Naine mehe kõrval ,,Tõde ja Õigus" esimeses osas saab päris head ülevaadet, milline oli naise elu kunagi ja annab võrrelda tänapäeva naise eluga. Naise elu ei olnud sugugi kerge, võime võrdluseks kõrvale võtta tänapäeva naise elu. Alustades naise panust kodutöödesse oli väga võrdne mehe omadega, kui tänapäeval on mehele antud raskemad tööd nagu näiteks raskete asjade vedamine vms, siis kunagi pidi naine hoolitsema väga paljude asjade eest, nii loomade, laste, aiamaa, söögi tegemise ja muu keerukamate tööde eest , isegi kui naine oli rase, mis minu arust on absurdne. Raamat annab mõista, et mees ja naine oli võrdne ja töö on töö, kuid see võrdsus oli ainult tööde tegemisel, kui vaadata eraelu, siis see küll nii võrdne polnud. Mees käib pubides, saab sõpradega kokku, joovad, aga naine enamus ajast on kodune hoolitsedes laste eest ja ei käi niimoodi väljas, kui siis ainult suuremate tähtpäevade puhul, ...
Viiendas käsus keelatakse igasuguse inimelu kahjustamist ja tapmist. Me ei tohi teha kellelegi halba sõna ega teoga. Kahjuks ei saa osa inimesi aru, et rikkudes seda nad teevad halba kõigepealt iseendale.Iga tegu tuleb tegijale bumeraangina tagasi, nii hea kui halb. Teisel pool riik peab kaitsma norgemaid vaguvalla eest, selleparast annab viies kask riigile oiguse ja kohustuse karistada. Riik peab kaitsma oma rahvast ja maad. Tegelikult ütleb viies käsk meile, et me peame hoolitsema oma korval oleva inimese eest ja tulla talle appi, kui ta seda tahab voi vajab. Kaaslastega suheldes ei ole vaja iga asja peale vihastada ja ärrituda, vaid olem kannatlikum ja rahulikum. Kui me püüdame elada kümne käsu järgi, on maailm palju parem koht.
Dramaatika, Draama- ehk naitekirjandus on uks kirjanduse pohiliigist luurika ja eepika korval. Sellest et draamateosed on mratud eeskatt laval esitamiseks, tulenevad Dramaatika Pohiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teatriparasusega on seotud ka draamateose valine ehitus: a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Dramaatika kolm phizanrit: a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Tragoodiat iseloomustavad: a)Lahendamata konfliktid
valmistub vahendi aratoukeks. · Lopupingutuse faasis luuakse lisakiirus, mis antakse kuulile edasi enne, kui see lendu laheb. · Pidurdusfaasis peatub sportlane aratoukeasendisse, et mitte segmendist voi heiteringist valja kukkuda. KUULI HOIE · TEHNILISED KARAKTERISTIKAD · Kuul asub sormedel. · Sormed veidi laiali ja paralleelsed. · Kuul on ees kaelal. Poial toetub rangluule. · Kuunarnukk on ulal-korval (kere suhtes 45o nurga all). PÖIA ASETUS · Parem jalg libiseb kannal ja pannakse poia esiosale. · Parem jalg asetatakse ringi keskele. · Jalad asetakse maha peaaegu uheaegselt, kuid parem edestab vasakut. · Vasak jalg pannakse maha poia esiosa siseservale. KU U L I T Õ U G E . P Ö Ö R D E G A T E H N IKA FAASIDE KIRJELDUS · Poordega kuulitouge jaguneb nelja faasi. ETTEVALMISTUS, PÖÖRE,
või linnusesse. Kui aga põgeneda ei jõutud tuli valmistuda lahinguks.Tavaliselt said rannikuelanikud lüüa,sest viikingid olid hulljulged sõdijad.Viikingitele oli lahingus langemine suureks auks aga samas surm kodus häbiasjaks. Kui viikingid ründasid mõnda asulat,oli nende ülekaal tavaliselt üle.Enne kui nad sõdima asusid võtsid nad joovastavaid jooke,see andis julgust kõvasti juurde. Sõjasaagiks võeti mitmesuguseid asju,kulla ja hõbeda korval ka naisi ja lapsi,keda mujal müüdi orjadeks.Samas,kui viikingid nägid,et asula on hästi kaitstud,vaibus nende sõjakas meel ning ründamise asemel vahetasid nad kaupa. Viikingeid võis sageli näha Inglismaal,Saksamaal ja Saksamaal rannikutel.Nad jõudsid ka Itaalia ja Kreekani.Sagedased külalised olid ka Eesti vetes. 9.sajandil asustasid Norrast pärit viikingid kaugel põhjas asuva Islandi saare.Sealt tehti retki veelgi kaugemale.Aga kauged reisid nõudsid ka väga suurt julgust.
utles, et aastapaeva on koige parem tahistada kodus teleekraani ees koos vaikese peolauaga. Nelja teise inimese seas kolas samuti variant, et see paev on kull eriline ja tahtis, kuid see aasta tahaks lihtsalt monusalt, rahulikult ja koduselt olla. Liikudes edasi Jogeva Kultuurimaja juurde, kohtasime kahte nooremat neidu. Tutarlaps nimega Kerly(21.a), kelle haales oli kuulda veidi solvunud tooni vastas, et tema on kahjuks tool ning ohtupoolikul laheb vorkpallitrenni noortematele andma. Tema korval olev preili Meeri(18.a) selgitas, et tema magab kodus terve paeva, sest paev enne seda tuleb haiglast toolt koju ning 24-tunnine toopaev on vaga kurnav tema jaoks. Sealt moodus ka 42-aastane Jaan, kelle arvates tuleb pidada seda paeva kui koige tahtsam ja erilisem kellegi elus uldse ning nagu Eestil ikka kombeks on. Rohkem me tapsusada ei joudnudki, mida ta selle all motles, sest too pidi kuskile jubedalt kiirustama. Kogudes julgust, keplesime edasi Maxima poe juurde, kus oli tol hetkel usna
(technological access) tahistab susteemidesse paasemise fuusilisi eeldusi vahendite naol (arvuti kiirus, riistvara, tarkvara jms). Selle korval peab nimetama ka sotsiaalset "ligipaasu" (social access), mis tahendab tarkvara ja riistvara kasutamise kriitilist/piisavat oskust, et kokkuvottes oleks susteemi kasutamisel ka reaalne tooalane
Minu sunnipaevale olid kutsutud minu tadi Agda, onu August ja direktor Elmadahl oma prouaga. Nad kusisid minult kooli kohta ja ma karjusin:MUL LAHEB VAGA HALVASTII 5. Kunstitunnis loikas keegi Sven-Allani pildi katki. Kui Pudel meid pinnis, hakkas Ingrid nutma ja opsid viisid ta klassist valja. Tiina, klassi korrapidaja, leidis kunstiklassist noa. 6. Tiina lohkus kodus peegli ara. Cilla raakis Tiinale, et ta on vist rase. Sven-Allani uus nahkjakk on katki rebitud ja loigutud. Selle korval vedeles see sama nuga, mis oli enne olnud kunstiklassis. 7. Arvatakse, et Ville oli Sven-Allanit kiusanud ja oma noa maha jatnud. 8. Selle uskumiseks oli kaks pohjust: 1)Ville tantsis klassipeol Tiinaga ja keegi (Ville arvates Sven-Allan) oli helistanud Ville isale ja oelnud, et pidu on kontrolli alt ara lainud. Ville isa viis Ville sealt peolt minema. 2)see oli Ville nuga. 9. Ville utles, et tema pole suudi ja ta nuga oli kadunud. 10
RKsse. Kui RK võtab selle vastu muutmatul kujul-> võib president selle väljakuulutada v saata Riigikohtusse. $108- Seadus jõustub 10dal päeval pärast Riigiteatajas avaldamist.SEADUS EI JÕUSTU KUNAGI TAGANTJÄRGI. $109- kui RK ei saa kokku tulla Vabariigi president anda seaduse j]uga seadlusi, kus on ka RK esimehe ja peaministri allkiri.-> RK peab selle tagantjärgi esimsel võimalusel kinnitama v tühistama. ÕPIK.... *Parlamendi ülesanne seadusloome korval on: on parlemendi funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. *oluline on side rahva ja parlemendi vahel= üks nädalapäev on saadikutel selleks, et kohtuda oma valmisringkonnas inimstega. LOBISM- kuluaaripoliitika. Parlamendi oluline funkt.on ka järelvalve teostamine-> kontrollil on kaks vormi: 1.)otsene kontroll-umbusalduse avaldamine, Valitsuse moodustamisel arvestatakse parlamendis esindatud parteide huve. Seadused on valitsusele kohustuslikud. 4
Entsüklopeedia. 2011. Jüri Vilms http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vilms_j%C3%Bcri (kasutatud 22.03.2017) Geni. 2001. Mari Vilms https://www.geni.com/people/Mari- Vilms/6000000008339185588?through=6000000008160048089 (kasutatud 22.03.2017) Geni. 2001. Rein Vilms https://www.geni.com/people/Rein-Vilms/6000000008160048089 (kasutatud 22.03.2017) Jõgi, A., 2004. Jüri Vilms puhkab oma vanemate kõrval Pilistveres. http://sakala.postimees.ee/2402995/jueri-vilms-puhkab-oma-vanemate-korval- pilistveres (kautatud 22.03.2017) Wikipeedia. 2004. Jüri Vilms https://www.google.ee/search?q=j %C3%BCri+vilms&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiB8ZWT4vTSAh XCE5oKHbXSCJIQ_AUIBigB&biw=1366&bih=648#imgrc=hP8ylcCBXSkqwM: (kasutatud 22.03.2017) 7 LISAD Lisa 1. Jüri Vilmsi päevik, mis kirjeldab ta hukkamist „Soome kodusõjas osalenud Rootsi vabatahtlikest tehtud dokumentaalfilmi üks autoreid
· Konjugeeritud pii-elektronsüsteem susteem, mis moodustub konjugeeritud pii- sidemetest pii-sidet moodustavad p-orbitaalid on korvuti ja kattuvad kulg-kuljega kui pii-elektronsusteemis ei ole elektronegatiivset aatomit voi funkt. ruhma toimub selles susteemis mittepolaarne resonants kui pii-elektronsusteemis on elektronegatiivne aatom, toimub polaarne resonants elektronegatiivsema aatomi suunas kui pii-elektronsusteemis on konjugeeritud (korval) asendis vaba elektronpaariga element, siis voib ta selle anda pii-elektronsusteemi ainult pii-sidemed osalevad resonantsil! · Donoorsed rühmad konjugatsioonis donoorsed on koik vaba elektronpaari omavad elemendid ja neid sisaldavad funktsionaalsed ruhmad. Neid tahistatakse +R ruhmadena. Annavad pii-elektronsusteemi elektrone. (hudroksuulruhm, metoksu, amino, tiool ruhm) · elektronaktseptorid on sellised funktsionaalsed ruhmad, mis seovad pii-elektronsusteemis
t ettevottel, kelle töötavad masinad ja seadmed, tööohutus, defektid, pohitegevus ei ole ehitamine, voib olla muudatused ja hilinemised koos kommentaarridega). projekteerimisgrupp ja/v6i ehitus-brigaad, kes ei 7. Nõuab materjalide vastavusavalduse esitamist. 8. osuta aga ehitusteenuseid valjapoole ette-votet. Oma Keelab mittevastavate materjalide kasutamise. 9. topjou korval vdidakse eritoode tegemiseks kasu- Kontrollib ettenähtud testimise läbiviimist tada spetsialiseeritud ehitusfirmade abi. Nendega (kvaliteedi plaan). 10. Kontrollib solmitud lepinguid nimetatakse otselepinguteks. ladustamiseeskirjade täitmist. 11. Tagab Omal joul ehitades hoitakse kokku t66v6tufirmale täidedokumentatsiooni vormistamise. 12. Kontrollib makstavate uldkulude ja ka-sumi arvel. Otsekulud
Kui eelnevatel perioodidel uuriti parilikke nahtusi eelkoige korgematel, suguliselt sigivatel organismidel, siis tanapaeval on nendeks mikroorganismid (ainuraksed, vetikad, bakterid, viirused ja mikroseened). Mikroobide isearasused: 1) luhike elutsukkel (viirustel ja bakteritel 20...30 min, mikroseentel 1...2 tundi). See voimaldab uurida geneetilist sidet vaga paljude polvkondade jooksul. 2) suur paljunemiskiirus 3) suguta sigimise korval esineb ka suguline sigimine 4) lihtne kasvatada. Bakteritest koige enam on uurimistoos kasutanud soolekepikest Escherichia coli ja tema faage. DNA ehitus DNA paikneb rakutuumas kromosoomides. Erandiks on munarakud, kus osa DNA-st paikneb ka tsutoplasmas. DNA sisaldab adeniini, guaniini, tsutosiini ja tumiini (puudub uratsiil). E. Chargraff toestas1950.a, et puriin-ja purimidiinaluste suhe DNA-s on alati vordne:
kordse raamatu, mida ta juba mitu korda on lugenud, kust ta heal meelel loeks vaid valitud palu, paremaid kohti, aga ei suuda, sest see pole tema elu, pole tema saatus olla pealiskaudne ja pinnapealne ning seetottu ka koikidele meeleparane. Ka siis, kui ema sureb, loeb Passi-poiss raamatut. Ema pole kunagi haige olnud, nuud on. Koik teised haigused, mida ta elu jooksul voinuks podeda, on muutunud vahiks. Passi-poiss istub voodi korval, hoiab uhe kaega ema katt, teisega keerab lehekulgi. Ema kasi tuksleb. Nii raagib ta pojaga ja poeg vastab. Suurema osa kahest tovenadalast istub Passi-poiss liikumatult toolil. Ta hoiab katt ka siis, kui see enam ei vasta. Kuid aeg- ajalt touseb ema jouetu kasi ootamatu jouga ohku, vahist soodud keha rapub krampides. Ema helistab kella! Kell on liiga suur ja raske, rank raputamine kuku tab keha voodist. Ema on kerge, raamatut kaest pane- mata tostab poeg ta voodisse tagasi.
o Raha kaetud kullaga 7. Bretton Woodsi süsteemi olemus o Toetus kullale ja dollarile 8. Raha ajalugu Eestis o Algselt oli Eestis, nagu mujalgi maailmas rahaks erinevad: ehted, loomanahad, relvad jne. o Esimesed mündid vermiti 1265.a o 14.saj hakati kasutama KA vooramaiseid münte o 1681 aastast kasutati vallutaja riikide raha ( rootsi,vene saksa) o 1918. , iseseisvumisel, tuli eestile taas omaraha, toimus rahareform ja tuli EESTI MARK, esialgu oli selle korval ka kasutusel rubla o 1928.a sai riigi rahaks EESTI KROON o 1941. Saksa poolt IDAMARK o 1944.a NÕUKOGUDE. RUBLA o 1992.a EESTI KROON o 2011.a EURO 9. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest. o Uks voimalus rahasüsteeme liigitada on jagada nad kaheks: nn sea- duse sunniga loodud rahasüsteemid (nimetatud ka riiklikud raha- susteemid) ja alternatiivsed eraalgatuslikud rahasusteemid. o Rahasusteeme voib eristada ka valuutakursi liigi jargi
S poolkorb, stepp (jargneb vaid kliimatuubile B) W korb (jargneb vaid kliimatuubile B) f niiske, kuiva hooaega ei ole (jargneb kliimatuupidele A, C ja D) w kuiv hooaeg talvel (talv madala Paikese tahenduses) s kuiv hooaeg suvel (suvi korge Paikese tahenduses) m mussoonkliima (luhike kuivaperiood) · A. Thornthwaite'i kliimaklassifikatsiooni pohitunnused- Thornthwaite'i susteemis voetakse temperatuuri ja sademete hulga korval arvesse ka aurumist ning seda kasutatakse loomade liigirikkuse ja kliimamuutuste moju uurimiseks. · Sademete, potentsiaalse ning tegeliku evaporatsiooni arvestamine kliimaklassifikatsioonis ning vastava kliimagrammi naide-
..16 (20) mm. Betooni voime voolata takistustest mooda vaheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on pohimotteliselt voimalik, kui on tegu vaikese armeerimistihedusega. Betooni vertikaalpinnad on vorreldes tavabetoonpindadega margatavalt parema valjanagemisega. Betoonisegu hind on tavabetooni omast monevorra korgem. Vottes arvesse toode lihtsustumist, seadmete ja toojou vajaduse vahenemist, tootootlikkuse suurenemist ning tootingimuste paranemist, on isetihenev betoon tavabetooni korval igati konkurentsivoimeline. 3.2. Kasutamine. Enne ITB kasutamist tuleb töötajaid sellest teavitada ning õpetada neid sellega ümber käima. Pärast teatud kogemuste omandamist on soovitatav ehitusmeeskond kokku võtta ja tehtut analüüsida ning hinnata. Enne iga valu peab vastutav töötaja kas visuaalselt või katseliselt hindama betoonisegu valguvust ja veenduma, et segul puuduvad kihistumise tunnused.
lihtne mendeleerumine. Defektgeeni toime mingi koe voi organi arengule voib olla otsene voi kaudne. Otsene -ebanormaalne rakkude diferentseerumine Kaudne -blokeeritakse mone ensuumi suntees. Mutatsioonide kromosomaalse lokalisatsiooni jargi jaotatakse nad autosoomseteks ja gonosoomseteks (suguliitelisteks). Kui mutatsioon on tekkinud ontogeneesi kaigus somaatilistes rakkudes, on tegemist somaatilise mutatsiooniga. Sellisel isendil on seega normaalse genotuubiga rakkude korval ka mutantsed rakud. Sellist isendit nimetatakse mosaiikseks. Funktsionaalselt eristatakse jargmisi geenmutatsioone: amorfsed (inaktiivsed alleelid)-tingivad tunnuse kadumise hupomorfsed (alatoimelised alleelid)-tingivad tunnuse norgenemise hupermorfsed (uletoimelised alleelid)-tingivad tunnuse tugevnemise neomorfsed (kodominantne alleel normaalalleeliga)-kvalitatiivselt uue tunnuse ilmnemine antimorfsed (normaalalleelile antagonistlik alleel)-parsivad tunnuse avaldumist
J. Kappel "Laulgem" Eesti rahvaviis "Kodu" L. Cherubini "Lodoiska" avamäng G. Palestrina "Oh helde Jeesus" A. Kunileid "Sind surmani" J. Kappel "Ööbik" Kärnteni rahvaviis "Üksinda" ("Küll üksinda rändan") J. V. Jannsen "Nüüd üles, Vene alamad" A. Lvov "Keisrilaul" (koos orkestriga) Peo algus ja peaproov Kell 2 pärast lõunat toimus peaproov laulupeo väljakul, mis asus ,,Lutteri heinamaa pääl Kadrintali lähedal, Narva uulitsa korval." Vajalised ehitused olid platsil tehtud, ruumikas tribüün kõlaseinaga püstitatud, suur hulk istekohti pikkadel pinkidel, telgid karastavate jookide jaoks, mitmed sissekäiguväravad paigaldatud ning pärgade jalippudega pidulikult ehitud. Proovi juhatas sisse üldkooride juhi J.Kappeli kõne. Peaproov pidi näitama ,,kuidas üksikud healed ja üksikud koorid kokku sünniksid ja kas kõik keermed annaksid kokku punuda ilusaks paelaks ja selgeks mõnusaks lauluks."
Liinides kasutatakse analoogsignaale ,kuid umber on arvutipoolel kontsentriliselt teine fuusiline kanal (vaskvorgust teisendatakse modemi abil signaal digitaalseks varje). ,samamoodi ka Kui on vaja paremat hairekindlust, paigutatakse digitaalsete vorguseadmeteni joudes. selle alla Erinevad liinid veel teine, alumiiniumfooliumist varje. Varje Koodjaotusega hulgipoorduse korval on laialt umber on jalle kasutusel ka isolatsioonikiht. Seega on koigil koaksiaalkaabli ajajaotusega hulgipoordus ja sagedusjaotusega elementidel hulgipoordus. uhine telg (ingl. k. axis). Terve hulga selliseid Nende kolme multipleksimismeetodi puhul kaableid kasutavad vastuvotjad
Neandetarllane Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunudpüstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses. Aafrikas kujunes püstisest inimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi. Neandetarllased elasid Homo sapienside korval edasi kuni lopliku valjasuremiseni umbes 30 000aastat tagasi. Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet
Noor eesti all liikusid : Suits, Tuglas, Aavik, B. Linde, Grpnthal-Ridala, Aino Kallas, Tammsaare. ( kunstnikud: N.Triik, K. Raud, K. Mägi) Põhimõte: 1. protest balti mentaliteedi vastu, taheti jõuda Euroopasse v.a Saksamaale 2. Tõstetakse esile indiviid ja tema mõttemaailm rahvas rivistub kirjaniku järgi, mitte vastupidi (Nietzsche lugemine) 3. on opositsioonis rahvuslikkusega eemale matsist ja tema jumalast - tuglas 4. järgiti puhta kunsti ideaali 5. Vormikultus sisu korval tähtis vorm . 6. alahinnati kunsti ideelisust idee on surelik kuid stiil ei vanane Jaan oks 7. tuntakse ära Juhan Liivi ja Petersoni talent 8. Luuakse asjatundlikkku kirjanduskriitikat - kirjuattakse retsensione 9. levib uusromantis kirjandusvooluna 10.oluline oli keeleuuendus. Esimene maailmasõda tuli ja toimus kainenemine, tekib masendus ja ängi tunne- noor eesti laguneb, tekivad ka Noor eesti sisesed arusaamatused. Arusaamad muutuvad. 4
Pustiasend. See on koige raskem laskeasend. Vaikesest toetuspinnast ning korgelasuvast raskuskeskmest tule- nevalt koiguvad keha ning relv margatavalt. Arenenud paastmistehnika korval vajab pustiasend tasakaalusta- tud pussi- ning kehavalitsemist. Pussi kaalu tasakaalustamiseks kallutab laskur ulakeha pisut tahapoole ning koos sellega nihkub puus veidi ettepoole. Nii saadakse tugi vasakule kuunarnukile. Laskuri keha ning jasemete
Nüüd avaneb sulle erinevate valikuvõimalustega aken. Tee oma valik klopsates sobivale naidisele ja lopetuseks jalle OK. 23. Format Painter Format Painter voimaldab vormindust kopeerida ja kasutada ka teistes lahtrites. See aitab töölehte kiiresti vormindada. Selle kasutamiseks vali välja lahter, mille vormindust sa soovid kopeerida. Klopsa tööriistaribal Format Painter nupul. Hiire kursor muutub väikeseks plussmärgiks pintsliga selle korval ja algse valiku ümber ilmub markeering. Kasuta Format Painter'I kursorit, et välja valida lahtrid, millele vormindust rakendada. Vabastades hiireklahvi ongi vormindus rakendatud. 24. Stiilid Stiili loomine. Stiilid see on vormingu kogum, millised võib luua ja pärast seda rakendada lahtriseks ja diapasoonideks. Tavaliselt lahtritel on Normal (tavaline) stiil. Kui teil on korduvad andmed, siis te võiksite seda kasutada. Samm sammult: 1
Jürka omakätt läks Malle voodisee, siis tuli Malle oma tuppa tagasi ja kurtis lutikate ja kirpute üle, seega võttis Jürka kassi ja lapse ning läks tagasi oma voodise. Malle oli solvunud kuid magas siiski öö rahulikult läbi. Järgmisel hommikul oli Riia imestunud kuidas ta isavoodise sattus ja see lausus, et ju kass vedas. Riia päris kas ta võib täna kohe isa voodisse tulla ja see oli nõus. Eiia leiab, et kui ei maga isa korval nagu kalju kõrval, norskamise kostel ei oleks see nagu õige uni. PEATÜKK ÜHEKSATEIST Põrgupõhjal jätkusid asjad vana viisi, algsed proovid saada Riia Mallet tädiks kutsuma ei õnnestunud. Siiski toimusid kaks suurt muudatust. Esimeseks hakkas Malle naabritaluga kõvasti rohkem läbikäima ja teiseks oli esimest korda Jürka elus puudjääke Põrgupõhjal, tema arust on siin palju hullemaid aegu läbielatud kus söödu