Australia Helen Allik KÜG XB 2010 Commonwealth of Australia Capital Canberra Political federation. Head of the state Queen Elizabeth II. Head of the government Julia Gillard. Offical language none. National language - english. Physical geography A continent, an island and a country. Southern Hemisphere. Total area 2,941,299 sq mi. Lowest point Lake Eyre Highest point Mount Kosciuszko Neighbours : Indonesia East Timor Papua New Guinea Vanuatu Solomon Islands Ned Caledonia New Zealand Mount Kosciuszko (2228 m) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Great victoria desert Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Highest peak Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mount Kosciuszko (2228 m) platypus Anteater Click icon to add picture Click icon to add picture Australia is the Worlds Largest Exporter of: · Coal · Wool · Alumina · Diamonds · Sheep · Lead · Refined zinc ores · Mineral sands currency Click icon to add picture Click icon to add picture Australian dollar (AUD)=11,0768 eek
. 4. Pinnamood Autsraalia hiigelsuur lääneplatoo kuni 2000 km läänerannikust sisemaale, hõlmates poole manrist. Platoo keskmine kõrgus on 300-600m. Austraalia keskpiirkonna madalik ulatub lääneplatoost ida-kõrgustikeni. Austraalias on sisejõgesid, mis osa aastast kuivad ega ühendatud merega, suuri jõgi Murray suudub Adelaide'i lähedal India ookeani. Idaosa kõrgustikud koosnevad madalate mägede pikast ahelast ( The Great Dividing Range), kõrgeim on ount Kosciuszko Autsraalia Alpides Canberrast lõunas ( 2228m). Mägine Tasmaania on geoloogiliselt idaosa kõrgudtike pikendus. Austraalia kuulus Suur Vallrahu ( the Great Barrier Reef) on maailma suurim koralliriff ( 200m ) madalike ja saarekestega, mis meelitab külastajaid üle kogu maailma. Suur Vallrahu on nii ulatuslik, et seda näeb ka kosmosest. 5. Loodus Valdavaks pinnamoeks on tasandikud. Austraalia keskmine kõrgus on 340 m.
Tauri Heinmets, Rauno Kiik, Hendrik Lessuk, Ronald Proosa AUSTRALIA Geographical position Australia is a country in the Southern Hemisphere comprising the mainland of the Australian continent as well as the island of Tasmania and numerous smaller islands in the Indian and Pacific Oceans. world's sixth-largest country by total area. The lowest point in the country is lake of Eyre (15m below sea level) and the highest point is Mount Kosciuszko (2229m) Economy Mixed economic system Division of labor Agriculture 3,6%; Industry 21,1%; Tendance 75% Units of labor 11,45 mlj. 2009. Unemployment 5,6% Most important export articles: coal, iron,gold Most important import articles: machinery and transport equipment Australia is one of the most important mining industry countries Politics Capital: Canberra Largest city: Sydney National language: English (de facto) Demonym:Australian, Aussie Government: Federal parliamentary
· Sydney · Melbourne · Brisbane · Adelaide · Perth · Darwin Riigikord Konstitutsiooniline monarhia , mida valitseb Elizabeth II. Peaministriks on Julia Gillard. Naaberriigid · Indoneesia · Timor-Leste · Paapua Uus-Guinea · Uus-Meremaa · Saalomoni saared · Vanuatu · Mikroneesia liiduriigid Pinnamood · Madalaim punkt Eyre'i järv · 15 m merepinnast madalamal · Kõrgeim punkt Kosciuszko mägi · 2228 m Rahaühk · Austraalia dollar Võeti kasutusele 1966 .a 1 EUR = 1.2768 AUD SÜMBOOLIKA Lipp Lippu tagataust on sinine, mille vardapoolses ülanurgas on Suurbritannia lipp , selle all on valge seitsmeharuline täht , mis sümboliseerib Austraalia Ühendust. Lehvipoolsel väljal on 5-st tähest koosnev Lõunaristi tähtkuju. 4 suuremat seitsmeharulist tähte on Alfa, Beeta, Delta ja Gamma.
saarestik ja kirde pool asuv Gröönimaa. Mandri pindala on 24 709 000 km² . Ta on mandrite seas pindalalt kolmandal kohal. Rahvaarv on 481 212 000 mida on vähem kui euroopas. Austraalia Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas, tema pindala on 7 704 366 km². Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri kõrgeim mägi on Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna-Walesi lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim mägi on vulkaan Mawson Peak Big Beni massiivis (2745 m) Heardi saarel. Hiina Hiina on tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel. Hiina pindala on 9 640 821km². Pindala poolest on Hiina kolmas riik maailmas. Sellel tohutult suurel ja vaheldusrikkal maa-alal on aukartust äratavaid mäestikke, mis hõlmavad 43% pindalast. Hiina suured jõed
Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemused räägivad erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt. 4. AUSTRAALIA LOODUS Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m). Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas; nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastaaegadel. Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse
· Pindala 7 682 557 km² · Rahvaarv 2006 aastal 20 264 082 · Rahvastiku tihedus 2,6 in/km² · Iseseisvus 1. jaanuar 1901. aasta · Rahaühik Austraalia dollar (AUD) · Ajavöönd maailmaaeg +8 kuni +11 · Riigihümn Advance Australia Fair · Maakood 61 Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 meetrit merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko 2229 meetrit. Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastatel. Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas
1996. aastast hakati Austraalia peaminister John Howardi juhtimisel ellu viima liberaalset majanduspoliitikat. Austraalias on tööjõulisi 11,45 miljonit. 2009. aasta seisuga on töötus 5,6%. 3. Loodus Rannajoon Austraalia rannajoone pikkus on 25 761 kilomeetrit. Pinnamood Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri kõrgeim mägi on Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna-Walesi lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim mägi on Big Beni vulkaan (2745 m) Heardi saarel. Veestik Austraalia pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Kliima Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi
it consists of low hills and the highlands are typically no more than 1,600 metres. There are large areas of grassland. · The landscapes of the northern part of the country, with their tropical climate, consist of woodland, grassland and desert. · At the northwest corner of the continent is the sandstone cliffs and gorges of The Kimberley · Australia has the longest coral reef - The Great Barrier Reef. · At 2,228 metres Mount Kosciuszko on the Great Dividing Range is the highest mountain on the Australian mainland. http://www.youtube.com/watch? v=avLWMHZR5dk Australian animals · Although most of Australia is semi-arid or desert, it includes a diverse range of habitats from alpine heaths to tropical rainforests. · The wildlife in Australia has evolved in isolation and so has a unique and individual appearance. This also means that the animals have adapted well to the varying and often harsh
Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelisest lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest massiivist. Lõunapoolseimas ja kõrgemais osas on alpiinset pinnamoodi. Austraalia madalaimaks punktiks on Eyre järv (-15m) ja kõrgeimaks punktiks Kosciuszko mägi (2, 229m). Pinnamoe mõju majandusele Austraalia Põhjaterritooriumil asetseb maailma suurim monoliit nimega ,,Uluru", mis on 348 m kõrgune, ligi 5 km pikkune ja 1,5 km laiune tilliidist mägi ja temast 24 km läänes asub teinegi monoliit ,,Kata Tjuta", mõlemad on turismi üheks tähtsaimaks objektiks. Maavarad
Haldusjaotus 6 osariiki ja 2 territooriumit Riigihümn Advance Australia Fair Riigikeel inglise Rahvastiku tihedus 2.8 in/km² Kuninganna Elizabeth II Iseseisvus 1. jaanuar 1901 Rahaühikud dollar(AUD) LOODUS Rannajoon, pinnamood ja veestik Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m). Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas; nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastaaegadel. Kliima Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas
jälgitav. Niiske kliimaga ekvatoriaalalade on levinud punamullad, mis katavad Ginea rannikumadalikku ja Kongo nõgu. Ekvaatorist kaugemal domineerivad punakaspruunid savannimullad. Laialdastel aladel pole muldi üldse tekkinud, seal levivad kalju-, kruusa- ja liivakõrbed. Austraalia Riigid: Loodus: Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m).Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas; nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastaaegadel. Reljeef: Suurem osa Austraaliast on iidse Gondvana mandri jäänuk. Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on
· Rahvaarv 2006 aastal 20 264 082 · Rahvastiku tihedus 2,6 in/km² · Iseseisvus 1. jaanuar 1901. aasta · Rahaühik Austraalia dollar (AUD) · Ajavöönd maailmaaeg +8 kuni +11 · Riigihümn Advance Australia Fair · Maakood 61 1. Rannajoon Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. [1] 2. Pinnamood Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 meetrit merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko 2229 meetrit. [1] 3 3. Veestik Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastatel. [1] 4. Kliima Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi
Peamised tegevusalad: hulgi- ja jaekaubandus Peamised väljaveokaubad: vill, metallimaagid, süsi, värvilised metallid Peamised sisseveokaubad: liiklusvahendid, tööstuskaubad Pealinn Canberra , tähtsamad linnad : Sydney, Melbourne, Buisbane. Paikneb Aasiast kagus , väikse ja India ookeani vahel. Geograafiliselt jaguneb Austaalia kolmeks piirkonnaks . Idas suur veelahkmeahelik, mis kulgeb 3000km ulatuses rannikuga parralleelselt ning seal paikneb Austraalia kõrgeim mägi Kosciuszko , mille pikkus on 2228. Läänes asetsevad Suur Liivakõrb , Suur Victoria kõrb ja Gribsoni kõrb. Sisemaal asetsevad laubatuslikud tasandikud. Austraalia olulisim jõgi on Murray. Austaalia kliima on valdavalt kuum ja kuiv. Känguru on Austraalia sümbol . Austraalia kõrbed 1550000 km² Maastik Rannajoon on vähe liigestatud , ainus suur saar on Tasmaania. Pinnamoe kujundavad valdavad tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgeim on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik.
In the north, half the year is wet and half is dry. And its a popular place for winter holidays in the sun. Western has dry, hot, deser climate. Eastern has temperate, wet, and rainfall occurs all year round. Mountains, Rivers and Lakes The Great Barrier Reef, the world's largest coral reef, lies a short distance off the north-east coast and extends for over 2,000 kilometres. Mount Augustus, claimed to be the world's largest monolith, is located in Western Australia. At 2,228 metres, Mount Kosciuszko on the Great Dividing Range is the highest mountain on the Australian mainland, although Mawson Peak on the remote Australian territory of Heard Island is taller at 2,745 metres. The highest mountain ranges are The Macdonnal Mountains, The Musqrave Mountains, The Hamersley Mountains and The Darling Mountains. Australia's longest river is the Darling, which flows into Southern Ocean and is 2,700 kilometers long. The other long river is The Murray River. Australia's only large
Seal on aastaringselt mõõdukalt soe temperatuur. Lõunaosas troopiline kliima. Pinnamood põhiliselt madalad platood, kuid ka viljakad tasandikud kaguosas Rahvast on rohkem rannikualadel, sest seal on parem kliima. Austraalia keskosa on kõrb, seal hästi elada ei saa. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Sinna on koondnud ka suuremad linnad. Loodus Pinnamood Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri kõrgeim mägi on Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna-Walesi lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim mägi on Big Beni vulkaan (2745 m) Heardi saarel. Veestik Austraalia pindalast 68 920 km 2 moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Kliima Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne
Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Pindalalt hõlmab Austraalia 7 704 366 . Pealinn on Canberra. Austraalias elab 22 893 487 elanikku 2012. aasta andmete kohaselt. Riigi keeleks on Inglise keel ja rahaühik on dollar. Riigihümn on Advance Australia Fair. Austraalia rannajoone pikkus on 25 761 kilomeetrit. Madalaim punkt on Eyre'i järv mis asub 15m merepinnast madalamal. Kõrgeim punkt on mägi Kosciuszko, mille kõrgus on 2228 meetrit. Austraalia pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia
Many people live on sheep or cattle stations, a few of which are as large as the country of England. The nearest neighbour can be a hundred kilometres away and the nearest city 1,500 kilometres away. Australia has a population of about 23 million people, most of whom live in the south and east of the country, where the summers are warm and the winters not too cold. The highest mountain in Australia is Mount Kosciuszko, at 2,228 metres. Australia's longest river, the Murray-Darling, is 2,700 kilometres long. The only large permanent lakes in Australia have been artificially created, as most of the natural lakes there are dry for months or years at a time. Lake Eyre is the largest lake in Australia and also the lowest point. One of the most beautiful things you can see in Australia is Uluru, also called Ayers Rock. It is an enormous rock in the middle of the desert in the Northern Territory
Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelisest lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest massiivist. Lõunapoolseimas ja kõrgemais osas on alpiinset pinnamoodi. · madalaim punkt: Eyre järv -15m · kõrgeim punkt: Kosciuszko mägi 2, 229m 9.Austraalia kaart 10.Kasutatud kirjandus www.google.ee www.wikipedia.org
loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared. Austraalia lipp Austraalia vapp Austraalia asend maailmakaardil Austraalia loodus Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m).Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastatel. Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse
Australian Capital Territory* ACT 0,4 milj Canberra Austraalia pealinna territoorium Northern Territory* NT 0,2 milj Darwin Põhjaterritoorium Austraalia asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast kagu pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m). Austraalia kaart Pinnamood Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab 400-500 m kõrgune Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave'I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik
It stretches more than 3500 km from the north-eastern tip of Queensland, running the entire length of the eastern coastline through New South Wales, then into Victoria and turning west, before finally fading into the central plain at the Grampians in western Victoria. It consists of a complex of mountain ranges, plateaus, upland areas and escarpments. One part of the Great Dividing Range is the Australian Alps. It's highest point is Mount Kosciuszko, which is 2,228 metres high. The Snowy Mountains in New South Wales are also part of the Alps. The most famous land mark of Australia is the Uluru. It's a large sandstone rock formation in the southern part of the Northern Territory. It lies 335 km south west of the nearest large town, Alice Springs; 450 km by road. Kata Tjuta (The Olgas) and Uluru are the two major features of the Uluru - Kata Tjuta National Park. Uluru is sacred to the Aboriginal people of the area
4. Land regions Mountains The Great Dividing Range runs along the Pacific ocean. These mountains are very old and much of worn down but the Australian Alps are the highest of them. The highest top Mount Kosciusko is 2228 metres above sea level. It was named by the Polish explorer Count Paul Strzelecki in 1840 in honour of the Polish national hero General Tadeusz Kociuszko. Like many of Australia's highest peaks, Mount Kosciuszko is not particularly difficult to climb. There is a road to Charlotte Pass, from which it is a seven kilometre walk up a path to the summit. Anybody with a modest level of fitness should be able to climb it. Until the 1960s the road was open to motor vehicles and it was possible to drive close to the summit. Uluru, also known as Ayers Rock, is a large sandstone rock formation in central Australia, in the Northern Territory
· Opositsioon kutsub appi venelased, kes vallutavad Poola · Seejärel Venemaa ja Preisimaa jagavad omavahel Poola alasid: leping ratifitseeritakse 1793.a. jaanuaris · Poola maikonstitutsioon tühistatakse · Poola kaotas üle poole oma territooriumist: Järele jäid Poola-Leedu keskosad · Enamuse aladest saab endale Venemaa Poola III jagamine (1795) · Poola riigi likvideerimine · 1794 meeleheitel poolakad alustasid mässu · Vabaduskangelane Tadeusz Kosciuszko · III jagamine vormistatakse 1795.a. jaanuaris: · Poola järelejäänud alad jagatakse Venemaa,Preisimaa,Austria vahel. Jagamiste Mõju: · Suurriikide Austria, Venemaa, Preisimaa piirid saavad kokku · Venemaa laieneb olulislt läände: 19.sa. algab venestus Poolas (peale aastate 1830 ja 1863 mässe) · Poola-ühendab Preisimaa-Saksamaad ja Venemaad omavahel: Poola IV jagamine 1939! · Poolakatest saavad Euroopa elukutselised vabadusvõitlejad 19saj-
Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelisest lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest massiivist. Lõunapoolseimas ja kõrgemais osas on alpiinset pinnamoodi. · madalaim punkt: Eyre järv -15m · kõrgeim punkt: Kosciuszko mägi 2, 229m 5. LOODUSVARAD TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD · Tuuleenergia- 1-3% saab Austraalia oma energia tuulest. Alates 2008ndast aastast, hakkab olema 42 tuulefarmi, kust saadakse 1200 MW energiat. Tuuleenergia on kiiresti kasvav ala Lõuna-Austraalias. Seal toodetakse seda terve riigi peale ka kõige rohkem. · Päikeseenergia- 2% saab Austraalia oma energia päikesest, hoolimata faktist et
kaotus (ameeriklased said 5 800 sõjavangi) ... alles seejärel Euroopas levis arvamus, et ameeriklased võivad võita. Vabatahtlikud ja ameeriklaste välisliitlased · Ameeriklaste vabadusvõitlus innustas paljusid valgustusajastu eurooplasi · Vabatahtlikud nt: Prantsuse kindral markii La Fayette, Preisi kindral vpn Steuben (Mõlemad olulised Washingtoni armee koolitajad) Poola vabadusvõitleja Kosciuszko. · Prantsusmaa oli aastast 1776 alates toetanud ameeriklasi majanduslikult (relva ja laskemoonaga) · B.Franklin oli ameerilaste saadik Prantsusmaal: otsis aktiivselt tuge Välisliitlased · 1778 sõlmis abs. Prantsusmaa poliitlilise liidu vabariikliku P-Ameerikaga: Iseseisvuse tunnustamine ja kaitseleping ehk sõja sõja jätkamine koos seni kuni SB tunnustab 13 Ameerika Ühienenud riigi iseseisvust ja eraldi kaubandusleping
Lääneplatoo on peamiselt 500 meetri kõrgune kõrbeline või poolkõrbeline tasandik, selle põhjaosas asub kuni 50 km pikkuste luidetega Suur Liivakõrb ja lõunaosas Suur Victoria kõrb. Keskmadalik ulatub Cape Yorki poolsaarelt Suure Austraalia laheni. Suure Eyre'i järve nõos asub Austraalia madalaim koht (15 m.a.m). Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad on järsud ja läänenõlvad laugjamad. Austraalia mandri kõrgem tipp Kosciuszko 2228 meetrit, asub Austraalia Alpides. Austraalia kõrgeim mägi Big Beni vulkaan (tipp Mawson 2745 m) asub Antarktikas Heardi saarel. Austraalia ulatub lähisekvatoriaalsest vöötmest parasvöötmeni. Idarannikul sajab kuni 2000 mm/a ja 29% territooriumist sajab vähem kui 200 mm/a. Ligi poole Austraalia territooriumist hõlmavad kõrb ja poolkõrb. Talvel võib siseosas olla öökülmi. Tasmaanias
1791 võeti Poolas vastu uus ja väga liberaalne konstitutsioon. 1792 tungis Vene armee Poolasse, tuues ettekäändeks nn Targowica konföderatsiooni mässu. Patriootlik partei kõrvaldati võimult. Interventsiooni kulude katteks hõivas Venemaa suurema osa Valgevene ja Ukraina aladest (250 000 km2). Preisimaa omakorda hõivas jõudude tasakaalu printsiibist lähtudes Lääne-Poola alad (57 000 km2). Austria seekord ei osalenud. III Poola jagamine 1795 1794 aastal puhkes Poolas Kosciuszko ülestõus, mis oli suunatud riigi päästmisele. Ülestõus algas Krakowis ja levis Varsssavisse ja Vilniusesse. Viidi läbi arvukalt reforme jne, suudeti mõnda aega ka preislaste Varssavi blokaadile vastu pidada, kuid saadi venelastelt lüüa. Katarina II ettepanekul jagati Poola lõplikult. 53 Venemaa sai 120 000 km2: Kogu Valgevene ja Leedu ning Kuramaa. Preisi sai 48 000 km2: Masoovia ja Varssavi.
Kosciuszko "'. : ~~~ ~: =:~=-'---~~~~~='='~~'==' ' I ~ ~=~ ~"-"- "- - - -'~-' ·=-~~~f~e"z~_,__'. '._. ._.---'_-'-_.-_.=_-_'-._-.-
mitte ainult ellu jääda veepuuduses, vaid ka levida üle kogu mandri, tekitades järjest uusi liike, nende seas pisikesi, keskmisi ja väga suuri puid. Ei ole maailmas teist mandrit, mille taimkattest 90% moodustab üksainus puude perekond. Geograafiliselt jaguneb Austraalia neljaks piirkonnaks: Idas ja kagus soodsaima kliimaga viljakaimate muldadega rannikutasandikud; mäestikuala Suur Veelahkmeahelik Austraalia Alpide ja Sinimägedega (Kosciuszko 2228 m) asub mandri idarannikul; lääneplatoo madalate ahelike ja suurte kõrbetega (Suur Liivakõrb, Suur Viktoria kõrb ja Gibsoni kõrb); keskmadalik sisemaal Carpentaria lahest Adeleide'i linnani suurte kuivade nõgudega (veerikkad on vaid Murray jõgi ja Eyre'i järv). Austraalia sisemaal ning lääneja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Põhjaosas (Darwin) on kogu aeg palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Idaja
annaabi.ee 
