1. Millistest keemilistest elementidest koosnevad peamiselt orgaanilised ained? Orgaanilised ained koosnevad alati süsinikust(C), sageli ka vesinikust(H), hapnikust(O), lämmastikust(N) ja ka väävlist(S), halogeenidest ja metallidest. 2. Miks on orgaaniliste ainete hulk väga suur? Sest süsinik on võimeline moodustama väga pikki ja keerulisi ahelaid(hargnenud, tsükliline ja normaal- ehk lineaarahel); süsinik moodustab 4 püsivat kovalentset sidet; C moodustab nii üksik-, kaksik- kui kolmiksidemeid. 3. Mitu kovalentset sidet on võimelised moodustama järgmised keemilised elemendid: C, H, N, O? C- 4 sidet; N- 3 sidet; O- 2 sidet; H- 1 side 4. Selgita ja oska koostada: 1. Summaarne valem - nt C₃H₈O; näitab, millised ained on valemis 2. Lihtsustatud struktuurivalem - nt CH₃CH₂CH₂OH; näitab ära aatomite rühmad 3. Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurivalem - nt ;
Iooniliseks sidemeks nimetatakse ioonide vahelist keemilist sidet, mis on tekkinud elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele. Ioonilise sidemega ained on kõik kristallilised ained. Nad koosnevad positiivsetest metalliioonidest ja negatiivsetest metalliioonidest. Positiivsete ja negatiivsete ioonide arv on võrdne ja seetõttu on kristall neutraalne. Iooniline side tekib aktiivse metalli ja mittemetalli aatomite vahele. Mittepolaarseks kovalentseks sidemeks nimetatakse kovalentset keemilist sidet, kus aatomeid siduv ühine elektronpaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. Mittepolaarne kovalentne side esineb mittemetalliliste elemendi aatomite vahel. Polaarseks kovalentseks sidemeks nimetatakse kovalentset keemilist sidet, kus aatomeid siduv ühine elektronpaar kuulub rohkem ühe aatomi valdusesse. Seetõttu tekivad molekulil vastaslaenguga poolused. Osalaengud tähistatakse + ja .
Teemanti ja grafiidi ehituste erinevus väljendub nende omadustes - nad on hästi vastandlikud (vaata täpsemaid omadusi vihikust ja töövihikust). Seda nähtust, kus üks element esineb puhtal kujul erinevates vormides, nimetame allotroopiaks. Süsiniku puhul on teemant ja grafiit allotroobid. Kas süsinikul on veel allotroope? Otsi vihikust või tuleta meelde mis on hapniku allotroobid? Oskad sa veel mõnda näidet allotroopia kohta tuua? Orgaanilises keemias on süsinikul alati 4 kovalentset sidet (Kui Sa ei mäleta, siis tuleta meelde, mis on kovalentne side!). Hapnikul on alati 2 kovalentset sidet ning vesinikul 1. Orgaanilised süsinikuühendid on näiteks metaan (CH4), etaan (C2H6), jpt. Reeglina koosnevadki orgaanilised süsinikuühendid reeglina süsinikust ja vesinikust - sellest tuleneb ka nende nimetus -süsivesinikud. Tihti on olulised ka hapnik, näiteks molekulides nimega metanool (C2H5OH) või glükoos (C6H12O6), jpt
ahustuvus a)vees- enamasti halb, b) Orga. Ainetes hea, süttivus enamasti süttivad, Elektrijuhtvus- enamasti ei juhi. Isomeeria: On nähtus kus ainetel n ühesugune element koostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Valents olek: -C- Neli üksiksidet, -C= 2 üksiksidet 1 kaksik side, =C= 2 kaksikside, -C= 1 üksikside ja 1 kolmikside Valentsolekud:Lämmastik(N): -N-, -N=, N=, Hapnik(O): -O-, O=, Vesinik(H): H- Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Orgaaniliste ühendites süsiniku valents on alati 4. Molekulvalem: Näitab aine koostist kui palju ja milliste elementide aatomid on molekulis.(CH 4- metaan). Klassikaline: Näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Lihtsustatud: Näitab millised aatomirühmad ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Halogeenühendid: Paiknevad VII A rühmas. F-fluoor-fluoro, Cl-kloor-kloro, Br-broom-bromo, J-jood-jodo. Füs
1. Süsiniku tähis. 2. Süsiniku asukoht tabelis, kas metall või mittemetall. 3. Süsiniku elektronskeem, mitu e'd on väliskihis? 4. Mitu kovalentset sidet süsiniku aaton tavaliselt moodustab? 5. Tähtsamad maakoores leiduvad süsinikuühendid(4). 6. Tähtsamad õhus leiduvad süsinikuühendid(2). 7. Süsiniku allotroopsed teisendid(2). 8. Miks teemant on palju kõvem, kui grafiit? 9. Miks grafiit juhib elektrit? 10. Kas metaan, süsinikoksiid ja süsinikdioksiid põlevad? Valemid. 11. Põlemise lõpp-produktid(2)? 12. Milline süsinikuühend on väga mürgine? 13. Millistest aatomistest koosnevad süsinvesinike molekulid? 14
ühesugustest üksteisega seotud väikeste molekulide jääkidest või lõikudest. Kõik polümeerid ei pruugi olla süsivesinikud. Polümeerid on tohutu tähtsusega: neist valmistatakse plastmasse, kummit, tekstiilkiudaineid jne. Ka tavaline kile on polümeerne aine (polüeteen, tekkinud eteenist C 2H4) AATOMITE OLEKUD MOLEKULIS SÜSINIK Süsiniku aatomi välises elektronkihis on neli elektroni ja ta võib anda seega neli kovalentset sidet. Süsiniku aatom võib molekulis esineda neljas olekus: 4 üksiksidet 2 üksiksidet ja 1 1 üksikside ja 1 2 kaksiksidet kaksikside kolmikside C C C ruumiline tasapinnaline lineaarne (sirge) lineaarne (sirge) (tetraeedriline) LÄMMASTIK
süsinik paineb 1. Perioodis ja 4A rühmas 6 p+= 6 anorgaanilistes ainetes on süsinik posiiivne, no= 12-6=6 orgaanilises negatiivne. 12 e-= 6 süsiniku valents ALATI 4 süsiniku võrdlus Anorgaanillistes ühendites Orgaanilistes ühendites Oksüdatsiooniaste +2 kuni +4 Valents alati -4 Valents näitab, mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Süsinik orgaanilistes ühendustes on alati nelivalentne. Süsiniku valentsolekud 1. C 4 üksiksidet 2. C 1 kaksikside radikaalid 2 üksiksidet 3. C 2 kaksiksidet 4. C
| H 3. Täida tabel. Elemendid Ioonide valemid Ioonide arvude suhe Aine valem K+ I - 1:1 Na ja P Li2O Na+ So4 -2 4. Moodusta iooniline side. o KF o CaCl2 5. Märgi, kas lause on tõene (+) või väär ( - ). o Lämmastik saab moodustada 3 kovalentset sidet. o Kovalentse sideme ühine elektronpaar on lükatud vähem elektronegatiivsema elemendi poole. o Kovalentne polaarne side moodustub kahe samasuguse aatomi vahel. o Metallilise sideme puhul puudub polaarsus. o Metallid ei ole eriti plastilised, seega on neid ka keeruline sepistada. o Vesinikside parandab aine lahustuvust vees ja tõstab nii keemis- kui ka sulamistemperatuuri.
2) 3) 5) 7) 8) 1) 4) 6) 9) Süsiniku erilisus Süsiniku sümbol on ......., tema aatomi tuumas on ....... prootonit ja ...... neutronit. Tema elektronkatte moodustavad .......... elektroni, mis on jaotunud ........ elektronkihile ja väliskihil on neist ....... elektroni. Süsiniku aatom molekulis Orgaanilistes ühendites on süsinikul alati ...... kovalentset sidet, sageli esinevad süsiniku aatomi kõrval vesinik (... side), hapnik (...... sidet), lämmastik (...... sidet). Kirjutage kastikesse, mitu vastavas olekus aatomit saaks teoreetiliselt ühineda tulbas toodud süsiniku aatomiga. Tetraeedriline süsinik
5. Süttivus halvasti süttivad 6. Elektrijuhtivus enamasti juhivad enamasti ei juhi Süsiniku aatomi ehitus: Asub II perioodis. IV A rühmas. Prootonite arv 6. Neutronite arv 6. Elektronide arv 6. Elektronskeem: C:+6 l 2)4) Isomeeria mõiste: On nähtus kus ainetel on ühesugune elementkoostis ja molekulaarmass, kuid erinev struktuur ja selle tõttu erinevad omadused. Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Anorgaanilistes ühendites on süsiniku o.a. Aste II; IV Orgaanilistes ühendites on süsiniku o.a. Aste alati IV Hargnemata on siis kui süsiniku aatomid on paigutatud pikka ahelasse. Isotsükliline on siis kui süsiniku ahel moodustab kinnise kujundi. Hargnenud on siis kui peaahelale on välja toodud kõrvalahel. Süsiniku neli valentsolekut: 1. Neli üksikut sidet, 2. kaks üksiksidet ja üks kaksikside, 3. kaks kaksiksidet, 4. üks
Iga sideme moodustab elektronipaar, milles üks elektron pärineb süsi- +9 niku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt, näiteks vesinikult. fluor (F) halogeen Süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4 elektroni ja ta VIIA rühm moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet. Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb nii ehe- dalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema ühendeid lei- dub looduses sageli suurtes kogustes (mitte hajutatult), nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne. Kõik elusorganismid koosnevad süsinikuühenditest, samuti nafta ja maagaas. Väga süsinikurikkad on mõned loo- duslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit (parim tihe läikivmust kivisüsi) sisaldab
Orgaaniline keemia-(e. Elusorganismidest pärinevate ainete keemia.) on süsiniku ühendite keemia, süsiniku ühendeid on palju, sest süsiniku aatomid võivad ühendites olla seotud moodustades lineaarseid, hargnenud ahelaid või tsükleid. Valents- näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatomil olla. Tüüpilised valentsid: C/4, N/3, O/2, H/1. Tetraeedriline süsinik- Süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. (Nim. On saanud sellest, et süsinikuga(sp2) seotud 4aatomit paiknevad tetraeedri tippudes e. Kõik nurgad on võrdsed (109c) Sp3- hübriidorbitaalidest moodustub alati 4üksik e. Sigmasidet. Tasandiline süsinik(Sp2)- süsiniku aatom olekus, mis esineb kaksiksidemelvõi aromaatses ringis.
Need on värvitud pooläbipaistvad (läbiv valgus hajub struktuurse ebaühtluse tõttu) "vahase" pinnaga termoplastid, veekindlad, vastupidavad kemikaalidele, suure elektrilise eritakistusega. Seda kasutatakse pakendimaterjalina (polüetüleenkile), mahutite, toidunõude jpm. valmistamiseks. UHMWPE on kasutusel ülitugevate fiibrite valmistamiseks. Polüpropüleen: Propeeni monomeer on sarnane eteeniga ja nagu eteen, sisaldab ta kahekordset kovalentset sidet, mis avanedes polümeriseerub. PP on suurema tugevusega ja kõvadusega kui HDPE. PP tihedus on vorreldav LDPE-ga, hea keemiline vastupanu, kõrge vasimustugevus, eripäraks on väga hea korduvpainutustugevus. Madalatel temperatuuridel muutub hapraks. väga tundlik UV-kiirguse suhtes ja väga hasti ümbertöödeldav. Polüpropüleenist valmistatavate toiduga kokkupuutuvate toodete nimistu on lai: pudelid, mahutid, leiva ja saia pakkekiled, ämbrid, kausid, topsid jne
elektronstruktuuri. Sellise sideme korral tõmbab metallilisem element aatomi endale. · Elektronegatiivsus on suurus, mille all mõistetakse elemendi aatomi võimet siduda endaga molekulis elektrone(kumb loovutab, kumb liidab) Suurema EN väärtusega elemendi aatom liidab, väiksema EN väärtusega element aga loovutab elektrone. EN suureneb perioodilisustabelis rphmades alt üles ja vasakult paremale. · Mitme ühise elektronipaari abil moodustunud kovalentset sidet nim. Kordseks sidemeks. · Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti s.t aatomi energia kasvab. Iooniline side · Tekib niisuguste aatomite vahel, mille EN erinevad teineteisest tunduvalt EN>1,7 · Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahelist tõmbejõudu ioonkristallis nim. Iooniliseks sidemeks. · Ioonid on anioonid · Ühesuguste sidemetega ained on sarnaste omadustega
Määrdeõlid, masuut –veel kõrgema keemistemperatuuriga Bituumen – pigitaoline jääk nafta destillatsioonil. Kasutatakse asfalteerimisel. Maagaasi ja teisi gaasilisi süsivesinikke kasutatakse gaasilise kütusena. Süsinik lihtainena On mittemetalliline element. Asub perioodilisuse tabelis IV A rühmas. Süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4-elektroni ja ta moodustab ühendites peaaegu alati 4-kovalentset sidet. Esineb mitme allotroopse teisendina(teemant, grafiit) Teemant ei juhi elektrit Grafiidis on vabu elektrone ja seetõttu ta juhib elektrit. Õhus on peamine süsiniku ühend süsinikdioksiid. Võib ühendites omada mitmesuguseid oksüdatsiooniastmeid vahemikus –IV kuni IV Võib käituda kõrgemal temperatuuril redutseerijana, kui reageerib metallide oksiididega
Laboratoorselt võib lämmastikku saada mitmete ainete, eelkõige ammooniumnitriti kuumutamisel: NH4NO2 N2+ 2H2O Väga kõrgel temperatuuril (üle 3000°C) reageerib lämmastik hapnikuga, moodustades lämmastikoksiidi: N2 + O2 2NO, H = 0 Lämmastik võib reageerida eritingimustel ka vesinikuga, moodustades ammoniaagi NH3 Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 kuni +5. Teise perioodi elemendina saab lämmastik moodustada vaid 4 kovalentset sidet, sel puhul on ta positiivselt laetud, seega iooniline side on viies. Lämmastik moodustab stabiilse oksiidi iga oksüdatsiooniastmega 1-st 5-ni. Lämmastiku ühenditest vesinikuga on stabiilseim ammoniaak (NH3). Aatomi ja molekuli ehitus: +7/ 2) 5) 1s22s22p3 Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning tähendab "salpeetri tekitaja" ja elemendi sümbol on N. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772 aastal Edinburgis
.. :NH3 ammoniaak Asendatud 2 H aatomit Etüülmetüülamiin CH3-NH-CH2CH3 Tertsiaalne amiin Asendatud 3 H aatomit (CH3)3 N: Trimetüülamiin Ammoniaagi molekuli ehitus N: +7/ 2) 5) 2s22p3 seega on N aatomil 3 paardumata elektroni, mille abil moodustab ta kolm kovalentset sidet. Üks elektronpaar jääb kasutamata. Selle abil saab ta siduda endaga osakesi,milles on vabu orbitaale. Kõige lihtsam selline osake on vesinikioon (prooton), millel elektrone polegi Ammoniaak on nukleofiil ja vesinikioon (prooton) elektrofiil. Lämmastik annab sideme tekkeks elektronpaari (doonor) ja vesinikioonil on vaba orbitaal selle elektronpaari paigutamiseks (aktseptor). H3 N : + H+ [NH4]+ tekib ammooniumioon Brõnstedi järgi Happed loovutavad ja alused liidavad prootoneid
1. Kirjelda joonsidet ja kovalentset sidet ? Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentse sideme juures on kandev roll elektronkatte väliskihi elektronide vastastikune toime. Omavahelise tõmbumise tõttu võivad positiivselt ja negatiivselt laetud ioonide vahel moodustuda väga tugevad sidemed. Neid sidemeid nimetatakse ioonsidemeteks, sest need moodustuvad ioonide vahel. 2. Mis on kristall? Kristall on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. 3. Mis on võredefekt? Valentselektronide puudujääk seevastu tekitab võres laengudefekti - nn. "augu". 4. Mis on legeerimine? Legeerimine on metalliliste, harvemini mitte metalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse (tugevuse, kõvaduse) su...
Erinev struktuur põhjustab füüsikaliste ja keemiliste omaduste erinevusi. Süsiniku 8 allootroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d)fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsinik nanotoru. Süsiniku omadused · süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4 elektroni · moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet · mittemetalliline element · leidub nii lihtaine kui ka ühendina · süsinik moodustab keemilisi sidemeid teiste süsiniku aatomitega · laialt levinud · keemiline element Ühendite kasutusala Süsinikku ja tema ühendeid leidub looduses sageli suurtes kogustes, nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne. Tähtsamad maakoores leiduvad süsinikuühendid on: · Nafta - tähtsamad saadused on naftagaas, masuut, bensiin, diislikütus ja määrdeõli
Vesi, keemilised elemendid ja süsivesikud KONTROLLTÖÖ BIOLOOGIA Keemilised elemendid Elusloodusest on leitud 70 kuni 90 keemilist elementi. Inimesel on vaja 27. Makrogeenseid palju, mikrogeenseid vähe. Makrogeensed on: Hapnik- oksüdeerija, kuulub biomolekulide koostisesse, õhukoostise komponent Süsinik- moodustab 4 kovalentset sidet, võib moodustada erinevaid sidemeid, ahelaid. Evolutsiooni keskne bioelement. Teda leidub kõigis orgaanilistes ühendites. Selle käigus vabanevat energiat kasutatakse elutegevuseks. Süsiniku eriliste keemiliste omaduste tõttu ongi olemas miljoneid erinevaid orgaanilisi süsinikuühendeid ning biomolekulide mitmekesisus suur. Vesinik- kuulub biomolekulide koostisesse, tähtsus- vesiniksidemete tekitaja ja võimaldaja,
Celsiust värvituks vedelikuks. Lämmastik moodustab mahu poolest 78 protsenti Maa atmosfäärist. Et aeroobsed organismid ei saa lämmastikku hingamiseks kasutada, on lämmastik suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega, sellest ka nimi. Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest narkootiliselt, seda ka piisava hulga hapniku juuresolekul. Ühendid Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 kuni +5. Teise perioodi elemendina saab lämmastik moodustada vaid 4 kovalentset sidet, sel puhul on ta positiivselt laetud, seega iooniline side on viies. Lämmastik moodustab stabiilse oksiidi iga oksüdatsiooniastmega 1-st 5-ni. Lämmastiku ühenditest vesinikuga on stabiilseim ammoniaak. Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element järjenumbriga 15. kreeka keeles (kreeka keeles on "phosphoros", mis tõlkes tähendab "valguse kandja". Fosfori avastas Saksa alkeemik Hennig Brand 1669 aastal Hamburgis. Brand püüdes destilleerida
Süsinik 1. Mitu elektroni on süsiniku aatomi välisel elektronkihil ? Süsiniku aatomi välisel kihil on 4 elektroni . 2. Mitu sidet ta saab moodustada ? Süsinik moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet . 3. Süsiniku leidumine looduses . Süsinik on looduses üsna laialt levinud element . Esineb nii ehedalt kui ka ühendites. Süsiniku ja tema ühendeid leidub looduses suurtes kogustes . Süsiniku ühenditest koosnevad : 1. Kõik elusorganismid (taimed , loomad ...) . 2. Kütused (nafta, maagaas , kivisüsi). 3. Süsihappe soolad ehk karbonaadid (CaCO3 , Ca(HCO3)2
a. Monohapnikuna (O), mis on väga ebapüsiv ning esimesel võimalusel ühinevad aatomid. b.Dihapnikuks (meile tuntud hapnik, mida iga päev õhu koosseisus sisse hingame) - O2. c. Trihapniku ehk osoonina O3, mis on samuti väga ebapüsiv aine, lagunedes omakorda mono- ja dihapnikuks. Osoon on lõhnav ning sa võid tunda seda pärast äikest. SÜSINIK · Süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4 elektroni ja ta moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet. · Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb nii ehe- dalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema ühendeid lei- dub looduses sageli suurtes kogustes(mitte hajutatult), nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne. Kõik elusorganismid koosnevad süsiniku ühenditest,samuti nafta ja maagaas. Väga süsinikurikkad on mõned loo- duslikud tahked kütused, eritikivisüsi. Leiukohad
aatomitel on suhteliselt suur elektronegatiivsus. Kovalentse sideme moodustamisel osalevad aatomite väliskihi elektronid. Kovalentne side saab tekkida alles siis kui aatomid lähenevad üksteisele nii, et nende väliskihid kattuvad ja seetõttu tekib aatomitel ühine elektronide orbiit. Ühise elektronide orbiidi tekkimise tõttu saavad väliskihtide elektronid käia ümber mõlema aatomi tuuma ja tekivad ühised elektronpaarid. Iga ühine elektronpaar tähendab ühte kovalentset sidet. Neid on kahte liiki: polaarne kovalentne side ja mittepolaarne kovalentne side. 3 Polaarne kovalentne side moodustub kahe veidi erineva elektronegatiivsusega mittemetalli aatomi vahel. Delta E < kui 1,7 (1,8) Kui need aatomid lähenevad üksteisele nii, et väliselektronkihid kattuvad, saavad väliskihi elektronid liikuda ka teise aatomi väliskihil. NT: HCl H +1| 1 max. 2 Cl+17| 2)8)7) max.8 Eh on väiksem kui Ecl
org. aineid kuna need tekkivad organismis ise salaprase eluju vitalis toimel 1828. Saksa keemik Friedrich Whler. Snteesis esimese org. aine, milleks oli karbamiid ehk uurea ehk kusihape 3) Ssiniku erilisuse kirjeldus (ahela erinevad kujud, nelja kovalentse sideme teke, miks rni ja teised aatomid ei ole sobilikud suurte molekulide ehituseks jt.) 1.) lineaarne ahel 2.) hargnenud ahel 3.) tskliline ahel ergastumise tulemusena tekib neli kovalentset sidet ning ssinik on psiv. rni pole, sest tal on veel d-orbitaal, kuhu elektrone ei jtku ja nt hapnikuga vib ta moodustada psiva sideme. 4) Ssiniku, lmmastiku, hapniku valentsolekud ja struktuuride nited ssinik - neli valentsolekut 1.) neli ksiksidet, nt metaan 2.) kaks ksik, ks kaksikside nt etaan 3.) kaks kaksikut nt CO2 4.) ks kolmik ja ks ksik nt etn lmmastik - kolm valentsolekut 1.) 3 ksiksidet 2.) ks kaksik, ks ksik 3.) ks kolmikside hapnik - kaks valentsolekut 1
ORGAANILINE KEEMIA I ARVESTUSTÖÖ 1. Millest koosnevad orgaanilised ühendid? Orgaanilised ühendid koosnevad C; H; O; N aatomitest (S; halogeenid). 2. Mitu kovalentset sidet moodustavad C, N, O ja H aatomid? C 4 sidet, N 3 sidet, O 2 sidet, H 1 side. 3. Osata kirjutada aine lihtsustatud struktuurivalemit, summaarset valemit ja graafilist kujutist, kui tasapinnaline struktuurivalem on antud. 4. Osata määrata C oksüdatsiooniastet orgaanilistes ühendites. 5. Orgaaniliste ainete põlemise saadused. Orgaaniline aine + O2 CO2 + H2O + energia (täielik põlemine)
mitmekesisusele Siseneb organismi läbi fotosünteesivate taimede (õhust ja mullast), teised organismid saavad süsiniku toidust. Taime sisse saab süsihappegaas läbi taimedes olevate õhulõhude ning välja tuleb hapnik. Süsinikku sisaldavad ained – orgaanilised ained ja nendega tegeleb orgaaniline keemia SÜSINIK INIMORGANISMIS: o 15 kg (70kg in) o Kaaluliselt 18% o 4 kovalentset sidet o Sidemed on ensümaatiliselt lõhutavad o Üksik-, kaksik – ja kolmiksidemed VESINIK Kõige levinum element universumis Moodustub ühe sideme Kõige lihtsama ehitusega Inimorganismis: o 7kg o Kaaluliselt 10% o Vesiniksidemed biomolekulis o Iga süsiniku küljes on vesinik HAPNIK Toodavad taimed Hingatakse seda sisse Kui hapnikku pole, siis sureb organism ära. Miks
· Süsiniku aatomid on keemiliste sidemete abil ühendatud teiste elementide aatomitega, peamiselt H, O, N, S ja P-ga · Süsinik siseneb elusorganismidesse läbi fotosünteesivate taimede, teised organismid saavad süsiniku toidust · Süsinikku sisaldavaid ühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks ja nendega tegeleb orgaaniline keemia C INIMORGANISMIS · 15 kg (70 kg inimeses) · Kaaluliselt 18% · 4 kovalentset sidet · Sidemed on ensümaatiliselt lõhutavad ja sünteesitavad · Üksik-, kaksik ja kolmiksidemed · C aatomitest moodustuvad lineaarsed, hargnevad ja tsüklilised struktuurid H - HAPNIK · Kõige levinuim element universumis (moodustab 75% kogu universumist) · Maal levikult 10. kohal · Kõige lihtsama ehitusega keemilise elemendi aatom · Tõenäoliselt esimesed aatomid, mis hakkasid moodustuma pärast nn Suurt Pauku H INIMORGANISMIS · 7 kg (70 kg inimeses)
51) Hüdrofoobsus- veetõrjuvus , puudub vastastiktoime veega 52) Hüdrogeenimine.- liitumine vesinikuga 53)Vee karedus on vee omadus, mille tingivad vees lahustunud Ca ja Mg soolad. 54)Elektrolüütiline dissotsiatsioon on hüdratiseeritud ioonide moodustumine lahuses. 55)Elektrolüüt on aine, mille vesilahus juhib elektrit. 56)Dissotsiatsioonimäär näitab lahuses olevat vahekorda ioonide ja molekulide vahel. 57) Mittepolaarsed ained omavad mittepolaarset kovalentset sidet. 58) Polaarsed ained omavad polaarset kovalentset sidet (näiteks H2O) 59)Ioonilised ained omavad ioonilist sidet. (näiteks NaCl) 60)Lahuse elektrijuhtivus on võime juhtida elektrit. 61)Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone. 62)Happeline oksiid ehk mittemetallioksiid koosneb mittemetallist ja hapnikust.(NO) 63) Tugev happe lahuses on peamiselt vesinikioonid ja happeanioonid. Happe molekule seal praktiliselt pole . (HNO3, HCl, H2SO4)
neeldub) Ühinemisreaktsioonides on enamasti ülekaalus energia eraldumine uute sidemete tekkel, seetõttu on enamik ühinemisreaktsioone eksotermilised. Lagunemisreaktsioonides on enamasti ülekaalus energia neeldumine vanade sidemete lõhkumisel, seetõttu on enamik lagunemisreaktsioone endotermilised. Aatom, mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronipaari on elektronipaari doonor. Teine aatom mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitali on elektronpaari aktseptor. Sel teel tekkinud kovalentset sidet nimetatakse doonot-aktseptorisidemeks. Keemilist sidet mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil nim kordseks sidemeks. 2. elektronpaari abil tekib kaksikside, 3 elektonipaari abil kolmikside. Kordne side on tugevad kui üksikside. Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, s.t. energia kasvab. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel.
Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt vähe, aga organism vajab neid. Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma: Makroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg. Mikroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas alla 100 mg. Üksikelementide bioloogiline roll C (süsinik) evolutsiooni keskne bioelement Elu on süsinikuühendite evolutsioon! 7 põhjust: C on võimeline moodustama 4 stabiilset kovalentset sidet a) teiste C aatomitega; b) teiste elementide aatomitega. Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: 1
· Bioelementide levinum jaotus vastavalt sisaldusele organismis 1. Makrobiogeensed (H, C, O, N, Ca, P) sisaldus üle 1% 2. Oligobiogeensed (Na, S, K, Cl, Mg, Fe) sisaldus 0,1-1% 3. Mikrobiogeensed (Mn, Co, Cu, Zu, F, B, I) sisaldus alla 0,1% 4. Ultramikrobiogeensed (Mo, V, Ni, Ca, Si, Sn) sisaldus alla 0,0001% Süsinik ,,Elava" aine keskne bioelement. Süsiniku juhtroll tuleneb sellest, et: · Iga C aatom on võimeline moodustama 4 kovalentset sidet, kas teiste elementide aatomitega või C-aatomitega. · C-aatom omab üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid. · Inimorganismis on umbes 16kg süsinikku(70kg inimese kohta). Vesinik · Tähtsus esineb vesiniksidemete tekkes. · Inimorganismis on umbes 7kg vesinikku(70kg inimese kohta). Hapnik · Osa (2...5%) hapnikust läheb radikaalide tekkeks. · On vaja oksüdeerimisprotsessideks.
Kuuest elektronist kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja 4 teisel . Süsiniku aatomiraadius on suhteliselt väike ja elektronid asuvad kahes kihis, seepärast on väliskihi elektronid tuumaga tugevasti seotud. Reaktsiooni käigus süsinik ei loovuta elektrone ja moodustab neli kovalentset keemilist sidet. Süsiniku eripära võrreldes teiste keemiliste elementidega on moodustada arvukalt erinevaid ühendeid. Seda võimaldavad järgmised omadused. 1. Süsinik moodustab keemilisi sidemeid teiste süsiniku aatomitega. 2. Süsiniku 4 keemilist sidet võivad kombineeruda tabelis esitatud viisil: Tabelis on erinevate variantide näited esindatud orgaaniliste ühendite struktuurivalemitega,
Mida madalam on siduva molekulorbitaali energia, seda tugevam on keemiline side. Molekulorbitaali geomeetria sõltub osalevate orbitaalide kujust ja aatomite suhtelisest elektronegatiivsustest. Olulised on siduvad orbitaalid ja -orbitaal ning vastavad lõdvendavad orbitaalid * ja *-orbitaal. Mida madalam on siduva molekulorbitaali energia, seda tugevam on keemiline side. 4 ) Koval e nt s e sid e m e p ara m e etrid ( sid e m e pikku s, si d e m e e n e r gia ). Kovalentset keemilist sidet iseloomustab: pikkus, energia, küllastatud ja suunatus. KS pikkus - 2 aatomi tuumade vaheline kaugus (1-2 Å). Keemiliselt on side seda tugevam, mida lühem on ta pikkus. KS energia - energia, mis on vajalik sideme katkemiseks. Tavaliselt 200 650 kJ/mool (50-150 kkal/mool, umbes 2-6 eV). KS küllastatus on aatomite võime moodustada piiratud arv kovalentseid sidemeid (süsinik maksimaalselt 4) KS suunatus määrab molekuli ruumilise struktuuri, geomeetria.
dipooli nimetatakse indutseeritud dipooliks Dispersioonijõud tekivad juhul kui kaks molekuli sünkroniseerivad oma elektrontiheduse fluktuatsioonid Eeltoodud interaktsioonid on teravalt sõltuvad molekulidevahelisest kaugusest (ingl. short range interactions) ja on efektiivsed ainult juhul kui molekulid asetsevad teineteisele väga lähedal Molekulide tõukumine van der Waalsi raadius Vaatame olukorda, kus molekulide või aatomite vahel ei moodustu kovalentset sidet Lennart-Jonesi (12,6) potentsiaal Tõmbejõud U r-6 Elektronkatete tõukumine U r-12 van der Waalsi raadius (mõjuraadius) määrab ära minimaalse kauguse milleni teine osake võib antud
a muutus. Metall + hapnik = oksiid ! metallid on redoksreaktsioonides redutseerijad ! Metall + hape = sool + vesinik Metall + vesi = hüdroksiid + vesinik Metall + soolalahus = uussool + uusmetall SÜSINIK JA SÜSINIKÜHENDID Süsinik lihtainena: # asub IV A rühmas 2 perioodis, # elektronskeem C:+62)4) # ei liida ega loovuta väliskihi elektrone keemilistes reaktsioonides , moodustab teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid ( saab moodustada 4 kovalentset sidet) # looduses üsna laialt levinud, esineb nii ehedalt (grafiit, teemant) kui ka ühenditena ( karbonaadid, nafta, maagaas, kivisüsi...) # süsinik on looduses pidevas ringluses( vt õ lk 33). Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena e. allotroobina. Süsiniku allotroobid on: 1) Teemant: # väga kõva, # väga rask sulav ( üle 3000 °C) # keemiliselt väga püsiv, # ilus ja väga haruldane mineraal , # tekib C teistest vormidest ,
a muutus. Metall + hapnik = oksiid ! metallid on redoksreaktsioonides redutseerijad ! Metall + hape = sool + vesinik Metall + vesi = hüdroksiid + vesinik Metall + soolalahus = uussool + uusmetall SÜSINIK JA SÜSINIKÜHENDID Süsinik lihtainena: # asub IV A rühmas 2 perioodis, # elektronskeem C:+6│2)4) # ei liida ega loovuta väliskihi elektrone keemilistes reaktsioonides , moodustab teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid ( saab moodustada 4 kovalentset sidet) # looduses üsna laialt levinud, esineb nii ehedalt (grafiit, teemant) kui ka ühenditena ( karbonaadid, nafta, maagaas, kivisüsi…) # süsinik on looduses pidevas ringluses( vt õ lk 33). Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena e. allotroobina. Süsiniku allotroobid on: 1) Teemant: # väga kõva, # väga rask sulav ( üle 3000 ˚C) # keemiliselt väga püsiv, # ilus ja väga haruldane mineraal , # tekib C teistest vormidest ,
Sellega seletatakse ka seda, miks osasid haigusi põetakse ainult üks kord elus (tuulerõuged näiteks). Sellel põhineb ka vaktsineerimine. Antikeha ja antigeeni liitumist seletatakse luku ja võtme ideena, kus võti on antigeen ning lukk on antikeha. Sidemed, mis hoiavad antigeeni antikeha küljes on mittekovalentsed. Erinevad sidemed tagavad, et antigeen oleks tugevalt seotud antikehaga. Selles seondumises osalevad hüdrofoobsed jõud, ioonsed jõud ja van der Waals'i jõud. Kovalentset sidet antikeha-antigeeni reaktsioonis ei teki. Antikeha afiinsus on reaktsiooni tugevus antigeeni epitoopi ja antikeha liitekoha vahel. See on antigeeni ja antikeha vaheliste tõmbe- ja tõukejõudude summa. Eristatakse viit antikehade klassi: IgG, IgA, IgM, IgD ja IgE. Eri klassi kuuluvatel antikehadel on organismis erisugune funktsioon. Nad erinevad omavahel raske ahela poolest. IgG-antikehi esineb veres kõige rohkem, nad moodustavad 7075% antikehade koguhulgast
•Keemilise elemendi järjenumber ehk aatomnumber on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas • Valents – näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega • Oksüdatsiooniaste – aatomi formaalne laeng ühendis • Ühtib tavaliselt selle rühma numbriga, kus element Mendelejevi tabelis asub • Võib olla negatiivne või positiivne • Ühendi koostiselementide o-a summa on null Valents näitab, mitu kovalentset sidet aatom saab moodustada. •Elektronide arv aatomis on võrdne prootonite arvuga aatomituumas • aatom on elektriliselt neutraalne osake ja prootoni laeng on absoluutväärtuselt võrdne elektroni laenguga •Elektroni laeng on -1 ja prootoni laeng on +1 •Prootonite arv aatomis võrdub aatomituuma laenguga •Tuumalaeng määrab ära antud elemendi asukoha Mendelejevi tabelis • Aatomi massiarv – prootonite ja neutronite summa aatomituumas.
Vedelik+lahustumatu gaas (seebivesi+õhk). Vee karedus kaltsiumi ning magneesiumisoolade sisaldus vees. Elektrolüütiline dissotsiatsioon ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees. Elektrolüüt aine, mis lahuses (või sulas olekus) on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit. Dissotsiatsioonimäär näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks. Mittepolaarne aine kovalentset mittepolaarset keemilist sidet või üksteise mõju kompenseerivaid polaarseid sidemeid sisaldavatest molekulidest koosnev aine. Polaarne aine polaarsetest(dipoolsetest) molekulidest koosnev aine. Ioonilised aine tahkes olekus ioonkristallidest koosnev aine. Elektrolüüdi lahus ioone sisaldav lahus. Lahuse elektrijuhtivus on tingitud lahuses olevate ioonide suunalisest liikumisest elektriväljas. Hape liitaine, mis koosneb vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist
1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O
Aminoatsüleerimise reaktsiooni mõlemad etapid on pöörduvad, süntetaas võib aminoatsüül-tRNA'st ja AMP'st pürofosfaadi manulusel sünteesida ATP'd, kusjuures vabanevad aminohape ja tRNA. tRNA aminoatsüleerimisreaktsiooni võrrand: 1. E + aa + ATP E.ATP.aa E.AMP-aa + PP 2. E.AMP-aa + tRNA E.AMP-aa.tRNA E.aa-tRNA + AMP E+ aa-tRNA, kus E on aminoatsüül-tRNA süntetaas, aa on aminohape, AMP-aa on aminoatsüül-adenülaat, . tähistab mittekovalentset kompleksi ja "-" tähistab kovalentset keemilist sidet. 8. Ribosoom a. Keemiline koostis: Koosnevad rRNA-st ja valkudest, mis moodustavad suure ja väikese subühiku. b. struktuur ja geomeetriline vorm: koosneb kahest subühikust suurest, mida läbib tunnel ja väikesest, erisatakse A, P ja E saite. Ribosoomi subühikud on omavahel seotud kahest kohast ja subühikute vahele jääb põhiline aktiivtsenter, mis moodustab tRNA'de sidumiskohad. Ribosoomis on kolm tRNA sidumispiirkonda, mida nimetatakse tRNA
Ta ei moodusta ei positiivse ega negatiivse laenguga ioone. Süsinik moodustab teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid, sest ta võib kas loovutada neli elektroni või võtta juurde neli elektroni. Iga side on moodustatud elektronipaari poolt, milles üks elektron pärineb süsiniku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt. Kuna süsiniku aatomil on välisel elektronkihil neli elektroni, siis moodustab ta peaaegu alati neli kovalentset sidet. Looduses on süsinik üsna laialt levinud. Süsinikku ja tema ühendeid on lihtne kasutada ja toota, kuna neid leidub looduses suurtes kogustes. Kõik elusorganismid, kaasa arvatud inimene, koosnevad süsinikuühenditest. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Looduses leidub suur osa süsinikku karbonaatidena. Kõige levinum neist on kaltsiumkarbonaat (CaCO3.) Karbonaatidest väiksem osa on lahustunud looduslikes vees, nagu näiteks Ca(HCO3)2.
aine, mis seob õhuniiskust, võib siduda vett ka teistest ainetest. Ortrofosforhape. Tekib oksiidi reageerimisel veega. Fosforhape lahustub hästi vees. Keskmise tugevusega hape. Ca3(PO4)2 + 3H2SO4(konts) 2H3PO4 + 3CaSO4 Divesiniksulfaadid lahustavad vees hästi, vesinikfosfaadid ja fosfaadid mitte. Tavaliselt kasutatakse fosforit väetisena. Süsinik ja räni IVA rühm, o.-a. vahemikus IV kuni IV. Süsinik on vähemaktiivne, aatomitel neli vähepolaarset kovalentset sidet. Väliskihi orbitaalide ja elektronide arvud võrdsed, ei liida ega loovuta seetõttu elektrone. Ränikristallil on metalne läige, võib olla pooljuht, kovalentsed sidemed ei ole püsivad. Süsinik on looduses vähelevinud. Süsiniku allotroobid on teemant ja grafiit. Teemantis on süsiniku aatom seotud kovalentse sideme abil nelja naaberaatomiga, korrapärane ja ühtlane ehitus. See muudab ta kõrge sulamistemp. Ja kõva. Grafiit on tumehall, kerge
Ioonide vahel kristallvõres esineb iooniline side ehk ioonne side. Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Päris puhtakujulist ioonilist sidet, kus ühised elektronpaarid on tõepoolest täielikult üle läindu elektronegatiivsema elemedni aatomile, reaalseltei esinegi. Ka kõige suurema eletronegatiivsuse erinevusega elementide korral(Cs ja Fe) on ioonide vahel vähesel määral olemas ka kovalentset sidet. Rääkides ioonilise sidemega ainetest, peetakse tegelikult silmas aineid, milles iooniline side on selges ülekaalus võrreldes kovalentsega(nn valdavalt iooniline 8 side). Seega on iooniline side pigem ideaalne mudel, millele valdavalt ioonilise sidemega ained suurema või väiksema täpsusega vastavad. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side, nimetatakse ioonseteks aineteks.
Kontrollige oma vastust Delokaliseeritud keemiline side Käsitlesime keemilist sidet, mis moodustub elektronpaari abil. Elektronpaar kuulub mõlema aatomi tsentrile. Sellist sidet nimetatakse lokaliseeritud sidemeks. Paljudes ühendites on aga delokaliseeritud keemiline side, mis ühendab rohkem, kui kahte aatomit. Näitena vaatleme benseeni molekuli: 2 Mõnda kovalentset molekuli ei saa rahuldavalt kirjeldada kindla valentsstruktuuriga. Näiteks CO3 on planaarse struktuuriga ja temas on kõik CO sidemed võrdse pikkusega (1,29 Å). Kui me aga joonistame selle molekuli valentsstruktuuri, siis selle järgi on selles struktuuris üks kaksikside ja kaks kaksiksidet: Seega peaksid hapnikuaatomid ja CO sidemed üksteisest erinema. Et aga
5) AgCl hõbekloriid valgustundlikkuse tõttu kasutatakse seda fotopaberite valmistamisel 17 Cl 7 35,453 8 Kloor 2 Süsinik Süsinik asub keemiliste elementide perioodilisustabelis teises perioodis ning IVA rühmas. Süsiniku aatomnumber on 6 ning aatommass on 12,01115. Süsiniku aatomi elektronskeem on C: +6|2)4). Reaktsiooni käigus süsinik ei loovuta elemente ning moodustab neli kovalentset sidet. Süsiniku eripära võrreldes teiste keemiliste elementidega on moodustada arvukalt erinevaid ühendeid. Süsinik on mittemetall. Süsiniku sulamistemperatuur on 3800 kraadi ning keemistemperatuur on 4830 kraadi. Värvitu ning õhust raskem. Süsinik esineb looduses kahel erineva lihtainena: teemandi(värvusetu) ja grafiidina(must). Oma levikult maakoores on süsinik keemilistest elementidest 13. kohal
V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt vähe, aga organism vajab neid. Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma: Makroelemendid– kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg. Mikroelemendid – kõik need, mida organism saab ööpäevas alla 100 mg. Üksikelementide bioloogiline roll C (süsinik) – evolutsiooni keskne bioelement Elu on süsinikuühendite evolutsioon! 7 põhjust: C on võimeline moodustama 4 stabiilset kovalentset sidet a) teiste C aatomitega; b) teiste elementide aatomitega. Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen); c) tsüklilised ahelad. 2 C aatomi vahele võivad moodustuda: a) ühekordsed sidemed;
V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt vähe, aga organism vajab neid. Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma: Makroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg. Mikroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas alla 100 mg. Üksikelementide bioloogiline roll C (süsinik) evolutsiooni keskne bioelement Elu on süsinikuühendite evolutsioon! 7 põhjust: C on võimeline moodustama 4 stabiilset kovalentset sidet a) teiste C aatomitega; b) teiste elementide aatomitega. Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen); c) tsüklilised ahelad. 2 C aatomi vahele võivad moodustuda: a) ühekordsed sidemed;
V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt vähe, aga organism vajab neid. Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma: Makroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg. Mikroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas alla 100 mg. Üksikelementide bioloogiline roll C (süsinik) evolutsiooni keskne bioelement Elu on süsinikuühendite evolutsioon! 7 põhjust: C on võimeline moodustama 4 stabiilset kovalentset sidet a) teiste C aatomitega; b) teiste elementide aatomitega. Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen); c) tsüklilised ahelad. 2 C aatomi vahele võivad moodustuda: a) ühekordsed sidemed;
annaabi.ee 
