hardness.Füüsikalised omadused Kroom on suure tihedusega normaaltingimustel on tema tihedus 7,14 g/cm3 . Cr on kõrge sulamistemperatuur 1857 kraadi. Tal on metalläige, hea elektri- ja soojusjuhtivus. Tavaliselt kroom on kõva. Kroomi peetakse kõige kõvemaks metalliks, mis on lihtainena. Kroomist on väga huvitatud tema kõrge korrosiooni vastupidavuse pärast. Kroom on hõbevalge, sinika helgiga. Samuti on ta lõhnatu ja maitsetu. Kroomiga võib kriimustada klaasi. Samas on kroom paramagnetiline metall, mis tähendab, et ta magnetiseerub nõrgalt. Keemilised omadused Õhus ja vees on kroom püsiv. Ühendis on kroomi oksüdatsiooniaste tavaliselt II kuni IV. Kõrgel temperatuuril (2000 ) põleb kroom hapnikus kroom(III)oksiidiks: 4Cr+ 3-> 2 on rohelise värvusega suure kõvadusega kristalaine, mida rakendatakse roheliste värvide, rohelise klaasi ja keraamika saamisel. Kõvaduse tõttu kuulub poleerimispulbrite koostisse.
Si - Tõstab voolavuspiiri, halvendades plastsust. Trafoterastes kuni 4% Mn - Tõstab terase tugevust ja kõvadust, suurendab läbikarastuvust. Kulumiskindlates terastes ca 13% Cr - Tõstab terase tugevust ja kõvadust (moodustuvad karbiidid), suurendab läbikarastuvust, soodustab ferriitstruktuuri teket, tagab korrosioonikindluse (>12%Cr). Konstruktsiooniterastes 1…2%, tööriistaterastes ca 12% Ni - Tõstab terase sitkust, kasut. koos kroomiga; soodustab austeniitstruktuuri teket. Konstruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabades terastes 8…10% Mo - Alandab terase külmahaprusläve, vähendab noolutusrabedust, tõstab tõmbetugevust W - Tõstab terase kõvadust ja kulumiskindlust. Põhilisand kiirlõiketerastes Co - Tugevdab terast; parandab selle magnetomadusi. Sideaine kõvasulameis V - Tõstab terase kõvadust. Kasutatakse tera peenendajana Terased. 1
aminohapete transportimiseks, isu kontrollimiseks. Kus esineb kroomi? bioloogiliselt aktiivset kolmevalentset kroomi leidub toidus, toksiline kuuevalentne kroom tuleb tööstuslikust saastest ja on kantserogeense toimega. Kroomi leidub paljudes toiduainetes, kuid väikestes kogustes. Toidu rafineerimine eemaldab osa kroomist. Erinevate täisteratoodete, puu ja köögiviljade, liha ja piimatoodete söömine tagab organismi varustatuse piisava koguse kroomiga. Parimateks kroomi allikateks on mandlid, pähklid, täisteratooted, liha, pärm, puu ja köögiviljad. Kokkuvõte Kroom on ühiskonna jaoks väga kasulik aine. Nii oma keemiliste kui ka füüsikaliste suuruste poolest on ta tähtis. Kroom mängib inimese organismis tähtsat rolli. Samuti parandab ta tööriistade kvaliteeti ja kroomist saadakse värve. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kroom http://www.toitumine.ee/kroom/
Tuntuimad on mangaanterased. 1.1.3 Kuumuskindlad terased Kuumustugevus on vastupidavus koormustele kõrgel temperatuuril. Kuumustugevad terased, mis töötavad temperatuuril kuni 350ºC on süsinikterased. Kuumuspüsivad terased on aga need, millede struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu. Eelkõige tagab terase kuumuskindluse (kuumuspüsivus+ kuumustugevus) kroomiga legeerimine. Selle tagamiseks legeeritakse teraseid lisaks kroomile nikli, molübdeeni räni ja teiste elementidega. Suurema C-sisaldusega kasutatakse klapiterastena (0,5...0,6%) kroomi (5...15%) ja räniga (1...3%) legeeritud teraseid. Mida suurem on Cr-, Al- või Si- sisaldus rauas, seda kõrgem on selle kuumuspüsivus. Kuumuspüsivuse temperatuuril 900 °C annab ca 10% Cr, 1000 °C juures aga on vajalik Cr-sisaldus juba 25%. Kuumuskindlad terased on näiteks sisepõlemismootorite vedrud,
mis õhuhapniku juuresolekul võivad oksüdeeruda püsivamateks Cr3+ sooladeks. Oksüdeerijate manulusel reageerib kroom ka sulatatud leelistega - siis tekivad kromaadid. Looduses leidub kroomi ainult ühenditena, tähtsaim mineraal on kromiit. 3 Kroom-kõige kõvem metall Metallide kõvadust võrreldakse teemandiga . Kui võtta teemandi kõvaduseks 10, siis kõige kõvema metalli-kroomi kõvadus on 9. Kroomiga võib kriimustada klaasi. Kroomil on ka teisi huvitavaid füüsikalisi omadusi. Kroom on hõbevalge, sinaka helgiga rasksulav metall.Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1890 kraadi ja keemistemperatuur 2482 kraadi Celsiust [5]. Kroom on plastne ning sepistatav. Kuigi kroom on kõige kõvem metall muudavad tühised hapniku, lämmastiku või süsiniku lisandid ta hapraks.Kroom
kroomimiseks ning sulamite nagu nikroomi ja kromelli valmistamiseks. 3 Nikkel Nikkel on keemiline element mille sümbol on Ni . Nikkel on hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga mille: tihedus on 8908kg/ m³ sulamistemperatuur on 1455 °C keemistemperatuur on 2913 °C Tõstab terase sitkust, tugevust ja korrosioonikindlust. Kasutatakse koos kroomiga. Konst- ruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabades terastes 8...10%. Rõhuv enamus nikli toodangust kasutatakse ära nii raua- kui ka värviliste metallide sulamite koostises. Rakendatakse ka teiste metallide elektrolüütilist nikliga katmist (nikeldamist) kaitseks korrosiooni vastu. Mõni protsent nikli toodangust kasutatakse katalüsaatorite saamiseks, mida rakendatakse sünteesikeemias ja toiduainetööstuses (margariini tootmisel vedelrasvades nende katalüütilisel hüdrogeenimisel).
Artereite puhastamiseks läbi kolesterooli ja triglütseriidide taseme vähendamise ja rasvade ainevahetuseks Aminohapete transportimiseks Isu kontrollimiseks Kroomi sisaldus inimese organismis on 612mg Soovitatav päevane tarbimiskogus on orienteeruvalt 40 µg Kroomi leidub paljudes toiduainetes, kuid väikestes kogustes. Toidu rafineerimine eemaldab osa kroomist. Erinevate täisteratoodete, puu ja köögiviljade, liha ja piimatoodete söömine tagab organismi varustatuse piisava koguse kroomiga Parimateks kroomi allikateks on mandlid, pähklid, täisteratooted, liha, pärm, puu ja köögiviljad. Kasutatud allikad http://www.krugosvet.ru/enc/nauka_i_tehnika/himiya/HROM.html? page=0,0#part1 http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:30iG_Ll3wtcJ:www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kroom. html+&cd=2&hl=ru&ct=clnk&gl=ru&lr=lang_ru%7Clang_et http://www.toitumine.ee/kroom/ http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A5%D1%80%D0%BE%D0%BC http://et.wikipedia
alumiiniumgi. Kroomi kasutatakse terases selleks, et anda talle kõvadust ja vastupidavust, viskoossust ja korrosioonikindlust. Terased, mis sisalduvad 1-2% kroomi, on väga kõvad ja vastupidavad. Sellise kroomi sisaldusega teraseid kasutatakse näiteks muusika instrumentide, püsside vintraua, suurtükitorude, soomusplaatide ja mitmesuguste masinaosade tootmisel. Roostevaba teras peab aga sisaldama vähemalt 12% kroomi. Korrosiooni vältimiseks kaetakse metallid kroomiga nn. kroonitakse. Kroomimine toimub elektrolüütilisel teel, mis võimaldab saada kõva ja tihedat ning läikivat kattekihti. Kroomi suhtelise kõvaduse tõttu on kroomitud tooted vastupidavad kulumisele. Seda kasutatakse laialdaselt just instrumendi ja autotööstuses. ˚ Koobalt on kõva ja sitke rauasarnane läikiv metall, mille sulamistemperatuur on 1492˚ C ja erikaal 8,9. Keemiliste elementide tabelis leiab koobalti 27. kohalt
kinnitumiseks aega. Tsingikiht vasel eemaldub ainult koos vasega, seega kate on oluliselt parem. Kroomimine Vasetamine > nikeldamine > kroomimine lõpetati 1989. Vasetamine > kroomimine tänapäevani Varasemat tüüpi kroomimisel oli nõrgaks kohaks nikli ja kroomi ühenduvus, kuid see on siiski kordades parem võrreldes kroomi ja vase ühendust. Kuna kroomimisel on amperaaz vähemalt 200 A, siis energia suhtes on kroomiga katmine tsinkimisega võrreldes palju kallim. Vastavad detailid ei kannata absoluutselt kuuma, kuna vasel on madal sulamistemperatuur. Kuna kroomi lahused on reeglina tsüaniidlahused, siis nii vedelikud, kui aurud on surmavalt mürgised. Elektrokeemiline kaitse ehk protektorkaitse Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul
; Kui hape on tugev oksüdeerija reageerib ta ammoniaagi, kui redutseerijaga NH4NO3 N2O + 2H2O Lämmastikhape Nõrga ebameeldiva lõhnaga vedelik, kange hape laguneb aeglaselt ja võib olla NO2 tekke tõttu pruun 4HNO3 2 H2O + 4NO2 + O2 Nitraatioon on tugevam oksüdeerija, kui vesinikioon ja reageerimisel metallidega seetõttu vesinikku ei eraldu. Reageerib ka vase, hõbeda ja elavhõbedaga. Kullaga ei reageeri, külmalt ei reageeri ka alumiiniumi raua ja kroomiga (tekib tihe oksiidne kile, mis kaitseb matalli) Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O oksüdeerib ka mittemetalle 2 H2O + 3 P +5 HNO3 =3 H3PO4 +5 NO Aluste, aluseliste oksiidide ja sooladega reageerib tavapäraselt NaOH + HNO3 = NaNO3 + H2O ; CaO + 2HNO3 = Ca(NO3)2 + H2O Na2CO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2O + CO2 v.a. juhul, kui oksüdatsiooniaste saab suureneda 3 FeIIO +10 HNO3 = 3FeIII(NO3)3 + 1NO + 5H2O
Milline erinevus neil on? Keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdilahuses, aga keemiline toimub vahetult oksüdeerijaga kõrgel temperatuuril ja kuivas keskkonnas 6) Nimeta korrosioonikaitse võimalusi. Metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga. Metalli kaitsmine emaili, värvi või lakikihi avil. Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga(nikli, kroomiga, tina, tsingikihiga) Cu + k. HNO3 Cu(NO3)2 + H2O + NO2 Metalli reageerimine kontsentreeritud happega Metall tõrjub välja vesiniku ning moodustab soola Tasakaalustamine jääb toimumata SOOLAD Ühendid mis koosnevad metalliioonist ja happeanioonist. Jagamine: · Sool Na2C03 · Vesiniksool NaHCO3 Keemilised omadused: · Reageerimine alustega Toimub kui lähteained on vees lahustuvad ja saadustesse tekib vähemalt 1 rasklahustuv ühend ehk sade
Elektrokeemilisel teel sadestatud nikkel on suure kõvadusega. Kui nikeldamisel kasutatakse elektrolüüdis lisandeid fosforit ja boori saadakse korrosioonikindel ja ühtlase paksusega niklikiht. Alumiiniumi tuleb enne nikeldamist söövitada kroomhappe ja väävelhappe seguga. Vase ja vasesulamite nikeldamisel peab detailide ühendamisel vooluringi kasutama nikkeltraati. Kroomimine Kroomimine on levinud terase katmise viis, kuid ilma aluskihita ei kaitse kroom terast korrosiooni eest. Kroomiga kaetakse terastetaile, et vähendada neis sisepingeid. Veel võib kroomiga katta terast mitmekihiliselt, selle menetluse abil viiakse mõõtu näiteks laagripindasid ja kulunud liugelaagreid. Kui kroomitakse terast ilu pärast kasutatakse aluskihiks vaske või niklit. Kroom sobib hästi vasesulamite, alumiiniumisulamite ja tsingi katteks. Kroomimisel on elektrolüüdid keeruka koostisega ja kroomimise puuduseks on suur voolutihedus. Voolutihedus on vahemikus 500…30000 A/m
peamiselt villa ja kapronit. Kroomimine on metallesemete galvaaniline katmine kroomikihiga, mille paksus on umbes 0,5-100 µm. Seda tehakse, et kaitsta metalle korrosiooni ja kulumise eest ning suurendada kuumuspüsivust ja ka dekoratiivsel eesmärgil. Kroomitakse terast, malmi ning vase- ja alumiiniumi-, kuid ka teistest sulamitest detaile, näiteks autode osi, arstiriistu, kellade osi, mootorisilindreid. Kasutatakse ka difuseenset kroomi, et terasdetailide pinnakihti rikastada kroomiga. Kroomimine toimub 800-1300 0C juures tahkes, gaasilises või vedelas keskkonnas. Difusiooniks on vajalik atomaarne kroom, mida saadakse CrCl2 ja CrCi3 reageerimisel rauaga. Difuusne kroom annab metallile korrosiooni- ja happekindluse ning kuumapüsivuse kuni 800 0C ja suure süsinikusisaldusega terastele ka kõva ja kulumiskindla pinna. Kroomi ühendid on mürgised ja nendega tuleks turvaliselt ümber käia. Kroomi puudumine organismis võib põhjustada kehakaalu
sellel oli ise tagasikäigule lülituv käigukast, mis vältis rõivaste kokkusurumist pesemise ajal. Müük edenes aeglaselt, sest selle masina miinuseks võis pidada elektrimootorit, mis oli kaitsmata ja üle ääre loksuv vesi võis põhjustada rikkiminemist. Ferguses Beatty Vendade firma oli esimene ettevõte, kes tegi agitaatoriga pesumasina. Alguses olid Beatty masinad soonilised vask tünnid, milles olid nikli ja kroomiga plaadid. Maytag oli esimene firma, kes võttis omaks USA's agitaatortehnoloogia. 1920.aastate alguses võeti kasutusele kuivatiga masinad, kus pesu sai kuivatada kiiremini, tänu sellele, et masina trumlis olid trumliavad, mille kaudu paiskas vesi kiirel pöörlemisel välja. 1937.aastal leiutati eestlaetav pesumasin, mis sarnaneb tänapäevaga. Järgmine etapp pesumasina arengu suunas oli kella või erineva pesutsükli määramine. 1950
Korrosioonikaitse Enamik meetodeid põhineb metalli isoleerimisel korrodeeruvast keskkonnast 1) Õlitamine: nt rattakett, uksehinged 2) Värvimine ja lakkimine: nt autokere, rattakere, aiapostid 3) Metalli katmine vähemaktiivsema metalliga: nt nikli: masinaosad ja tööriistad- ja tinakiht: konservikarbid 4) Metalli katmine aktiivsema metalliga: nt tsingi: aiavõrk, vihmaveetorud, ämbrid või kroomiga: autodetailid 5) Katmine plastikuga: nt käepidemed, mänguväljakul asjad 6) Protektor:aktiivsem metall loovutab pinnale oma elektrone, nt laevakere, seni, kuni kõik on oksüdeerunud Aktiivsema metallikihi puhul on hea see, et kui kiht kahjustub, siis hakkab korrudeeruma aktiivse metalli kiht. Kui aga vähemaktiivsem metallikiht kahjustub, siis hakkab reageerima pind 5. Vooluallikad
meditsiin (Sibold, 2018). Koobalt kuulub emaili koostisse, kasutatakse magnetlintide valmistamisel televisioonile. Koobaltit sisaldab ka B12-vitamiin, nn kärbsepaber ja mõni kunstväetis (Wikipedia: Koobalt). 3 2. Nikkel (Ni) 2.1. MÕJU TERASE OMADUSTELE Nikkel tõstab terase sitkust, tugevust ja korrosioonikindlust. Kasutatakse koos kroomiga. Konstruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabades terastes 8…10%. Rõhuv enamus nikli toodangust kasutatakse ära nii raua- kui ka värviliste metallide sulamite koostises. Rakendatakse ka teiste metallide elektrolüütilist nikliga katmist (nikeldamist) kaitseks korrosiooni vastu (Wikipedia: Nikkel). 2.2. OMADUSED Nikkel on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall (Wikipedia: Nikkel). Puhas nikkel on plastne hästi töödeldav metall. Suur osa niklist (u
Teras materjalid asendasid 18 sajandi teisel poolel puidu. Teras on enim levinud materjal laevaehituses. Terastele on pandud suured nõuded nagu tugevus, sitkus, kiire tootlikus, keevitatavus, hind ja külmakarastavust. [5] 7 RAUASULAMID 1.3 Teras Teras on laevaehituses enim kasutatav materjal, väga hea tugevuse ja kõvadusega ja on suhteliselt odav, samuti piisava kroomiga on ta ka korrosioonikindel. 1.3.1 Laevaehitusteras-ABS terased ABS terased on laialt levinud laevaehituses, kasutatakse konstruktsiooni ehituseks, samuti on laevakere plaadid ABS terasest. ABS terastel tuleb eri kvaliteediga, A, B, D, E, DS ja CS. Voolepiir kõikidel ABS terastel on kinnitatud voolepiir 235Mpa, välja arvatud A-klassi omal on 235Mpa ja külmalt on 205Mpa. Tõmbetugevus ABS terasel on 400-490 Mpa, välja arvatud A klassi teras millel on 400-550 Mpa ja
mitmel lainepikkusel vahemikus 351528,7 nm, kusjuures ta võib kiirata mitmel lainepikkusel korraga. [1] Pilt 1 Heelium-neoon gaasilaser Pilt 2 Rubiinlaser 4.2 Dielektriklaser Dielektriklaseri ehk tahkislaseri keskne komponent on kristall või klaas, mida on ioonidega rikastatud, et keskkonnas oleks vajalikud energiatasemed. Näiteks esimene toimiv laser oligi rubiinlaser (vt pilt 2), kus kasutati rubiini, mis olemuselt on kroomiga rikastatud korund. Pöördhõive tekib sel juhul lisandis, rubiini korral kroomis. Selleks, et tahkislaseris saavutada pöördhõivet, pumbatakse kristalli valgusega, mille lainepikkus on lühem laseri lainepikkusest. Tahkislaseriks loetakse kristalli või klaasi kasutavad laserid, aga pooljuhtlasereid (laserdioode) tahkislaseriks ei loeta, sest neid pumbatakse elektrivoolu abil. [2] Dielektriklaseritele on iseloomulik impulsside ülilühike kestus (110 ps), nende väike
..2%, tööriistaterastes ca 12%. Ni 0,5 Tõstab terase sitkust, tugevust ja korrosioonikindlust. Kasutatakse koos kroomiga. Konst- ruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabades terastes 8...10%. Mo 0,1 Alandab terase külmhaprusläve, vähendab noolutusrabedust,
ja atomaarne lämmastik NH3 3H+N Lämmastiku aatomid difundeeruvad -raua kristallvõre, moodustades selle raua nitriidid. Suure kõvaduse terasele annavad legeerelementide nitriidid- kroomi, molübdeeni ja alumiiniumi. Nitriiditud terase kõvadus Vickersi skaala järgi ulatub kuni 1200 HV, samas, kui tsementiiditud terase kõvadus ei ületa 900 HV. Nitriitimiseks kasutakse kesksüsinikusisaldusega legeerterased kroomiga, alumiiniumigaja molübdeeniga (vene terased 382, 35, 382), sobivad ka mõned sarnased stantsiterased (328, 5) Tavaliselt nitriitimist tehakse peale detaili lõppliku mehaanilist ja termilist töötlemist-karastamist kõrgnoolutusega. Selle tulemusena detail saab suure tugevusega ja sitkusega sorbiitse struktuuri, mis säilib ka peale nitriitimist. Südamiku suur tugevus tagab seda, et kõva ja habras pealiskiht ei vaju sisse kõrgel koormusel
silindris kinni ei kiiluks on rõngas ühest kohast läbilõigatud. Lõige võib olla risti, kaldu või astmeliselt. Vabas olekus on rõnga läbimõõt suurem kui silindris. Seetõttu surutakse kolvile astatud rõngad enne silindrisse panekut kokku ning nad liiguvad tihedalt vastu silindri seina. Ülemine kolvirõngas töötab kõige raskemates tingimustes, temale mõjub otseselt kõrge rõhk ja kuum temperatuur. Kulumiskindluse tõstmiseks kaetakse ülemine rõngas poolse kroomiga, mille pooridesse kogunev õli vähendab kulumist. Kaasajal kasutatakse surverõnga katmist molübdeeniga. Selle sulamis temperatuur on 2660o C. Kolvi sõrmed Kolvi sõrm ühendab kepsu ülemise pea ja kolviga. Töötamise ajal mõjuvad talle suured koormused ja hõõrdejõud. Sellepärast üeavad nad olema kulumis kindlad ja tugevad. Nende valmistamiseks kasutatakse teraseid, mille süsiniku sisaldus ei ole eriti kõrge. Kolvi sõrme
Mittelegeerterased jagunevad alagruppides- luse (>12%Cr). Konstruktsioo- se eelkõige kahjulike lisandite (P, S) sisalduse järgi: niterastes 1…2%, tööriista- Legeerterased jagunevad terastes ca 12% a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, Ni 0,5 Tõstab terase sitkust, kasut. b) mittelegeerkvaliteetterased, koos kroomiga; soodustab c) mittelegeervääristerased austeniitstruktuuri teket. Konst- samade tunnuste järgi kahte gruppi: ruktsiooniterastes kuni 5%, a) legeerkvaliteetterased, roostevabades terastes 8… b) legeervääristerased. 10%
happeid, vesinikperoksiide, kromaate, pleegiteid, õlisid, sulfiide, kivisöetõrva derivaate, värvaineid ja viimistlusvahendeid. Mitmed neist ärritavad inimese nahka, mistõttu on nahaparkimistöökodade töötajad palju vastuvõtlikumad vähile. Formaldehüüd on tugev allergeen, mis võib põhjustada allergilist nohu ja hingamisteede haigusi. Seda kasutatakse laipade palsameerimiseks. Kivisöe tõrva derivaadid on ühed mürgisemad vähkitekitavad ained [6]. Enamus USAs toodetud nahast on kroomiga pargitud ja Keskkonnakaitse Agentuuri sõnul on kõik kroomi sisaldavad jäätmed ohtlikud ja tervistkahjustavad. [16] Mürgiste ainete kasutamise tõttu avaldavad karusnahatöötlemise tehaste jäätmed lisaks inimese tervisele ka looduskeskkonnale väga kahjulikku mõju; jäätmeid esineb nii vedelal, tahkel kui ka gaasilisel kujul. On arvutatud, et kroomi kasutavad parkimistöökojad raiskavad iga tonni töödeldud loomanaha kohta ligi 57.000 liitrit vett ning toodavad lisaks
mõjutamiseks ja aminohapete aktiveerimiseks. Kroom ·veresuhkru taseme 40 µg Erinevate täisteratoodete, puu- stabiliseerimiseks, ja köögiviljade, liha ja piimatoodete söömine tagab ·artereite puhastamiseks läbi organismi varustatuse piisava kolesterooli ja triglütseriidide koguse kroomiga. taseme vähendamise ja rasvade Parimateks kroomi allikateks on ainevahetuseks, mandlid, pähklid, täisteratooted, ·aminohapete transportimiseks, liha, pärm, puu- ja köögiviljad. ·isu kontrollimiseks. Molübdeen ·vajalik nukleiinhapete 50 µg Molübdeeni kogus toiduainetes metabolismiks ja süsivesikute sõltub otseselt pinnase
Magnetiline toime- on võimalik konstrueerida elektrimootoreid ja generaatoreid. TEST 1.Voolu toimel eraldub vask(II) sulfaadi vesilahusest vask- keemiline toime 2.Elektriradiaator soojeneb vooluvõrku ühendamisel- soojuslik toime 3.Pliidiraud soojeneb, kui pliit vooluvõrku ühendada- soojuslik toime 4.Galvanomeetri töö põhineb- magnetiline toime 5.Triikraud soojeneb peale tema vooluvõrku lülitamist- soojuslik toime 6.Metallesemete katmine kroomiga- keemiline toime 7.Voolu sisselülitamisel muutub raudpulk magnetiks- magnetiline toime Tööleht 5 Voolu tugevus 1.Mis on voolutugevus- iseloomustab juhi ristlõiget ajaühikus läbiva laengu suurust. Valem- 2.Voolutugevuse ühikud ja nendevahelised seosed. V: I - tähis 1A (amper) – ühik 3-Teisenda: 1kA= 1000A= 1000000 mA, 1mA= 10-3 A= 0,01 kA, 1 kA= 1000A= 1000 mA 6
.. 64HRC. Nende teraste pinna suur kõvadus karastatult ja suur plastsus lõõmutatult võimaldavad valmistada tööriistu survetöötlemise teel, näit. keermepuure rullimise teel, viile täkkimise teel jne. 8) Stantsiterased ja nende omadused. Kasutamine. Stantsiterased Lähtudes tööriistade töötingimustest ja kasutatavatele terastele esitatavatest nõuetest liigitatakse stantsiterased külmstantsi- ja kuumstantsiterasteks. Külmstantsiterased on eelkõige kroomiga kõrglegeeritud terased, mis sisaldavad 12% Cr ja 1... 2% C. Teraste kõvadus peale karastamist ja madalnoolutust on 60 HRC ja neid kasutatakse keeruka kujuga survetöötlustööriistade (tõmbesilmad, pressvormid jne.) valmistamiseks. Kuumstantsiterased peavad, erinevalt külmstantsiterastest, säilitama omadused (kõvadus, tugevus) ja mõõtmed kokkupuutes kuuma metalliga. Nimetatud omaduste tagamiseks sisaldavad kuumstantsiterased tavaliselt 0,5...0,6% C see annab hea sitkuse ja 1..
42. Klaaskiud ja nende kasutamine armatuurina. Siia kuuluvad klaaskiud ja kvartskiud, mida kasutatakse armatuurina plastides. Sellised kiud on odavad ja neid valimistatakse tööstuslikult suurtes kogustes. Enamasti valmistatakse klaaskiude väljatõmbamise teel klaasisulamist. Parema adhesiooni saavutamiseks armatuuri ja maatriksi vahel kasutatakse klaaskiudude metalliseerimist tsingi, nikli, vase või kroomiga. See võte suurendab tugevust ja laiendab tunduvalt klaaskiu kasutusalasid. Armatuur annab komposiidile tugevuse, jäikuse ja tagab mehaanilise omaduste säilumise tööolukorras. Kiudarmatuur võimaldab luua maksimaalse tugevusega komposiidi, mis kannavad hästi ainult kiu teljesuunalist koormust, ristsuunas võib tugevus isegi väheneda. Kasutatakse: niitkristalle (max tugevus, kergus, kuumus- ja korrosioonikindlus, kõrge hind), metalltraati
lahutusega läätse valmistamiseks. Üks näide Veselago läätse edasiarendusest on toodud artiklis [10]. Erinevalt algsetest negatiivse murdumisnäitajaga materjalidest valmistatud plaadikujulistest läätsedest, on see tehtud poolsilindrikujulisest kihilisest kilestruktuurist (vt Joonis 6A). [8][10] Läätse valmistamisel on kasutatud vahelduvaid kvartsi pinnale kasvatatudalumiiniumoksiidi ja hõbeda kihte paksusega 35nm. Superläätse pealispind on kaetud kroomiga, mille sisse on lõigatud soovitud muster, mis on uuritavaks objektiks. Eksperimendis on valitud objektiks jooned läbimõõduga 35nm ja vahekaugusega 150nm(vt Joonis 6B). Lõigatud aukude kujutiste tekitamisel kasutatakse lainepikkust 365nm. Valgus levib aukudest metamaterjali ning lõigete suurendatud kujutised tekivad radiaalsihis läätse pinnal. Kui kujutised on saanud suuremaks difraktsiooni piirist, siis on neid võimalik edasi suurendada, kasutades tavalist optilist mikroskoopi
Kulumiskindlates terastes ca 13%. Cr 0,5 Tõstab terase tugevust, kõvadust, läbikarastuvust, tagab korrosioonikindluse (>12%Cr). Konstruktsiooniterastes 1...2%, tööriistaterastes ca 12%. Ni 0,5 Tõstab terase sitkust, tugevust ja korrosioonikindlust. Kasutatakse koos kroomiga. Konstruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabades terastes 8... 10%. - teraste liigitus: mittelegeerterased, legeerterased; Mittelegeerterased. Kooskõlas Eurostandardiga (EN 10020) jagunevad mittelegeerterased järgmistesse alagruppidesse: a) tavakvaliteetterased e. tavaterased (commercial quality steel), b) mittelegeerkvaliteetterased (non-alloy quality steel), c) mittelegeerkõrgekvaliteetterased e. mittelegeervääristerased (non-alloy high-grade steel)
0,1-0,25%); 60 Si Cr V 7 (C=0,6%, Si = 1,5-2%, Cr = 0,2-0,4%, V = 0,1-0,2%) Kuullaagriterased – (umbes 1%C), millest valmistatud veerelaagridetailid karastatakse õlis ja madalnoolutataks. Näiteks 100 Cr 3 jt. Kõrgleegerterased, milles vähemalt üht legeerivat elementi on üle 5%, kasutatakse eriterastena, millel on tugevasti väljenduvaid eriomadusi. Eraldi grupi moodustavad neist laia kasutusega roostevabad terased (EN 10088). Nende koostises on oluline Cr sisaldus, ainult kroomiga legeeritud terastel saadakse piisav korrosioonikindlus Cr sisaldusel vähemalt 12%, näiteks: 1) X 30 Cr 13 (C=0,3%, Cr= 12-14%, 2) X6 Cr 17 (C=0,06%, Cr=16-18%) Täiendavate legeerivate elementide (Ni, Mo, Ti, Nb) lisamisel võib Cr sisaldust vähendada kuni 10,5%, näiteks X 6 Cr Ni Ti 12 (C=0,06%, Cr = 10,5-12,5%, Ni=0,5- 1,5%, Ti=0,05-0,35%) Parema korrosioonikindluse saamiseks suurendatakse Cr sisaldust ja lisatakse Ni sellises
vust, soodustab ferriitstruktuuri (AlN, VN) soodustavad tugevnemist. teket, tagab korrosioonikind- luse (>12%Cr). Konstruktsioo- niterastes 1...2%, tööriista- terastes ca 12% Ni 0,5 Tõstab terase sitkust, kasut. Terased koos kroomiga; soodustab Konstruktsiooniterased austeniitstruktuuri teket. Konst- · Ehitusterased ruktsiooniterastes kuni 5%, · Masinaehitusterased roostevabades terastes Tööriistaterased 8...10% · Lõike- ja mõõteriistaterased
4% Mn 1,8 Tõstab terase tugevust ja kõvadust, suurendab läbikarastavust. Kulumiskindlates terastes 13% Cr 0,5 Tõstab terase tugevust ja kõvadust, suurendab läbikarastatavust, tagab korrosioonikindluse (>12%Cr). Konstruktsiooniterastes 1 ... 2%, tööriistaterastes 12% Ni 0,5 Tõstab terase sitkust, kasutatakse koos kroomiga. Konstruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabades terastes 8 ... 10% Mo 0,1 Alandab terase külmahaprusläve, vähendab noolutusrabedust, tõstab roometugevust W 0,1 Tõstab terase kõvadust ja kulumiskindlust. Põhilisand kiirlõiketerastes Co 0,1 Tugevdab terast; parandab selle magnetomadusi. Sideaine kõvasulameis
Elektrokeemilisel teel sadestatud nikkel on suure kõvadusega. Kui nikeldamisel kasutatakse elektrolüüdis lisandeid fosforit ja boori saadakse korrosioonikindel ja ühtlase paksusega niklikiht. Alumiiniumi tuleb enne nikeldamist söövitada kroomhappe ja väävelhappe seguga. Vase ja vasesulamite nikeldamisel peab detailide ühendamisel vooluringi kasutama nikkeltraati. Kroomimine on levinud terase katmise viis, kuid ilma aluskihita ei kaitse kroom terast korrosiooni eest. Kroomiga kaetakse terastetaile, et vähendada neis sisepingeid. Veel võib kroomiga katta terast mitmekihiliselt, selle menetluse abil viiakse mõõtu näiteks laagripindasid ja kulunud liugelaagreid. Kui kroomitakse terast ilu pärast kasutatakse aluskihiks vaske või niklit. Kroom sobib hästi vasesulamite, alumiiniumisulamite ja tsingi katteks. Kroomimisel on elektrolüüdid keeruka koostisega ja kroomimise puuduseks on suur voolutihedus. Voolutihedus on vahemikus 500...30000 A/m
Elektrokeemilisel teel sadestatud nikkel on suure kõvadusega. Kui nikeldamisel kasutatakse elektrolüüdis lisandeid fosforit ja boori saadakse korrosioonikindel ja ühtlase paksusega niklikiht. Alumiiniumi tuleb enne nikeldamist söövitada kroomhappe ja väävelhappe seguga. Vase ja vasesulamite nikeldamisel peab detailide ühendamisel vooluringi kasutama nikkeltraati. Kroomimine on levinud terase katmise viis, kuid ilma aluskihita ei kaitse kroom terast korrosiooni eest. Kroomiga kaetakse terastetaile, et vähendada neis sisepingeid. Veel võib kroomiga katta terast mitmekihiliselt, selle menetluse abil viiakse mõõtu näiteks laagripindasid ja kulunud liugelaagreid. Kui kroomitakse terast ilu pärast kasutatakse aluskihiks vaske või niklit. Kroom sobib hästi vasesulamite, alumiiniumisulamite ja tsingi katteks. Kroomimisel on elektrolüüdid keeruka koostisega ja kroomimise puuduseks on suur voolutihedus. Voolutihedus on vahemikus 500...30000 A/m
pehme. Eriti vastupidav on kroomparknahk kõrgemate temperatuuride suhtes. Kroomnaha struktuur on võrdlemisi hõre (poorsus suur). Puuduseks võib olla ka mõningane rohekas värvitoon, mis on põhjustatud Cr3+ ühenditest (iooni värvus). Parkimisel saavutatakse veel häid tulemusi tsirkoonium (IV) ühenditega. Koordinatsiooniarv on 6, 8. Puuduseks on nende ühendite väga kõrge hind. Kasutatakse veel ka alumiiniumiühendeid koos kroomiga või ilma. Alumiiniumiühenditega saadakse valge nahk. Alumiiniumi koordinatsiooniarv on tavaliselt neli 4. Formaldehüüd ja rääsparkimine. Mõlema parkimise juures on oõiksidemete moodustajaks aldehüüdrühm -CHO. Formaldehüüdis ehk metanaalis HCHO on aldehüüdrühm juba olemas aga rääsparkimise juures tekib see parkimise käigus Arvatakse, et põiksidemed tekivad tõenäoliselt kollageeni aminohapete kõrvalharude aminorühmade kaudu, mis reageerivad aldehüüdrühmadega.
aatomeid) või sisestumisel (ühe metalli aatomid satuvad teise metalli kristallivõres aatomite vahele). Tahke lahuse moodustavad näiteks NaCl ja vesi, kus kui NaCl sisaldus on alla 24%-i, siis alguses hakkab sadenema välja vesi jääna ja mingi hetk hakkavad NaCl ja vesi koos välja sadenema, moodustades tahke lahuse. Sisseviidavat lisandit nimetatakse legeeraineks või dopandiks. Selle aatomid asuvad kristallivõres kaootiliselt. Näiteks rubiin, kroomiga dopeeritud alumiiniumoksiid. Asenduslisandiga püsiv tahke lahus saadakse siis, kui sisestuva metalli ja põhimetalli aatomid ei erine suuruselt rohkem kui 15 %. Kui esimesed on suuremad, siis on difusiooni kiirus väga väike, ja kui väiksemad, siis asendus toimub interstitsiaalselt, sisestatava metalli ja põhimetalli kristallivõred peavad olema samasugused, metallide elektronegatiivsus peab olema lähedane. Vastasel juhul toimub elektroni üleminek ja sellega kaasnev ühendi teke
(normaliseerimisel) martensiit alates juba 1...3% Mn-sisalduselt. b)Räni (Si) Räni on terases legeeriv element, kui tema sisaldus on üle 0,5%. Legeeriva lisandina suurendab räni terase kõvadust ja tugevust (eriti aga voolavuspiiri) ning kuumuspüsivust. Samal ajal vähenevad terase plastsuse ja sitkuse näitajad ning halvenevad tehnoloogilised omadused surve- ja lõiketöödeldavus. Terase kuumuspüsivuse tõstmiseks kasutatakse räni (kuni 4%) koos kroomiga (nn klapiterased); teraste magnetomaduste parandamiseks (nn trafoterased) on suure magnetilise läbivusega elektrotehniliste elektrotehniliste teraste ränisisladus kuni 5%. Nii nagu kroom laiendab räni ferriidi ala ning soodustab ferriitstruktuuri teket. c)Kroom (Cr) Kroomi kristallivõre on nagu -raualgi ruumkesendatud kuupvõre, mistõttu ta moodustab Fe- ga piiramatu tardlahuse. Kroom moodustab C-ga terve rea karbiide Cr3C2, Cr7C3 ja Cr23C6,
annaabi.ee 
