Reieluu reljeef on koduloomadest ilmekaim, suurpöörel on kahestunud kraniaalseks ja kaudaalseks osaks. Esineb kolmas pöörel. Põlvekeder neljakandiline. 47. Sääreluu põhiosad. Mediaalne ja lateraalne sääreluupõnt, sääreluukeha, sääreluutigu, mediaalne vasarik 48. Pindluu põhiosad. Pindluupea, pindluukael, pindluukeha, lateraalne vasarik 49. Kuidas määratakse sääreluu asend? Sääreluupõndad paiknevad proksimaalselt ja kraniaalne serv kraniaalselt, pindluu asetseb kaudolateraalsel küljel, pindluu pea paikneb kraniaalselt. 50. Sääreluu iseärasused karnivooridel ja seal. Pindluu on täies pikuses välja arenenud. Sääre mõlemad luud liigestuvad omavahel nii distaalselt kui ka proksimaalselt. 51. Sääreluu iseärasused mäletsejalistel ja hobusel. Pindluu on tugevast taandarenenud. Mäletsejalistel on pindluupea sääreluuga liitunud, keha puudub ja lateraalne vasarik on iseseisvustunud
organismi bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidega q Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis ja mäluprotsesse. q Kujundab inimese sise ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise. Limbiline süsteem q Limbiline süsteem parandab üldist adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele. NÄRVISÜSTEEM Seljaaju Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult q piklikajuks. q Kaudaalselt lõpeb I II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga ajukoonusega. q Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi). Seljaaju Läbilõikelt on seljaaju H tähe kujuline. § Perifeerne närvisüsteem koosneb: § 12 paari kraniaalnärve § 31 paari seljaajunärve See närvisüsteemi osa on vahendavaks lüliks
Emassuguelundid Munasari (ovarium) Funktsioon: Emassugurakkude areng, emassuguhormoonide produtseerimine (algab puberteedieas, lõppeb eakatel loomadel) Koosneb: Munajuhamine ots e. tubaarots (kraniaalselt suunatud) (extremitas tubaria) Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina) Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv (margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev Mediaalne ja lateraalne pind (facies: lateralis et medialis) Munasarjavärat (hilus ovarii) jääb kinnitmise serva poole, selles kulgevad sooned ja närvid. Siseehitus:
Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena tuumadena. Eessarvede tuumad motoorsed keskused Tagasarvede tuumad sensoorsed keskused Külgsarvede tuumad vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed). Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga ajukoonusega. Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole suunduva ja õndralülideni ulatuva lõppniidiga. Kaelapiirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmepiirkonnas nimme-ristluupaisumuseks. Nendes paiknevad üla- ja alajäsemetesse suunduvad motoorsed närvikiud. Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad
- jt täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, toimetades edasi peaajju minevaid teateid ja peaajust tulevaid käske 6. Seljaaju MEDULLA SPINALIS anatoomia ● Paikneb koos teda katvate kestadega lülisambakanalis. ● On 1cm jämedune, u 45 cm pikkune ja 30g raske väätjas moodustis. ● Keskel on tsentraalkanal, kus on LIIKVOR. ● Ristlõikel on tsentraalselt hallollus, ümber valgeollus, milles kulgevad juhteteed. ● Kraniaalselt läheb üle PIKLIKUKS AJUKS, kaudaalselt lõpeb L1-L2 kõrgusel ajukoonusena, mille jätk on õndralülidele kinnituv lõppniit. ● Lõpposa e HOBUSESABA koosneb närvijuurtest. 7. SPINAALSEGMENDIKS ehk seljaajusegmendiks nimetatakse: ● seljaaju osa, millest väljub 2 paari närvijuuri (selgmised ja kõhtmised) ja mis vastab ühele spinaalnärvide paarile. ● neid on inimesel arvuliselt 31, mis jagunevad vastavalt asetusele (segmentide arv):
Vegetatiivsed asetsevad siseelundite talitusi reguleerivate eferentsete närvide teedel või siseelundi seinas. Refleks vastureaktsioon ärritusele Refleksikaar retseptor -> aferentne närv -> KNS -> eferentne närv -> lõppelund Somaatiline ehk kehanärvisüsteem: Seljaaju medulla spinalis Asub lülisambakanalis koos teda katvate kestadega 45 cm pikune, kaal umbes 30 g Ebaühtlane jämedus Sees tsentralkanal Kraniaalselt läheb üle piklikuks ajuks, kaduaalne ots asub L1-L2 kõrgusel. Lõpeb ajukoonustega, millest lähtub terminaal/lõppniit õndralülidele Seljaaju funktsioon: Vahendab juhtteede kaudu informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhib lihtsamaid kaasasündinud reflekse Juhteteed Kulgevad kummalgi pool valgeolluses ja ühendavad omavahel nii pea- ja seljaaju ning üksikuid aju osi
Hallaine- närviraku kehad (moodustab ajukoore, seljaajus tsentraalselt). Valgeaine – närviraku jätked( müelliinkestaga)peaaju sisemuses, seljaajus perifeerselt. Sünapsi joonis Refelksikaare joonis 56. Seljaaju paiknemine, mõõtmed. Seljaajusegmendi mõiste, arv, jagunemine: Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm, Kraniaalselt läheb seljaaju üle piklikajuks, kaudselt lõpeb 1-2. Nimmelüli kõrgusel tervikuna. Pärst seljaajust väljumist liituvad selgmine ja kõhtmine juur vastavate lülivaheliste mulkude prk.-s seljaajunärviks e. spinaalnärviks. Seljaajusegmendiks nim. seljaaju osa , millest väljub paar selgmisi ja kõhtmisi juuri. Seljaaju segmente kokku 31: 8 keala-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluusegmenti ja 1 õndrasegment. Igast segmendist väljuvad närvid innnerveerivad teatud kindlaid
spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole suunduva ja õndralülideni ulatuva lõppniidiga. Kaelapiirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmepiirkonnas – nimme- ristluupaisumuseks. Nendes paiknevad üla- ja alajäsemetesse suunduvad motoorsed närvikiud Spinaalnärvid - Tagumiste külgvagude kohalt väljub seljajust paariline
võetud ärritusele Refleksikaar- on närvisüsteemis talitlevate neuronite seostumisel moodustunud Ganglion- väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik Hallaine- närviraku kehad Valgeaine- koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest 145. Seljaaju paiknemine, mõõtmed - sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis - asetseb lülisambakanalis. - läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm. -kraniaalselt läheb üle piklikajuks,kaudselt lõpeb 1.-2.nimmelüli kõrgusel ajukoonusena. -kaela piirkonnas jämeneb seljaju kaelapaisumuseks,nimmeosas nimmepaisumuseks 146. Seljaaju välisehitus - Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks - nimmeosas nimmepaisumuseks - Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemetele - Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe - seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu
võetud ärritusele Refleksikaar- on närvisüsteemis talitlevate neuronite seostumisel moodustunud Ganglion- väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik Hallaine- närviraku kehad Valgeaine- koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest 145. Seljaaju paiknemine, mõõtmed - sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis - asetseb lülisambakanalis. - läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm. -kraniaalselt läheb üle piklikajuks,kaudselt lõpeb 1.-2.nimmelüli kõrgusel ajukoonusena. -kaela piirkonnas jämeneb seljaju kaelapaisumuseks,nimmeosas nimmepaisumuseks 146. Seljaaju välisehitus - Kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks - nimmeosas nimmepaisumuseks - Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemetele - Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe - seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu
- see osa NS-st on teadlik ja tahtele alluv SELJAAJU MEDULLA SPINALIS Seljaaju funktsioon: 1) vahendab juhteteede kaudu informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel 2) juhib lihtsamaid kaasasündinud reflekse, mis ei vaja kõrgematee ajuosade osavõttu ● paikneb lülisambakanalis, koos teda katvate kestadega - u 1cm jämedune (ebaühtlane jämedus), u 45 cm pikkune ja u 30g raskune väätjas moodustis - keskel tsentraalkanal - kraniaalselt läheb üle piklikuks ajuks (suure kuklamulgu kaudu) - kaudaalne ots asub L1-L2 kõrgusel ja lõpeb ajukoonusega - ajukoonusest lähtub õndralülidele kinnituv lõppniit e terminaalniit ● seljaaju jaotub kaheks sümmeetriliseks pooleks, jaotajateks on: - mediaanlõhe (eesmine keskpidine pikilõhe) - eest - mediaanvagu - (tagumine keskpidine vagu) - tagant ● seljaaju keskel kulgeb kitsas, pilujas tsentraalkanal CANALIS CENTRALIS
Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Selg luuliseks aluseks on rinna- ja nimmelülid ning laiuseks ristijätkete laius. Eristatakse: 1) rinnalülide piirkond 2) nimmepiirkond 3) turi rinnalülide ogajätketest moodustunud selja kõrgeim osa, jääb rinnalülide piirkonda. Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak. Rinna kraniaalne piir kulgeb abaluu eest ning kaudaalse moodustab ka väliselt nähtav roidekaar. Eristatakse: 1) abaluupiirkond e. piht asub kraniaalselt 2) rinnakupiirkond esijäsemete vahel 3) roidepiirkond rinnakorvi külgseinad Kõht on laialdane kere piirkond, mis ulatub roiete sisepinnale kinnituvast diafragmast kuni süleluukammiga piirneva kraniaalse vaagnaavani. Jaguneb: 1) kraniaalne kõhupiirkond - piiristavad diafragma kinnituskoht ja viimast roiet riivav segmentaaltasand. Kraniaalne kõhupiirkond jaguneb roietealuseks piirkonnaks ja rinnalehepiirkonnaks.
SELJAAJU Seljaaju on ~1 cm jämedune, ~45 cm pikkune ja ~30 g raskune väätjas moodustis lülisambakanalis. Ülal läheb seljaaju suure kuklamulgu kaudu üle piklikuks ajuks, all lõpeb 1.-2. nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga (ajukoonus), millest lähtub õndralülidele kinnituv lõppniit ehk terminaalniit. Mediaanlõhe eest ja mediaanvagu tagant jaotavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Seljaaju keskel kulgeb kitsas pilujas tsentraalkanal, mis kraniaalselt ühendub 4. ajuvatsakesega, kaudaalselt lõpeb umbselt. Seljaaju ristlõikel paikneb tsentraalselt liblikakujuliselt hallollus, perifeerselt asub valgeollus. Närvikiudude väljumisel seljaajust või sisenemisel sellesse moodustuvad seljaajunärvide eesmised (motoorsed) ja tagumised (sensoorsed) juured. Kaela piirkonnas kulgevad spinaalnärvide juured horisontaalselt, kuid mida kaudaalsemale, seda rohkem allapoole nad suunduvad. Nimme-, ristluu- ja
loomal puberteedi ajal ning toimub siitpeale pidevalt kuni looma sigitusvõime lõppemiseni. Spermid on vaheosa ja saba abil aktiivselt liikuvad rakud. Nende liikuvus sõltub eeskätt keskkonna happesusest ja temperatuurist. Munandimanus otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Munandimanuse kõige jämedam osa munadimanuse pea asetseb mäletsejalistel dorsaalselt, kuldil kranioventraalselt ja täkul kraniaalselt, ulatudes poolkaares üle munandi peamise otsa. Peale järgneb munadimanuse keha ja viimasele lingulaadne munandimanuse saba, mis läheb üle seemnejuhaks. Munadimanuse sein sisaldab seemnejuha suunas kord-korralt paksenevat, tsirkulaarselt paiknevaid silelihasekiududest koosnevat lihaskesta. Munandimanuse sabamine ots on seotud munandimanuse sabaga munandi pärissideme kaudu. Munandimanuse sabaside paikneb
loomal puberteedi ajal ning toimub siitpeale pidevalt kuni looma sigitusvõime lõppemiseni. Spermid on vaheosa ja saba abil aktiivselt liikuvad rakud. Nende liikuvus sõltub eeskätt keskkonna happesusest ja temperatuurist. Munandimanus otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Munandimanuse kõige jämedam osa munadimanuse pea asetseb mäletsejalistel dorsaalselt, kuldil kFranioventraalselt ja täkul kraniaalselt, ulatudes poolkaares üle munandi peamise otsa. Peale järgneb munadimanuse keha ja viimasele lingulaadne munandimanuse saba, mis läheb üle seemnejuhaks. Munadimanuse sein sisaldab seemnejuha suunas kord-korralt paksenevat, tsirkulaarselt paiknevaid silelihasekiududest koosnevat lihaskesta. Munandimanuse sabamine ots on seotud munandimanuse sabaga munandi pärissideme kaudu. Munandimanuse sabaside paikneb
Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist-külgmist. 149) Seljaaju siseehitus Seljaajus asub hallaine seespool, valgeaine selle ümber. Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. hallnidemeks. Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju. Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba. 150) Seljaaju segmendi mõiste, arv. jagunemine 35
Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist-külgfmist. 71 130) Seljaaju siseehitus? Seljaajus asub hallaine seespool, valgeaine selle ümber-perifeerselt. Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. hallnidemeks. Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju. Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba. 131) Nimetage peaaju osad? Peaajul on 5 osa: 1) PIKLIKAJU 2) TAGAAJU koosneb ajusillast ja väikeajust 3) KESKAJU millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus
Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist-külgfmist. 71 130) Seljaaju siseehitus? Seljaajus asub hallaine seespool, valgeaine selle ümber-perifeerselt. Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. hallnidemeks. Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju. Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba. 131) Nimetage peaaju osad? Peaajul on 5 osa: 1) PIKLIKAJU 2) TAGAAJU – koosneb ajusillast ja väikeajust 3) KESKAJU – millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus
Seljaaju kõhtmisel pinnal kulgeb mediaanlõhe ja seljaaju selgmist pinda mööda mediaanvagu, mis jagavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kummalgi poolel eristatakse eesmist-külgmist vagu ja tagumist-külgmist. 70 130) Seljaaju siseehitus? Seljaajus asub hallaine seespool, valgeaine selle ümber-perifeerselt. Hallaine keskel, piki seljaaju kulgeb tsentraalkanal, mis läheb kraniaalselt üle neljandaks ajuvatsakeseks, kaudaalselt aga lõpeb umbselt. Tsentraalkanali ümbruses paiknevat hallainet nim. hallnidemeks. Ristlõikes on seljaaju hallainel H-tähe või liblika kuju. Piki seljaaju moodustub hallaine mõlemas pooles kolm sammast: ees, taga ja külgsamba. 131) Nimetage peaaju osad? Peaajul on 5 osa: 1) PIKLIKAJU 2) TAGAAJU koosneb ajusillast ja väikeajust 3) KESKAJU millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus
Ilma selle liigutuseta libiseb õlavarreluu suur trohanter coracoakromiaal sideme alla ning liigutuse jätkumisel tekib mehaaniline takistus. Tänu välisrotatsioonile liigub õlavarreluu suur trohanter posterioorselt õlanuki alla. Ülemist osa liigutusest võib takistada lihaspinge õlavarre kolmpealihases või selja lailihases. Nende lihaste pingeid tuleb alati tähele panna õlaliigest testides. Samuti võib esineda häireid abaluu liigutustes. Abaluu peab liikuma üles- alla suundades ehk kraniaalselt ja kaudaalselt ning kõrvale ja lülisamba lähedale ehk mediaalselt ja lateraalselt. Õlaliigese tendiniidid Lihase ülekoormus põhjustab lihase kõõlustes ning selle kinnituskohtades isheemilisi häireid ja mikrotraumasid. Järgneb põletikuline reaktsioon, mis väljendub valuna käe 31 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia
kogumistorukesed ja kusejuha, mis suunab uriini kusepõide Kusejuhapungad omakorda indutseerivad moodustuva metanefrose mesenhüümi rakke koonduma enda ümber ja muutuma 57 epiteliaalseteks struktuurideks, mis diferentseeruvad funktsionaalseteks neeru nefroniteks Algselt paiknevad neerud sügaval vaagnapiirkonnas, hiljem looteeas liiguvad kraniaalselt ja lateraalselt ja roteeruvad 90°, saavutades kontakti neerupealistega ning kõhuaordist hargnevate neeruarteritega Kusejuhapunga moodustumine. Kuidas toimub kusjuhapunga/metanefrilise mesenhüümi vaheline interaktsioon/ induktsioon? Millised struktuurid arenevad kusejuhapungast ja millised metanefrilisest mesenhüümist? Kusejuhapung sekreteerib kasvufaktoreid FGF2 ja BMP7, mis inhibeerivad apoptoosi ja võimendavad mesenhüümi rakkude
PIRTA Provokatsioon/palliatsioon: mis kutsub valu esile või mis seda leevendab? Iseloom: millise iseloomuga on valu? Tuim, terav-torkav, hootine? Radiatsioon (kiirgumine): kas valu kiirgub kuhugi? Tugevus: 1–10 punkti skaalal: kui 10 on tugevaim seni kogetud valu, mitu punkti on praegusel valul? Aeg (algus): millal valu algas? Kas see arenes kiiresti või järk-järgult? Hootine või püsiv? Kogu keha uuring Kogu keha uuring on süstemaatiline uuring kraniaalselt kaudaalsele, see tähendab pealaest jalatallani. Siinkohal kirjeldatakse patsiendi uurimise lihtsustatud vormi, mis on abiks nii haiguste kui ka traumade korral. Haiguste korral võivad osutuda vajalikus üksikasjalikumad uuringud, mida kirjeldatakse vastavates peatükkides. Kui patsiendi seisund muutub uurimise ajal, siis see katkestatakse kohe ja viiakse uuesti läbi patsiendi seisundi esmase ülevaatuse toimingud. Kogu keha uuring ehk teisene uuring sisaldab järgmisi võtteid:
annaabi.ee 
