Vana-Kreeka töö 1) Kreeka asukoht ja loodus (Balkan, Peloponnesos, Hellas, Väike-Aasia, Egeuse meri, Vahemeri, Kreeta, Mükeene) 2) Vastused = Lõuna-Euroopas Vahemere Põhja kaldal asub Balkani poolsaar.Tänapäeval paikneb seal Kreeka riik.Vanaajal oli Kreekamaa nimeks Hellas ja muistseid kreeklasi nimetati helleniteks.Kõik võõramaalased olid Kreeklaste jaoks Barbarid.Nimetus tulenes sellest , et võõras keel kõlas hellenite kõrval arusaamatu põrinana (bar- bar)Kreeka on mägine maa.Mäerinnatised sobivad hästi karjamaadeks.Väikestel mägedevahelistel tasandikel kasvatatakse teravilja,-viinamarju,-oliivi ja viljapuid.Suvi on Kreekas
Sisukontrolli küsimuste vastused 1. Dq kutsuti teisiti Quijadaks ja quesadaks mõnikord ka Hidalgoks, Kurva Kuju rüütliks 2. Dq on pärit La Manca külast 3. Dq tähtsaim varandus oli tema sõber Sancho Panza 4. Dq ostis endale rüütliromaane põllumaade müügist saadud raha eest 5. Dq lõi rüütliks kõrtsimees. 6. Sanco Panza jaoks olid olulised asjad piik, mõõk ja kiiver 7. Dq lubas Sanchole teenistuse eest oma saare talle anda 8. Gallia Amadis oli Kreekamaa valitseja 9. Dq kujutas kõrtsi ette nii, et seal on neil lossi kabel, kus saab sõjariistu valvata. 10. Mambriino oli kiiver, mis läikis Analüüsi- ja tõlgendusküsimuste vastused 1. Selles romaanis esineb selliseid vastuolusi nagu vaidlemisi, sõnelusi. Jne 2. Dq väärtustab seda, et ta peab rüütliks saama ja et teda ka rüütliks lüüakse, et ta saaks maailma minna teiste rüütliega võitlema ja võitma.Dq ülistab endas
Hellenid - kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. Barbarid - kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar); tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest. Polis - linnriik, mis hõlmas linna koos seda ümbritseva maa-alaga; tekkisid 8. saj eKr Kreeka maakondades.
MÕISTED · Hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. · Eepos pikk jutustav teos, üldjuhul värsivormis, põhineb rahvalauludel, müütidel ja muistenditel . · Polis - linnriik, mis hõlmas linna kpps ümbritseva maa-alaga. · Akropol - polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. · Agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats. · Aristokraatia kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed.
vaimuvara, mis on roomlaste ja araablaste kaudu jõudnud tänapäeva lugejateni. Näiteks on hellenid Euroopale pärandanud Homerose kangelaseeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“, Herodotose teose „Historia“. Viimast kirjameest loetakse isegi ajaloo isaks. Eelnevale tuginedes võib väita, et nii roomlaste „Aeneisi“, „Rooma ajaloo linna rajamisest alates“, soomlaste „Kalevala“ kui ka eestlaste „Kalevipoja“ ideeline lähtekoht on just Kreekamaa. Vana-Kreeka on olümpiamängude sünnimaa. Esimesed olümpiamänud toimusid Peloponnesose poolsaarel Elise maakonnas Olümpia külas 776. aastal eKr. Lugedes Kreeka ajaarvamise alguseks esimesi olümpiamänge ning korraldades neid just peajumala Zeusi auks, võib järeldada, et kreeka ühiskonnas peeti kogu olümpiamängude ideed – sportimist, samuti rahupüüdlikkust (olümpiamängude ajal ei tohtinud olla sõjategevust) – ääretult oluliseks.
tähistati tähtpäevi, muidugi pesti. 7.Kasutati mörti lubja, kruusa ja vulkaanilise liiva segu. 8.Pompeji, Herculaneum- jäid Vesuuvi tulemäe purske ajal tuha alla. 9.Mosaiik-värvilistest kivikestest ja klaasitükkidest kokku pandud pildid. 10.Parthenon-Neitsiliku Athena tempel Ateenas, Panteon(rahvuslik auhoone, praegune kirik)-kõigi jumalate tempel. 11.Tänapäeva Euroopa kunsti mõjutas-skulptuuris kindlasti kreeka (roomlased ei saavutanud täiuslikkust), aga kuna Rooma riik alistas Kreekamaa, siis kindlasti on tänapäeval rooma kunsti mõju suurem olnud Varakristlik ja varase keskaja kunst. 1.Ristiusku Rooma linnas levitasid Jeesuse õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. 2.Rooma I piiskop-Peetrus, matmiskohaks-Vatikan,kus on maailma suurim Peetri kirik. 3.Katakombid- maa-alused matmispaigad, kasutati ristiusu keelu ajal usklike kogunemiseks. 4.Basiilika rooma ehituses levinud äri- ja kohtuhooned, Rooma riigi ajast. 5
Järgmine võistlus kümnehobuserakendiga sai keisrile hukatuslikuks: Nero paiskus vankrilt maha, veeres mööda areeni ning ei saanud võistlust lõpuni sõita. Sellele vaatamata kuulutasid kohtunikud Nero võitjaks. Peale seda haaras Nerot tõeline võistluspalavik. Delfi Apolloni auks korraldatud püütiamängudel tahtis ta demonstreerida kõiki oma lauluoskusi. Ta tegi hoolikalt ettevalmistusi ning oma auahnuses ihaldas keiser võistelda Kreekamaa kõige kuulsamate lauljatega. Nero kohtles oma rivaale aupaklikult ja viisakalt. Aga see, et ta üritas parimaid nende seast ära osta, näitas siiski, et keisri eneseusaldus jäi teatud raamidesse. Laval laulis Nero täiest rinnast ja see ei kõlanud sugugi viletsalt. Aeg- ajalt köhatas ta peenelt, hoidus aga maha sülitamastm nagu ta tavaliselt ikka tegi. Higipisarad pärlendasid keisri laubal ning ta pühkis need käisega ära. Vaevalt oli
Historia: Linnade asutamine (Väike Aasia, Musta mere rannik 8.-7.saj Sõjakäigud: Herodotos historia (5.saj eKr) Xenophon Anabasis (5.saj eKr) Aleksandriromaan (4.saj eKr-4.saj AD): reisid Idamaadesse. Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel. Kreeka romaan ja reisikirjeldus eksootilistesse maadesse (Etioopia) Kirjalikud: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1.Atika; 2.Korinthos; 3.Lakoonia; 4.Messeenia; 5.- 6.Elis(Olümpia); 7.Ahhaia; 8.Arkaadia; 9.Boiootia; 10.Fookis, Lokris. 41.Pausanias reisikirjades. Tähtsus hilisematele aegadele. Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1.Atika; 2.Korinthos; 3.Lakoonia; 4.Messeenia; 5.- 6.Elis(Olümpia); 7.Ahhaia; 8.Arkaadia; 9.Boiootia; 10.Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J
saj. eKr) Xenophon Anabasis (5. saj. eKr.) 15 Aleksandriromaan (4. saj. eKr.-4. saj AD): reisid Idamaadese Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel Kreeka romaan ja reisikirjeldused eksoootilistesse maadesse (Etioopia) Kirj: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris. 38. Milliseid paiku kirjeldab Pausanias oma reisikirjas ja milline tähtsus on sellel hilisematele aegadele? Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8
armastust. Kõige ilusam naine oli Sparta kuninga Menelaose noor abikaasa Helenaii purjetaski Paris Troojamaalt armastusjumalanna kaitsva tiiva all Kreeka väikeriiki Spartasse. Nägusa nooruki käitumine Sparta kuninga Menelaose külalislahkes õukonnas ei vasta ei antiikaja ega ka tänapäeva käitumisnormidele. Vähe sellest, et Paris võrgutas ära ja meelitas endaga põgenema oma võõrustaja abikaasa, ta ärgitas Helenat kaasa võtma ka palju kulda ja vääriskive. Loomulikult soovisid Kreekamaa väikeriigid õigluse jalule seada, Helena Spartasse tagasi tuua ja aarded õigele peremehele üle anda. Siit saigi alguse Trooja sõda. 10 Kokkuvõtte Käesoleva referaadi teema valisin selle mis oli mulle kõige meelepärasem.Kuigi alguses tundus koostamine lihtne , sest materjali oli palju , tuli hiljem välja , et seda oli liiga palju
transportida, majutada ja toitlustada, seega pidid tekkima turismiteenuste pakkujad. Antiikaja turismisihtkohadeks olid Egiptus, Kreeka ja Aasia. Õppereisid viisid eelkõige püramiide ja monumente vaatama, külastati festvale, spordiüritusi ja teatrietendusi. Turismiga kaasnevateks probleemideks olid ka tol ajal prostitutsioon ja grafiti. 4. saj. e.Kr. hakati välja andma reisijuhte, mis andsid piirkonnast ajaloolise ülevaate ja kirjeldasid hetkeolukorda. Näiteks "Kreekamaa kirjeldus" (2. saj. e.Kr.). Raviturism sai alguse Kreeka mineraal- ja kuumaveeallikate külastamisest, kuhu mindi meditsiiniliste supluste pärast. Roomlaste suvekodude rajamine annab tunnistust siseturismi olemasolust. Keskajal liiguti seoses ristiusu kirikute ja kloostrite rajamisega. Sõjad vähendasid reisimist, reisijateks olid hulgused ja rändlaulikud. 13.-15. sajandil kaasnes ülikoolide rajamisega õpetlaste, arstide, kunstnike ja aadlike reisimine
tormisel merel. Byroni elu viimane järk on seotud kreeklaste vabadusvõitlusega Türgi ikke vastu. Mehiste tegudega kinnitas ta veel kord luules kuulutatud vabadusaateid. Ülipinges ei 7 pidanud Byroni tervis vastu. Pärast pikemat ratsamatka tabas teda külmetushaigus, mille tagajärjel Byron suri 19. aprillil 1824 Kreekas. Byronit leinas Kreekamaa ning kogu luulet armastav maailm. Goethe pühendas talle värsid "Fausti" II osas. Luuletaja põrm viidi Inglismaale ja maeti kodupaiga lihtsasse maakirikusse. Pikemate teoste kõrval on Byronil palju ka lüürilisi laule. Nende hulgas leidub tundepeent lembeluulet ("Ta oma kauniduses käib", "Hüvastijätt", "Ela hästi", "Maryle" jt), milles ajuti kõlab kaasa pettumuse ja üksinduse alatoon. Kuid isegi neid
KAUNID DAAMID OLÜMPOSELT I HERA (JUNO) JÄÄB ILMA ERISE KULDÕUNAST Vanakreeka usundilugu seostub eelkõige OLÜMPOSe mäega, kus paiknes jumalate valitseja ZEUSi inimsilmale nähtamatu palee, kuid ka teiste jumalate, nn. olümplaste eluase. Olümpose mägi on tõepoolest olemas. See paikneb Kirde-Kreekas Egeuse mere rannikul ning on Kreekamaa kõrgeim tipp (2917 m). Olümpia linn (olümpiamängude häll) asub hoopis Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel. Hera oli Kronose1 ja Rhea tütar, kellest sai oma venna Zeusi abikaasa. Hera armukadedus ja raev jälitasid tema võistlejaid Zeusi armukesi ning isegi nende lapsi (näiteks Heraklest). Kui troojalane Paris otsustas kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Juno Sospita
5. LOOGIKA PÕHJENDAMINE Kreeka intellekt oli lakooniline ja distsiplineerimata, seni kui Aristotelese ranged reeglid lõid käepärase meetodi mõtlemise ja läbikasutamiseks ja korrigeerimiseks. Isegi Plaron oli valitsematu ja korratu hing. Liiga sageli sattus ta müüdi pilvedesse, liiga rikkalikult laskis ta ilu loorida tõe nägu. Aristoteles ise, rikkus tihti oma reeglei; kuid sealjuures oli ta mineviku saadus, mitte selle tuleviku oma, mida tahtis ehitada ta mõte. Kreekamaa poliitiline ja majanduslik langus tõi endaga kaasa helleenliku vaimu ja iseloomu nõrgenemise pärast Aristotelest; kuid kui barbaarse pimeduse aastatuhande järel uus rass leidis jälle vaba aega ja jõudu spekulatsiooniks, muttus Aristotelese loogika Organon Boethiuse tõlkes keskaegsele mõtlemisele toitvaks pinnaseks. Temast sai täpne ema sellele skolastilisele filosoofiale, mis kuigi jäi viljatuks piiravate dogmade tõttu, sellest hoolimata harjutas noorusliku Euroopa
Poseidoni kuju. Aleksandrias asus ka maailma esimene teadusasutus Museion, kus tegeldi arstiteaduse, astronoomia, matemaatika jt. teadustega. Samas oli ka suurim raamatukogu, mis sisaldas antiikmaailma mahukaimad käsikirjad papüürusrullidekogu (700 000). Oma vallutusretkedel asutas Aleksander veel palju teisigi linnu. Tema asutatud linnadest tuntakse praegugi Hudandi ja Herati. Gaugamela lahing 331. a. kevadel suundus Aleksander, saanud Kreekamaa asevalitsejalt Antipatroselt oma vägedele tõhusat täiendust, taas sõjakäigule Dareiose vastu, kes oli vahepeal jõudnud endale Assüüriast suure väe koguda. Makedoonia armee ületas Tigrise ja Eufrati jõe ning sama aasta 1. oktoobril kohtusid kaks vaenuväge Arbela linna ja Nineve varemete lähedal Gaugamela lahingus. Taas oli kunigas Dareiosel vähe lootust sõjas edu saavutada. Vaatamata pärsia
saj. eKr.-4. saj AD): reisid Idamaadese Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel Kreeka romaan ja reisikirjeldused eksoootilistesse maadesse (Etioopia) Kirj: 38. Milliseid paiku kirjeldab Pausanias oma reisikirjas ja milline tähtsus on sellel hilisematele aegadele? Vastus: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, 9 Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1. Atika; 2. Korinthos; 3. Lakoonia; 4. Messeenia; 5-6. Elis (Olümpia); 7. Ahhaia; 8. Arkaadia; 9. Boiootia; 10. Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J. Winckelmann (tervikpilt antiikajast arengus), John Frazer ingl k. tõlge ja kommentaarid, arheoloogia andmed (1884-1898) (1890 Kuldne oks). Antiikaja müüdi ja rituaali uus interpretatsioon. 18. saj. reisijad kasutasid Pausaniast (Richard Chandler, Edward Dodwell, William Gell, William Leake)
Ja nii purjetaski Paris Troojamaalt armastusjumalanna kaitsva tiiva all Kreeka väikeriiki Spartasse. Nägusa nooruki käitumine Sparta kuninga Menelaose külalislahkes õukonnas ei vasta ei antiikaja ega ka tänapäeva käitumisnormidele. Vähe sellest, et Paris võrgutas ära ja meelitas endaga põgenema oma võõrustaja abikaasa, ta ärgitas Helenat kaasa võtma ka palju kulda ja vääriskive. Loomulikult soovisid Kreekamaa väikeriigid õigluse jalule seada, Helena Spartasse tagasi tuua ja aarded õigele peremehele üle anda. Siit saigi alguse Trooja sõda. Orlando Bloom Parise rollis W. Peterseni filmis ,,Trooja sõda" Trooja linna jäänused tänapäeva Türgi territooriumil kaevas välja saksa arheoloog Heinrich Schliemann [sliiman] aastatel 1871-1894. Maailmakirjanduse kullafondi kuuluvad "Iliase" ja
kodudest. See oli kõlvatuse haripunkt, ja mitte kunagi pole pahed nõnda lokkama löönud nagu siis, kui nad nii-ütelda seati vaatamiseks marmorsammastele uhkete paleede sissekäikude juurde ja graveeriti korintose kapiteelidele. Sedamööda, kuidas elumõnusid aina rohkem tekib, kunstid täiustuvad ja luksus levib, kuhtub tõeline vaprus, hääbub sõjamehevoorus ning seegi on kabinettide hämaruses treenitud teaduste ja kunstide teene. Kui goodid laastasid Kreekamaa, siis pääsesid kõik raamatukogud tulest ainult tänu seisukohale, mida üks nende hulgast levitas ja mille kohaselt on tarvis jätta vaenlastele alles kraam, mis on nii kohane võõrutama neid sõjalisest õppusest ning pakkuma neile jõudeeluks ja istuvaks eluviisiks sobilikke lõbustusi. Roomlased tunnistasid, et sõjamehevoorus hääbus nende seas sedamööda, kuidas nad hakkasid midagi taipama maalidest, gravüüridest ja kuldvaasidest ning harrastama kauneid kunste.
See on muutunud rohkem inimese vaimsete püüdluste väljenduseks, tema emotsioonide ja kirgede, kogu inimloomuse omaduste väljendajaks. Ülejäänud friisidel olid stseenid jahipidamisest, võistlustest ja lapiide võitlusest kentauridega. Pärast friiside paigaldamist hakkasid alles poolelioleva hauakambri juures käima kuulsate skulptorite austajad, keda meelitasid kohale kuuldused. Siit kandsid nad üle Kreekamaa Mausolose suurejoonelise hauamonumendi kuulsuse. Artemisia suri enne mausoleumi kaunistuste valmimist. Kuid imetlusväärne töö, mis tema mehe nime surematuks muutis, elas veel üle viiekümne inimpõlve. Mälestused sellest elavad praegugi. Rhodose koloss Kümnete antiikautorite poolt ülistatud Rhodose skulptorite seas oli kuulsaim Lysippose õpilane, Lindosest pärit Chares. Tema figuurid ruumiliseks, see tähendab igast küljest vaadeldavaks
heaoluühiskond ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus heliotsentriline maailmakäsitlus Mikolai Koperniku õpetus, mis peab Päikest planeetide süsteemi keskpunktiks ja väidab, et Maa koos muude planeetidega tiirleb umber Päikese. Varem arvati, et planeetide süsteemi keskpunkt on Maa hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal hellenism ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga heloodid kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde; Lakoonika põliselanikud, kelle spartalased olid alistanud, nende esiisad olid neil aladel elanud juba enne doorlaste tulekut hieroglüüf kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna
harta ajaloolise tähtsusega dokument, ürik heaoluühiskond ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus heliotsentriline maailmakäsitlus Mikolai Koperniku õpetus, mis peab Päikest planeetide süsteemi keskpunktiks ja väidab, et Maa koos muude planeetidega tiirleb umber Päikese. Varem arvati, et planeetide süsteemi keskpunkt on Maa hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal hellenism ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga heloodid kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde; Lakoonika põliselanikud, kelle spartalased olid alistanud, nende esiisad olid neil aladel elanud juba enne doorlaste tulekut hieroglüüf kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna
heaoluühiskond ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus heliotsentriline maailmakäsitlus Mikolai Koperniku õpetus, mis peab Päikest planeetide süsteemi keskpunktiks ja väidab, et Maa koos muude planeetidega tiirleb umber Päikese. Varem arvati, et planeetide süsteemi keskpunkt on Maa hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal hellenism ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segu- nes Idamaade kultuuriga heloodid kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde; Lakoonika põliselanikud, kelle spartalased olid alistanud, nende esiisad olid neil aladel elanud juba enne doorlaste tulekut hieroglüüf kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna
Kuldvillaku kättesaamist peeti Iasoni nooruspäevil teostamatuks ettevõtmiseks. Iason sai suurepäraselt aru, et nii raske ülesandega ei ole võimalik üksinda toime tulla. Esmalt palkas ta osavad laevameistrid, kes tarkusejumalanna Athena juhendamisel asusid laeva meisterdama. Laevale pandi nimeks "ARGO" (tõlkes "kiire"), kust ka tulevaste meeskonnaliikmete "argonautide" nimetus. Iason lähetas kullerid igasse Kreekamaa linna, et kutsuda teisigi vapraid heeroseid ohtlikule teekonnale kaasa. Peagi oli meeskond koos: umbes 40 meest, teistel andmetel 45 või isegi 50. Kaasa tulid Dioskuurid (Ilusa Helena kaksikvennad Kastor ja Polydeukes), Theseus, laulja Orpheus, Achilleuse isa Peleus jt. Kaasa tuli ka Herakles, kuid poolel teel jäi argonautidest maha. Ühes vahepeatuses jäi sangar ootama oma sõpra Hylast, kes läks allikast vett tooma ja kes jäigi kadunuks
armastust. Kõige ilusam naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena. Ja nii purjetaski Paris Troojamaalt armastusjumalanna kaitsva tiiva all Kreeka väikeriiki Spartasse. Nägusa nooruki käitumine Sparta kuninga külalislahkes õukonnas ei vastanud antiikaja ega ka tänapäeva käitumisnormidele. Vähe sellest, et Paris võrgutas ja meelitas endaga põgenema oma võõrustaja abikaasa, ärgitas ta Helenat kaasa võtma ka palju kulda ja vääriskive. Loomulikult soovisid Kreekamaa väikeriigid õigluse jalule seada, Helena Spartasse tagasi tuua ja aarded õigele peremehele üle anda. Sellest saigi alguse Trooja sõda. MÕTLE JÄRELE VÕI KÜSI! 1. Mida tähendavad Homerose eeposte pealkirjad? 2. Kus asus Troojamaa? 3. Millises keeles suhtlesid omavahel kreeklased (ahhailased) ja troojalased? 4. Kus paiknes tolle kauge aja kreeklaste uskumuse kohaselt jumalate eluase? 5. Mis nime kannavad Zeus, Hera, Athena ja Aphrodite vanarooma usundis? 6
viga: ta tunnistab, et on sind solvanud, võttes sinult ära Briseise, kelle sa olid vaprusega endale võitnud. Ta palub öelda, et kui sa tuled tagasi võitlejate ridadesse, on ta valmis neiu sulle tagastama, ja mitte ainult seda. Kui Trooja on vallutatud, on sul eesõigus valida orjatariks kakskümmend kõige ilusamat Trooja neiut ja kui me jõuame tagasi Kreekasse, võid saada naiseks ühe Agamemnoni tütardest. Sinust, Achilleus, saab kogu Kreekamaa kuninga väimees. Tulime sulle seda ütlema, et paluda sul tulla tagasi sõdima." Odysseus on oma sõnumi välja öelnud ning vaikib nüüd. Vaikus kestab kaua, siis vastab Achilleus süngelt: ,,Odysseus, sa rääkisid minuga selget keelt, ja ka mina räägin sinuga sama selget juttu. Mees, kes sind siia saatis, on mulle vastikum kui ükskõik missugune teine inimene maailmas. Ma usaldasin teda, kuid ta ei õigustanud seda; ma olin kinkinud talle oma sõpruse ja ta ei õigustanud ka seda
sajandi alguses eKr, muu Itaaliaga ühendati see 42 eKr. Gallia Transalpina lõunaosa, tänapäeva Provence'i alal, asutasid roomlased 212 eKr Gallia Narbonensise provintsi. Gallia vallutamise viis 58–51 eKr lõpule Julius Caesar. Augustus jaotas Gallia 3 osaks: 1. Akvitaania (Aquintia) lõunas 2. Gallia Lugdunensis keskel 3. Gallia Belgica põhjas Nende keskuseks oli Lugdunum (Lyon). 5. sajandil vallutasid Gallia germaanlased. Hellenid- muistseid kreeklased.. Vanaajal oli Kreekamaa nimetuseks Hellas. (Kõiv, M. 1994) 5. sajandist eKr eristati selle nimetusega kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest). (http://et.wikipedia.org/wiki). Nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite jaoks arusaamatuna põrinana. (bar-bar). (Kõiv, M. 1994) Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr
tekkima turismiteenuste pakkujad. 65 Antiikaja turismisihtkohadeks olid Egiptus, Kreeka ja Aasia. Õppereisid viisid eelkõige püramiide ja monumente vaatama, külastati festvale, spordiüritusi ja teatrietendusi. Turismiga kaasnevateks probleemideks olid ka tol ajal prostitutsioon ja grafiti. 4. saj. e.Kr. hakati välja andma reisijuhte, mis andsid piirkonnast ajaloolise ülevaate ja kirjeldasid hetkeolukorda. Näiteks "Kreekamaa kirjeldus" (2. saj. e.Kr.). Kreekasse 4. saj. eKr ulatuvad samuti raviturismi juured, seal eksisteerisid mereäärsed kuurordid, kus pakuti hotellilaadset majutust. Raviturism sai alguse Kreeka mineraal ja kuumaveeallikate külastamisest, kuhu mindi meditsiiniliste supluste pärast. Roomlaste suvekodude rajamine annab tunnistust siseturismi olemasolust. Keskajal liiguti seoses ristiusu kirikute ja kloostrite rajamisega
annaabi.ee 
