Eesti Vabariigi eesmärk? Eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Tee 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta ja too näiteid ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib või mitte. § 6. Eesti riigikeel on eesti keel. Paljud vene päritoluga eestlased arvavad, et neil on õigus rääkida Vene keeles ja nad ei pea eesti keelt õppima. Leidub ka isikuid, kes soovivad riigi 1 või teiseks keeleks Vene keelt. Muidugi paljud vene päritoluga inimesed soovivad omandada Eesti keele oskust ja neile meeldib Eestis elada. Leidub ka teiste maade isikuid, kes õpivad eesti keelt. Olen kokku puutunud paljude isikutega
Põhiseadus. 1. Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. 2. Põhiseaduse eesmärk? Üks eesmärkidest on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade, kindlustada ja arendada riiki, mis on välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril. 3.Proovi kriitiliselt lugeda Põhiseadust ja leia vastuolusid. (peamiselt paragraafid 1-55). Tee 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, probleemidest paragraafi täitmisel ühiskonnas. Lisa oma hinnang! § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Kahjuks see seadus alati ei toimi
valitsuse töös. Riigis kus demokraatia puudub otsustaks valitsus, kuidas peab toimima riigisüsteem. Teatmeteosed sõnastavad demokraatia mõistet, kui on valitsemisevorm, milles osaleb terve ühiskond üldise valimisõiguse kaudu. Miks Platon väitis vastu demokraatiale? Kas Platonil oli õige arusaam demokraatiast? Sel ajal kui elas Platon, oli Ateena polises riiklik ja poliitiline elu ebastabiilsed. Tänu sellele suunas Platon kriitiliselt vastu demokraatiale ning nimetas polist, kui „tugeva metslooma“ võimuks. Põhjenduseks tõi, et valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Tema seisukohast valitseb riiki kolm ühiskonna seisust, milleks on filosoofidest valitsejad, valvuritest käsutajad ning tootjad. Pidas nendes kolmes seisuses olevaid indiviide kõige targematakes ja kelle käest on kõige õigem nõu küsida. Lihtrahva käest
naermine ei ole enne võimalik kui inimene teab missugused on tema nõrkused, seega annab oskus enda üle nalja teha märku, et inimene teab, kes ta on. H.Hesse romaanis ,,Stepihunt"on peategelase Harry Halleri kõige suurem probleem leida endas üles rõõmsameelsus, naer ja optimism. Harryt ajavad endast välja inimesed, kes tunduvad võtvat elu mängleva kergusega. Naerdes, tantsides, kuulates sama muusikat mis teised ja olles kõigiga ühtemoodi hall mass. Harry suhtus endasse väga kriitiliselt ja ei suutnud leppida oma mittetäiuslike omadustega. See aga, kui ei suudeta endaga leppida, takistab pidevat vaimset arengut. Endasse ei saa suhtuda ainult kriitiliselt, ennast pidevalt maha tehes kaobki elutahe ja tahe midagi saavutada. Selleks, et elus kuhugi jõuda peab inimene endale tunnistama, et ta ei ole ideaalne, leppima oma nõrkustega ja proovima neis midagi positiivset leida. Harry Haller vihkas ennast ja kavatses juba pikalt enesetappu. Temas pesitses kaks
http://majandus24.postimees.ee/1193344/facebook-kasulikud-reklaamid- kasutajaid-ei-hairi 1. Loe intervjuu läbi. 2. Millest see räägib? Formuleeri ühe-kahelauseline ülevaade. 3. Millega intervjuud alustatakse/millega see lõpeb? Kas inervjueerija suhestub intervjueeritavaga/lähtub uue küsimuse esitamisel tema vastusest? ESITA LÜHIKE HINNANG, KASUTADES KA EELMISE TUNNI MATERJALI. 4. Loe läbi tunnis saadud käsileht ühe näitega, kuidas sellist intervjuud kriitiliselt analüüsida võiks. 5. Mis on põhiline, mida ette heidetakse? Kas nõustud või tahaksid midagi ümber lükata? INTERVJUU KOOSTAMINE. TÖÖLEHT NR 2 Leia üles Kalev Aasmäe intervjuu „Facebook: kasulikud reklaamid kasutajaid ei häiri“ Postimehe portaalis Majandus24. http://majandus24.postimees.ee/1193344/facebook-kasulikud-reklaamid- kasutajaid-ei-hairi 1. Loe intervjuu läbi. 2. Millest see räägib? Formuleeri ühe-kahelauseline ülevaade. 3
Isik ja Elu: Sündis Ateenas ülikuperes. Tema taust ei lasknud tal algul omaks võtta vastumeelsust Ateena demokraatia vastu, kuid pärast tema õpetaja Sokratese surma mõistmist ja hukkamist tekkis see siiski. Kolmekümneselt lahkus ta Ateenast ja reisis tõenäoliselt Egiptusesse ja hiljem Sitsiiliasse, kus ta tutvus arvatavasti pütagoorlaste filosoofiaga. Peale tagasipöördumist Ateenasse, asutas ta akadeemia. Kuna see akadeemia töötas põhimõttel, et õpilased peavad õppima kriitiliselt ja mõtlema iseseisvalt võib seda pidada esimeseks ülikooliks.Seal õppisid paljud antiikaja suurvaimud nagu Aristoteles. Akadeemia tegutses üle 800 aasta kuni roomlased otsustasid, et see kujutab endast ohtu tärkavale kristlusele. Pythagorase ja Sokratese mõju on võti Platoni filosoofia juurde. Õpetuse punktid: 1) Platon lükkab tagasi demokraatia, kui valitsemissüsteemi, sest inimesed pole valitsemiseks hästi ette valmistatud ja need inimesed, kes tõusevad demo. Riigi
Kaitstavad seeneliigid ja kivistised Seeneliigid Eestis on kaitse all 46 seeneliiki: I kategoorias 9 II kategoorias 27 III kategoorias 10 I kategooria seeneliigid I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites. I kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega I kategooria seeneliigid poropoorik Amylocystis lapponica lõhe-lehtervahelik Leucopaxillus salmonifolius
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Proovi Kriitiliselt lugeda Põhiseadust ja leia vastuolusid. §1-55 § 5.Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Enamus inimesi sageli ei mõtle Eesti loodusvaradest kui riigi rikkusest. Võetakse maha ja eksporditakse suurel hulgal metsa, kuid istutatakse väga vähe. Enamus Eesti metsadest on paarikümne aasta jooksul maha võetud ja seega pole siin midagi säästlikult kasutatud ja ainult oma riigi heaks. § 6. Eesti riigikeel on eesti keel.
Samuti on meedia sisu (lood, fotod, filmid) 2. Mis roll on meedial ühiskonnas? Meedia edastab, vahendab infot, meelelahutust, sotsiaalne sidusus. 3. Mis on meedia eesmärk? Edastada ja vahendada infot, meelelahutust. *Avalikkuse loomine.- muudab ühiskondlikud huvid ja poliitilised otsused läbipaistvaks, võimaldades sedasi kujuneda avalikul arvamusel. * Kriitika ja kontroll.- ajakirjandusväljaanded kontrollivad kriitiliselt võimuasutuste tegevust. *Lõiming ja ühiskonnastamine- peegeldab ühiskonna norme, väärtushoiakuid ja käitumisviise, aidates sellega inimestel sotsiaalsesse keskkonda lülituda. *Kultuur ja haridus- vahendab kunsti ja kultuuri. *Meelelahutus- kasut. lõõgastusesk ja vaba aja loovaks veetmiseks. (paljudele tähtsaim). 4. Kas meedia on objektiivne? (ehk, kas meedia edastab ta tegelikku pilti maailmast, nt uudised
Teadmised ilma autoriteedita Popper näitab, et vastupidiselt empiristide arvamusele pole teadmiste ainukeseks ja ülimaks allikaks vaatlus. Me võime küll vaatlusest teadmisi saada samamoodi nagu teistelt inimestelt, kuid ükski neist pole tähtsam kui teine: ülimaid, kõige algsemaid allikaid polegi olemas. Allika järele pärimise asemel peaksime teadmist ennast kriitiliselt uurima. Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel. 1) Empiristide arvates saab mingis teadmises olla kindel vaid siis, kui see toetub vaatlusele ehk teisisõnu on tarvis pealtnägijaid, kes mingi sündmuse toimumist on tunnetanud. Popperi arvates ei võimalda vaatlus tõde kindlaks teha, sest on võimatu kontrollida kõiki vajaminevaid tunnistajate vaatlusi: alustades oma vaatluse
ja vältida vigaseid järeldus Õpilane pidi ise mõistmiseni jõuda, õpetaja võis teda ainult suunata Uskus, et hüve on igavene ja Oma õpetaja Platoni mitmete muutumatu sellepärast, et põhineb seisukohtadesse suhtus Arist Kes on jõudnud teadmiseni voorusest, igavestel ja muutumatutel ideedel. kriitiliselt. Ta ei pidanud õige see ka käitub vooruslikult, sest Platoni ideedeõpetust. mõistab et halb tegu kahjustab ka toimijat ennast Kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel on täiuslikud Inimesele oli tema meele
...............................4 2.2Käitlusest tekkiv mõju tervisele............................................................................4 Kokkuvõte......................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus........................................................................................................6 SISSEJUHATUS Mida rohkem on hakatud arvuteid kasutama, seda enam saab kriitiliselt hinnata nende mõju keskkonnale ja tervisele. On leitud, et pidev arvuti kasutamine avaldab mõju inimeste sotsiaalsele, füüsilisele ja vaimsele tervisele. Samuti on leitud, et arvutite suur kasutamine avaldab negatiivset mõju ka keskkonnale. 1 ARVUTI KASUTAMISE NEGATIIVNE MÕJU ÕPILASTE TERVISELE Viimaste aastate jooksul on üha rohkem hakatud arutlema arvuti kasutamise negatiivsete mõjude üle. Mida rohkem infotehnoloogia areneb, seda kergem on
talupoegade väljanõudmise kirje, abielutehinguid, uuris kirikule tehtud annetusi, vene letopisse, vakuraamatuid, Russovi ja Renneri kroonikat, maaraamatuid, Poola ja Rootsi revisjoni raamatuid (fotokoopiad). Neid andmeid sai ta mõisa-, rüütelkonna arhiividest, Tallinna-, Riia-, Tartu-, Pärnu-, Viljandi linna arhiividest, kuid kuna antud teos kirjutati NSVL ajal siis kahjuks ei olnud tal võimalik kasutada teiste riikide arhiive. Oma järeldused on autor teinud vaadeldes ja uurides kriitiliselt eelnevate autorite publikatsioone ja uurimusi selle ajaperioodi kohta, kasutades selleks oma allikmaterjale. Hästi on autor välja toonud tolle aja talupoja sotsiaalsed rühmad, kuidas neid liigendati ja kus ta kirjutab lahti, kes olid adratalupojad, vabad talupojad, vabadikud, üksjalad ja sulased. Põhjalikult ja näitlikult on ta esitanud talude suurused vastavalt vakuraamatutele. Ka on hästi ära näidatud
tähelepanekute põhjal. Loomingu võib jaotada kolme perioodi: 1882-1896 nalja-Vilde. Seikluslik ainestik, põnevad sündmused, huumor, teadlik püüdlemine tõepärase kujutamislaadi poole. Tähtsamad tööd: ,,Musta mantliga mees", ,,Karikas kihvti", ,,Ärapõletatud peigmehed", ,,Vigased pruudid", ,,Klaamanni emanda kosilased". 1896-1912 realistlik Vilde. Autor peegeldab sotsiaalseid vastuolusid ning suhtub kriitiliselt ühiskonnas valitsevatesse vastuoludesse. ,,Külmale maale" (kriitilise realismi tähtteos)-maaromaan "Raudsed käed"-linnaromaan "Lunastus" "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvet"-ajalooline triloogia Kunstiküpsed jutustused ja novellid: "Seadusemees", "Tooma tohter", "Astla vastu", "Koidu ajal" 1912-1933 psühholoogiline Vilde "Mäeküla piimamees" Näidendid: "Tabamata ime", "Pisuhänd", "Side"
vaatlusel. Allikas võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil; kõik niisugused avastused on allikad, kuivõrd nad täiendavad meie teadmisi. 3)Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas. Teretulnud on iga allikas, iga oletud, ning iga allikat ja oletust võib kriitiliselt uurida. Ajalooteadus välja arvatud, uuritaksegi tavaliselt pigem fakte endid kui teabeallikaid. 4)Kui jätta kõrvale kaasasündinud tarkus, on teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt igatahes traditsioon. Enamiku sellest, mida teame, oleme omandanud eeskuju kaudu, selle kaudu, mida meile on räägitud, mida oleme raamatutest lugenud; ning seetõttu, et oleme õppinud asjadesse kriitiliselt suhtuma, ise kriitikat omaks võtma ja taluma, tõestu lugu pidama
Tradsiooniliselt mainitakse neid ka nimestikes esimesena Aquino Thomas (1225-1274) Usu kaks tasandit, mõistuslik & ilmutuslik Tema nende vastuolu ei näinud. Kirik suhtus temasse algul umbusklikult. Hiljem kuulutati ta pühakuks ja ta õpetus võeti katoliikluse aluseks, " Tomism" Miski mida pole olemas pole olemas. Kõik sünnib läbi millegi Roger Bacon (1214-1294) Olulisem matemaatika, Aristoteles pidas seda loogikast selgemaks. Suhtus skolastikutesse kriitiliselt Unistas iseliikuvates sõidukitest. Vastuolu kiriku ja autoriteetidega viis ta elu lõppuperioodil vangi. Seisukoht aluseks loodusteadusele. Loodust saab tundma õppida eeskätt katsete ja vaatluste abil. Tänan kuulamast! Kasutatud kirjandus Mait Kõiv, Mati Laur 2007. Ajaloo õpik - inimene, ühiskond, kultuur, II osa, keskaeg
Viited. Wikipeedia otsing Internett 19.04.2009 http://et.wikipedia.org/wiki/Internet Via.ee Artikkel Kas internett on hea või kuri? 19.04.2009 http://www.via.ee/content/article/unetus-26-mail Riigiportaal Eesti.ee otsing - Internett 19.04.2009 http://www.eesti.ee/portaal/!portaal.otsing 5 Kokkuvõte Interneti teksti tuleb lugeda sammuti kriitiliselt, nagu ajakirjanduse omigi. Kõik noored, ei suuda ennast kaitsta petturie ja muude illegaalsete asjade eest. See võib olla suureks probleemiks, kuna enne kui hakatakse kasutama internetti ei loeta läbi ohutusnõudeid ja sageli usutakse kõike, mis seal kirjas. Kuid internet ei ole halb keskond. Nii mõnelegi on see vajalik ja mõnedele inimestele on selline virtuaalmaailm tööpaigaks. Paljudele seostub internet küll meelelahutusega, kuid paljudele teistele samuti ka
meediapädevuse kujundavat ja rakendavat aspekti? (2p) Õpetaja rolliks on lastele eri meedianähtuste tutvustamine, meediakasvatuse kavandamine ja korraldamine. Õpetaja kujundab lapse arenguseadusi silmas pidades eakohaselt lastele meediakirjaoskust. Meediakasvatuse käigus peaks õpetaja aitama lapsel: reflekteerida oma meedia kohta käivaid uskumusi ja hoiakuid koguda informatsiooni eri vaatenurki silmas pidades kontrollida kriitiliselt tõendeid luua asjakohaseid meediasõnumeid erinevaid meedia loomise vahendeid kasutades. (Vinter, i.a) Õpetaja rolliks seega on lastele seletada lahti, mis on üldse meedia ning rääkida meedia erinevatest vormidest. Lisaks on võimalus õpetajal selletada, et ka laps ise saab olla meediat edastav inimene. 3. Too näiteid , kuidas Sina saad uueneva meedia ohtusid vähendada ja samas meedia positiivseid võimalusi suurendada, nt. meediategevuste läbiviimisega? (2p)
saa. Falsifitseerida saab ainult teooriat, mis on esitatud selgelt. Kui ei ole aru saada, mida teooria väidab, siis ei saa seda testida ning ükski vaatlusotsustus ei saa selle teooriaga vastuollu minna. Mida selgem teooria, seda parem. Falsifikatsionismi järgi toimib teadus järgmiselt: kõigepealt on meil maailma või universumi mõne aspekti omaduste toimimise seletamisega seostuv probleem. Seejärel pakuvad teadlased falsifitseeritavad hüpoteesid, mida vaadeldakse ja testitakse kriitiliselt. Mõnest hüpoteesist loobutakse, mõnda testitakse edasi. Lõpuks falsifitseeritakse hüpotees ja saadakse uus probleem. Protsess algab algusest pihta, kuid loodetavasti peab uus hüpotees vastu testi, mis falsifitseeris eelmise hüpoteesi. Selline protsess toimib lõpmatult. Ad hoc-modifikatsioon on teisendus, kus teooriasse lisatakse uus või muudetakse olemasolevat postulaati, mida ei saa kontrollida. Eesmärk on falsifikatsiooni vältimine. Näiteks "Leib toidab"
kiviraidur-kujur Ema Phainarete oli ämmaemand 18- aastaselt sai efeebiks 45-aastaselt abiellus Xanthippega Kolm poega: Lamprokles, Sophroniskos ja Menexenos Tagasihoidlik eluviis Pärast abiellumist jätkas filosoofielu Ei võtnud tasu esinemise eest Pidas vaesust ainuõigeks filosoofi jaoks FILOSOOFIA Läheb relativistlike õpetuste vastu Põhiline allikas Platon Filosofeerimise meetod täiesti uudne Lähenes kriitiliselt ja kahtlevalt tavakeele mõistetele Mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes ,,Ma tean, et ma midagi ei tea." Tunnetusprotsess on lõputu Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast keegi ei tee kurja meelega, vaid teadmatusest (võltsteadmistest) Teadmine-kuidas ja teadmine-et SEOSED KAASAJAGA Vene endise oligarhi Mihhail Hodorovski saatus Paralleel ,,noorsoo rikkumisega"
Kaitstakse kõiki liigi teadaolevad pesasid ja kasvukohti I kategooriasse kuuluv lendorav II kategooria Piiratud alal või vähestes kohtades esinevad liigid kelle levila väheneb ja arvukus langeb Selles kategoorias kaitse alla käivad pea pooled sellesse kategooriasse kuuluvad isendid III kategooria Praegu suhteliselt tavalised Ohutegurite tõttu võib nende arvukus kriitiliselt langeda Sellest kategooriast tuleb võtta kaitse alla vähemalt 10% teadaolevatest elupaikadest või kasvukohtadest Aitäh kuulamast!
TEADLIK TARBIMINE Teadlik tarbija ostab seda, mida vajab.Ta oskab kriitiliselt hinnata reklaami ja tutvub toote omadusega: uurib märgistusi ja loeb kasutusjuhist. Märgistus Toodetel on mitmesuguseid märgistusi: toidu koostis toote päritolu säilivusaeg säilitamiseks vajalikud tingimused Eesti toiduainete märgised Tunnustatud Eesti maitse - märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud Eestis ning mille põhitooraine on 100 %-liselt eestimaist päritolu;
põhiseadus? Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade Proovi kriitiliselt lugeda Põhiseaduse I ja II peatükki (paragraafid 1-55) Teha 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta. Arutlustes too näited ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib või mitte. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Seda paragraafi paljud ei jälgi on inimesi keda ei huvita üldse needseadused,et on iseenda peremees ja teeb mis tahab
REALISM · 19. Sajandil hakati kujutama ümbritsevat elu ja püüti seda teha ilma liialduste ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt. · Kirjanikud hakkasid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, tuues esile ajastu pahesid, loodeti inimeste elujärge parandada. · Romantismi idealism ja sentimentaalsus heideti kõrvale, eitati kõike kunstlikku ja kunstipärast, püüti kujutada tõelisust nõnda, nagu seda näevad kõige tavalisemad inimesed. · Põhilised tunnused : sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav, elutruu, asjalik sündmustik, ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, kangelasteks on
neid. Aga alati tuleks kontrollida, et sa ei väljendaks ennast valesti ja mõtleks, mida sa ütled. Ajakirjanike kohus on vastutada selle eest, mida nad avaldavad. Nad ei tohi kasutada valeandmeid, alati enne artikli vms väljaandmist peavad nad kõik andmed üle kontrollima. Ajakirjanik ei tohi filmida midagi traagilist, mis mõne perekonnaga on juhtunud. Et seda kõike vältida on tehtud ajakirjanduse eetika. Kõik, mis ajakirjanikud avaldavad vaadatakse väga kriitiliselt üle. Sest kui nad peaksid eksima millagagi võib see väga halvasti lõppeda. Ajakirjandusel on väga suur roll ühiskonnas.
KAITSEALUSED LOOMALIIGID EESTIS Koostaja: Veiko Maidla 2010 Sissejuhatus Kaitsealused loomaliigid jaotatakse 3 kategooriasse I-kategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid II-kategooriasse kuuluvad liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb III-kategooriasse kuuluvad liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus. Linnud I-kategooriasse kuulub 14 liiki (nt. habekakk, kalakotkas, tutkas) II-kategooriasse kuulub 35 liiki (nt
1. Vaatlus ei võimalda tõde kindlaks teha. 2. Ühe inimese teadmine on alati seotud teiste inimestega ehk traditsioonidega. 3. Vaatlus omaette pole veel teadmine, vaid saab selleks siis kui analüüs on lõppenud. 4. Teadmised ei teki eimillestki – need saadakse varasemate teadmiste teisenemise põhjal. 5. Inimesed tõlgendavad asju erinevalt. 6. Nii teiste kui ka enda teooriaid tuleb kriitiliselt uurida. 7. Objektiivset tõde saame tundma vaid siis kui püüda seda isiklikult uurida. 8. See, et inimene ei küündi tõeni, on tõde. 9. Ei ole oletust ilma kriitikata. Argumendid Põhiväite argumendid: Empiristid õigustavad allikate poole pöördumist sellega, et need allikad pärinevad tunnistajatelt või tunnistajate kirjeldustelt. Ajaloolise tõe kindlaks tegemisel ei ole sündmuse vahetu
4. Võrdlemine - võrdlus on KÕIGE tavalisem nähtuste avamise hääl. Vaata põhineb tundmatu nähtuse avamisel tuntu Abil. Kirjandikirjutaja meelespea 1. Mõtle Läbi kirjandi Idee JA probleemistik. Kogu ainestikku, tee SELLE põhjal kavand 2. Sõnasta PROBLEEM JA väited, mõtle argumentatsioonile. 5. Kirjuta mustandit süvenenult Ara pööra TÄHELEPANU õigekeelsusele, tee Seda hiljem. Tsitaatides väsid, Puhka 5-10 minutit. 6. Tsitaatides Mustand on Type Tüüp, analüüsi Seda kriitiliselt järgmistest seisukohtadest: - Kas kirjand vastab teemale; - Kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid JA-fraase; - Kas väljendusviis on lühike, selge JA loogiline; - Kas sõnavalik JA terminikasutus on Õige; - Kas kirjand on stiililt ühtne; - Kas kirjand on õigekeelsuselt JA vormistuselt (tsitaadid, viited Tagasi jm) laitmatu. 7. Tsitaatides leiad vigu, tee KÕIK Charts mustandis. 8
suletuna. Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet või mõjutusi. Tagasiside võib olla kõrgeks (tugevaks) või madalaks (nõrgaks) käitumise mõjutajaks. Nende omaduste kombineerimisel saab 5 suhtlemisstiili: 1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil- seda kasutavad kinnised, sissepoole suunatud inimesed. 2. Ennast kaitsev suhtlemisstiil- need inimesed püüavad rohkesti teisi hinnata, sageli kriitiliselt. Suheldes ollakse vähe avatud ja sageli egoistlik. 3. Ennast näitav suhtlemisstiil- ollakse väga avatud, tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. Otsitakse tunnustust ümbritsevast keskkonnast. 4. Ennast teostav suhtlemisstiil- inimene on maksimaalselt avatud ja võtab täielikult arvesse teistelt tulevalt tagasisidet. Seda stiili kirjeldatakse kui ideaalset, paraku pole kasutamine sageli võimalik. 5. Endaga kokkuleppiv suhtlemisstiil kujuneb siis, kui avatus ja tagasiside
enda varasematele kogemustele ja teadmistele. Uued teadmised seab ta ühte süsteemi varemõpituga. Teadmised, mis õppijal kujunevad, on paindlikud ja elulähedased. Neid saab kergesti kasutada uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, aruteludes ning edasises õppimises. Õpetaja roll konstruktivistliku õppimiskäsitluse juures on olla toetaja, juhendaja, mentor, mitte teadmiste ainuvaldaja ja esitaja. Õpetaja peab julgustama õppijat mõtlema kriitiliselt ning aitama tal arendada analüüsimise oskusi. Tähtis on see, et õpetaja õpib ka ise õppeprotsessi käigus, mitte ei ole kõiketeadja. Seosed alusharidusega: § 3. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid (2) Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva
● Puudub sissejuhatus ja/või kokkuvõte. Sissejuhatus ja kokkuvõte näitavad, et oled võimeline sügavalt ja analüütiliselt mõtlema ning essee moodustab terviku. ● Liiga üksikasjalik. Sellisel juhul on kirjutaja tahtnud näidata kui palju ta on pähe õppinud või leidnud erinevaid fakte, ning unustanud näidata, kui paljust ta tegelikult aru on saanud. Teemaarendusel on äärmiselt oluline kriitiliselt mõelda ning eristada olulist ebaolulisest. Hea essee tunnused 1. Sisu vastab pealkirjale ja käsitleb pealkirjas esitatud ainevaldkonnaga liituvaid olulisi asju. 2. Essee näitab, et kirjutaja tunneb ainet, millest ta kirjutab. 3. Sisaldab väiteid ja seisukohti. 4. On objektiivne ja analüütiline, s.t kirjutaja püüab vaadelda asju erinevatelt seisukohtadelt ja ühtlasi põhjendab neid. 5. Selgelt sõnastatud, sobivalt üles ehitatud, sisutihe ja huvitav. 6
Charlotte Brontë Biograafia Charlotte Brontë sündis 1816. aastal Thortonis. Charlotte´il oli kaks õde -Anne´i ja Emily. Kui tüdrukute ema Maria Brontë suri, tuli nende eest hoolitsema Maria õde Elizabeth Branwell, kellel oli veel 5 tütart ja üks poeg. Aastal 1824 saadeti Charlotte ja ta kaks vanemat õde Maria ja Elizabeth Cowan Bridge´i kooli,mida Charlotte oma romaanis``Jane Eyre`` kriitiliselt kajastab, ning kus halbade tingimuste tõttu aasta pärast Maria ja Elizabeth tuberkuloosi surid. Kool jättis ka Charlotte tervisele püsivad jäljed. Elu Charlotte´i järgmises koolis, Roeheadis, oli palju õnnelikum, sinna pöördus ta hiljem õpetajana tagasi. . Charlotte esimest romaani ``The Professor`` ei võtnud kirjastajad vastu, aga perekonna suures rahapuuduses sundis Charlotte´i ``Jane Eyre´i `` kiiresti lõpetama
etnograafia, antropoloogia ja geograafiaga, Eestis bioloogia teoreetiliste küsimustega. Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Tema sõnastatud organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Püüdis looduse saladusi avastada. Ekspeditsioonid, Venemaal, Peipsi järvel jne. Ta uuris ka Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjutavaid faktoreid. Olles küll evolutsionist, suhtus ta kriitiliselt Charles Darwini antud seletustesse evolutsiooni mehhanismile. Ta kirjutas sel teemal pikema töö. Avaldanud üle 400 teadustrükise (temast endast on avaldatud üle 1000 kirjutise). Kogus raamatuid, kokku umbes 60 000. Munarakuteoor ia Tahtis kirjutada kõikide loomade bioloogilist arengut. Ei teatud, kust viljastumine algab. Aastal 1827 avastab Baer imetaja munaraku(uurides imetaja loote arengut) Baer avastas munaraku Königsbergi ülikoolis töötades ja imetajaid uurides.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/9201/1002/VV Õppe ja kasvatuseesmärgid: Taotletakse, et õpilane: 1) Oskab seada eesmärke, sõnastada uurimisküsimuse või hüpoteesi ning vastutada ülesande elluviimise eest 2) Oskab planeerida ja korraldada uuringuid 3) Oskab planeerida uurimistöö koostamist Õppe ja kasvatuseesmärgid: 4) Arendab loovust ja süsteemset mõtlemist 5) Kasutab erinevaid teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat infot 6) Saab ülevaate ja kogemuse andmete kogumise, töötlemise ning analüüsimise meetoditest Õppe ja kasvatuseesmärgid: 7) Vormistab arvutil teaduslikkuse nõudeid järgivat uurimistööd 8) Esitab, hindab ja põhjendab uurimistöö tulemusi Ülesanne · Millised on selle dokumendi alusel kursuse lõpul õpilase õpitulemused? Alusdokumendid · Jüri Gümnaasium "Gümnaasiumiõpilaste
arvukus langeb ning levila aheneb. II kategooriasse on arvatud 262 liiki, nendest sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki. II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla. III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Siia kuulub 244 liiki. III kategooria kaitsealuste taimeliikide hulka kuulub 5 sõnajalgtaime, 61 katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10 seent ja 18 samblikuliiki. Loomaliikidest kuulub III kaitsekategooriasse 45 selgrootut ja 89 selgroogset loomaliiki. III kategoorias on näiteks atlandi tuur Acipenser sturio, kelle püsipopulatsioon puudub meil juba pikema aja vältel. III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või
10. klassi GEOGRAAFIA II kursus 1.Selgita 2 näite varal, kuidas meedia mõjutab inimeste elulaadi ja väärtushinnanguid. Näide 1 : Meedia kajastab kuulsuste elu, mistõttu inimesed arvavad, et nii ongi õige elada ning üritavad seada oma elulaadi samamoodi. Näide 2 : Lastele tehakse vägivaldseid joonisfilme ja arvutimänge, mis mõjutavad nende mõttemaailma ja kujundavad neil valesid väärtushinnanguid. 2.Milliseid teenuseid osutavad finantsasutused ? 2.1. Vara hoiustamine. 2.2. Laenude andmine. 2.3. Liisingute andmine. 2.4. Pensionifondid. 2.5. Arveldusteenused. 2.6. Investeerimisfondid. 2.7. Väärtpaberite müük. 2.8. Kindlustused. 2.9. Kasvuhoiused. 3.Milliseid teenuseid nimetatakse avalikeks teenusteks? Avaliku halduse asutuse poolt osutatavat teenust, kaupa, infot, hüve. 4.Nimeta avalikke teenuseid, mille kulud kaetakse riigieelarvest. * Tervisehoid ...
võivad üllatada isegi tänapäevainimest: sarnane tekib sarnasest, mittemillestki ei teki mitte midagi. FILOSOOFIA JA KULTUUR Filosoofial on läbi aegade olnud kõige tihedam side religiooni, ilukirjanduse ja teadusega. Filosoofial ja religioonil on alati olnud palju ühiseid probleeme. Mõlemad on tundnud huvi selle vastu, kuidas maailm tekkis ja mis on Jumal, kuigi vaatenurk on erinev. Filosoofia näeb ümbritsevat kriitiliselt, kriitiline mõtlemine peab lugu küsimustest miks ja mis. Religioosne mõtlemine eelistab kahtlustele vahetut tõekspidamist, dogmat. Filosoofial ja ilukirjandusel on läbi aegade olnud niipalju ühist, et nii mõnigi kord on neid olnud raske eristada. Filosoofe ja kirjanikke huvitab mõlemat tõe tunnetamine ja maailma väärtustamine. FILOSOOFIA PÕHIFUNKTSIOONID 3 põhifunktsiooni: - Ontoloogia ehk olemisõpetus, mis tegeleb küsimustega: mis on maailm, jumal jms-
Erasmus Rotterdamist (1466- 1536) doktor, oskas paljusi keeli. Kõige mõjukam töö ,,Narruse kiitus" naeruvääristas elukutseid ja ühiskonnas levinud pahesid. Kriitiline vaimulike ja kiriku osas, aga tunnistas nende vajalikust. Piibel- ladina keelde. Thomas More (1478- 1535) jurist, parlamendi liige, peaminister Inglismaal. ,,Utoopia" terav ühiskonnakriitika koos nägemusega ideaalsest ühiskonnast, mida mõjutas Platoni ideaalriik. Türanniasse suhtus kriitiliselt. Kuningas Henri VIII lasi ta hukata, kuna More jäi katoliku kirikule truuks. Teadus ja tehnika kasvab suur huvi looduse vastu Maa kerakujuline maakera on maailma keskpunkt Mikalaj Kopernik (1473- 1543) poolakas. Tema järeldus, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje, pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Kahtles avaldamises, teos ,,Taevakehade liikumine" trükiti tema surma- aastal. Kirik keelas selle õpetuse.
õppima. 1907 ja 19111912 tegutses Menning ühtlasi ka Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana. Lavastajana järgis Menning realistliku lavakunsti nõudeid, oma näitlejatelt ootas ta põhjendamatust teatraalsusest hoidumist, sügavat rolli sisseelamist ja psühholoogilist usutavust. Menning eelistas lavastada Eesti eluolule lähedasi näidendeid, repertuaari valis ta realistlike näitekirjanike loomingut nii Eestist kui mujalt. Range kunstilise mõõdupuuga suhtus Menning väga kriitiliselt salongiteatrisse ja odavasse meelelahutusse. Vanemuine - Kui 1906aastal alustas Tartus tööd Eesti esimene kutseline teater Vanemuine, kutsuti Menning selle esimeseks teatrijuhiks ja lavastajaks. Menningu nõuded teatrile olid kõrged, näitlejate suhtes oli ta nõudlik ning repertuaaris ta publikumenu ja kunstiväärtuse vahel kompromissi tegema ei soostunud. Kohaliku publiku maitsega pidevalt konflikti sattudes, oli ta sunnitud 1914.aastal Vanemuisest lahkuma ning pärast seda loobus ta
arendamisega? Sissejuhatus Raha on meil kõigil igapäevaselt vaja. Me saame seda ning me anname seda ka ära. Rahanduslik IQ tähistab raha kasutuse oskust, seda mis eesmärkidel me enda raha kulutame ja kuidas me seda teenime. Kas raha kasutust tuleb eraldi ka läbi raamatute lugemise õppida või on see elementaarne ja raamatud toovad näiteid vaid teatud isikutest, selles ei ole kõik inimesed alati ühel nõul. Poolt Rahandusliku harimise läbi õpivad inimesed enam enda kulutusi kriitiliselt kaaluma ning sissetulekuid võimendama. Nii võivad rahanduslikult haritud, kuid kehvema sissetulekuga inimesed elada paremini, kui kõrgepalgalised, kuid ,,kehvema rahandusliku IQ-ga" inimesed. Vahe tulenebki sellest, et üks suudab enda tulusid-kulusid kontrollida, kui teine ei tea isegi, kuhu ta raha läheb. Teiseks, palju raha saab teenida, vaid väga hea strateegiaga, mille loomiseks ja mõistmiseks peab olema väga kindel ka oma finantsasjades
Rühmituse liikmed Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte 20.sajandi alguse üks oluline luuletaja tema kõnest sai ,,Noor Eesti`` 1 albumi sissejuhatus eesti kirjandusteaduse looja ja põhjendaja akadeemiline õpetaja Friedebert Tuglas Elas ja töötas aastatel 1886-1971 Novellid, romaanid, reisikirjad, miniatuurid, monograafiad, tõlked Varasemad novellid kujutavad realistlikult ja kriitiliselt Eesti ühiskonda 20. sajandi alguses Osales veel kirjandusrühmituses Siuru ja Tarapita Oli Eesti Kirjanike Liidu ning kirjandusajakirja Looming asutaja Teda võib nimetada ka sõnadega maalijaks Ta on toonud eesti keelde uusi värvinimetusi On üks tuntuimaid iseõppijaid eesti kultuuriloos Johannes Aavik Oli eesti keeleteadlane Kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamises Tunnustused: o
LIIGIKAITSE Praegu on kuues väljasuremislaine, inimtegevuse mõjul. Paljud liigid on hävinud ja looduses pole neid. Punases raamatus on liigid jaotatud kolme klassi: kriitiliselt ohustatud, eriti ohustatud ja ohualdid liigid. 70% liikidest paiknevad 12 riigis: Austraalia,Brasiilia, Hiina, Mehhiko,Madagaskar, Peruu jne 50% maailma endeemsetest taimeliikidest kasvavad 34 tulipunktis. Endeem on liik või muu takson ,mille levik piirub suhteliselt väikese maa-alaga. Kõige enam on ohustatud kahepaiksed, peale seda kõik taimed, loomad jne. Kannatavad ka korallriifid. Tulipunkt vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud.
demokraatlikule ühiskonnale omases ajakirjanduses on, ei ole väga ranged ja jäigad vaid vastupidi suhteliselt paindlikud ja vabad. Need piirid on rohkem sellised, mida inimene ise peab tunnetama. Mittedemokraatliku ühiskonna üks põhiomadusi on range tsensuur, mis demokraatlikus ühiskonnas üldjuhul puudub. On küll teatud tabud, millest ei sobi rääkida ning kui keegi seda siiski juhtub tegema, järgneb sellele karistus. Kuid see on juba ühiskonna heaolu huvides. See, et avaldatusse kriitiliselt suhtutakse on täiesti tavaline. Alati leidub keegi, kellel on mõningaid vastakaid arvamusi, kuid sellega tuleb tegeleda. Igaüks, kes soovib, et teda kuulda võetakse, peab saama ka oma arvamust avaldada. Niisiis võib öelda, et vaba ajakirjandus on vaieldamatult üks tähtsamaid demokraatliku ühiskonna osi.
agressiooni vastu. Peale selle ei ole teada ühtki sõja käiku eestisse venelaste poolt, poole sajandi jooksul. Reformatsioon Liivimaal Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. Nende töö kandis vilja, seda enam, et linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal Tallinnas pildirüüste: mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks. Sama sündis Tartus, Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. Linnade ülemkiht mõistis nõnda radikaalse tegutsemise karmilt hukka, ent usupuhastuse mõõdukam suund pääses 1525
igasuguse sügavuseta romaan on see, mida Eestis on ikka igatsetud - meie oma väike kohalik maavärin. Kenderi romaan Pangapettus on tragikomöödiline jutt,sellele raamatule on tulnud mitmeid kommentaare enamasti on need kõik muidugi positiivsed ja seda arvan minagi. Raamat on kindlasti väga positiivne ja väike vaheldus Eesti rahva igapäeva elule. Mõnus on märkida, et Eestil on milleski vedanud, sest valguses oleks aga ütlemata tore kriitiliselt vaadelda Kaur Kenderi ühte lemmikmõttekäiku"Pangapettusest". Puudub klassikaline ja igav sissejuhatav osa, kus tutvustatakse peategelasi -- selle asemel asus Kender kohe asja juurde. Kogu aeg leiab midagi aset: üksteisest sõltumatuna tunduvalt toimub paralleelselt mitu erinevat lugu, millest lugeja alguses isegi aru ei pruugi saada. Teosest ei puudu suurel hulgal intriige, pettusi (nagu ka pealkiri ütleb) ja ootamatu lõpplahendus.
Relika Viilas Polügaamia TA-08 Seletus: Polügaamia on kolme või enama indiviidi omavaheline seksuaalsuhe. Enamasti mõeldakse polügaamia all ühe indiviidi seksuaalsuhet mitme vastassoost indiviidiga. Polügaamia variandid on polügüünia ja polüandria. Sageli kasutatakse polügaamia mõistet polügüünia tähenduses: "mitmenaisepidamine". Polüandria, mida esineb harvem, tähendab seda kui üks naine on abielus mitme mehega, enamasti sama perekonna vendadega. Esinemine: Polügaamiat esineb paljudes riikides ja kultuurides. See on seadusega lubatud näiteks: Afganistaanis, Algeerias, Bangladeshis, Cameronis, Egiptuses, Etioopias, Indoneesias, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Kuveitis, Liibüas, Malaisias, Marokos, Nigeerias, Pakistanis, Palestiinas, Qataris, Saudi-Araabias, Singapuris, Somaalias, Lõuna-Aafrikas, Srilankal, Sudaanis, Süürias, Ugandas, Jeemenis ja paljudes teistes riikides. Mõndades riikides on s...
Kurt Fleckenstein on oma projekti väga hoolikalt läbi mõelnud: selle iga valmimissamm on ammu ja üksikasjalikult kirja pandud. Selles lööb välja Kurt Fleckensteini linna-, maastiku-, ruumiplaneerijaharidus. Ja samas on ta jätnud juhusele kaasamängimise osa: suhkrukonsistents oleneb õhuniiskusest ja-temperatuurist, mahla tilkumine elektrivoolust jne. Kurt Fleckenstein ei ole jumalik looja, ta on protsessialgataja, -käivitaja, ka -lõpetaja. Miks ikkagi suhkur? Võib ju kriitiliselt väita, et on kuritegelik kasutada neli tonni suhkrut kunstiprojektiks, kui maailmas inimesed nälgivad. Samas on suhkrutarbimine ning ka ülekaalulisus arenenud Lääne ühiskonnas viimasel ajal tublisti kasvanud. Minu arvamus Käisin 17. detsembril 2010 Kunstihoone Galeriis vaatamas mainitud näitust. See oli midagi hoopis teistsugust. Olen kindel , et see on üks enda väljendamise kõige äärmuslikemaid viies. Väga raske oli suhkrukuubikutes näha midagi sügavamat
Rääkides ajakirjandusest kui neljandast võimust, ei saa me mainimata jätta ka ajakirjandusvabadust. Võib öelda, et tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Seoses sellega tekib aga ka palju probleeme ja küsimusi,kas ajakirjandusvabadus peab nii lai olema või peaks seda teatud määral veel suurendama, et inimesed ümbritsevaga rohkem kursis oleks. Ajakirjanduses on olemas justkui kaks nö olekut.Üks olek on see, kus ajakirjandus püüab hästi kriitiliselt ja ausalt kirjeldada reaalsust, teine aga see, kus ajakirjandus hakkab ise endale looma mingisuguseid eesmärke, puuslikke, hakkab kirjeldama reaalsust sellisena nagu see ei ole ning nii ta ajakirjandustarbijaleka kõige enam mõjub. Ajakirjanikul on oma loo kirjutamisel alati mitu valikut kas ta kirjutab loo,kus jutustab uudisest detailselt ja kontrollib oma esitatud faktide tõesust enne,kui loo väljastab, või loob ta skandaalimaigulise kõmuloo,kus esitatud faktid jäävad
Tomey 1994). 3. Pädev- õde teab, milline situatsioon võib ees oodata ning vastavalt sellele oskab eristada vajalikud tegevused ja toimingud ebavajalikest. Ta oskab juhtida oma aega ning planeerida tegevusi (Marriner-Tomey 1994). 4. Vilunud- situatsioone osatakse näha tervikpildina. Sellel tasemel olev õde teab, mida erinevates olukordades teha, kuna saab tugineda oma varajasematele kogemustele. Nad on oma tegevustes ja teadmistes kindlad ja suudavad kriitiliselt mõelda ning olukordi hinnata (Benner 1982). 5. Ekspert- erinevate olukordadega kohanetakse kiirelt ning osatakse koheselt vastavalt käituda, neil on sügavam arusaam haigustest ja patsientidest. Enam ei vajata oma tegevustes juhtnööre. Kasutatakse eelnevatest kogemustest saadud teadmisi ning ei raisata aega ebavajalikele toimingutele. Sellel tasemel olev õde tunneb ära erinevate haiguste mustrid ning oskab vaadelda haigust tervikpildina
Projekt lõpeb projekti lõpparuande kinnitamise ja projektorganisatsiooni laialisaatmisega. Enamik etappe on seotud projektide taotletava muutuse ettevalmistamisega. Iga järgneva etapiga muutuvad projekti kontseptsioon ja ettevalmistused konkreetsemaks. Ettevalmistused kulmineeruvad muutuse (nt ürituse) läbiviimise või uue süsteemi töösse rakendamisega. (Salla, 2007, lk 12) Iga etapi lõpus tehakse kokkuvõte eelnenust ning hinnatakse kriitiliselt, kas projekt on teostuskõlblik. Pärast eeluuringut esitatakse projektiettepanek ja lähteülesanne, mille põhjal tehakse projekti lõplik valik. Planeerimisetapis valmib ajagraafik, eelarve ja juhtimisplaan. Valminud plaani vaatab juhtkomitee kriitiliselt läbi: kiidab heaks, saadab muutmisele või loobub sellest. (Salla, 2007, lk 12) Järgnevalt keskendutakse projektide planeerimisega seotud teemale
annaabi.ee 
