasid juba midagi katsumine, mille võitis Vargamäe Andres Pearu sulase Kaarli ees. ilmaasjadest midagi taipama. VII Sõnnikuvedu Eespere talus. Maie (Mai) ja Kaarli vaheltekib suhe. XXX Jaagup lasti kroonust koju. Andres kauples Matu sulaseks.
Tartusse · 1796 võttis Eestimaa maapäev vastu talurahva kaitseseadused, mis sarnanesid positiivsete määrustega Liivimaal · 1796 ilmus Leipzigis Garlieb Merkeli teos ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul", milles esitatud avameelne seisukoht Liivimaa talurahva olukorrast avaldas Euroopa lugejale sügavat mõju · 1797 - eestlasi hakatakse Vene kroonusse nekrutiks võtma. · 1797 keelustas Paul I väärtkaupade sisseveo Eesti sadamatesse (lubatud vaid Riiga ja Peterburi) · 1802 Tartu ülikooli taasavamine · 1802 - Eesti talurahvaseadus: regulatiiv "Iggaüks...", mis tähistab agraarsuhete reformimise algust Balti kubermangudes. · 1802 ilmus Johann Christop Petri tuntuim töö ,,Eestimaa ja eestlased", mis analüüsis eestlaste majanduslikku ja õiguslikku olukorda
sureb Anni ülejäänud lapsi hakatakse rohkem keelama ja piirama XXIX lk.376 Mari usub ikka, et õnnetust toob Jussi surm ; ainsad, kes Eesperre veidigi rõõmu toovad, on tüdruk Leena ja sulane Jaagup ; Jaagup on sisse võetud Põlluotsa Roosist, Leena aga Jaagupist ; Jaagup saab Roosi juurde minnes külapoistelt peksa roomab kuidagi koduni tüdruk Miina leiab ; Miina jääb Jaagupist rasedaks Jaagup läheb kroonusse, Miina tahabki vaid last ; Andres saadab Miina Vargamäelt minema XXX lk.408 Miinal ja Jaagupil poeg ; Jaagup saab kroonust välja läheb Miina juurde sauna elama ; Mart uuesti Eesperre sulaseks ; Andres hakkab vanadust tundma ; Pearu hakkab jälle tembutama ; segadus piiride pärast pidev kohtuskäimine koduse konfliktid Andres peksab Marit Indrek näeb kõike pealt ; Pearu poolt kraavikaldale pandud
Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast, nad lootsid taastada Eesti iseseisvuse. Tuntud metsavend Alfred Käärmann on defineerinud metsavennamõiste järgmiselt: metsavend on see, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Mõiste "metsavennad" on tegelikult juba suhteliselt vana, sõna tekke viivad osa uurijaid tagasi käesoleva sajandi algusesse, teised aga veelgi kaugemale XIX sajandisse. Nii nimetati kroonusse kutsumise eest põgenenud talupoegi. Venelaste saabudes peideti end metsadesse- soodesse, metsade vahele üritati meelitada ka venelaste vägi, et ta seal ootamatu rünnakuga purustada. Sissisõda on aga eestlastel tulnud pidada ka veel varasematel aegadel. Näiteks Liivi sõja päevil, mil isandate poolt saatuse hooleks jäetud talupoegadel ei jäänud üle muud, kui end ise kaitsma hakata maad laastava vene-tatari ratsaväe eest. Eestlased relvastusid ja ühinesid
Andres peksis Indrekut. Vareste ja kullide võitlus puu pärast. Vanem põlvkond muutus nukramaks, noored olid lõbusamad. Andresest sai tööpoiss. Vana Andres ei lasknud Liisit ega Maretit aita. Mari valetas tüdrukute pärast isale, et nad peole saaksid minna. Liisi ja Pearu Joopsep olid lähedased. Joosep ei meeldinud Pollole. Vanast koerast saadi lahti, kuid ka uus parem polnud. Arvati, et kui inimesed on halvad, siis on ka koerad halvad. Noored on palgihunnikul, Joosep peab kroonusse minema. Indrek püüab kala. Indrek näitab Pearu tüdrukule Riiale linnupesa. Riia kass Milli sööb pojad ära. Riia ja Indrek venitavad Millit, Muska on Millist huvitatud. Indrek lubas risti teha, ei teinud. Milli põletati, kuna Muska kaevas teda pidevalt hauast välja. Liisi hääl oli nagu Krõõdal. Joosep pääses kroonuteenistusest. Liisi, Maret, Andres, Indrek, Ants ja Liine läksid kirikusse. Liinele meeldis suur kuusk kirikus. Tiiu ja Kadri jäid Mari ja Anresega koju
valla dokumentide eest), rõugetepanija, koolmeistrid, magasiaidamehed, käskjalad, parvemehed, ämmaemandad ja teised Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele. Majandus ja linnad Põhiline majandusüksus mõis toimis talupoegade tasuta ja sunniviisiline tööl. Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine. Peamine sissetulekuallikas oli teraviljast põletatud viin, enamus läks Vene kroonusse ning ülejäänu maakõrtsidesse. Viinatootmis jäägid härgade nuumamiseks, kes viidi Peterburi turule, andisid sõnnikut väetamiseks. Mõisnike väljaminekud suurenesid: hakati ehitama mõisahäärbereid, parke ja abihooneid, kallimad ja mitmekesisemad road, vein ning riietus. Hakati võlgu võtma, püüti tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldu arvelt ja talupoegade koormiste tõstmisega. 1820
kalmistule, kuna mets on liiga kaugel, heinamaad me ümber põlevad. Mürsukild on mu kätt kriimustanud, järsku on gaas igal pool, panen maski ette ja torman nekruti juurde, annan ta maski talle. Suurtüki tuli on lõppenud. Kalmistul haavatuid palju, üks nekrut haavatud, puusaliiges puruks, see poiss ei kõnni enam eal. Kaotused on vähemad, kui võis oodata- 5 surnut ja 8 haavatud. Kui oleks rahu, siis Kat läheks pere juurde, jooks enda täis, Haie- otsiks naise endale, jääks kroonusse ja kapituleeruks, Tjaden- passiks peale, et Himmelsob plehku ei saaks, Detering- läheks lõikussaagiks koju. Himmelstob ilmus ja Tjaden ütles talle:" sa oled paskade pask." Kui sõda lõppeks, siis Katil, Deteringil, Haiel, Himmelstobil oleks elukutse, aga mul ja Kropil pole. Albert ütleb:" sõda on meid kõiki ära rikkunud, olime 18 ja alles hakkasime maailma armastama, kuid pidime nende pihta tulistama. Meid kutsutakse rühmaülema juurde. Himmelstob saab peapesu, kuna oli Tjadeni vastu
1914. aastal, peale seminari lõpetamist valitakse värske koolmeister oma kodukihelkonda Kambjasse õpetajaks. Täie kiindumusega tööle asudes leiab Kuperjanov mahti tegeleda ka kohalikes seltskondlikes organisatsioonides, tuues neisse hoogsa tuulepuhanguna kaasa oma hiilgava algatusvõime ning noorusliku vaimustuse. Ohvitserina Esimeses maailmasõjas Kuperjanovi pedagoogiline töö katkeb 1915. aasta veebruaris, mil ta mobiliseeritakse vene kroonusse ja paisatakse maailmasõja keerisesse. Peale riviõppust Novgorodi tagavarapataljonis saadetakse Kuperjanov sama aasta kevadel Petrogradi lipnikkude kooli, mille lõpetamise järel määratakse 5. Kiievi grenaderipolku, mis asus Austria rindel Karpaatides. Sõjamehe ränk elukutse on Kuperjanovile meelepärane. Temas avaldub kiire otsustusvõimega, julge ning suure organiseerimisvõimega eeskujulik ohvitser.
korral nii hästi ei läinud ja poisid peksid Jaagupi läbi nii, et teine vaid roomates koju sai, pererahvas põetas sulast - Jaagup magas tüdruku Miina voodis, kui teda põetati, hiljem puges ka Miina voodisse Jaagupi juurde, et soojem oleks, tollest ööst jäi Miina Jaagupist rasedaks - varem oli Jaagup kroonu eest põgenenud, end selle nimel näljutanud, kuid nüüd hakkas ta jõudsalt sööma, et kroonusse saada, arvatavasti selle pärast, et Miinast ja lapsest pääseda - Miina sai aru, et Jaagup seda tema pärast teinud oli, ütles poisile, et ega ta tahtnudki, et Jaagup nüüd ta ära kosiks ja pere toitma hakkaks, Miina tahtis ainult last XXX - kui kroonu oli läbi, naasis Jaagup Miina juurde, rääkis sellest ka pererahvale, rikkus jälle enda tervist, et kroonust ära saada - Andres sai kõrtsis kokku Matuga ja kutsus ta endale sulaseks, Matu tuli (varem oli karjane)
Liivimaa maapäev on sunnitud tegema esimesi samme talurahva olukorra parandamiseks 1765 Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja ka igasse suuremasse mõisasse 1783 Paldiski sai linnaõigused 1784 Võru sai linnaõigused 1783-1796 Asehalduskord; piiratakse aadli ja linnade senist omavalitsust 1797 eestlasi hakatakse Vene kroonusse nekrutiks võtma 1802 Eesti talurahvaseadus: regulatiiv "Iggaüks...", mis tähistab agraarsuhete reformimise algust Balti kubermangudes 1802 taasavatakse 1710 aastal kinni pandud Tartu Ülikool 1804 Liivimaa talurahvaseadus; Eestimaa talurahvaseaduse täiendamine: fikseeritakse talupoegade koormised ja neile antakse piiratud omandiõigus vallasvarale. Liivimaal viiakse koormised vastavusse talu kandevõimega, seatakse sisse vakuraamatud; luuakse vallakohtud
Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi mõtlema esimesele korrale kui ta Karinit kohtas, mida nad olid rääkinud ja mis oli juhtunud. Ta mõtles ka sellele jutule mis neil Kariniga hetk tagasi oli olnud, pankrotile ja ka Andresele kes oli kroonusse läinud. Lõpuks tundus Indrekule, et kogu elu ähvardas nagu mingi sassiminek. III Peagi tuli ukse taha Tiki noorem tütar, kes hakkas ema järgi küsima. Kui Indrek tahtis ta oma õe juurde saata, siis ta keeldus, öeldes et see kiusab teda. Kuid nagu välja tuli , siis oli kogu vaidlus selle üle, et Tiki tahtis endale uut nukku, aga ennem pidi vana ära kaduma, ja selleks tahtis Tiki nuku pea katki teha, aga õde Tiina ei lubanud. Indrek
Kassi matused. 13. Jõulud kirikus. Naabrikoer Valtu tungib jõululaupäeval Andrese tallu. Isa ja poja jõukatsumine. 14. Andres saab Liisi ja Joosepi kohta kõrtsis Pearult teada. Liisi ootab Joosepi last. Isa ajab Liisi kodust välja. Liisi kolib sauna. Liisi ja Joosepi pulmad. 15. Mareti ja tisler Sassi pulmad. Andres leebub. 16. Indreku koolipõli. Indrek hakkab kirjutaja abiliseks. 17. Indrek läheb linna kooli, Andres kroonusse. 6) Seosed tänapäevaga Noorem põlvkond ei väärtusta vanemat. Andres töötas Vargamäe talu üles, samas kui kõik tema lapsed läksid lapsepõlvekodust ära, lootes mujalt paremat leida. Praegugi on nii, et noored ei hinda vanemate tõekspidamisi, vaid tahavad ise pusida. Kas õiglus saab pettuste vastu? Andres ajas õigluse rida, aga Pearu üritas valedega läbi ajada. Alati ei saa tõega läbi. "TÕDE JA ÕIGUS 3."
Kassi matused. 13. Jõulud kirikus. Naabrikoer Valtu tungib jõululaupäeval Andrese tallu. Isa ja poja jõukatsumine. 14. Andres saab Liisi ja Joosepi kohta kõrtsis Pearult teada. Liisi ootab Joosepi last. Isa ajab Liisi kodust välja. Liisi kolib sauna. Liisi ja Joosepi pulmad. 15. Mareti ja tisler Sassi pulmad. Andres leebub. 16. Indreku koolipõli. Indrek hakkab kirjutaja abiliseks. 17. Indrek läheb linna kooli, Andres kroonusse. 6) Seosed tänapäevaga Noorem põlvkond ei väärtusta vanemat. Andres töötas Vargamäe talu üles, samas kui kõik tema lapsed läksid lapsepõlvekodust ära, lootes mujalt paremat leida. Praegugi on nii, et noored ei hinda vanemate tõekspidamisi, vaid tahavad ise pusida. Kas õiglus saab pettuste vastu? Andres ajas õigluse rida, aga Pearu üritas valedega läbi ajada. Alati ei saa tõega läbi. "TÕDE JA ÕIGUS 3."
poob Juss enese üles. Mari on mehe surmast löödud ja kavatseb Vargamäelt lahkuda, kuid mõtleb siiski ümber. Mehe surm jääb siiski teda elu lõpuni kummitama, sest tegelikult salamisi talle siiski meeldis mõte saada Mäe perenaiseks, kuigi ta ei tulnud saunast oma pere juurest ära. Peres kasvavad 7 last, kellest 3 surevad haigusesse. Mari ja Andrese endi poeg Indrek oli rahulik ja vaikne, Andrese ja Krõõda poeg aga tema vastand. Noor Andres läheb Kroonusse ja ei taha koju tagasi tulla. Andres on temas seepärast pettunud, sest lootis temast teha järgmise Mäe peremehe. Indrek tunneb, et nii lõppevadki head ajad Vargamäel. Viiendas osas on Andes pettunud, et tema lapsed ei kanna samasid väärtusi, mida tema. Indrek tuleb koju ja näeb, et Vargamäe on muutunud. Külameestega korraldavad jõe süvendamist ja kuigi Andres on vana, soovib ta siiski jõe süvendamist enne surma näha. 2.REALISM MAAILMAKIRJANDUSES
Sinna tekkisid eestlaste külad ja piirkonnad, kus keel konserveerus. Nüüdseks on need kadunud. Kolmas suurem piirkond oli Gotlandi saar, kuhu põgenes pärisorjuse eest palju meie saarerahvastikku. Massiliselt hakati põgenema ka siis, kui tekkis nekrutiks võtmine. Toimus assimileerumine kohalikku keskkonda. 3 1797 hakatakse mehi võtma Vene kroonusse. Sealt edasi muutub verekümnis traditsiooniliseks. 18. sajandi keskel, nagu keskajalgi, oli kavatsus siia koloniseerida Saksamaalt inimesi. See projekt kukkus läbi. Oli inimesi, kes olid juba teele asunud, kuid nad suunati Vene võimude poolt Volga-äärsetele aladele (alguse saavad volgasakslased protsess, mis on tänaseks juba lõppenud). Põhjasõda Kristjan Kelchi kroonika. Põhjasõda on pöördepunktiks meie ajaloos. Eesti ala läheb Rootsi riigi koosseisust Vene riigi koosseisu
annaabi.ee 
