Kõvakettad - sarnased materjalid

Kõvaketas

....................................................................................................................... 8 Kasutatud allikad.......................................................................................................................10 2  Kõvaketast üldiselt. Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks

Hdd - kõvaketas

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud 10 Peeter Zolotov Kõvaketas - HDD Referaat Juhendaja: Kaido Kivioja Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10 Sisukord Sissejuhatus:........................................................................................... 3 Kõvaketta kirjeldus ...........................

Kõvakettad

1 Sisukord Tiitelleht....................................................................................................................................... ....1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Kõvakettast üldiselt..............................................................................................................................4 Kuidas töötab kõvaketas.......................................................................................................................6 Ajalugu.................................................................................................................................................7 Tänapäev...............................................................................................................................................8 Tulevik................................................................

Andmekandjad2

Andmekandjad ja nende lugejad Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD)

Arvuti ehitus

1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.1 Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed : klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon Klaviatuur Hiir Skanner Mikrofon 1.2 töötlusseadmed (keskseade, välismälud) Keskseade ehk protsessor Välismälu ehk kõvaketas 1.3 Väljundseadmed Seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks: monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid. Monitor Printer Valjuhääldid ehk kõlarid  2. Tarkvara · Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid,

Andmekandjad ja NETIKETT

 Andmekandjate liigid · Molekulaarsed andmekandjaid · Füsioloogilised andmekandjaid · Mineraalsed andmekandjaid · Orgaanilised andmekandjaid Infotehnoloogias kasutatakse · Mehhaanilised andmekandjaidPõhiliselt kolme liiki · Keemilised andmekandjaid · Perforatsioonilised andmekandjaid · Magnetilised andmekandjaid · Optilised andmekandjaid · Elektroonilised andmekandjaid  Magnetilised andmekandjaid · Magnetketas ­ Kõvaketas e. HDD ­ Disk e. FDD · Magnetlint  Optilised andmekandjaid · CD plaadid ­ CD-R ­ CD-RW · DVD plaadid ­ DVD-R ­ DVD-RW ­ DVD+R ­ DVD+RW · HD DVD · Blu-ray Disc · Minidisc  Elektroonilised andmekandjaid · USB mälupulgad (välkmälu e. flashmemory) · Mälukaardid ­ SD ­ Mini SD ­ XD ­ MMC ­ RS-MMC ­ MicroStick  Tähtsamad andmekandjad · Kõvaketas Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub

Eksam

1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo ­ Magnetoptilised kettad võimaldavad korduvat kirjutamist ja lugemist. Need on monteeritud vahetatavatesse kassettidesse, mida esineb kahes suuruses. 3,5-tolliste ketaste maht on 128 MB, 230 MB, 640 MB või 1,3 GB ning 5,25-tolliste ketaste maht on 650 MB, 1,3 GB, 2,6 GB, 5,2 GB või 9,1 GB. Viimased on kahepoolsed, kuid teise poole kasutamiseks tuleb kassett välja võtta ja teistpidi pöörata DAT - ajam kujutab endast videomagnetofoni omadele sarnanevate pöörlevate peadega digitaalmagnetofoni.

Andmete säilitamine (vahemälu, püsimälu, välismäluseadmed)

........................................................ 3 1.1.3 Põhimälu......................................................................................................................... 4 1.1.4 Püsimälu..........................................................................................................................4 1.2 Sekundaarsalvestised ehk välismälu......................................................................................5 1.2.1 Kõvaketas ehk HDD.......................................................................................................5 1.2.2 Väline kõvaketas.............................................................................................................6 1.2.3 Diskett.............................................................................................................................6 1.2.4 USB-mäluseadmed ehk mälupulgad...................................................

Referaat EMAPLAAT

PCI-E e. PCI Express e. Peripheral Component Interconnect Express - Tänapäevane laiendkaardipesa, mis loodi aastal 2004. Seekord tegid selle nimel koostööd nii Intel, Dell, IBM kui ka HP. PCI-E on nii PCI kui AGP asenduseks. AGP e. Accelerated Graphics Port - Graafikakaardi pesa, mis loodi 1997. aastal. Pesa on 32 bitine ja töötab 66 MHz peal. Infoedastuse kiiruseks on 2133 MB/s. AGP on tänaseks küll vananenud kuid vanemates arvutites on ta endiselt kasutusel. IDE e. Integrated Drive Electronics e. Parallel ATA (PATA) - Kõvaketaste ühendamiseks arvutiga. Liises kasutab laia 40 (või 80) soonelist kaablit emaplaadiga suhtlemiseks. Lubab edastamiskiiruseid: 16, 33, 66, 100 ja 133 MB/s. Ühe IDE kaabli küljes saab olla korraga 2 seadet ning üks neist peab olema master ja teine slave. Rolle saab määrata seadme küljes olevaid pin'e lühistades. SATA e. Serial ATA e. Serial Advanced Technology Attachment - Aastal 2003 loodud liides kõvaketaste ühendamiseks arvutiga

Referaat arvuti seadmetest

Seetõttu on magnetsalvestid liiga aeglased kasutamiseks üldotstarbelise mäluseadmena, küll aga on see kõige odavam andmekandja ja sobib suurepäraselt just varukoopiate tegemiseks. Magnetlint seadmete puuduseks on aga tema kõrge hind. 4. DISKETISEADE 4.1 Ajalugu Esimese disketi (floppy disk ehk pehme ketas) leiutas IBM 1967aastal. Esimene dikett oli 8 tolline. 1978 aastal tutuvstas Apple Computer ketast II (disk II) mis mahutas 5- 10MB. 1980 aastal juba tutvustas Sony 3.5 tollist ketast, mis mahutas tollal 875KB andmeid. Läbi aegade muudeti erinevate ketaste mahutuvust, kuid siiski tänapäeva standardiks on jäänud 3.5 tolline ketas, mis mahutab andeid 1.44 MB ulatuses. 4.2 Ehitus Disketiseadmel on kolm sensorit: kirjutamiskaitse sensor, ketta olemasolu kontroll ja raja 00 sensor. Raja 00 sensor on ketta serva kontrolliks. Kettaseadme magnetilisel peal

Informaatika ja biomeetria teooria eksam

Väiksem ja kiirem vahemälu, mida nimetatakse ka L1-vahemäluks (Level 1 Cache), on reeglina protsessori üheks struktuuriüksuseks. Suurem ja aeglasem L2-vahemälu võib olla nii protsessori koostisosa kui eraldiasuv elektronlülitus. Üha enam esineb vahemälu juues ka kolmas jaotus L3, harvem ka L4-vahemälu.  Välismälu Kõvaketas (Hard Disk Drive – HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas. See asub arvuti korpuses. ● Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti üle 500 GB. Enamasti on kõvaketastele lisatud puhvermälu kiirendamaks kõvaketta tööd. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt >500 MB vaba ruumi. Diskett (Floppy Disk Drive – FDD). Mahutavus tavaliselt 1,44 MB. Väikse töökindlusega ja aeglased. Tänapäeval enam kasutusel pole.

Väline kõvaketas

kindlam andmete talletamiseks.

Esimesed välised kõvakettad tegid debüüdi hilistes 1950ndates. Neil oli 5MB vaba mälu ning nad käisid kaasas esimeste kommertslike IBMi süsteemidega. Paari aastakümne jooksul ei muutunud selles turuosas eriti midagi, sest PC oli veel leiutamata ning arvuti kasutus oli suunatud kommertslikele eesmärkidele. Peaaegu 30 aastat peale välise kõvaketta debüüti tõi IBM avalikuse ette 5GB ketta. See seadeldis oli külmkapi suurune ning järelturul oli tema hinnaks 40000 dollarit. Väliste kõvaketaste kuju arendamine ja muutumine peatus juba 1980ndates seoses IDE tehnoloogia kujunemise ja standardiseerimisega. Suured muutused hakkasid toimuma peale 1998ndat aastat kui tutvustati uut tehnoloogiat USB näol. Tegemist oli revolutsioonilise tehnoloogiaga, mis lubas erinevatel seadmetel ühenduda arvutiga kasutades sama kasutajaliidest. Koos efektiivsemate energiaallikate ning paremate

Kõvaketas

Kõvaketas Kõvaketas on selleks laoruumiks, kuhu arvuti saab püsivalt salvestada kogu tarkvara ning kõik teie poolt loodud dokumendid. Kõvakettal olev informatsioon jääb alles ka pärast arvuti väljalülitamist. Kui te ostate endale arvuti, siis oleks tark valida kõige suurema mahutavusega kõvaketas, mida teie eelarve võimaldab. Kaasaegne keerukas tarkvara vajab kõvakettal üha enam vaba ruumi. Lisaks hakkavad ajapikku oma osa nõudma ka graafikafailid ning kõik muu, mida te näiteks Internetist oma arvutisse soovite laadida. Kõvaketas (Hard Disk) on suure mahutavusega (paarikümnest megabaidist mitmete gigabaitideni), kuid üldjuhul mittevahetatav ketas, st. ta on kettaseadmesse sisse ehitatud ja riknemise korral pole "kodustes tingimustes" remonditav

Arvutite riistvara

.................................................................................15 3.1. Pordid ja pistikud..........................................................................................................16 4. Andmekandjad......................................................................................................................18 4.1. Disketiseade...................................................................................................................18 4.2. Kõvaketas......................................................................................................................21 4.3. CD-ROM.......................................................................................................................24 4.4. Kirjutav CD-ROM'i seade.............................................................................................29 4.5. DVD- (Digital Versatile Disc)................................................................................

Arvutite koostetehnoloogia

sülearvutitele seoses tahvelarvutite pealetungiga. Kuid ometi pole kadunud neist ükski. Järgnevas referaadis sisenengi sellesse huvitavasse maailmasse ja võrdlen erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja nende ehituslikke ning rakenduslikke eripärasid. SÜLEARVUTI (LAPTOP) TUTVUSTUS Sülearvuti ehk rüperaal (inglise laptop) on mobiilne arvuti, mis töötab erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga. Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas, kuvar, sõrmistik ja osutamisseadis (hiir, puutepadi või puuteekraan), tavaliselt ka kõlar(id) ja kettaseade või mälupulga pesa. Aku on laetav elektrivõrgust ja sülearvutisse sisse ehitatud või siis ühendatava välise vahelduvvooluadapteriga. Sülearvuti on kujundatud suure raamatu kujuliseks, mis on 2­5 cm paks ja tavaliselt 27×22 cm või 39×28 cm suur. Tänapäeva sülearvuti kaalub 1­6 kg, vanem sülearvuti võibolla raskemgi. AJALUGU Sülearvutite ajalugu sai alguse 1971

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel

Optilised seadmed

Mõnikord aitab kirjutatud plaadi mittearusaamise probleemist üle ka see, kui kirjutada soovitavad andmed mingile teise firma toorikule. Lisaks kõigile neile asjaoludele tuleks plaatide kirjutamisel arvestada ka asjaolu, et nn. multi-sessioon plaate (need, kus osa infot kirjutatakse hiljem plaadile juurde) oskavad lugeda vaid need lugerid, mis seda toeatavad. 1.2.CD-lugeri tööpõhimõte Laserplaat pöötleb CD-lugerid konstantse kiirusega. Plaati pööritaval mootoril on ülimalt täpne tagasisisemahhanism, mis jälgib pidevaly plaadi pöörlemiskiirust. 1. CD-ROM-i pinnal asuv spiraalne salvestusjälg sisaldab tasaseid lõokr ja sübemdeid (täkkeid ja vahesid täkete vahel) süvendid hajutavad valgust, tasased lõigud peegeldavad. 2. Pooljuhtlaser genereerib valguskiire, mille läätsesüsteem fokuseerib laserplaadile. 3. Laserkiir läbib laserplaati katva plastikkaitsekelme ja peegeldub alumiiniumist

Arvuti emaplaadid

vajalikku infot aastaid ilma arvutit sisselülitamata. · Laeb katkestused ja seadmete draiverid Katkestused (IRQ) on riistvara ja operatsioonisüsteemi vahelised tarkvara osad. Kui vajutada klaviatuuri nuppe, siis saadetakse signaal katkestusele, kes omakorda ütleb protsessorile, et vajutati nuppe ja saadab info edasi operatsioonisüsteemile. Seadmete draiveritega identifitseeritakse põhiline riistvara (hiir, klaviatuur, kõvaketas, disketiseade), et arvuti oskaks neid kasutada. · Kontrollib videokaardi seadeid BIOS kontrollib, kas videokaardil on oma mälu, BIOS ja graafikaprotsessor. Kui mitte, siis asub videokaardi informatsioon kuskil emaplaadil, mis laetakse. · Teeb "power-on self-test" (POST) Vaatab üle kõik teised riistvaralised komponendid ja veendub, et kõik töötavad korrektselt. BIOS kontrollib kas tegemist on arvuti sisselülitamise või lihtsalt uuesti käivitamisega (restart)

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

käsuregistrisse, seejärel dekodeeritakse ja vajadusel laetakse operandid mälust registritesse, käsk täidetakse ning tulemus võib olla jällegi salvestatud mällu. Ideaalne oleks säilitada kõik vajalikud programmid põhimälus, mis ei ole võimalik, kuna: -põhimälu on liiga väike, -põhimälu on ajutine hoidla, mille sisu hävib arvuti väljalülitamisega. Selleks, et säilitada suurt infohulka pikemat aega, omab arvuti ka sekundaarset välismälu (erinevad kettad ja magnetlindid). Tähtis on meeles pidada, et CPU saab töödelda vaid käske, mis asuvad põhimälus. Vahemälu (Cache) - Cache on nii riist- kui tarkvara tehnoloogia, mis kasutab kaheetapilist info edastamist, kasutades vahemälu. Põhimõte on järgmine. Info hoitakse mingisuguses salvestis (näiteks põhimälus). Kui teda kasutatakse, kopeeritakse ta samas ka vahemällu. Iga kord, kui otsitakse vajalikke andmeid, kontrollitakse eelnevalt cache-i sisu. Kui vajalik info cache-s

Videostandardite referaat ja võrdlus

Seetõttu lõi Alan E. Bell, IBM-i Almaden Research Center'i teadlane, arvutitööstuse ekspertidest koosneva grupi, kuhu kuulusid nimekamatest ka Apple'i, Microsofti, Suni ja Delli esindajad. Selle grupi nimeks sai Technical Working Group ehk TWG. TWG survel jõudsid kaks leeri üksmeelele ja leppisid kokku ühes standardis, milleks saigi DVD. TWG tegi koostööd ka Optical Storage Technology Association'iga, et võtta uuele DVD-le kasutusele ka selle ISO-13346 failisüsteemi standard. Uus ketas sisaldas kahte tüüpi tehnoloogiaid: enamasti oli ta tehtud SD ketta alusel, kuid kahekihilisus ja EFMPlus modulatsioonid olid võetud MMC ketta tehnoloogiast. EFMPlus osutus valituks, kuna ta oli üpris vastupidav kahjustustele nagu kriimustused ja sõrmejäljed. Esimesed DVD-kettad ja ­mängijad ilmusid Jaapanis 1996. aasta novembris ja USAs 1997. aasta märtsis. Kõik muudatused ja täiendused spetsifikatsioonidesse lisatakse DVD Forumi

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Nutitelefon (smart phone). Laiendatud funktsioonidega mobiiltelefon, mida saab kasutada nii telefonikõnedeks kui ka näiteks e-posti sõnumite saatmiseks ja lugemiseks, veebis surfamiseks ja kõnetuvastuseks. Lisanduda võib ka muid funktsioone, näiteks digikaamera. Multimeediamängija. Võimaldab mängida videofaile, vaadata pildifaile ja kuulata digitaalset muusikat. 1.1.1.4 Arvuti põhiosad: keskprotsessor (CPU), mälu tüübid, kõvaketas, tavalised sisend- ja väljundseadmed. Keskprotsessor (CPU ­ Central Processing Unit). CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu

Juhiabi ja sekretäri tööjuhis

 Mälu (Memory) all mõeldakse tavaliselt tavakasutajale kõige olulisemat – operatiivmälu RAM (Random Access Memory). Operatiivmälus säilitatakse parajasti tööks vajalikke andmeid ning arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik seal säilitatud andmed. Mälu mahtu mõõdetakse kilobaitides (kB), megabaitides (MB) ja gigabaitides (GB) ning kaasaegsel arvutil peaks mälumaht olema vähemalt 1 GB. (Mälu, 2010)  Kettaseadmed: 1) Kõvaketas (HDD – Hard Disk Drive) on seade, kuhu on salvestatud arvutis kasutatavad programmid ning kasutajate poolt loodud failid (tekstid, tabelid, pildid jm). Kõvakettal on kindel füüsiline maht ning see võib ühel hetkel täis saada. 2) CD- ja DVD-seadmed. Arvutid on üldjuhul varustatud CD- või DVD-seadmetega, mille abil saate laserplaatidele salvestatud sisu vaadata ja faile talletada. Enamik CD-seadmeid kannab

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas

masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Väljundseadmed ­ seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor, printer, kõlarid jms. Põhiplokk ehk korpus Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub emaplaat koos sellel asuvate seadmetega (protsessorid, sisemälud, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiajam, kõvaketas, CD-ROM jt.). Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Mälu Mälu jaguneb sise- ja välismäluks. Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Tähtsamad sisemälud: põhimälu (RAM ­ random access memory, nimetatakse ka suvapöördus-, töö-, muut-, operatiivmäluks jms.) - siin asuvad arvuti töö ajal vajalikud programmid ja andmed

Peamised arvuti osad

sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone ning ülesandeid. Peamised siseseadmed on: protsessor, mälu, emaplaat, varundusseadmed, laienduskaardid ja toiteplokk. Protsessor Protsessor (CPU- central processing unit) on riistvarakomponent, mis suudab täita käske. Tavaliselt mõjutab see riistvarakomponent kõige rohkem arvuti jõudlust

IKT põhimõisted

hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Personaalarvuti võib koosneda erinevatest sisend- ja väljundseadmetest (riistvara): hiir, klaviatuur, mänguseadmed (joystick, rool), skänner, printer, monitor. Samuti on arvuti sees erinevaid muid riistvara komponente, mis on arvuti tööks suuremal või vähemal määral vajalikud: emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD ja/või DVD seade, disketiseade, helikaart, võrgukaart, modem. Personaalarvuti põhitüübid on · Lauaarvuti (ingl. desktop computer) on personaalarvuti, ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus. · Nettop on väike, soodne ja ökonoomne lauaarvuti. · Sülearvuti ehk laptop ehk rüperaal on mobiilne arvuti . Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad. Sülearvuti töödab nii akupatareiga ,

Failisüsteemid

 Andmed. Selles piirkonnas asuvad failid ja kataloogid. Piirkond on jagatud eelmääratletud suurusega klastriteks, millele viitab FAT #1 ja FAT #2 tabel. Failipaigutustabel Partitsioon on jagatud identseteks klastriteks, mille suurus varieerub kasutatava FAT failisüsteemi piires. Iga fail hõlmab üht või enamat sellist klastrit, seega võib mitut klastrit hõlmavat faili tähistada kui klastriahelat, kuigi failiga seotud klastrid paiknevad ketta andme sektoris killustatult. Failipaigutustabeli kanne võib sisaldada üht viiest:  järgmise klastriahelas oleva klastri number  klastriahelat lõpetav klaster  riknenud klaster  reserveeritud klaster   kasutamata klaster FAT16 FAT16 on lihtne failisüsteem, mille lõplik versioon loodi 1987.[7] aastal Compaq poolt. Selle eelis on väga hea tugi kõigilt tähtsamatelt operatsioonisüsteemidelt.

Arvutite eksam

17. Erineva pöördumis viisidega mälud :LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. 18. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32. Pinumälu (Stack) - realiseerimine ja kasutamine

Arvutid konspekt

Lugemisel indutseerib mähises pinge impulsse ainult magnetvälja muutus. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele ja suund sõltub sellest, millises suunas on magnetvälja üleminek. Seega peab salvestamisel info olema kodeeritud üleminekute kaudu. Selleks leidub erinevaid meetodeid. Kõvaketas (HDD) kujutab endast paketti pöörlevaid kettaid, mis on jäigast mittemagneetuvast alusest ja ka kaetud väga õhukese magnetmaterjali kihiga. Iga ketta pinna jaoks on oma lug/kir pea. Kõik pead positsioneeritakse koos vastavate ketaste pindadel olevate radade kohale. Kasutatakse tagasisidega süsteemi, kus teatud ketta pinnal oleva spetsiaalse servoinfo järgi häälestatakse pead maksimaalse signaali järgi. Ketaste pindadel kohakuti olevad rajad moodustavad läbi kogu paketi silindri. Rajad jagunevad omakorda sektoriteks. Ketta pind peab olema väga sile, sest pead liiguvad ketta pinnale väga lähedal.

Exami materajal

abil. EEPROM-I on lihtsam ümberprogrammeerida kui EPROM'I, kuid nad ei ole nii kiired kui viimane. FlashEEPROM on blokk-kustutatav ja -uuesti kirjutatav. Kustutamiseks ei ole seda tarvis ahelast eemaldada. Kasutatakse digikaamerates näiteks. Andmed säilivad ka siis, kui masin välja lülitada. · Magnet mäluseadmed (Magnetic memory) Magnetketas koosneb ühest või mitmest alumiiniumtaldrikust, mis on kaetud magnetiseeritava kattega. Ketta pea sisaldades induktsioonipooli hõljub pinna kohal õhupadja peal. Kui positiivne või negatiivne vool läheb läbi pea, siis see magnetiseerib pinna otse pea all, reastades magnetilised osakesed otsaga vasakule või paremale poole vastavalt draivi voolu polaarsusele. Kui pea läheb üle magnetiseeritud ala, positiivne või negatiivne vool indutseeritakse peas, tehes võimalikuks eelnevalt salvestatud bittide lugemine. CAV (Constant Angular Velocity) -püsiv pöörlemiskiirus

Riistvara

erineda lugemisel ja kirjutamisel. Kiirust mõõdetakse kordades baasühikust.  Magnetiline salvestustehnoloogia on kasutusel kõvaketastel - HDD (Hard Disk Drive). Kõvakettal kasutatakse andmete salvestamisel pöörlevat magnetplaati, mille kohal paikneb lugemis/kirjutamis pea. Suurim viivitus on seotud lugemispea  juhtimisega kõvakettal soovitud sektorini. Viivitus on seda väiksem, mida suurem on ketta pöörlemise kiirus RPM (Revolutions Per Minute).  Mälukiipide baasil massmäluseadmed on välkmäluseadmed ehk SSD (Solid-state Drive), mis kasutavad andmete salvestamiseks mälukiipe. Nende seadmete suureks eeliseks on liikuvate osade puudumine ja suurepärane pöördusaeg suvalises mälupesas hoitavate andmete poole. Kiire pöördusaeg koos hea andmevahetuse

Infotehnoloogia

Operatiivmälu töö kiirendamiseks on arvutitele lisatud veel vahemälu ehk Cache (128 KB või 256 KB). Püsimälu ehk ROM (Read Only Memory) on osa arvuti mälust, kust saab vaid infot lugeda. Seal paiknevad arvuti käivitamiseks vajalikud programmid, testid jm. Arvuti väljalülitamisel püsimälus olev info säilib.Välismäluseadmeid kasutatakse programmide ja andmete pikaajaliseks säilitamiseks. Välismäluseadmeteks on: · kõvaketas (Hard disc), · flopiketas (Floppy disc), · CD-ketas (Compact disc), · lintsalvestid. Kettaseadmed Kõvaketas asub füüsiliselt arvutikorpuse sees. Tema mahutavus on 400 MB kuni 3.2 GB. Kõvakettale salvestamine on kiire. Arvuti väljalülitamisel salvestatud andmed säilivad. Ühes arvutis võib olla ka mitu kõvaketast või üks füüsiline kõvaketas võib olla jaotatud mitmeks loogiliseks kettaks. Flopiketas ehk diskett ehk pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja

Arvutid I eksamipiletid 2013

Katood (-), 2. Kiirgav kiht, 3. Kiirguse eraldumine, 4. JuhNv kiht, 5. Anood (+). OLED ekraanid võivad kasutada kas passiiv-maatriks (PMOLED) või aktiiv-maatriks pikslite adresseerimise skeeme. Aktiiv- maatriks OLED-id (AMOLED) vajavad õhukest transistorite kihti tagaküljel, et lülitada iga individuaalne piksel sisse või välja. Tänu sellele tehnoloogiale on võimalik valmistada suurema resolutsiooni ja suurusega ekraane. Plasma - Plasma ja elektroluminesents kuvaritel on kaks plaati, millel on läbipaistvad elektrijuhtidest liinid (joonisel punane ja roheline). Neeb plaadid asetatakse teine teisele poole aukudega isolatsioonmaterjalist maski. Nüüd saab elektriga mõjutada ükshaaval kõiki maski moodustuvaid pesasid. Need pesad täidetakse kas argooni-neooni seguga plasma kuvaris ja luminofoori kelme või pulbriga elektroluminesentskuvaris. Mõjutadaes pingega aineid maski aukudes hakkavad nad helendama. Probleemiks

Arvutid I eksami materjal

......................................................36 Püsimälu (ROM - Read Only Memory).................................................................................... 38 Magnet mäluseadmed (Magnetic memory)...............................................................................40 Mullmälu (Bubble)................................................................................................................ 41 Pehme ketas (Floppy)............................................................................................................ 41 Kõvaketas (Hard drive)..........................................................................................................41 Magnet ketas..........................................................................................................................42 Lint (Tape).....................................................................................