Kristlaskonna Ida ja Lääne poolseim osa esinesid juba Vara-Kiriku ajal. Lääne ja Ida kirikut eraldavad tegurid olid keelelised ja kultuurilised erinevused: * Ida poolse kristlaskonna kultuuriliseks aluseks oli kreekakeelsele haridusele põhinev hellenism. *Idas kujunes rahvuskeelne kristlik kirjandus jumalateenistusel kasutati nii kreeka keelest tekkinud kiriku slaavi keelt. *Läänes juurdus Ladina-Keel kiriku ainsa ametliku keelena. Halduslikult allusid Läänekirikud kindlalt Rooma paavstile. Idas oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, kuid Aleksandrio, Antiookia ja Jeruusalemma vana patriarhaadid olid administratiivselt iseseisvad
araabia riigi valitseja kalifaat- araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan- valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel moee- islami pühakoda linnaõigus- reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand- feodaalist või vaimulikust maavaldaja raekoda- hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid raad- linnavalitsus hansa liit- Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft- käsitööliste ühing ristisõda- läne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus, kuulekus) ja pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga patt-halb, Jumalale mittemeelepärane tegu paradiis- taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased põrgu- kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja
Ajaloo tunnikontroll 1. Nimeta kaks sündmust mida peetaks keskaja alguseks ja kaks mid peetakse keskaja lõpuks. Algus 476 (Lääne-Rooma riigi langus) 395 (Ida-Rooma riigi teke 622 (Muhamedi poliitilise tegevuse ja islami leviku algus Lõpp kuni 1500 (renessansi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus) Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. 1453 (Ida-Rooma riigi hukk), 1689 (Osmanite ülemvõimu murdumine) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 2. Iseloomusta keskaja ajajärke Varakeskaeg (5.11. sajand) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (1...
AJALUGU 1. Mis on ristisöda? Ristisõdadeks nimetatakse eelkõige lääne kristlaste söjakäike Lähis-Itta kristlaste püha linna Jeruusalemma vabastamiseks või kaitseks. 2. Ristisõja peamised tunnused 1) paavsti õnnistus osavõtjatele 2)rüütlid kandsid risti 3. Püha maa-piirkond Lähis-Idas,kus elas ja tegutses Jeesus Kristus,tänapäeva Iisrael ja Palestiina 4. Ristisöda- lääne kristlaskonna sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu 5. Millal oli esimene ristisõda? 1096-1099 6. Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud?-1)Vajadus püsiva sõjaväe järgi 2)Oli vaha kaitsta palverändureid 3)Rüütlite kuulekaks muutmine 7. Mis olid kolm suurimat rüütliordut? 1)Templiordu 2)Johhanniitide ordu 3)Saksa ordu 8. Miks said rüütlitest suurmaavaldajad? Sest rüütliordud said rüütlite seas popullaarseks. Maad vöeti ära kohalikelt talupoegadelt. 9
AJALUGU 1. Mis on ristisöda? – Ristisõdadeks nimetatakse eelkõige lääne kristlaste söjakäike Lähis-Itta kristlaste püha linna Jeruusalemma vabastamiseks või kaitseks. 2. Ristisõja peamised tunnused 1) paavsti õnnistus osavõtjatele 2)rüütlid kandsid risti 3. Püha maa-piirkond Lähis-Idas,kus elas ja tegutses Jeesus Kristus,tänapäeva Iisrael ja Palestiina 4. Ristisöda- lääne kristlaskonna sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu 5. Millal oli esimene ristisõda? – 1096-1099 6. Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud?-1)Vajadus püsiva sõjaväe järgi 2)Oli vaha kaitsta palverändureid 3)Rüütlite kuulekaks muutmine 7. Mis olid kolm suurimat rüütliordut? – 1)Templiordu 2)Johhanniitide ordu 3)Saksa ordu 8. Miks said rüütlitest suurmaavaldajad? –Sest rüütliordud said rüütlite seas popullaarseks. Maad vöeti ära kohalikelt talupoegadelt. 9
Keskaja ühiskond soosis sõjamehe elukutset,kuna ühiskonna kõrgkiht koosnes suures osas sõdalastest ning jõud oli aktsepteeritud ja mõjuv vahend enda tahtmise läbi viimiseks.Kuigi näiteks kirik taunis üldiselt verevalamist, nõustus ka tema, et on olemas "õiglased" sõjad, ehk siis sõjad, mida peeti seadusliku ülemvõimu nimel, õiglasel eesmärgil.Näiteks võetu tagasivõtmine oli õiglane.Võitlused kristlaskonna vahel olid halvad, kuid paganate vastu sõjapidamine oli lubatud ning isegi soositud.Üheks selle näiteks on Urbanus II kõne Clermontis 1095. a., kus ta kutsub rüütleid üles omavahelistest võitlustest loobuma ja oma jõud paganate vastu suunama.Samas soosis kirik ka ristisõdu,tuues põhjuseks selle,et kristluse levitamine,kasvõi vägivalla teel,pole halb. 14.sajandiks olid sõjapidamise reeglid -- mis puudutasid vangide tapmist ja ellujätmist, naiste ja vaimulike puutumatust jne
REFORMATSIOON. Põhjused ja eeldused. Katoliku kiriku kaugenemine algkristuse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Al- gas reformatsioon. Tagajärjed: pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreeka- katoliku kirikuks oli reformatsioon suurim vapustus kristluse ajaloos. Eeldused: Lääne- Eu-s tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Ka- toliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist paha- meelt tekitas patukustutuskirjade müük. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu val- landus Saksamaal. Martin Luther ja tema õpetus. Reformatsiooni algataja. Tähelepa-
REFORMATSIOON. Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: o LääneEuroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. o Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. o Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse.
Tuppa toodi jõuluõlgi (Põhja- ja Kesk-Euroopas), mis võib ka olla kristluse-eelne komme. Jõulukaartide saatmise ja jõuluvana traditsioonid pärinevad eelmisest sajandist. Mitte alati pole kristlus jõule soosinud. Puritaanlikul Inglismaal keelati 1644 parlamendi aktiga jõulude tähistamine. Jõulupäev pidi olema paastu- ja turupäev, poed pidid olema avatud. Jõulude ajal pidutsemist ja töölt kojujäämist karistati. Kodusõjaeelse Ameerika kristlaskonna kaks kõige tulisemat vaidlusküsimust olid orja- ja jõulude pidamine. Liberaalne suund mõistis hukka esimese ja kaitses teist, konservatiivne vastupidi. Ameerika puritaanide seas kestis jõuluvaenulisus eelmise sajandi keskpaigani. 21. detsember on apostel Tooma (uskmatu Tooma) päev. Toomas kahtles Jeesuse ülestõusmises, kuid Issand ise kinnitas ta usku. Legendi järgi kuulutas ta evangeeliumi Pärsias ja Indias ning suri seal märtrisurma
Esimesed väed olid koos ja ühtsed, kuid teine ei olnud ühtne.? Miks võisid Lääne-Eurooopa feodaalide pojad valida ordurüütli elu Pühal Maal? V: ?Rüütli ordus sai korraga olla nii rüütle kui ka munk. Ehk said ka abi ja olid siiski ka usu tegevusega seotud? Nim. kolm 12 saj. Pühal Maal rajatud rüütliordut. V: Templiordu, Johanniitide ordu, Teutooni ordu. Millise teekonna läbisid ristisõdijad Pühale Maale minnes? V:Liiguti läbi Kreeka Ungari ja Bulgaaria. RISTISÕDA-lääne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu VAIMULIK RÜÜTLIORDU-rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus,kuulekus) ja pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga. 1096. a-Urbanus II pidas kõne, mis käskis lõpetada omavahelised tülid ja pöörata oma
pühadesse seisustesse pühitsemine Kiriku tähtsus varakeskajal: *antiikkultuuri alleshoidja * ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset * vaeste eest hoolitsemine * koolihariduse andmine * kohtumõistmine Gregorius I Suur(valitses 590-604) pärines rooma kõrgaristokraatiast ja oli varase kiriku mõjukaim paavst. Ta oli tuntud kui eriti innukas ja pühendunud kristlane. Tema 15 a kestnud pntifikaadi ajal: * Avardusid oluliselt kristlaskonna piirid, *muutus kirikuliturgia(Gregoriuse koraal); vaimuliku võimu märgiks kandis paavst mitrat, ilmaliku võimu märgiks tiaarat * levis püha Benedictuse kultus ning tema kirjutatud ordureeglid * kujunes Kesk_itaalias paavstide ilmaliku võimu tugiala (Patrimonium Petri) ja algas eemaldumine Bütsantsist ning Konstantinoopoli patriarhist. Püha Augustinus(354- 430) kiriku ülemvõimu põhjendaja.
vallutamine" , ,,Henriku Liivimaa kroonika" ) . * Vallutusajastu ülistuskirjanduse eesmärgiks oli sisendada inimeste teadvusse, et vallutustega loodud riigid ja koloniaalühiskond on seaduspärased. Need olid vallutajate ja kolonisaatorite õiguste ürikud. Uus nimi * Algselt tähistas ,,frank" konkreetse etnilise grupi liiget, kuid 11. 12. sajandil hakati seda mõistet kasutama lääneeurooplaste või ladina kristlaskonna kohta tervikuna, eriti kui oldi parajasti rännakul või mereretkel_ mõiste ,,frank" näib olevat tulnud üldiselt käibele juba Esimese ristisõja ajal. _ Kuid juba enne seda perioodi oli sel mõistel selja taga pikka ajalugu, alguses etnilise määratlusena, hiljem seoses teatud kindla poliitilise struktuuriga, Frangi riigiga. Selle üsna loomulikuks tagajärjeks oli nime üldine kasutuselevõtt 9. sajandil kõigi
põhjustas suurriigi lagunemise. Verduni leping Karl Suure lapselapsed sõlmisid Verdunis lepingu, Frangi riik jagati kolmeks: Ida-,Lääne- ja Lõuna-Frangi riigiks. Hiljem Lääne-Frangi riigist kujunes Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist Saksamaa. 8.-9. saj ründasid Lääne-Euroopat moslemid. Vallutasid Sitsiilia + kaugemale Itaaliasse. Põhjast ilmusid viikingid, idast ungarlased e madjarid. Saksa-Rooma keisririik 955. a purustas Saksa kuningas Otto I ungarlaste väe - sai kristlaskonna kaitsja aupaiste. Sõlmis paavstiga liidu. 962. a krooniti Otto Roomas keisriks. Gallia asemel oli impeeriumi kese nüüd Saksamaal. Võitlus vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel - oluline põhjus mis tingis valitsemise killustatuse. Miks neil võimuvõitlus oli? Keisrivõimu all hakkas paavstide võim kasvama ja nad soovisid muuta kiriku ilmalikust võimust sõltumatuks. Puhkes võimuvõitlus, eriti teravalt Gregorius VII ajal investituuri- tüli. Kokkuleppele jõuti 1122
Inglismaa Sarnasused Prantsusmaa Kuningavõim Feodaalselt killustatud Kuninga vasallide vasallide üle võimTsentraliseeritud monarhia Kõik seisused hääletasid eraldi Parlament Seisuste esinduste kogu Generaalstaad Ristisõjad Rüütliordud rüütlitest sõjamehed, kes olid andnud munga tõotuse. Lääne kristlaskonna sõjakäik mittekristlaste vastu. 1096-1270 Põhjused 1. Paavstide soov laiendada oma mõju all olevaid alasid. 2. Rüütlite agressiivsuse suunamine väljapoole Lääne-Euroopat. 3. Itaalia linnade soov saada Vahemere kaubandus oma kontrolli alla. AJEND ehk ettekääne 1096.a. kuulutas Vladimir II, et Kristuse haud tuleb vabastada türklaste käest I ristisõda. 1096-1099 vallutati Jeruusalemm ja rajati ristisõdijate riigid IV ristisõda
oli otseselt seotus usu-uuendusega. Reformatsiooni põhjused ja eeldused Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole oli kirikus juba selle kujunemisest peale. Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõttetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Selles tähendused ei olnud ka reformatsioon e usupuhastusliikumine mingi erand. Küll aga otsutusid tavatuks reformatsiooni ulatus ning selle tagajärjed:pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikus oli reformatsioon suurim vapustus kristluse ajaloos. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskajalõpul. Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbuline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekaristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha
voolamine, liiva jooksmine pilti. Vaimuelu kogu sisu tahab väljendada end kujustamisest, kuid kogu kuld vermitakse väikesteks õhukesteks müntideks. Esineb piiritu vajadus anda kõigele pühakule piltlik kuju, igale religioosset laadi kujutelmale lõpetatud vorm, nii et see söövitub ajusse teravalt trükitud pildina. See kalduvus piltlikule kujutamisele viib kogu pühaduse pidevalt ohtu kas tarduda või välispidiseks muutuda. (161) K.aegse kristlaskonna elu kõigis tema suhetes on läbi põimitud, lausa küllastatud religioossete kujutelmadega. Pole 1-ki asja ega 1-ki toimingut, mida ei viidaks lakkamatult suhtesse Kristuse ja usuga. Kõik on häälestatud kõigi asjade religioossele mõistmisele ja hingesttulev usk teeb läbi tohutu arengu. Kuid selles küllastatud õhustikus ei saa religioosne pinge, tõeline transtsendents, väljaastumine ,,siit ja praegu-st" pidevalt kohal olla. Kui pinge kaob, siis
Bütsants oma võimsuse tipu. (Palamets 1991:15-19) Keisrilinn Konstantinoopol Linna aluse rajasid kreeklased juba 7. sajandil. 206. a. e.m.a sajandil pani aga keiser Constantinus aluse uuele suurlinnale. Linn ehitati seitsmele künkale. Konstantinoopol oli keskajal sillaks kahe maailma vahel, sest see asus põhja- ja lõunapoolse mere ühenduskohal. See oli ainus kristlaskonna linn, mis vääris suurlinna nime, ning mille elanikkond oma vallutamatute müüride vahel suutis luua algupärase kultuuri. Konstantinoopolis oli uhkeid paleesid ja kõrgeid kirikuid ning selle linna kuulsus oli jõudnud isegi Hiinasse, kus seda samastati riigiga. Linna sadam oli üks suurimaid maailmas ja linnas oli suurejoonelised mälestusmärgid, triumfisambad ja hipodroomid. Veel oli konstatinoopolis arvukalt saunu ja avalikke purskkaeve. Kõige selle jaoks toodi
oli ka rikkad ja suursuguseid inimesi. Paljud inimesed vahetasid usku ristiusu kasuks esmajoones oma kasu silmas pidades. IV sajandil kuulutati ristiuks ametlikuks riigiusuks ja koos sellega hakati mitte- kristlasi ehk teisisõnu paganausuliste riiklik tagakiusamine. Suleti vanad templid, keelati muisted usupidustused, nende seas ka olümpiamängud. Kirik hõlmas kogu kristlaskonna, seda nimetati katoliikluseks. Kujunes välja viis tähtsamat peapiiskopkonda : Jeruusalemma, Aleksandria, Antookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kirik muutus kiiresti üheks tähtsamaks organisatsiooniks Rooma riigis. Kristlaste usuasjade üle oli kirik kohut mõistnud varemgi, nüüd see õigus laienes ja piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma valitsusaladel. Hilise keisririigi ajal juurdus tava jagada riiki kahe keisri vahel, kellest üks valitses ida- ja teine lääneosa
otsima antiikkultuurist. Euroopa keskaja lõppu ja varauusaega nimetatakse sageli renessanssi ajajärguks reparatsioon kahju täielik hävitamine sõja võitjale repressioon surve avaldamine, mahasurumine, karistamine revolutsioon periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega riik organiseeritud kogukond, millel on kindel maa-ala, oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord ristisõda lääne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu roomlased esialgu Itaalia keskosas Latiumi maakonnas Tiberi jõe äärde seitsmele künkale rajatud Rooma linna elanikud; hiljem kogu Itaaliat ja Vahemere maid hõlmanud Rooma riigi elanikud romaani stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas 11. 13. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on ümarkaar ruunikiri peamiselt muistsete skandinaavlaste (taanlaste, rootslaste ja norralaste esivanemate) hauakividele,
Euroopa keskaja lõppu ja varauusaega nimetatakse sageli renessanssi ajajärguks reparatsioon kahju täielik hävitamine sõja võitjale repressioon surve avaldamine, mahasurumine, karistamine revolutsioon periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega riik organiseeritud kogukond, millel on kindel maa-ala, oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord ristisõda lääne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu roomlased esialgu Itaalia keskosas Latiumi maakonnas Tiberi jõe äärde seitsmele künkale rajatud Rooma linna elanikud; hiljem kogu Itaaliat ja Vahemere maid hõlmanud Rooma riigi elanikud romaani stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas 11. 13. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on ümarkaar ruunikiri peamiselt muistsete skandinaavlaste (taanlaste, rootslaste ja norralaste
Euroopa keskaja lõppu ja varauusaega nimetatakse sageli renessanssi ajajärguks reparatsioon kahju täielik hävitamine sõja võitjale repressioon surve avaldamine, mahasurumine, karistamine revolutsioon periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega riik organiseeritud kogukond, millel on kindel maa-ala, oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord ristisõda lääne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu roomlased esialgu Itaalia keskosas Latiumi maakonnas Tiberi jõe äärde seitsmele künkale rajatud Rooma linna elanikud; hiljem kogu Itaaliat ja Vahemere maid hõlmanud Rooma riigi elanikud romaani stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas 11. 13. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on ümarkaar ruunikiri peamiselt muistsete skandinaavlaste (taanlaste, rootslaste ja norralaste
Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa. Selle dokumendiga määrati ära kõigi liikmete tegevus. Tee õpispoisist meistriks oli pikk ja raske. Kandidaat pidi olema sündinud kristlikust abielust. Õpiaeg kestis kümme aastat. Kui õpipoisi aeg otsa sai, võeti ette õppereise. Kui sell oli piisavalt õppinud, tuli valmistada meistritöö ehk sedööver. Seda hinnati väga rangelt. 17) Ristisõjad põhjused, käik, tagajärjed Ristisõda oli lääne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu. Aastal 1096 läksid kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale Maale. Sama aasta suvel jõudsid nad Konstantinoopolisse. Seldzukid piirasid retkel olijad ümber ning hävitasid täielikult. Samal aastal asus teele ka feodaalide vägi. Jeruusalemma vallutamine võttis aega. Alles aastal 1099 vallutati Jeruusalemm. Ainuüksi peamosees tapeti üle 10 000 islamiusulise. Peale Jeruusalemma langemist vallutasid nad suure osa Vahemere rannikust.
Poliitilised vatsuolud kiriku organisatsiooni sees. Nt paavstide ja kirikukogude vastasseis, Õhtumaa kirikulõhe. 21 Reformatsioon oli üks lahendus kohalike valitsejate ja tsentraliseeritud kiriku vastasseisule. Katoliikluse pea on Rooma paavst, paavsti võim =paavsti primaat. Võimu alus Matteuse peatükist 18 19 reast. Peetrus esimene Rooma piiskop, kaljule ehitatud kristuse kogudus. Vatkani vapil/lipul kalju. Rooma oli impeeriuki pealinn, sellest Rooma paavst, kogu kristlaskonna pea. Sufragaan piiskopid alluvad piiskopid. Metropoliit peapiiskop. Diötsees piiskop. Itaalia piiskopkonnad pisikesed ja vaesed, Reinimaal suured ja rikkad. Ida Rooma riigis kerkisid esile üleregionaalsed kirikujuhid ehk patriarhid (Aleksandria patriarh, Konstantinoopoli patriarh). Rooma paavst vs Konstantinoopoli patriarh Kristlus levis juba antiikajal väljapoole Rooma riigi piire. Hilisantiigis oli arvukalt usulisi koole ja suundi. ARIUS Usuvool.
(eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel). Saksamaa suur ning modulaarne olemus. See väljendus tohutute suurte tornide näol. Prantsusmaa järgi võeti avatus ja laius. Palju oli ka nn. Hallikirikud, kus oli vähe aknaid (??????). Pilet nr. 19- Reformatsioon REFORMATSIOON. Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse.
riik ja kirik peavad olema lahutamatud. Kuigi Prantsusmaal oli puudujääke kiriku tegevuses, siis Burke leidis, et neid kiriku vigu ei saa ravida uskmatuse ja kogu süsteemi lammutamisega. Lahendus oleks kiriku reformimises. Kirik kui institutsioon pole vastutav teatud inimeste teatud ajal tehtud kuritegude eest nt Pärtliöö eest, mil tapeti hugenotte. Burke pidas Prantsuse revolutsiooni läbinisti ateistlikuks ning oma tegevust võttis kui Euroopa kristlaskonna kaitsmist. INIMENE JA RELIGIOON. Inimene on oma olemuselt religioosne loom, ateism pole mitte vaid inimese mõistuse, vaid ka instinktide vastu ning seetõttu ei saa kauaks püsima jääda. Suur osa teosest "Reflections..." on räägib Prantsusmaa kirikule tehtud kahjust, alles seejärel räägib ta monarhia ja aristokraatia kaotamisest. Revolution Society üks vigadest on püüdlus Prantsuse revolutsiooni eeskujul sekulaarset ühiskonda ning väärtustada usulist paljusust. Sellist usulist
annaabi.ee 
