Vedelikkromatograafia (LC): A on väga väike, B ja C on väikesed, sest vedelikes on difusioon palju väiksem kui gaasides. Elektroforees: Meetodid: Paber-, geel-, kapillaarelektroforees Põhimõte: elektrivoolu toimel liiguvad ioonid, aminohapped või valgud läbi keskkonna (statsionaarse faasi) või läbi kapillaari. Selle protsessi käigus liiguvad ioonid erinevate kiirustega ja on eraldatavad. Kasutamine: DNA, RNA, ioonsed ühendid Põhimõisted kromatograafias- VR-retentsiooniruumala - liikuva faasi ruumala, mis on vajalik poole aine elueerimiseks kolonnist tR-aine retentsiooniaeg - aeg, mis kulub poole aine elueerimiseks kolonnist konstantse voolukiiruse juures k`- mahtuvusfaktor (näitab aine kontsentratsiooni erinevust mobiilses ja statsionaarses faasis) -selektiivsus N-efektiivsus e. teoreetiliste taldrikute arv Rs-lahutuvus Rs näitab kui hästi on 2 lähedast piiki omavahel lahutunud Van Deemteri võrrand- (üldkuju) H=A+B/u+(Cm+Cs)u
Alumiiniumoksiidi on võimalik saada alumiiniumhüdroksiidist. Looduses esineb see oksiid puhtana mineraalkorundina. Seda ainet kasutatakse hambalaborites arvatavasti plommide jaoks. Viimasel ajal on hakatud alumiiniumoksiidi kasutama traadita interneti signaali hoidmiseks ruumides, ta blokeerib edukalt signaali levimise väljaspoole toaseinu. Seda oksiidi kasutatakse veel varikoosi (veeni) valu ja haavandite ravis. Alumiiniumoksiidi puudrit kasutatakse kromatograafias sorbendina. Vesinikoksiid Vesinikoksiid ehk vesi ehk oksidiaan ümbritseb meid kõikjal. Ligikaudu 70% maapinnast koosneb veest. Igas elusorganismis on vett ja ilma veeta (nagu ka õhuta) poleks elu. Vee keemistemperatuur on 100 C°, sulamistemperatuur 0 C°. Vesi (H 2O) on mittemetalloksiid. Seda kasutatakse iga päev ja ilma veeta ei elaks ükski inimene kauem kui nädal aega. Tahket vett nimetatakse jääks
kolonnis;Cm:massivahetus liikuvas faasis ;Cs:massivahetus liikumatu ja liikuva faasi vahe Kus A, B ja C on konstandid, A arvestab difusiooni, B molekulaarset difusiooni ja C takistust massi üleminekul. A- arvestab täidise statsionaarse faasi suurust ja geomeetriat. B- molekulaarne difusioon- laienemine tänu difusioonile liikuvas faasis, sõltub voolu kiirusest, kiiruse kasvades väheneb. C- takistus massi üleminekule. Kvalitatiivne analüüs kromatograafias: Ainete identifitseerimine Kromatograafiliselt on võimalik kindlaks teha et segus on aine kuid, mitte seda mis ainega on tegu. Retentsiooni ajad on tüüpilised teatud ainele. Kasut. kvaliteedikontrollis- kui on teada, mis aine on segus; - segus on vähe komponente. Kvantitatiivne analüüs kromatograafias: Detektori signaal registreeritakse arvutis, printeril, integraatoril *Detektori signaal on sõltuvuses kontsentratsioonist; Vajalik on leida piikide maksimumid, piikide algus ja lõpp;
Geelfiltratsioonikromatograafia ehk geelkromatograafia, mida tuntakse kui kui molekulaarsõelte meetodina, tugines lahuses sisalduvate erinevate molekulmassidega ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Selle meetodi puhul kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Mina tegin antud protseduuri kolonnis nr 2 ja geeliks oli Sefadex G-50. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: Täidise maht Vt Kolonni vaba maht, st graanilitevahelise medeliku maht Vv Graanilitesisese vedeliku maht Vs Geelimaterjali maht Vg Seega Vt= Vs+Vg Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub molekulide lahutumine
Saamine Looduslikud korundi erimid on rubiin ja safiiri, millele värvuse annavad lisandid alumiiniumoksiidi võres. Alumiiniumoksiidi (i.k. alumina) toodetakse mitmesuguste rakenduste tarbeks suuremates kogustes Al-maagist boksiidist nn. Bayeri protsessi abil, sh. on ta vaheproduktiks metallilise alumiiniumi tootmisel. Rakendused Abrasiivmaterjalina. Kõrgtemperatuurse tehnilise keraamika valmistamiseks. Alumiiniumoksiidi puudrit kasutatakse kromatograafias sorbendina. Metallilisest alumiiniumist ja alumiiniumisulamitest detaile saab katta alumiiniumosksiidi kattekihiga menetluse abil mida tuntakse anodeerimise nime all. Alumiiniumi anodeerimine on alumiiniumi pinnale elektrogalvaanilisel teel oksiidikihi kasvatamine. Eeltöödeldud pinnale kasvab elektrolüüsivannis väävelhappe lahuses kärgjas alumiiniumoksiidi kiht. Poorse struktuuri tõttu on
Tallinn 2011 Töö teoreetilised alused: Geelfiltratsioonikromatograafia ehk geelkromatograafia, mida tuntakse kui kui molekulaarsõelte meetodina, tugines lahuses sisalduvate erinevate molekulmassidega ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Selle meetodi puhul kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Mina tegin antud protseduuri kolonnis mis sisaldas geeli Sefadex G-75. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: Täidise maht Vt Kolonni vaba maht, st graanulitevahelise vedeliku maht Vv Graanulitesisese vedeliku maht Vs Geelimaterjali maht Vg Vt= Vs+Vg Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub molekulide lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse
Teooria Geelkromatograafia põhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine e fraktsioneerimine nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne, mille pooride mõõtmed on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide dimensioonidega. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse, koosnevad kas dekstraanist (glükoosi plümeer, mida sünteesib bakter Leuconostoc mesenteroides), agaroosist (lineaarne punavetikate polüsahhariid, mis sisaldab D-galaktoosi ja 3,6-anhüdro-L- galaktoosi molekuli jääke) või polüakrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: Täidise maht Vt Kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht Vs Graanulitesisese vedeliku maht Vs Geelimaterjali maht Vg
Eluent on gaas või vedelik (vesi, vesilahus, solvent, solventide segu), mis kannab keemilised ained läbi kolonni, seejuures toimuvad molekulide sorptsiooni ja desorptsiooni aktid. Eluaat on täidiskolonni läbinud eluent koos elueerunud ainetega, mille komponentide sisaldus ajas reeglina muutub. Statsionaarne faas- liikumatu faas kolonnis Mobiilne faas- liikuv faas kolonnis (gaas või vedelik) Mis on retentsiooniaeg ja mis rolli mängib see aeg kromatograafias? Retentsiooniajaks nimetatakse ajavahemikku proovi sisestamise hetke ja aja vahel, kus pool proovi kogusest on kolonnist elueeritud Retentsiooniaeg võimaldab kromatograafias analüüti identifitseerida, tundmatu aine puhul näitab, kas tegemist on teistega võrreldes polaarsema või vähempolaarsema molekuliga Seletage põhjalikult gaasikromatogaafi tööpõhimõtet. Mis aineid määratakse selle seadme abil? Mis põhikomponentidest koosneb see seade
See toob kaasa vajaduse kasutada kõrget rõhku eluendi surumiseks läbi kolonni. Siit sagelikasutatav nimetus: kõrgrõhuvedelik-kromatograafia (e. kõrgefektiivne vedelik-kromatograafia). 117. Miks on vaja HPLC puhul kasutada kõrget rõhku? Eraldamine on efektiivne, kui kolonn on statsionaarse faasiga täidetud väga tihedalt. Seetõttu on eluendi kolonnist läbisurumiseks vaja rakendada väga kõrget rõhku. 120. Levinumad statsionaarsed faasid vedelik-kromatograafias. Normaalfaasid ja pöördfaasid. "Tavalises" vedelik-kromatograafias: Kõige sagedasemad on niinimetatud pöördfaasid - silikageeli terakesed, mille külge on keemiliselt seotud alküülrühmad (tihti C18), terakeste läbimõõt kõige sagedamini 5 mikromeetrit. Ioonkromatograafias: Kõige tavalisemad on polümeeri terakesed, mille külge on seotud ioonvahetusrühmad: Katioonvahetuskolonni korral sageli -SO3-; Anioonvahetuskolonni korral sageli -NR3+.
paremini statsionaarses faasis. 2)eksklusioonkromatograafia: kasutatakse makromolekulide molekulaarkaalu jaotuse analüüsil; kolonni täidised on poorsed materjalid; 3)ioonkromatograafia: kolonni täidisele on kantud laenguga rühmad, mis on neutraliseeritud vastasioonidega; teostatakse HPLC aparaadiga. 15. Nimetage (koos lühikirjeldusega) kolm detektorit, mida kasutatakse vedelik-kromatograafias. Juhtivdetektor, UV-detektor, flueresentsdetektor, amperomeetriline detektor. 16. Millist tüüpi ühendeid on võimalik analüüsida järgnevate kromatograafia variantide korral: gaas-absorptsioon, gaas-vedelik, kõrgrõhuvedelik-, ioon-, eksklusioon. GA- inertgaasid, lenduvad gaasid; GV- KRV- Ioon- kloriid, NO3 ioon CO3 ioon, anioonid ja katiooni. E- polümeerid/valgud Massispektromeetria 17. Massispektromeetria olemus ja massispektromeetri ehituse blokk-skeem
lainepikkusel . Ainete molaarsed ekstinktsioonitegurid on esitatud käsiraamatutes. A absorptsioon (ehk neelduvus ehk optiline tihedus) mingil kindlal lainepikkusel . c [mol·l-1] analüüdi molaarne kontsentratsioon. b [cm] lahusekihi paksus. 9) Õhukese kihi kromatograafia (põhimõte, milleks kasutatakse, süsteemi osad, jaotuskoefitsient) Kromatograafia on ainete segu üksikuteks komponentideks lahutamise meetod. Õhukese kihi kromatograafias kantakse uuritavad proovid kromatograafilise plaadi ühele servale kapillaari või pipeti abil. Plaat asetatakse voolutuskambrisse ja lastakse eluendil tõusta eelnevalt märgitud tasemeni. Seejärel eemaldatakse plaat voolutuskambrist, lastakse kuivada ja märgitakse pliiatsiga indikaatorlaikude keskpunktid. Kui tegemist ei ole värviliste ainetega, osutub vajalikuks indikaatorlaikud visualiseerimine. Olenevalt ainest, tuleb indikaatorlaikude visualiseerimiseks kasutada erinevaid meetodeid
elektrikaares vedelikus) Lüofiilsed kolloidid: osakesed tugevas vastastoimes dispersiooniKK- ga Adsorptsioon: aineosakeste kogunemine faasi sisemusest faaside piirpinnale, Protsessi eksotermilisuse tõttu väheneb adsorbeerunud aine hulk temperatuuri tõusmisel ja suureneb temperatuuri alanemisel. Iseeneslik protsess, kaasneb energia eraldumine. Neil protsessidel suur tähtsus: ainete puhastamisel, heterogeenses katalüüsis, kromatograafias, sõjanduses(gaasitorbik). Lahustumise seaduspärasused:1)gaaside korral: a)sõltuvus rõhust: gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal, seega Mia kõrgem gaasi rõhk vedeliku kohal, seda rohkem ka selles vedelikus lahustub. Org. lahustites lahustavad gaasid sageli suuremal määral kui vees. b)gaasi lahustuvus temp tõustes vähenb c) Elektrolüüdi lisamisel lahustile gaaside lahustuvus selles väheneb. 2)vedelike lahustumine
raskendatud. Staatiline S. kui S toimub kiiresti ja kvantitatiivselt. Kindel kogus sorbenti segatakse uuritavat komponenti (komponente) sisaldava lahusega, lastakse toimida kindel aeg ja tahke sorbent eraldatakse lahusest, sellelt omakorda eraldatakse uuritav aine (ained) ja neid analüüsitakse edasi. Seda nimetatakse ka ekstraktsiooniks tahkel faasil. Kasutatkse keerukate segude eelpuhastamiseks enne põhianalüüsi. Dünaamiline soprtsioon protsess, mida enamasti kasutatakse kromatograafias. Sorbendile ehk liikumatule faasile kantakse uuritava ainete segu. Seejärel lastakse sorbendikihist läbi voolata liikuv faas. Iga aine sorbeerub vastavalt oma afiinsusele. Mida afiinsem on konkreetne aine liikumatu faasi suhtes, seda kauem on ta seotud liikumatu faasiga ja seega seda vähem liikuva faasiga.(peitub sorbendikihis). Peetunud molekulid ei l'he liikuva faasiga kaasa ega ei osale liikumises seni, kuni oile desorbeerunud tahkelt faasilt
katseklaasi põhja, kõik ülejäänu hulbivad edasi. Suurendades tsentrifuugi kiirust ja aega, siis õnnestub vaikselt põhja viia üha väiksemaid ja üha vähem tihedaid struktuure. 19/11/09 Kromatograafia. Mihhail Tswett uuris taime pigmente, mis on teatavasti eri värvusega molekulid. See võimaldas Tswettil välja töötada metoodika, mis võimaldas värvilisi molekuli üksteisest eristada. Tänapäevases kromatograafias ei lahuta me ainult värvilisi molekule, kuid meetodi nimi on jäänud alles. Tswett võttis ühe lehe, mis võis koosneda tselluloosist, aga võis ka mingisugusest muudest ainetest. Selle lehe ühte punkti pipeteeris väikese tilga mingisugust taime ekstrakti. Tswetti küsimus oli, kas selles koetükkis, millest ta selle ekstraki tegi, on üks konkreetne pigment, või palju erinevaid. Vastu leidmiseks pani ta prooviga ja kuivanud lehe otsapidi mingisugusesse orgaanilisse lahusesse
Al olulisemad ühendid (Al 2O3, Al2(SO4)3, AlCl3): nende kasutamine. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Alumiiniumoksiid esineb reas erinevates modifikatsioonides: -alumiiniumoksiid esineb korundina: · puhas korund leiab kasutamist abrasiivmaterjalides; · Cr3+ lisandiga korund on tuntud rubiinina; · Fe3+ lisandiga korund on topaas; · Fe3+ ja Ti4+ lisandiga korund on safiir; -alumiiniumoksiid on väiksema tihedusega, absorbeerib vett ja kasutatakse kromatograafias. · -alumiiniumoksiidi saadakse alumiiniumhüdroksiidi kuumutamisel. · Ta on amfoteerne, aluste toimel annab aluminaatiooni ja hapete toimel Al 3+ iooni, mis on tugevalt hüdrateeritud: Al2O3(s) + 2OH- (aq) + 3H2O(l) 2Al(OH)4-(aq) Al2O3(s) + 6H3O+ (aq) + 3H2O(l) 2Al(H2O)6 3+(aq) · Tänu väikesele raadiusele ja suurele laengule on Al3+ ioon tugeva polariseeriva toimega ja seetõttu on Al(H2O)6 3+ happeliste omadustega: Al(H2O)6 3+(aq) + H2O(l) = H3O+ (aq) + Al(OH)(H2O)5 2+ (aq)
Ultrafiltratsioon Ultrafiltratsioonis kasutatakse nagu dialüüsis filtrit, mida suudab läbida vesi ja väikesed osakesed, kuid mitte suured osakesed. Erinevus on aga selles, et ultrafiltratsioonis kasutatakse lisaks filtrile mõjuvat rõhku või imemisjõudu. Seetõttu on filter ka tugevamini fikseeritud. Meile kõige tuntum ultrafiltratsioon on geelkromatograafia, kus filtriks oli poorse ainega kolonn. Väikesed osakesed ja veed läbivad kolonni mäletatavasti kiiremini kui suured osakesed. Kromatograafias kasutame ka survet, milleks on puhverlahuse surve kolonnis olevale vedelikule. Antud juhul küll suured molekulid ei jäe kinni, vaid liiguvad niisama aeglasemalt. Lisaks toimub ultrafiltratsioon ka neerudes. 15 Elektrodialüüs Põhineb samal meetodil, mis dialüüs. Lisatud on elektrodialüüsi korral kaks metallplaati (mille pinnal on filter), millel on erinevad laengud. Nii on nende vahel pinge. Selle mõte seisneb selles, et
4. Liidab rakke agregaatideks. 5. Takistab hapniku difusiooni rakku (streptokokid, õhulämmastiku sidujad) 6. Lima suunatud eritamine rakust välja libiseval liikumisel. 7. Aitab kleepuda pinnale ja seob mineraale. Eri koostisega kapslid. Homopolüsahhariidsed kapslid Sahharoosist saab sünteesida kahte sorti homopolüsahhariide: glükaane (koosnevad glükoosist) ja levaane (koosnevad fruktoosist). Leuconostoc mesenteroidese poolt sünteesitavat dekstraani kasutatakse kromatograafias (Sephadex), toiduainetetööstuses paksendajana (jogurt, jäätis jne) ning ka vereasendajana meditsiinis. Sahharoosist sünteesivad levaani paljud taimedega koos elavad bakterid, näiteks Zymomonas mobilis ja Pseudomonas syringae. Levaan on veidi sarnane taimsele varupolüshhariidile inuliinile. Inimesele hea! Stimuleerib soolestikku jne. Acetobacter xylinum'il on tselluloosist kapsel. Sarcina ventriculi'l seob rakke tetraadideks samuti rakuväline tselluloos
Ultrafiltratsioon Ultrafiltratsioonis kasutatakse nagu dialüüsis filtrit, mida suudab läbida vesi ja väikesed osakesed, kuid mitte suured osakesed. Erinevus on aga selles, et ultrafiltratsioonis kasutatakse lisaks filtrile mõjuvat rõhku või imemisjõudu. Seetõttu on filter ka tugevamini fikseeritud. Meile kõige tuntum ultrafiltratsioon on geelkromatograafia, kus filtriks oli poorse ainega kolonn. Väikesed osakesed ja veed läbivad kolonni mäletatavasti kiiremini kui suured osakesed. Kromatograafias kasutame ka survet, milleks on puhverlahuse surve kolonnis olevale vedelikule. Antud juhul küll suured molekulid ei jäe kinni, vaid liiguvad niisama aeglasemalt. Lisaks toimub ultrafiltratsioon ka neerudes. Elektrodialüüs Põhineb samal meetodil, mis dialüüs. Lisatud on elektrodialüüsi korral kaks metallplaati (mille pinnal on filter), millel on erinevad laengud. Nii on nende vahel pinge. Selle mõte seisneb selles, et laetud osakesed liiguvad laetud
PINNANÄHTUSED JA ADSORPTSIOON 78. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale. Sarnaselt pindpinevusele on adsorptsioon põhjustatud pinnaenergiast. Adsorptsiooni rakendatakse õhu ja muude gaaside puhastamisel (näiteks gaasimaskis), gaasiliste ja vedelate segude komponentide lahutamisel kromatograafias. Tänu adsorptsioonile püsib hõõrdepindadel õlikelme. Adsorptsioon jaguneb: 1) Füüsikaline adsorptsioon 2) Kemosorptsioon Füüsikalise adsorptsiooni aluseks on füüsikalised nähtused van der Waalsi jõud adsorbaadi osakeste vahel. Füüsikalisel adsorptsioonil tekkiva adsorptsioonilise sideme energia e. adsorptsiooni vabaenergia on väike 10-40 kJ/mol pole spetsiifiline: N2 adsorbeerub paljudel adsorbentidel. Temperatuur: madal
Al olulisemad ühendid (Al 2O3, Al2(SO4)3, AlCl3): nende kasutamine. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Alumiiniumoksiid- esineb reas erinevates modifikatsioonides: -alumiiniumoksiid esineb korundina: · puhas korund leiab kasutamist abrasiivmaterjalides; · Cr3+ lisandiga korund on tuntud rubiinina; · Fe3+ lisandiga korund on topaas; · Fe3+ ja Ti4+ lisandiga korund on safiir; -alumiiniumoksiid on väiksema tihedusega, absorbeerib vett ja kasutatakse kromatograafias. -alumiiniumoksiidi saadakse alumiiniumhüdroksiidi kuumutamisel: 2Al(OH)3gamma-Al2O3+3H2O. Ta on amfoteerne, aluste toimel annab aluminaatiooni ja hapete toimel Al3+ iooni, mis on tugevalt hüdrateeritud: Al2O3(s) + 2OH- (aq) + 3H2O(l) 2Al(OH)4-(aq) ja Al2O3(s) + 6H3O+(aq) + 3H2O(l) 2Al(H2O)63+(aq). Tänu väikesele raadiusele ja suurele laengule on Al3+ ioon tugeva polariseeriva toimega ja seetõttu on Al(H2O)63+ happeliste omadustega:
CA stats Kd = CA mob Aine Kd on antud temperatuuril konstant, mille väärtus sõltub ainest ja faase moodustavatest vedelikest. Kd väärtust ei mõjuta aine kontsentratsioon lahutatavas segus ega teiste ühendite juuresolek. Kuna Kd väärtused jäävad 0 ja 1 vahemikku, siis mida suurem on komponendi Kd väärtus, seda suurem on tema afiinsus (sugulus) statsionaarse faasi suhtes. Kromatograafiasüsteemides kasutatakse tavaliselt mobiilse faasina ühe, vrdlemisi mittepolaarse lahusti (näiteks n-butanooli) küllastatud lahust mnes temast polaarsemas lahustis (näiteks H2O-s). Kui niisugust lahustite segu sunnitakse liikuma üle paberi, kromatograafilise plaadi vi läbi kolonni täidise, siis segu polaarne komponent (H2O) adsorbeerub üliõhukese kelmena kandjana kasutatavale materjalile (silikageelile õhukese kihi kromatograafias) ja moodustab statsionaarse faasi
a. Dekstraankapsel. Dekstraankapslid sünteesivad Streptococcus mutans, Leuconostoc mesenteroides. S. mutans- kapsel kleebib bakteri hamba pinnale, suhkru käärimisel moodustuv piimhape tekitab kaariest. L. mesenteroides- ohtlik saastaja suhkru- ja kondiitritööstuses. Leuconostoc mesenteroidese poolt sünteesitavat dekstraani (glükoosi polümeer, monomeeride vahel alfa-1,6- sidemed) kasutatakse kromatograafias (Sephadex), toiduainetetööstuses paksendajana (jogurt, jäätis jne) ning ka vereasendajana meditsiinis alates 1947 aastast. Alates 1955 aastast kasutatakse dektraani sünteesil Leuconostoc'i tüve B512, kelle dekstraanis on vähe ahela hargnemisi. Ensüüm, mis dekstraani sünteesib on rakupinnaga seotud dekstraansukraas. Dekstraani tootmiseks kasutatakse bakterist väljapuhastatud ensüümi. Saadud dekstraan
räniühendite (näit. klorosilaanide) hüdrolüüsil jt. meetoditega Väga lahjades lahustes (alla 0,01%) on H4SiO4 stabiilne, kõrgematel konts-del → kondensatsiooniprotsessid (molekulmass suureneb) (H2SiO3)n – polümeer, n ≥ 2 Hapetes on Si aatomid seotud O-aatomite ja OH-rühmadega Ränihapete osalisel kuivatamisel → poorne ränihappegeel SiO2 . nH2O (silikageel) – kasut. adsorbendina (kolonn- ja õhukese kihi kromatograafias; kuivatusvahendina, kaitseks niiskuse eest) Silikaadid (ränihapete soolad) – kõige levinumat tüüpi ühendid maakoores: savid, asbest, talk, vilgud, päevakivid jt. (osa silikaate: alumosilikaadid) ka mõned vääriskivid – granaat, topaas, smaragd Ainult Na- ja K- silikaadid (lihtsamad) on vees lahustuvad Vesiklaas (tehnil. nimetus) – tavaliselt Na-ortosilikaadi Na4SiO4 vesilahus värvitu, viskoosne vedelik (müüakse keemiakauplustes).
anti-βhCG ja hiire IgG-vastane antikeha. Antigeeni (hCG) olemasolul uuritavas materjalis (uriinis) tekib teise antikeha triibu (anti-βhCG) kohale silmaga nähtav sinine joon. Antigeen (hCG) seob esmalt anti- αhCG ja seejärel anti-βhCG, mistõttu tekibki viimase antikeha lokalisatsioonikohta silmaga nähtav sinine joon (anti-αhCG on ju märgistatud). 67. Rekombinantsed antikehad, üheahelalised antikehad (scFv). 68. Antikehade arakendusi kromatograafias. 69. Antikehade iseloomustamine biosensorite abil. 70. Antikeha-kiibid. 71. Antikehade rakendusi proteoomikas. HUPO. 72. Immunohistokeemiliste meetodite üldiseloomustus. Immunohistokeemiliste meetodite kasutamisvõimalused". 73. Immunofluorestsents- ja immunoensüümmeetodid immunohistokeemias. 74. Avidiin-biotiin-kompleksi tekkel põhinevad meetodid 75. Uued võimalused immunotehnoloogilisteks arendusteks.
Tihti kontrollitakse veel CAP-ga (kataboliitne aktivatsoonivalk). See toimib näiteks: juhul, kui keskkonnas on glükoosi, siis teisi suhkruid ei sööda. On ka kataboliitne repressor. Alarmoonid – madalmolekulaarsed ained raku mingi stressi tingimusel. Nt nälgimisel. Kui mingi valgu sünteesiks on olemas kõik AH va üks, siis ribosoom sünteesib pooliku jupi valku. Nälgimisfaktor – see sünteesib „võlutäpikese“ nukleotiidi. 2D õhukese kihi kromatograafias liigub see guanosiinfosfaat vägagi teistest erinevalt. Guanosiinpentafosfaat petab ära RNA polümeraasi. Ta lülitatakse RNA koosseisu, aga sinna otsa enam ei saa midagi panna. RNA süntees jääb seisma. Lülitatakse transkriptsioon üldiselt välja. Erinevad viisid transkriptsiooni aktiveerimisel: Aktivaatorvalgud seonduvad promootori lähedusse – sigmafaktor seondub nõrgalt, ei hoia piisavalt kinni avatud struktuuri tekkimiseks. α subühiku seondumist saab
annaabi.ee 
