Elektrolüüt tekib metalli pinnale õhust. Kõikide metallide pinnale moodustub õhuniiskuse arvel üliõhuke, praktiliselt nähtamatu veekile. Selles veekiles lahustuvad õhust CO2, H2S,SO2, NO2 jt. Gaasid, mis reageerimisel veega moodustavad vastavaid happeid. Nende hapete lahused on glavaanielemendis elektrolüütideks. Elektrolüüdid on ka looduslikud ja tehaste heitveed. Elektrokeemiline korrosioon käsitleb korrosiooniprotsessi, kui anoodi "lahustumisprotsessi", s.t. aktiivsema metalli või põhimetalli aatomid loovutavad elektrone ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks. Katoodil toimub olenevalt keskkonnast kas vesinikioonide, redutseerumine, mille puhul eraldub vesinik, või elektrolüüdi lahuses lahustunud hapnik redutseerub hüdroksiidioonideks: 2H+2e = H2, või 02+H2o+4e =4OH Käsitleme korrosiooniprotsessi, kus kontaktis on tsink ja raud. Niisugune olukord
Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine) • Mittemetalsed kaitsekatted - Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse • Protektorkaitse - Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset
Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). · Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. · Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. · Protektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib.
grafiit. Elektrolüüt tekib metalli pinnale õhust. Kõikide metallide pinnale moodustub õhuniiskuse arvel üliõhuke, praktiliselt nähtamatu veekile. Selles veekiles lahustuvad õhust CO2, H2S,SO2, NO2 jt. Gaasid, mis reageerimisel veega moodustavad vastavaid happeid. Nende hapete lahused on glavaanielemendis elektrolüütideks. Elektrolüüdid on ka looduslikud ja tehaste heitveed. Elektrokeemiline korrosioon käsitleb korrosiooniprotsessi, kui anoodi "lahustumisprotsessi", s.t. aktiivsema metalli või põhimetalli aatomid loovutavad elektrone ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks. Katoodil toimub olenevalt keskkonnast kas vesinikioonide, redutseerumine, mille puhul eraldub vesinik, või elektrolüüdi lahuses lahustunud hapnik redutseerub hüdroksiidioonideks: 2H+2e = H2, või 02+H2o+4e =4OH 4
KEEMILISED OMADUSED . Kuna vask on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Samuti on vask väheaktiivne metall ning ta ei reageeri ei hapetega ega ka veega . FÜÜSIKALISED OMADUSED . Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. AVASTAMISAASTA . Vaske peetakse vanimaks teada olevaks metalliks, vanimad arheoloogilised leiud arvatkse pärinevat ajast 9000 - 10 000 aastat e. Kr. KUST INFO PÄRINEB . http://et.wikipedia.org/wiki/Vask http://www.eu-youth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=cu http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm
aga suurem jaolt on enamus inimesi sellega kokku puutunud. Aga mis on siis korrosioon? See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: keemiline korrosioon ja elektrokeemiline korrosioon. Enamiks nõustub, et roostetamine teeb rohkem kahju kui head. Näiteks tänu korrosioonile võivad masinad lakata töötamast ja värvitud pinnad muutuvad koledaks. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Kõige ehmatavam võib olla, kui torud hakkavad seest roostetama ja välja voolab kraanist tumepruuni vett. On teada isegi
Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. Protektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede
ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Füüsikalised omadusedVask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. KasutusaladVäikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Teine väga hea vase omadus on soojusjuhtivus, seepärast kasutatakse vaske laialdaselt
keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetami- sena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Too konkreetseid näiteid oma kodusest elust erinevate metallide korrosioonist. Raua korrosioon Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 2. Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on
Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne FÜÜSIKALISED OMADUSED Plastilised (üks plastilisemaid on kuld).
Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Masinaehituses on kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing.
Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor. Metalli isoleerimine väliskeskkonnast Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- või emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. Korrosiooni aeglustite kasutamine Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. Kasutatud kirjandus www.tlu.ee/~kertm/.../METALLID%20PRAKTIKAS.doc http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html Erialase keemia konspekt
oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kui vaske kuumutada,siis kattub ta musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Üks düstroofia liik kaasneb vase kuhjumisega organismis. Vask jõuab maost sappi. Selle haigusega kaasnevad aju- ja maokahjustused. Pole teada, kas kõrge
CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt , siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Kasutusalad Väikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Teine väga hea vase omadus on
Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). lMittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. lKorrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. lProtektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib.
Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt.Väikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaažis. Teine väga hea vase
ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest.Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kui vaske kuumutada,siis kattub ta musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat,mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. Vaskvitriol on sinise värvusega kristallaine.
ka elektritakistusühikuna on elavhõbe hästi tuntud. Teada on ka, et on olemas elavhõbedabaromeeter ja et elavhõbedat kasutati ka vererõhu mõõtmise seadmes. Elavhõbe lahustab hästi paljusid metalle (ka alumiiniumi), moodustades nn amalgaame (elavhõbedasulamid). Alumiinium on keemiliselt aktiivne element, mis regeerib energiliselt õhuhapnikuga. Tavatingimustel kattub aga alumiiniumi pind selle tulemusel oksiidikihiga, mis pidurdab hapniku juurdepääsu ja peatab korrosiooniprotsessi. Amalgaamis lahustunud alumiiniumi reageerimisel hapnikuga aga taolist kaitsekihti ei tekki ja oksüdeerunud alumiiniumi asendamiseks lahustub amalgaamis ühe uut alumiiniumi. Alumiiniumkonstruktsioonide jaoks võib selline protsess viia lühikese ajaga katastroofiliste tagajärgedeni. Elavhõbedat kasutatakse ka valgustuses ( päevavalguslampides ). Luminestsentslampides on valgusallikaks elektrilahendus elavhõbeda aurudes, selle valguse
Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1).Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Kuna vask on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Samuti on vask väheaktiivne metall ning ta ei reageeri ei hapetega ega ka veega . ELEKTRONSKEEM : 3 Leiduvus Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest
Näiteks duralumiiniumis esineb ühend Al2 Cu või terases Fe3C. Selliselt tekkinud sulameid nimetatakse intermetalseteks sulamiteks. Selliseid sulameid iseloomustab suur tugevus ja kõvadus, kuid vähene elektrijuhtivus. METALLIDE KORROSIOON. Korrosiooniks nimetatakse metalli hävinemist metalli ja teda ümbritseva keskkonna vahelise keemilise või elektrokeemilise mõju tagajärjel. Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: 1)Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne. 2)Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui
Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). 3. Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. 4. Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. 5. Protektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib.
Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). 3. Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. 4. Korrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid on ained, mis aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. 5. Protektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset
lauatarbeid. Uushõbe sisaldab vase kõrval tsinki ja niklit. Enamasti on tööriistametalliks teras, ent lõhkeainetööstuses rakendatakse vasest tööriistu, sest pedega töötamisel ei teki sädemeid. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Raud looduses Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. · Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis
kihiga, vase muutumine rohekaks jne. Miks metallid korrodeeruvad? Metallid esinevad looduses peamiselt ühenditena, sest need on püsivamad kui puhtad metallid. Metallid on keemilistelt omadustelt redutseerijad ja nende oksüdeerumisel eraldub energijat. Korrosioonil tekkivad ühendid on energiavaesemad ja seetõttu püsivamad. Metallide tootmisel ühenditest kulutatakse energiat ning seepärast võib korrosiooni vaadelda kui tootmise vastandprotsessi. Korrosiooniprotsessi tunnused: 1. korrosioon on oksüdatsioonireaktsioon- metalli aatom muutub iooniks (vt. Ioonid). 2. korrosioon on peamiselt metalli pinnal toimuv protsess 3. korrosiooni lõpptulemus sõltub sellest, milliste omadustega ühendikiht tekib protsessi käigus metalli pinnale 4. korrosioon on iseeneslik protsess. Korrosiooni liigid Keemiline korrosioon toimub kuivade gaaside (hapnik jne.) reageerimisel metalliga. Tegemist on tegelikult metalli ühinemisega keskkonnas olevate gaasidega.
Mootori plokk Piduri trumlid Torustiku liited Hammasrattad Auto tõste seade 7 2. MITTE MUSTMETALLID JA NENDE SULAMID 2.1. Vask Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vaskdioksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Masinaehituses on kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing.
redutseerijad ega tõrju hapetest vesinikku välja. Soolade lahustest tõrjub metall pingereas temast vähemaktiivsema (järgneva) metalli välja, aktiivsemaid (eelnevaid) metalle ta välja ei tõrju. Alumiiniumi korral takistab selle reaktsiooni toimumist alumiiniumi pinda kattev väga õhuke ja tihe oksiidikiht. 7. Metallide hävimist ümbritseva keskkonna mõjul nimetatakse korrosiooniks. Korrosiooni põhjustavad nii keskkonna füüsikalised kui ka keemilised mõjutused. Korrosiooniprotsessi tagajärjel metalli pinnale tekkiv kiht võib olla erinevate omadustega. Raua pinnale tekib kohev roostekiht, mis on metalliga nõrgalt seotud ega kaitse seda edasise roostetamise eest. Alumiiniumi pinnale aga tekib püsiv tihe alumiiniumoksiidi kiht , mis kaitseb metalli edasise korrosiooni eest. Kõik korrosiooniprotsessid kujutavad endast redoksprotsesse, s.t metall oksüdeerub ja keskkonnas olev oksüdeerija redutseerub. Vältimise viisid: 1) Korrosioonikindlate sulamite kasutamine
korda katsetati 1972). COW kasutamisel: peseb toornafta tankid puhtamaks kui vesi plahvatus-ja tuleohutuse tagamiseks peavad tankid olema täidetud inertgaasiga 44. Miks asendatakse tavaõhk tankeri lastitankides inertgaasiga? Kuidas inertgaasi saadakse? Plahvatus-ja tuleohu vältimiseks asendatakse hapnik tankide atmosfääris inertgaasiga, tavaliselt süsinikdioksiidiga (CO2) ja/või lämmastikuga. Lisaks aeglustab inertgaastankides nende korrosiooniprotsessi. Inertgaasisaadakse tankeritel katlasuitsust gaasi-või diiselkütuse põletamisel inertgaasigeneraatoris. Inertgaasi kasutatakse: tühjade tankide täitmiseks inertgaasiandmiseks tankidesse lossimise, ballasti väljapumpamise või toornaftaga pesemise ajal tankidest süsivesinikgaaside väljatõrjumiseks degaseerimisel ülerõhu tekitamiseks tankides veo ajal 45. Mis on tankide tühik (ullage)? See on vedellastiga konteineri täitmata ruum
Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat vesi (1/5), mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. See on sinise värvusega kristallaine, mida
a. HNO 3 ) lahustest välja vesinikku. Positiivse standardpotentsiaali väärtusega metallid vesinikku välja ei tõrju. 3. Metall on võimeline vesilahusest välja tõrjuma kõiki temast positiivsema standardpotentsiaali väärtusega metalle (see reaktsioon ei realiseeru väga aktiivsete, vett lagundavate metallide korral). Metalli korrosioon on redoksprotsess, milles metall hävineb (oksüdeerub) väliskeskkonna toimel: Me - ze - = Me z+ . Korrosiooniprotsessi iseloomu järgi jaotatakse metallide korrosiooni keemiliseks ja elektrokeemiliseks. Keemilise korrosiooni korral metall oksüdeerub kuivade gaaside või orgaaniliste vedelike (mitteelektrolüütide) toimel. Mõnedel metallidel kaitseb oksiidikiht neid edasise korrosiooni eest (näiteks Al, Cr, Ti korral), kuid real juhtudel on oksiidikiht poorne ega kaitse metalli (näiteks leelis- ja leelismuldmetallide ning ka raua korral).
4. Lisaks nendele kaitseb metalli korrosiooni eest ka õlitamine, sest see takistab H 2O ja O2 juurdepääsu. 5. Elektrokeemiline kaitse kaitstav seade ühendatakse juhtmega aktiivsemast metallist raudplaadiga, aktiivsem metall oksüdeerub ja müüda juhet liiguvad vabanenud elektronid kaitstavale seadmele, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon. Kaitse mõjub kuni protektori täieliku oksüdeerumiseni. 6. Korrosiooniinhibiitorid - Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. 5 4. Mineraalvillad Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid on mineraalvillad. Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet.
)Kuna teras on üsna habras materjal, tänu sisalduvale vesinikule, lisatakse erinevadi omadusi parandavadi lisandeid. (nt. masina-ja aparaadiosad) 16. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Vase kasutamine: elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaažis. Radiaatorid, masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks.
Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid 86. Korrosioon. Mõiset: Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Korrosioon on redoksprotsess, mille käigus metallide aatomid oksüdeeruvad ja muutuvad ioonideks Korrosiooniprotsessi pidevaks toimimiseks on vajalik, et anoodireaktsioonis vabanevad elektronid seotakse mingis katoodireaktsioonis viimase iseloom võib olla suvaline. Oluliseimad majandusharud, kus on suurimad korrosioonikaod, on merendus, põllumajandus, ehitus, nafta- ja keemiatööstus, transport Kuid vabaenergia ei määra veel korrosiooni kiirust. Metallide kokkupuutel hapnikuga tekib
korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kndenseerub õhuniiskust, selles niiskusekiles lahustuvad CO2, SO2 jt. õhus leiduvad tööstusliku päritoluga gaasid). Korrosioon mitteelektrolüütides (bensiinis, petrooliumis, õlides). Biokorrosioon mikroorganismide toimel (bakterid, seened, veetaimed ). NB! Korrosiooniprotsessi iseloomu järgi jaotatakse protsessid: 1) keemiliseks ja 2) elektrokeemiliseks korrosiooniks. 3. Keemiline korrosioon Toimub kuivades gaasides või mitteelektrolüütides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgemal temperatuuril tekib raua pinnale oksiidikile, mis koosneb mitmesugstest oksiididest (FeO, Fe2O3, Fe3O4). Oksiidikile on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud, seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni,
mis ühinedes hapnikuga moodustab rooste. Tinaga kontaktis oleva Fe korrosioon kulgeb galvaanielementide tekke tõttu kiiremini kui puhta Fe korrosioon. Korrosioonikahjude vältimiseks kõrvaldatakse keskkonna agressiivseid komponente H2O, O2, S, C12, käsutatakse lisandeid (näiteks Fe +Cr, Al, Si, Ti, Cu jt) Me välispinda passiveeritakse ja isoleeritakse. Metalli pind kaetakse värvilise metalliga (Cr, Ni; Cu, Cd, Zn, Sn, Pb, Ag jt) Korrosiooniprotsessi pidurdamiseks lisatakse inhibiitoreid, käsutatakse kuiva õhku või spetsiaalseid gaasisegusid. Me-konstruktsioonide kaitseks käsutatakse katoodkaitset - detail ühendatakse vooluallika negatiivse pooluse külge, positiivne poolus abielektroodi külge 1-kaitstav toru 2- abielektrood e. maandus 3- alalisvoolu allikas Protektorkaitse puhul kinnitatakse kaitstava
· rasked metallid üle 7800 kg/m3 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi (vt. varasem slaid): c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au, Pd, Rh, Ru, Ir, Os), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), 93. Vask ja tema sulamid. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Pronks on Cu sulam tina (Sn), plii (Pb), raua (Fe) või alumiiniumiga (Al). Võrreldes vasega paremad valuomadused, suurem kõvadus ja tõmbetugevus, korrosiooni- ning kulumiskindlus. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. Messing ehk valgevask on Cu ja Zn (kuni 45%) sulam; kui 10% Zn siis nimeks tombak.
Met pind kaetakse lahustiks on vesi nim solvatsiooni hüdrotatsiooniks. Enamasti on need H 1 + e = H 0 Cl° + e = Cl 1 värvilise met'ga (Cr, Ni; Cu, Cd, Zn, Sn, Pb, Ag jt) ühendid ebapüs. Mõnikord on aga hüdraatne vesi aine mokdega nii KJ reag-l annab J ioon ära ekti ja tema o.a. muut I-st 0-ni. Korrosiooniprotsessi pidurdamiseks lisatakse inhibiitoreid, kasut tug seot, et jääb aine välja kristallum-l lahusest aine krist-de koostisse. Cl aatom võtab vastu l ekti ja tema o.a. muutub 0-st I-ni. kuiva õhku või spetsiaalseid gaasisegusid. Selliseid ühendeid nim krist.hüdraatideks. Arvu, mis näitab ühe mooli Protsessi, mille vältel aine loovut ekt-e,nim. Oksüdats-niks, Me-konstruktsioonide kaitseks kasut katoodkaitset - detail
84. Pulbriliste segude lahutamine. n Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Pulbrilise segu lahutamise meetodid: n Kuivas õhus on vask püsiv. 1. Osakeste suuruse järgi n Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi a) sõelumine tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida b) mikroskoopia- mikroskoobi all loetakse osakeste arv näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada
1. Osakeste suuruse järgi n Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. a) sõelumine n Kuivas õhus on vask püsiv. b) mikroskoopia mikroskoobi all loetakse osakeste arv n Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida osakesi ka kuju järgi näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. c) sedimentatsioon settimiskiiruse järgi vedelikus 2. Erikaalu järgi (suhteline tihedus vee suhtesühikuta) n Pronks on Cu sulam tina (Sn), plii (Pb), raua (Fe) või
4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) 93. Vask ja tema sulamid Vaske toodetakse vaskpüriidist. Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. *hea soojus-ja elektrijuht. *Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. *Kuivas õhus on vask püsiv. *Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt Sulamid: Pronks on Cu sulam tina (Sn), plii (Pb), raua (Fe) või alumiiniumiga (Al). Võrreldes vasega paremad valuomadused, suurem kõvadus ja tõmbetugevus, korrosiooni- ning kulumiskindlus. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. Messing ehk valgevask on Cu ja Zn (kuni 45%) sulam; kui 10% Zn siis nimeks tombak. Kasutatakse
3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn -mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - 89. Vask ja tema sulamid Vaske toodetakse vaskpüriidist. Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. *hea soojus-ja elektrijuht. *Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. *Kuivas õhus on vask püsiv. *Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt Sulamid: Pronks on Cu sulam tina (Sn), plii (Pb), raua (Fe) või alumiiniumiga (Al). Võrreldes vasega paremad valuomadused, suurem kõvadus ja tõmbetugevus, korrosiooni- ning kulumiskindlus. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. Messing ehk valgevask on Cu ja Zn (kuni 45%) sulam; kui 10% Zn siis nimeks tombak. Kasutatakse
93. Vask ja tema sulamid. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. *hea soojus-ja elektrijuht. *Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. *Kuivas õhus on vask püsiv. *Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt Sulamid: Pronks on Cu sulam tina (Sn), plii (Pb), raua (Fe) või alumiiniumiga (Al). Võrreldes vasega paremad valuomadused, suurem kõvadus ja tõmbetugevus, korrosiooni- ning kulumiskindlus
5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - masinaehituses. 93. Vask ja tema sulamid. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. - hea soojus- ja elektrijuht. - Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. - Kuivas õhus on vask püsiv. - Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Külmtöötlemisel saadakse kõva vask, Kuumutades kõva vaske 600 – 650 0C (400 0C) juures vältides õhu juurdepääsu, saadakse pehme suurema elektrijuhtivusega vask. Sulamid: Pronks on Cu sulam tina (Sn), plii (Pb), raua (Fe) või alumiiniumiga (Al). Messing ehk valgevask on Cu ja Zn (kuni 45%) sulam;
annaabi.ee 
