L.Foxi tuvastas "maitsepimeduse", inimeste individuaalne võime tunda fenüültiokarbamiidi (PTC) kibedat maitset. *Esimene farmakogeneetiline uurimus L.H.Snyder poolt 800 perekonnas PTC tundlikuse osas. Tuvastas autosomaal-retsessiivse pärandumise. Põhjuslikus siiani teadmata! *A.Alving II MS 10% afro-ameeriklastest akuutne hemolüütiline kriis pärast antimalaaria ravimi (primaquiin) manustamist. Defitsiit glükoos 6-fosfaadi dehüdrogenaasis (G6PD). Samal põhjusel ka haigus favism. X- kromosomaalne G6PDlookus on ülipolümorfne. Esineb ~135 defektset alleeli (400 mlj. inimesel). *1957 a. anesteetikum suksinüülkoliin põhjustab osadel patsientidel, kas lühema või pikema lihaste paralüüsi ja apnea. Põhjus pseudokoliinesteraasi erinev kineetika. Päritavusviis: AR. *Isoniaziidi teraapia erinevused tuberkuloosi puhul. Põhjus N-atsetüültransferaas 2 alleelid (NAT2*5ja NAT2*6). Seotud tundlikusega paljude ravimite suhtes. Aeglastel atsetüleeriatel tekkisid perifeersed neuropaatiad
........................ 1 Üldiselt pärilikest nahahaigustest................................................................................................................. 2 Soomustõbi ehk ihtüoos............................................................................................................................... 2 Ichthyosis vulgaris.................................................................................................................................... 3 X- kromosomaalne ihtüoos....................................................................................................................... 3 Kongenitaalsed ihtüoosid......................................................................................................................... 4 Bulloosne ihtüoos................................................................................................................................. 4 Lamellaarne ihtüoos..............................
laps vajab erilist dieeti, et ta saaks ilma selle ensüümita hakkama. Pärilike eelsoodumustega haiguste puhul saab arst anda nõu elustiili ja võimalike ohtude suhtes, samuti saab paljusid neis ravimitega leevendada. Lõplikult ravida neid siiski ei saa. Aga see võib veel tulla! Pärilikkust on nelja tüüpi: retsessiivne ehk varjatud, dominantne ehk valitsev, X-liiteline ning mitokondriaalne. Downi sündroom Downi sündroom on kõige sagedasem kromosomaalne patoloogia, mis põhjustab vaimse arengu mahajäämust. Oma nime on see sündroom saanud inglise arstilt John Langdon Haydon Downilt , kes esimesena kirjeldas seda sündroomi 1866. aastal. Arenguhäiret põhjustav kromosoomihäire ehk Downi sündroomi on maailmas enim levinud kromosoomhaigus, mille põhjuseks on 21. kromosoomi trisoomia ja mis võib esineda kas regulaarse, translokatsiooni või mosaiikse vormina. Maailmas on Dsi esinemissagedus 0,8-1,2 juhtu 1000 elusa
minimaalne aktiivsus stafülokokkide (bakteritsiidsed) (PBP) (plasmiidne DNA, G- suhtes • Peptidoglükaani süntees kromosomaalne): β-laktamaas- kõik streptokokid, meningokokid, enamik G+ pärssub, rakuseinaga seotud o S. aureus, resistentsed anaroobe, suurem aktiivsus stafülokokkide suhtes autolüütilised ensüümid o ESBL K
ja suspendeeri bakterimass 200 l Lahuses I. Sega hoolikalt (vortex), et tekiks ühtlane suspensioon. Kasuta vajadusel pipetti. (3) Lisa 400 l lahust II (rakud lüüsuvad, valgud ja nukleiinhapped denatureeritakse), ning sega ettevaatlikult "end-over-end" stiilis (segajat mitte kasutada, see lõhub kromosomaalset DNA-d, mis võib sel juhul hiljem kaasa sadeneda!). Aseta tuub mõneks minutiks jääle. (4) Lisa 300 l jääkülma lahust III (valgud ja kromosomaalne DNA sadenevad välja, plasmiid renatureerub ja jääb lahusesse). Sega hoolikalt (nagu eelmises punktis). Hoia 2-3 min jääl. (5) Tsentrifuugi maksimaalsel kiirusel 5-6 min (sademeks on kromosomaalne DNA). Samal ajal pane valmis uus tuub, millesse pipeteeri 400 l propanooli (plasmiidse DNA & RNA sadestamiseks). (6) Eemalda supernatant (~900 l) ja kanna valmispandud tuubi. Sulge tuub ja sega intensiivselt (tekib plasmiidse DNA sade, RNA jääb osaliselt supernatanti).
Suspensiooni tegemiseks segame, kas näpu, Vortexi või puutikkuga. (3) Lisa 400 l lahust II (rakud lüüsuvad, valgud ja nukleiinhapped denatureeritakse), ning sega ettevaatlikult "end-over-end" stiilis (segajat mitte kasutada, see lõhub kromosomaalset DNA-d, mis võib sel juhul hiljem kaasa sadeneda!). Aseta tuub mõneks minutiks jääle. (4) Lisa 300 l jääkülma lahust III (valgud ja kromosomaalne DNA sadenevad välja, plasmiid renatureerub ja jääb lahusesse). Sega hoolikalt (nagu eelmises punktis). Hoia 2- 3 min jääl. Lahuse ülemises osas tekis valge sade. (5) Tsentrifuugi maksimaalsel kiirusel 5-6 min (sademeks on kromosomaalne DNA). Samal ajal pane valmis uus tuub, millesse pipeteeri 400 l propanooli (plasmiidse DNA & RNA sadestamiseks). (6) Eemalda supernatant (~900 l) ja kanna valmispandud tuubi
Aafrikast, kuid liikus ka Euroopasse 800 KAT. neandertaallase ja H. sapiensi otsene eellane. Homo neanderthalensis –250-40 KAT. pärit Aafrikast, liikus Euroopasse (hargnes H. heidelbergensisest enne kui H. sapiens). ajumaht (1550cm3) ületab tänapäeva inimese keskmise ajumahu. adaptsioon külmale. Homo sapiens anatoomiliselt modernse inimese esilekerkimine arvatavasti 200 KAT Aafikas. väljaränne ja radiatsioon algas ca 60 KAT (out-of-africa). „Y-kromosomaalne Aadam“ 200-300 KA sügavuses; „mitokondriaalne Eeva“ 100-200 KAT. Kagu-Aasia ja Austraalia asustati H. sapiens’i poolt ilmselt 41...46 tuhat aasta tagasi, Euroopa 30...35 tuhat aastat tagasi, Aasia põhjaalad 20...35 tuhat aastat tagasi ning nn Uus maailm (Ameerika) vähemalt 15 tuhat aastat tagasi. ca 125,000; 65,000 ja 21,000 AT kolm ulatuslikku jäätumist 40 KAT Euroopa Homo sapiens = kromanjoonlane (Cro-Magnon).
ja uuesti ühendamine, mis loob uue DNA molekuli. Kui toimub kaheahelaline katkestus, siis lõigatakse DNA 5' otsast resektsiooni käigus jupp ära. Seejärel toimub ahela invasioon, kus ülerippuv 3' ots võtab üle sarnase või identse DNA molekuli, kus ei ole toimunud katkestust. Pärast ahela ülekannet tekivad X-kujulised Holliday struktuurid, mis ühendavad kahte DNA molekuli. Olenevalt sellest, kuidas ensüümid ühenduskohti lõikavad, võib toimuda kromosomaalne ristsiire. Selline protsess leiab aset meioosis. DNA parandamisel toimuva homoloogilise rekombinatsiooni puhul asendatakse tavaliselt kahjustunud DNA lõiguga, mis oli seal enne kaheahelalise katkestuse teket. Rekombinantsed gameedid moodustuvad homoloogiliste kromosoomide ristsiirde tagajärjel. Ristsiire toimub esimese meiootilise jagunemise profaasi staadiumis, kui homoloogilised kromosoomid omavahel paarduvad. Kuna
keskkonnast sõltuvale. Nt sisaliku Bassiana duperrey sugu on määratud sugukromosoomidega (XX/XY-süsteem), kuid madala temperatuuri juures arenevad XX- embrüotest isastele loomadele iseloomuliku fenotüübiga isendid. Kidavaglal sõltub sugu sellest, kuhu vastne paigutub. Kui ookeani põhja, siis saab temast pirakas (10 cm) emane, kui aga vastne satub emase imilondi ligi, siis liigub seda pidi emaslooma sisse ja diferentseerub isaseks (1-3mm). 89. Mis on kromosomaalne soo determinatsioon (oska tuua näiteid ja mida see tähendab) Kromosomaalne soo determinatsioon – indiviidi sugu on määratud nende genotüübiga viljastumise hetkel. Imetajatel, lindudel, kahepaiksetel, enamikel putukatel ja osal kaladest ning roomajatest on indiviidi sugu määratud nende genotüübiga (kromosomaalne soodeterminatsioon). 66 Inimesel on 46, XX naine ja 46, XY mees. Nokkloomal on 10
puberteedi lõpuni, siis epifüüsiplaadid liituvad ja uusi kondrotsüüte juurde ei produtseerita; luude pikenemine peatub Soo määramine Mis on keskkonnast sõltuv soo determinatsioon (oska tuua näiteid ja mida see tähendab) indiviidi sugu on määratud keskkonna tingimustega (nt temperatuur, niiskus, pH), mis toimub peale viljastumist; nt ameerika alligaator (isased kesmise temp-ga, emased ekstreemsete temp-tega), tuataara (isased - soe, emased - külm) Mis on kromosomaalne soo determinatsioon (oska tuua näiteid ja mida see tähendab) indiviidi sugu määratud nende genotüübiga (kromosomaalne soodeterminatsioon) viljastumise hetkel (imetajad, linnud, kahepaiksed) Oska kirjeldada imetajate primaarset soo determinatsiooni: 1) Kuidas toimub bipotentsiaalse gonaadi kujunemine a. gonaadi päritolu b. genitaalvallid - tekivad mesodermi ja tsöloomiepiteeli
e) aneuploidy 2. Define Confined Placental Mosaicism. During which prenatal screening or diagnostic procedures can it occur and what are the clinical consequences? CMP tähendab kromosomaalse ülesehituse erinevust platsentarakkude ja looterakkude vahel. Platsentast võib leida trisoomseid rakke. Võidakse avastada koorionibiopsiat tehes, mille käigus punkteeritakse koorioni hattusid ning tehakse kromosoomianalüüs. Kui koorioni materjalist diagnoositakse kromosomaalne mosaiiksus, on oluline teha ka looteveeuuring, et loote kromosoome uurida. Kui looteveest eraldatud rakkude kromosoomide analüüs annab normaalse tulemuse, on tegu platsentaarse mosaiiksusega. Esimest tüüpi CPMi puhul on enamasti raseduse kulg normaalne, teist tüüpi CPMi puhul võib esineda loote kasvupeetust ning kolmandat tüüpi CPM puhul on loote kasvupeetus suurema tõenäosusega esinev. 3. Describe the different prenatal screening programs. Highlight
RNA polümeraas jõuab stoppkoodonini. 3. Etapp: TRANSLATSIOON – algab enne kui transkriptsioon on lõppenud Translatsioon tagab rakkudele vajaliku valkude sünteesi 8. Millised antibiootikumid toimivad translatsiooni kaudu? Klooramfenikool, tetratsükliin, makroloodid jt antibiootikumid 9. Millises vormis on pärilikkusaine bakterirakus? Bakteri (prokarüoodi) DNA võib esineda kahe erineva vormina. KROMOSOMAALNE DNA ehk NUKLEOID – bakteri funktsioneerimise seisukohalt obligatoorne osa, mis paikneb tsütoplasmas. EKSTRAKROMOSOMAALNE DNA ehk peamiselt plasmiidid – olemasolu pole obligatoorne bakteri funktsioneerimiseks. Plasmiidide replikatsioon võib toimuda kromosomaalsest DNA-st sõltumatult 10. Milleks on bakteri DNA-s OriC järjestus? Mikroobide genoomi replikatsioon algab DNA ühest punktist (origin – algus), mida nim oriC lookuseks
Inaktiivne X reaktiveeritakse ootsüütides veidi aega enne meioosi. Xi kaotab oma hetepüknootilise oleku ning muutub transkriptsiooniaktiivseks nagu Xa. 38. Soo määrang geneetiliselt Lahksugulistel organismidel, kus isendid on eristunud kaheks geneetiliselt, füsioloogiliselt, morfoloogiliselt või ka ökoloogiliselt erinevaks vormisk, lähtub suguline eristumine kas keskkonna või geneetilistest teguritest Põhiline siiski geneetiline, ehk kromosomaalne soomääramine. Jaotub veel kaheks: Soo määrab ühe lookuse alleelide erinevus osadel putukatel (Musca domestica) on dominantne lookus M, mis heterosügootsena M/m määrab isasisendi, retsessiivselt homosügootsena m/m aga emasisendi Kogu genoom määrab soo näiteks mesilastel, kus diploidsed isendid on emased või töömesilased, viljastamata munarakust aga arenevad haploidses isased (lesed) Sugu määratakse sugukromosoomide poolt. Ka seda võib omakorda jaotada:
A.L.Foxi tuvastas "maitsepimeduse", inimeste individuaalne võime tunda fenüültiokarbamiidi (PTC) kibedat maitset. Esimene farmakogeneetiline uurimus L.H.Snyder poolt 800 perekonnas PTC tundlikkuse osas. Tuvastas autosomaal-retsessiivse pärandumise. A.Alving II MS 10% afro-ameeriklastest akuutne hemolüütiline kriis pärast antimalaaria ravimi (primaquiin) manustamist. Defitsiit glükoos 6-fosfaadi dehüdrogenaasis (G6PD). Samal põhjusel ka haigus favism. X-kromosomaalne G6PD lookus on ülipolümorfne. Esineb ~135 defektset alleeli (400 mln. inimesel). 1957 a. anesteetikum suksinüülkoliin põhjustab osadel patsientidel, kas lühema või pikema lihaste paralüüsi ja apnea. Põhjus pseudokoliinesteraasi erinev kineetika. Päritavusviis: AR. Isoniaziidi teraapia erinevused tuberkuloosi puhul. Põhjus N- atsetüültransferaas 2 alleelid (NAT2*5 ja NAT2*6). Seotud tundlikkusega paljude ravimite suhtes. Aeglastel atsetüleerijatel tekkisid perifeersed neuropaatiad
diferentseerunud rakud. Pärast viljastamist uus globaalne reprogrameerimine ja demetüleerimne.Pluripotentsete embrüonaalsete tüvirakkude tekkimine. Embrüo arenedes DNA metüleeritakse jälle. TET3: ensüüm mis demetüleerib tsütosiine spermi pronukleases. ZPF57 – TRIM28: kahe valgu kompleks, seondub DNAga, takistab vermitud geenide demetüleerimist pärast viljastamist, epigeneetilise reprogrammeerimise ajal. Soo määramine. primaarne soo määramine on kromosomaalne. Sekundaarne soo määramine on gonaadialgmete hormoonid maskuliniseerivad või feminiriseerivad somaatilisi kudesid. Nii sugurakkude eellasrakud kui ka gonaadi alge on varases lootes bipotentsiaalsed. Sugurakkude sugu on samasugune mis gonaadide sugu. Imetajate soo määrab Y-kromosoom, täpsemalt üks geen selles: Sry alias testis- determining factor (TDF). Transkriptsioonifaktor. Y kromosoom unikaalne. pärandub ainult isasliini pidi. Piiratud krossingover X-kromosoomiga
coli 4.5 X 106 bp.) § Kiire kasv (E. coli 20 minutit generatsiooniaeg; seepärast, 1 rakust 1000000 7 tunni vältel.) § Vedelsöötmes ~109- 1010 küllastustasemel, bakterite sademes ~ 1012 rakku/g. § Rakutuuma puudumine; § Monokromosomaalsus ja haploidsus; § DNA on kogu oma pikkuses funktsionaalne; § Prokarüootsed rakud poolduvad mitoosita Nukleiinhapped DNA info kandja, säilitaja ja vahendaja; (bakterites, seentes, algloomades, viirustes). DNA jaguneb: § kromosomaalne DNA obligatoorne; § ekstrakromosomaalne DNA pole obligatoorne. RNA info kandja ja säilitaja mõnes viiruses ja bakteriofaagis (onkogeensed viirused, HIV), universaalne info vahendaja (mRNA). Baketerite genoom § DNA kompaktne kogum - nukleoid § Üks kromosoom § Tsirkulaarne kaheahelaline helikaalne DNA § Kahesuunaline § Binaarne pooldumine § Geenid paiknevad üksteise lähedal § Funktsionaalselt seotud geenid grupeeritud operoni
............................................................................................................................ 21 Seksuaalelu ................................................................................................................................................. 22 Vananemine ................................................................................................................................................ 24 Sissejuhatus Downi sündroom on kõige levinum kromosomaalne pataloogia. Oleme kõik näinud downi sündroomiga inimesi tänaval, televiisoris, ajalehtedes. Üldjuhul teame tavainimestena kuulsast sündroomist väga vähe, ekslikult arvates, et tegemist on haigusega või raskes seisundis inimesega. Downi sündroomiga inimesed on samasugused nagu meie. Vahe on selles, et nende areng ei kulge nii sujuvalt ja kiiresti nagu tavainimese oma. Nende hinges on rohkem päikest ja rõõmu ning võimet näha õnne asjades, mida meie ei märka
Südame arengus on eriti kriitiline periood 2-8.rasedusnädal. Sel perioodil tekkinud kahjustused võivad põhjustada kaasasündinud südameriket. Kahjustavateks faktoriteks võivad olla: 1. viirusinfektsioonid 2. ema haigused 3. keemilised ja füüsikalised tegurid 4. hapnikuvaegus - hüpoksia, loote verevarustuse muutused 5. immunoloogilised tegurid, veregruppide sobimatus 6. ainevahetusehäired 7. kromosomaalne geneetiline kahjustus 8. geenimutatsioon embrüogeneesi perioodil 9. pärilik eelsoodumus 10. ema vanus üle 35a Kuidas jaotatakse kaasasündinud südamerikkeid lastel? Tsüanoosiga südamerikked 1. Tsüanoos, millega kaasneb kopsude liigveresus 2. Tsüanoos, millega kaasneb kopsuvereringe hüpovoleemia Tsüanoosita südamerikked: 1
kus nad fragmenteeruvad ja väljutavad oma sisu sõlme vasakusse poolde. Vasakus pooles toimub Ca2+ ioonide tõus, mis käivitab vasaku poole arengu eest vastutavate geenide aktivatsiooni (nt Nodal, Pitx2). 6. Soo määramine Primaarse ja sekundaarse soo determinatsiooni mõiste, erinevused, toimumise eeldused Primaarne soo determinatsioon on gonaadide areng, kas moodustub testis või munasarjad. Selline determinatsioon on kromosomaalne ning ei sõltu keskkonnast. Imetajatel algab testise ja munasarja areng samast eellasvormist – bipotentsiaalsest gonaadist. Y-kromosoom kannab testise formatsiooniks vajalikku faktorit, mis muudab bipotentsiaalse gonaadi testiseks (isegi siis kui X-kromosoome on rohkem kui normaalselt, piisab ühest Y-kromosoomist, et areneks testis). Kui Y-kromosoomi ei ole, siis arenevad munasarjad. Sekundaarne soo determinatsioon on väliste
Antiparalleelsus - üks ahel 5' 3', teine vastupidi Alternatiivvormid: A - paremalepöörduv - 11 aluspaari pöördeks - diameeter 2,3 nm B - paremalepöörduv - 10 aluspaari - 1,9nm Z - vasakulepöörduv - 12 bp - 1,8 nm Elusrakus DNA molekulid tavaliselt B-konformatsioonis. Kui DNA satub kõrge soolsusega keskkonda või ta on osaliselt dehüdreeritud, moodustub A-konformatsioon. Z-DNA tekkimist soodustavad tsütosiini metüleerimine ning DNA negatiivne superspiralisatsioon. Kromosomaalne DNA on negatiivselt superspiraliseeritud. Negatiivseid superspiraale toob DNA molekuli DNA güraas. Negatiivne superspiralisatsioon soodustab liikuva replikatsioonikahvli ees olles DNA ahelate lahtikeerdumist. Vaba ahela vastassuunaline roteerumine viib negatiivse superspiralisatsiooni tekkele. Negatiivse superspiralisatsiooni puhul on DNA ahelad teineteisest rohkem lahti keerdunud ning võivad isegi eralduda. DNA negatiivsel superspiralisatsioonil on palju
kohaselt oli tuum nagu kromosoomide lõngakera, mis on sõlmes. • FISH metoodikate põhimõte; plussid ja miinused teadusuuringutes. FISH – fluorecent in situ hybridisation – kasutatakse kromosoomidel DNA järjestuste kaardistamiseks ning nende puudumise või olemasolu kinnitamiseks. Kasutatakse geenide positsioonide identifitseerimiseks, kromosomaalsete hälvete diagnoosimisel, tervete kromosoomide värvimisel, interfaasi kromosoomide analüüsimisel jne. Kromosomaalne sihtmärk-DNA denatureeritakse ning hübridiseeritakse märgistatud prooviga/sondiga, mis on samuti eelnevalt denatureeritud ja märgistatud fluorofoori või hapteeniga. Fluorestseeruvat 3 reportermolekuli on näha fluorestsentsmikroskoobiga ning saadakse infot teatud geneetilise aberratsiooni olemasolust või puudumisest. Plussid – saab uurida kromosomaalseid aberratsioone mittejagunevates rakkudes.
mitokondriline rada apoptosoom (koosseisus Apaf1 (adaptervalk) + dATP + tsütokroom c + pro-kaspaas-9). Mõlemad aktiveerivad kaspaas-3-e, mis hakkab teostama lagundamist. 7. Nimeta apoptoosiga kaasnevad kolm degradatsiooni protsessi. Apoptoosiga kaasneb tsütoskeleti purunemine, mille tõttu rakk omandab ümara kuju, membraani asümmeetria ja lisandid kaovad, rakk tõmbub kokku, tuum laguneb, kromatiin kondenseerub ja kromosomaalne DNA lõhutakse. 1. Rakk tõmbub kokku ja ümbrust on näha, sest kaspaaside poolt on lõhutud valguline tsütoskelett. 2. Tsütoplasma on tihe ja organellid kõvasti pakitud. 3. Kromatiin kondenseerub kompaktsetesse kogumitesse (püknoos) tuuma ümbrikusse 4. Tuuma ümbrik muutub katkendlikuks ja selles olev DNA tükeldatakse, tuum puruneb mitmeks eraldi kromatiini kehaks või nukleosomaalseks üksuseks. 5. Membraanile tekivad kühmud 6
ekspresseeruda või mitte) kaitseb antikeha-vahendatud surma eest • Kasvufaktorite haaramine: raud heemi ja laktoferriini jms küljest • Resistentsus seerumi bakteritsiidsele toimele: kihn+komplemendi sidumise takistamine • Antibiootikumresistentsus: plasmiididega liikide, perekondade vahel Shigellad: • Adherentsi- (ipaD), invasiooni- ja rakusisese paljunemise (IpaB,C) geenid plasmiidis, reguleerib kromosomaalne materjal. Esmalt kinnituvad M-rakkudele. Lüüsib fagotsütoosivakuooli, paljuneb tsütoplasmas. Korraldavad aktiinifilamendid ümber, liiguvad naaberrakku (IcsB) (immuunsüsteemile kättesaamatud). Indutseerivad apoptoosi. • Välismembraani permeaablusbarjäär • S. dysenteriae toodab Shiga toksiini (a/b), mis häirib valgusünteesi, kahjustab endoteeli. A seostub ribosoomiga ja takistab nii valgusünteesi. • Hemolüütiline koliit, HUS seos Shigellaga
lisavad või kõrvaldavad ühe ataki käigus ATP energiat kasutades 2 superspiraali. Nad jäävad DNA otstega kovalentselt seotuks ning hiljem taastavad fosfodiestersidemed. Kõige paremini on uuritud E. coli ensüümi DNA güraas, mis on tetrameerne valk (koosneb kahest subühikust 64 GyrA ja GyrB). DNA güraasi on vaja E. coli DNA replikatsioonil. Kromosomaalne DNA on negatiivselt superspiraliseeritud. Negatiivseid superspiraale toob DNA molekuli DNA güraas. Negatiivne superspiralisatsioon soodustab liikuva replikatsioonikahvli ees olles DNA ahelate lahtikeerdumist. Kui güraas on inhibeeritud näiteks nalidiksiinhappe või koumermütsiini poolt, bakterites DNA replikatsiooni ei toimu. Veereva ratta replikatsioonimudel
2) Topoisomeraas II tüüpi ensüümid viivad DNA molekuli ajutiselt kaksikahelalise katke ja lisavad või kõrvaldavad ühe ataki käigus ATP energiat kasutades 2 superspiraali. Nad jäävad DNA otstega kovalentselt seotuks ning hiljem taastavad fosfodiestersidemed. Kõige paremini on uuritud E. coli ensüümi DNA güraas, mis on tetrameerne valk (koosneb kahest subühikust GyrA ja GyrB). DNA güraasi on vaja E. coli DNA replikatsioonil. Kromosomaalne DNA on negatiivselt superspiraliseeritud. Negatiivseid superspiraale toob DNA molekuli DNA güraas. Negatiivne superspiralisatsioon soodustab liikuva replikatsioonikahvli ees olles DNA ahelate lahtikeerdumist. Kui güraas on inhibeeritud näiteks nalidiksiinhappe või koumermütsiini poolt, bakterites DNA replikatsiooni ei toimu. Veereva ratta replikatsioonimudel
annaabi.ee 
