JUUGEND Referaat Janet Põhja Lihula G Lihula 2008 Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Arhitektuur moodustab omamoodi fooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Kaunite ja dekoratiivsete kunstide omavahelist sõltuvust on kõige parem jälgida ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu, kes vajasid kooskõlaga sobivat sisseseadet, samas, kui nende sõbrad käsitöölised vajasid sobivat tausta oma loomingu demonstreerimiseks. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal kui teised traditsioonilised kunstid industrialiseerimise ajastul käisid alla, olid arhitektid kunsti taassünni esirinnas. W. Morris...
de villa,vanemuine, eesti draamateater). Esimene de villa,vanemuine, eesti draamateater). Esimene de villa,vanemuine, eesti draamateater). Esimene de villa,vanemuine, eesti draamateater). Esimene de villa,vanemuine, eesti draamateater). Esimene de villa,vanemuine, eesti draamateater). Esimene eesti arh G.Hella. skulp- Jaan Koort(töödes natura- eesti arh G.Hella. skulp- Jaan Koort(töödes natura- eesti arh G.Hella. skulp- Jaan Koort(töödes natura- eesti arh G.Hella. skulp- Jaan Koort(töödes natura- eesti arh G.Hella. skulp- Jaan Koort(töödes natura- eesti arh G.Hella. skulp- Jaan Koort(töödes natura- listlikke jooni). Rodini ja Bourdelle´i mõjul impressio- listlikke jooni). Rodini ja Bourdelle´i mõjul impressio- listlikke jooni). Rodini ja Bourdelle´i mõjul impressio- listlikke jooni). Rodini ja Bourdelle´i mõjul impressio- listlikke jooni)
Impressionism muljetamine: 1870-1890.Kunstivool, mille kvantitatiivne osatähtsus on väike, kuid suure mõjuga hilisemale kunstile. Maalid ja skulp. Lähedane realismile, ühekülgne edasiarendamine. Romantik-realist Bourbet: kunstnik peab maalima ainult seda mida ta näeb. Edouard Mante: alustas akadeemilise kunstnikuna, 1863 ,,Olympia", 1865 ,,Eine murul" (probleem hele- tumedus pildil). Iseloom imp-le: 1. realismi lipu all loobuti psühholoogiast. 2. püüti tugineda loodusteadustele, kus domineeris kirjeldav meetod (üksikud faktid). 3. loobuti lokaaltoonidest; läbimaalimine. 4. loobuti (äärejoontest)
Prantsusmaal 3.Kuidas nimetatakse kunstiajaloos veel rokokooajastut? Regendi stiil., Louis XV stiil, Pompadouri stiil 4.Missuguseid ruume eelistati rokokooajastul? Väikseid ja hubaseid 5.Miss. toonid said regendistiilis sisekuju. lemmikvärvides? Roosa, helesinine, heledad toonid 6.Miss. joonistusvahendid võeti lisaks õlivärvidele veel kasutusele(18saj)? Pastellid 7.Millistes. kunstiliikides välj. Rokokooajastu kerge ja muretu iseloom? Arhitektuur, maalikunst ja skulp. 8.Miss. teemasid eelistas rokokooskulptuur? Suplejannad, tiivulised armastusjumalad, putosid, portsel. nipsasjakesed. 9.Iseloom. rokokoo maalisuuna rajaja A.Watteau'd töid. Maalis galantseid kõrgema seltskonna pidusid, teatriteemasid, meeleolu oli kurb ja igatsev. 10.Kes oli Jean Honore Fragonard? Mis sajandis oli tema looming? Rokokoomeister, 18 saj 11.Miss. ajastut matkis kõrgklassitsism? Antiikajastut 12.Milline. kultuurialane sündmus ajendas kunstnikke ja arhitekte matkima antiiki
Ülikute kujutlus ideaalsest sõjakangelasest ja sportlastest. Kujutamisviis peegeldab mehe ja naise rolle Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietus, ehete ja soenguga. Klassikaline- suur muutus vabafiguurides, hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Ilmekad igast küljest, kujutatud näod on tõsised ja rahulikud, kontrapost. Lihaspinge, looduslähedus ja väljenduse veenvus. PoLYKLEITOS "odakandja", Myron ,,kettaheitja", Hellenistlik- Skulp miimika dramaatiline, räägib tõsisest siseheitlusest. Liikumine ja võistlus. Palju kaldjooni ja nende lõikumisi, tugevad valgus-varju kontrastid. Liikuvus ja emots. Naised paljad + paksemad. 11. Kes oli Pheidias- tema tehtud on Athena Parthenon (kürselefatiin) 12. Kirjeldage palun muistse kreeka teatrit Dionysose austamisest, orkestra-ümmargune väljak, tantsiv ja laulev koor, skeene- ilmusid näitlejaid välja, proskenioni- katus. 13
Vannis(naine kausis); Kuivatav naine(põlviti rätikuga A.Renoir 1941-1919 sünd Limoges vaene*13a portselanimaalija*19 Pariisi*Päikesevalguse ja hetke tabamine*väga elurõõmsad ja helged pildid---Akt päikesepaistes(alasti naine, valgus läbi lehtede); Moulin de la Galette; Vihmavarjud; Lõuna paadiretkel; Peale suplust(alasti naine kuivatab); Monet piibuga; Lugev Monet(piip suus); Blond supleja; Härra Sysley abikaasaga(mees pintsaku N pun kleidis); Aline büst-skulp A. Rodin 1840-1917 pärit keskk jõukas*hea haridus*raske isel*eeskuj antiik ja Mich loomingust*tunnustatud*ei meeldinud kriitikutele--Mõtleja(mees istub); Danaide(naine tekib merelaine); Balzak(kirjanik hommikumantlis); Suudlus; Igavene hetk(mees naise rinnal); Calais kodanukud(5 inimest, enne surma); Katedraan(2 kätt); Jumala käsi(käes on elu); Põgenev; Autoportree J. A. M. Whistler 1934-1903 sünd USA*lapsepõlv Pet ja Moskva*21 Pariisi, kohtub imp-ga*Londonis-palju skandaale, kõrge
korralikud kodanikud on seetõttu kurjategijad. Naeruvääristati kõike - ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Juhuse kaudu leidsid sellised kunstnikud ka endale nimetuse - dada. 1917. aastal rajasid nad endale dadakunsti galerii. Selles olid mitte ainult nende vaid ka osade sõja eelsete kunstnike tööd, mis olid piisavalt sokeerivad. Kunstnik näiteks: Hans Jean Arp (skulp. "Naise torso"; õlivärvid puul "Lill-vasar"), veel Marcel Duchamp ( tulnud NewYorki Pariisist) ja Francis Picabia (NY); Kurt Schwitters (Saksamaa) Sürrealism I maailmasõja järgne. I maailmasõja tulemusest ei tundnud võidurõõmu suguggi kõik kunstiinimesed. Pariisi mässumeelse seltskonna vaimne liider oli André Breton, kes otsis dadaismist järjekindlamat ja positiivsemat tegevussuunda. Sellele suunale võeti nimeks sürrealism
ROOMA ARHIT: Hinnati praktilisust, jäljendati kreeklasi. Võeti kasutusele kaari, võlve,kupleid. Tähtsamad objektid: arkaadid, termid, amfiteatrid. Colosseum. Triumfikaar, atika-poolkorrus. Lammutati vanu, ehitati uusi sümmeetrilisi foorumeid (väljakud). Trajanuse foorum. Ühiskondlikud hooned. Basiilika-ehitustüüp, sambad jaotasid hoone 3ks lööviks, keskmine oli kõrgem. Monumendikunst. Marcus Aureliuse ratsamonument. Panteon-üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. 8.ROOMA-KREEKA SKULP: Rooma oli mõjutatud kreekast. Kreekas idealiseeriti, Roomas kujutati realistlikult. Paljud kreeka kuulsate skulptorite tööd on säilinud ainult roomaaegsete koopiatena. Roomlastel oli ratsamonument, Kreeklastel mitte. Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefi, mis kreeklasi ei huvitanud. 9.KRISTLUSE LEVIK: Jeesuse kannatusterohke elu pidi olema ideaaliks. Pärgament. Raamatumaal e miniatuurmaal. Maa-alused koopad-
uks tehti kõrgemaks ja veeaurud hävistasid, napoleoni sõdade ajal oli seal hobuse tall. muu looming.- ta joonistas muidu *ratast*tanki*lennumasinat*langevarju *helikopter* sillad* igast ülekandemehhanisme.. Igast anatoomia ja bioloogiajooniseid, koljuläbilõiked, majakas. Inimkeha proportsioonid ringis ja ruudus. On teinud ka skulptuure, mida enam alles pole. Michelangelo ,,Taavet,"marmorist- 5m ja 20 cm pikk. Alasti. Ta raius selle skulp .ümberringi.( üks esimesi, kes nii tegi.) Suured käed märgivad jõudu. Puus on väljas, kuna oli alguses liiga pikk.kontra post asend. Peetakse maailma kaunimaks skulptuuriks ,,Pieta´," (kannatusgrupp) jeesuse suremine ema käte vahel(põlvedel). Väga realistlik inimkeha. Signeeritud teos(nimi ja kodulinn kirj peale). ,,Medicite kabel," Tal oli meesmodell ja ei oskand kujutada naist ja on liialdatud muu looming- Julius II hauamonument:plaanis 40 aga valmis sai 3 tükki
tsentraalsest printsiibist üks suur kuppel, mille ümber võivad paikneda väiksemad kuplid. Sulatatakse kokku kõik võimalik. Loobutakse löövidest. Kirju arsenal, millega kaunistati ja uuristati seinu (itaalias nt. värviline marmor). Ansamblilisus, meeletud perspektiivmaalingud. Kunstnikud MAEDERNA, BERNINI Skulptuur tugevad, kirglikud, otsitud poosides inimesed lehvivates riietes v. alasti. Ülekuhjatus, laialivalguvus. Kuid võib leida ka palju pehmet, sujuvat, ümarat. Skulp. kuulus lahutamatult kokku arhitektuuriga nagu sukk ja saabas v. sokk ja saabas. Skulp. olid dekoratiivsed lisandid, mida paigutati parkidesse, purskkaevude juurde, treppidele, igasse põõsasse kui sai, neid topiti absoluutselt igale poole. Hispaanias olid väga au sees puuskulptuurid. Kunstnik jälle BERNINI Maal soojad küpsed toonid, sujuvad värviüleminekud, valguse-varju kujutamine, heledad-tumedad kontrastid, materjalide loomutruu kujutamine.
annaabi.ee 
