Raua korrosiooni korral kahjustub raua pind , see väljendub sellest, et metalli sisse tekivad augud ja võib ka metallikihti lahti tulla. ( valemiga Fe2O3 x nH2O ) Metalli korrodeerumist nimetatakse roostetamiseks. Korrosioon võib tekkida nii metallidel kui ka mittemetallidel. Selleks, et metalli kaitsta orrosiooni eest , tuleb metall keskonnast eraldada kas värvimise, õlitamise , lakkimise või korrosioonikindlama metallikihiga katmise teel. Kuld ja kõrge kullaprooviga esemed ei korrodeeru peaaegu , et üldse. Kasutatud materjalid : http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon http://web.zone.ee/evelins/metallidtest1/korrosioon.html http://www.slideshare.net/Jyrtoakame/korrosioon-esitlus-presentation Ja keemia vihik.
Kuidas korrosiooni eest kaitsta? 1. Püüdakse valmistada metallide sulameid, mis oleks keskkonnale vastupidavamad. 2. Galvanosteegiliselt tehtud katted, mis on valmistatud kroomist ja niklist. 3. Metallpindade isoleerimine väliskeskkonnast õli-, värvi-, laki või keraamilise kihiga. 4. Galvaanielemendi tööpõhimõtte kasutamine. 5. Korrosiooni aeglustamiseks kasutatakse ka inhibiitoreid. Kuld Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Vask Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises. Tema korrosiooni värvuseks on rohekas sinine. Hõbe Hõbe on küllalt stabiilne ning tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi ehk Ag2S kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb.
kasutatakse peeneid klaasist kiude. Klaaskiud muudavad spindlilt ja treitakse ning lihvitakse siledaks. plasti äärmiselt tugevaks, aga samal ajal on tegemist väga kerge materjaliga. Klaasplast ei ole sama jäik kui süsinikkiud, aga ei ole ka nii habras ja baasmaterjalid, millest klaaskiudu toodetakse on tunduvalt odavamad. [1] Klaaskiudmaterjali eelised võrreldes metalsete materjalidega Ei korrodeeru Ilmastikule vastupidavamad Hooldusvabad (ei vaja regulaarset värvimist) Ei püüa välku ega juhi elektrit Märgatavalt kergemad [2] http://www.beka.co.za/files/beka/bekapole_brochure.pdf Eesti lipp lehvimas lipuvarda 8.dets 2013 küljes. Lõpuks kaetakse varras veel ühe tugevdava vaigukihiga.
Vaske toodetakse veskpürriidist elektrilise rahvineerimise teel.Puhast vaske tähistatakse M00,M0,M1,M2,M3.Masina ehituses on põhiliselt kasutusel vase sulamid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing.Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teite elementidega.Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeltavateks ja valupronksideks.Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees.Tinapronksi kasutatakse laagri lindade valmistamiseks. Messing - Messinguks nim vase ja tsingi sulamit.Messingud mis sisaldavad vähem kui 10% tsinki nim ka tombakuks.Mida suurem on messingus tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messinguid jaotatakse nagu pronksi survega töödeldavaks ja valu messinguks.Messingu täis on L. Vase nikli sulamid Jagunevad konstruktiivseteks ja elektrotehnilisteks elementideks.Kuniaal sisaldab kuni 13% niklit ja kuni 3% alumiiniumit
kokkupuutumisel Metallide pinnale kondenseerub õhuniiskus ja moodustub galvaanipaar. Alati korrodeerub kiiremini metallide pingereas aktiivsem metall, antud juhul raud. Metallide struktuuris sisaldub alati lisanded, näiteks raua puhul tsementiidi Fe3C osakesi. Lisandite ja puhta metalli osakesed moodustavad niiskuse juuresolekul galvaanipaare, mis kutsuvad esile korrosiooni. KULD Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. HÕBE Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask
ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 2. Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn. Kulla korrosioon Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe plaatina (korro- siooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Hõbeda korrosioon Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustud eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag 2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab
Elektrotehnikas on kasutuses aga puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. Messinguks e valgevaseks nim vase ja tsingi Zn (kuni 45%) sulamit. Messing, mis sisaldab vähem kui 10% tsinki kannab nimetust tombak. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse survega töödeldavaks ja valu messinguks. Valumessing sisaldab näiteks 66% vaske, 23% tsinki, 6% alumiiniumi, 3% rauda. Alumiiniumi, mangaani, nikli, räni vähene( kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi.
Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Ta on metall. Berülliumist on ta pehmem ja plastilisem. Keemilised omadused Magneesium on keemiliselt küllaltki aktiivne. Magneesium on nii tugev redutseerija, et ta reageerib ägedalt kuiva jääga: 2Mg + CO2 2MgO + C . Magneesium oksüdeerub magneesiumoksiidiks ja kuiv jää redutseerub tahkeks süsinikuks. Magneesium redutseerib ka vääveldioksiidi vabaks väävliks. Tavalisel temperatuuril magneesium vees ei korrodeeru. Reageerimine külma veega on väga aeglane, sest reaktsioonisaadus magneesiumhüdroksiid on halvasti lahustuv. Kuumutamisel reaktsioon kiireneb, sest magneesiumhüdroksiid hakkab paremini lahustuma; eraldub ka gaasiline divesinik: Mg + 2H2O = Mg2+ + 2OH + H2 . Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+- ioonid: tekib sool. Erandiks on vesinikfluoriidhape ja fosforhape, milles magneesium lahustub
nn hülsimessing. Vasesulamid: Uushõbe-- alpaka ja melhior Uushõbe Nikkel (Ni) Alpaka sisaldab 65 % vaske, 18 % niklit, 17 % tsinki Sulamistemperatuur 1455 ºC (heleda värvusega). Väga hea korrosioonikindlus Uushõbe ei korrodeeru õhus. Puhas nikkel on plastne hästi töödeldav metall. Kasutatakse kella detailide valmistamiseks. Suur osa niklist (u. 15% kogu kasutatavast niklist) Melhior on vase ja nikli sulam, mis sisaldab 1 % kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja
Alumiiniumi koostis / struktuur: Keemiline element alumiinium (Al), kristallstruktuur tahkekeskendatud kuubiline võre. Alumiiniumi Omadused : Hõbedase värvusega, kerge (tihedus 2700 kg/m3), pehme metall, hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 2.65·10-8 m ). Alumiinium sulab temperatuuril 660.32 °C (933.47 K). Alumiinium on võrreldamatult hea materjal uste, fassaadide, valguskatuste, talveaedade ja akende valmistamiseks, sest see ei korrodeeru ja seda on kerge töödelda. Alumiiniumist konstruktsioonid on pikaealised ja kergesti hooldatavad. Füüsikalised omadused Alumiinium on hõbevalge läikiv metall. Ta kuulub kergete metallide hulka. Alumiinium on plastiline ja töödeldav: teda venitatakse traadiks ja valtsitakse lehtedeks. Hea elektrijuhtivuse valmistatakse temast elektrijuhtmeid, hea peegeldus võime tõttu kasutatakse alumiiniumi peeglite valmistamisel.
2NaCl + 2H2O >(el) 2NaOH + H2 +Cl2 A: 2CL() 2e() > Cl2 K: 2H2O + 2e() > H2 + 2OH() 5. Metallide korrosioon Metallide korrosiooniks nim. metallide reageerimist ümbritseva keskkonnaga. Korrodeerimine on eksotermiline protsess (vastupidine tootmisele, ebapüsivast püsivasse). 4Ag+2H2S+O2>2AgS+2H2O 2Cu+O2>2CuO Tekib kaitsev kiht, ei korrodeeru edasi, protsess jääb seisma: 2Cu+O2+CO2+H2O (õhus rohkem niiskust, süsihappegaasi jne)>Cu2(OH)2CO3 (paatina) 4Al+3O2>2Al2O3 Korrosioon ei lõppe: 4Fe+3O2>2Fe2O3 Korrosiooni liigid 1. keemiline korrosioon kõrgem temp, mitteelektrolüüdi lahus 2. elektrokeemiline korrosioon tavaline temp, niikus (elektrolüüdi lahuse olemasolu) a) happeline keskkond (pH u 4) () A: Fe 2e() > Fe(2+)
Elektrotehnikas on kasutuses puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda. Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronk- sideks. Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. Tinapronksid jagunevad kahte rühma: deformeeri- tavad (tina kuni 5%) ja valatavad (tina üle 5%). Tinapronksist valmistatakse vee- ja gaasitorustike detaile ning laagriliudasid. Alumiiniumpronks sulam, milles kuni 10% (Al) alumiiniumi. Heade mehaaniliste omadustega deformeeritav ja valatav. Peale valmistamist vajab vanandamist. Ränipronks sisaldab kuni 5% (Si) räni. Väga elastne materjal ja sobib vedrude valmistamiseks. Berülliumpronks sulam, mis sisaldab 2...3% (Be) berülliumi
Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses aga puhas vask. 4.1 Pronks Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks. Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. 4.2 Messing ehk valgevask Messinguks ehk valgevaseks nimetatakse vase ja tsingi Zn (kuni 45%) sulamit. Messing, mis sisaldab vähem kui 10% tsinki kannab nimetust tombak. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus, seda hapram ta on. Messingid jaotatakse survega töödeldavaks ja valu messinguks. Valumessing sisaldab näiteks 66% vaske, 23% tsinki, 6% alumiiniumi, 3% rauda. Alumiiniumi, mangaani, nikli, räni vähene (kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi.
keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetetööstuses (Kulu et al., 2001). Nikkel on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28. Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. (Wikipedia: Nikkel) 2.3. KASUTAMINE Niklit kasutatakse sageli õhukese lehena süsinikterasest pleki katmisel aga ka elektrolüütpindena paljude teiste metalsete materjalide puhul (nikeldamisel) (Kulu et al., 2001). Nikkel ei korrodeeru ja on kergesti töödeldav, seetõttu omab ta tähtsat positsiooni moodsas tööstuses ning kuulub erinevate sulamite koostisse. Niklit sisaldavad tööriistad, kodumasinad ja paljud laiatarbekaubad, seda metalli kasutatakse müntide, ehete ja meditsiiniliste proteeside valmistamisel (Eisen et al., 2003). Mõni protsent nikli toodangust kasutatakse katalüsaatorite saamiseks, mida rakendatakse sünteesikeemias ja toiduainetööstuses (Wikipedia: Nikkel).
Samuti suurendab polüpropüleenkiudude lisamine konstruktsiooni tulepüsivust ja betooni vastupanu temperatuurimuutustele. Kiudude läbimõõt ning pikkus võivad varieeruda väga suurel määral, kuid praktikas levinuimad on 12mm pikkusega ning ~20µm läbimõõduga polüpropüleenkiud. Klaaskiud Klaaskiudusid kasutatakse põhiliselt agressiivses keskkonnas asuvates betoonkonstruktsioonides. Klaaskiud on leelisekindlad, ei korrodeeru ning seega leiavad kasutust eelkõige kemikaalidega kokkupuutes olevates konstruktsioonides. Klaasikiu leelisekindlus sõltub tsirkooniumoksiidi sisaldusest tooraines. Üldjuhul jääb see ülespoole 19%. Sarnaselt polüprolüleenkikududele kasutatakse klaaskiudusid plastse kuivamispragunemise minimiseerimiseks. Palju kasutust leiab klaaskiud ka kuivsegudes - näiteks: krohvides, põrandasegudes, pahtlites, jne. Samuti leiab klaaskiud rakendust konstruktsioonides, kus on
6 10 6 38 8 15 10 54 10 20 13 54 12 25 16 57 16 40 19 57 20 50 22 76 25 80 25 76 32 100 4. KASUTUSALAD Kuna komposiit- ja klaasfiiberarmatuur on keemiliselt püsivad ega korrodeeru, on võimalik neid kasutada keeruliste keskkonnaga konstruktsioonides. Kumbki ei juhi elektrit, seega nad ei sega raadiolaineid[1;4]. Hoonete ehitus[11]: 1) keemiatööstuse infrastruktuuri elemendid, 2) elektrijaamade vundamendid, seinad, 3) ehitiste ja rajatiste seinad, laed, vundamendid. Teede- ja sillaehitus[3;11]: 1) maantee plaadid, 2) sillateki plaadid, 3) sillapiirded, 4) kaldrajatised. Sadama ehitus[11]: kaide veealused vundamendid, tarindid
sinakasrohelise värvusega, kattuvad nn paatinaga (korrosiooni osakestega). · Noor paatina on kuldpruun või pruunika värvusega · Vananemisel värvus algul tumeneb ja muutub siis erinevate varjunditega sinakaks või roheliseks. Kuld ja hõbe. · Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega ained on tavaliselt väga stabiilsed ning nende pinnale tekkiv must ja tihe hõbersulfiid (Ag2S), mis kaitseb edasise korrosiooni eest. · Ka kuld ja kõrge kullaprooviga esemed ei korrodeeru peagu üldse. Klaasi korrosioon · Klaasile tekib SiO3-me kiht, mis kaitseb klaasi edasiste kahjustuse eest. · Klaasivahele jäävas vees lahustuvad aga NaOH, mille vastu SiO3 ei saa ja see kahjustab klaasi. Moodne korrosioonikaitse · Metalli katmine korrosioonikindla metalli kihiga, (Katoodkate ja Anoodkate). · Metalli värvimine, õlitamine või emailiga katmine. · Korrosioonikindlate sulamite kasutamine. · Erinevad tehnoloogiad. Nt
Cl⁻ioonid kiirendavad reaktsiooni rohkem, kui SO4²⁻ ioonid. Et silmaga näha korrosiooni toimumist kasutatakse kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahust, mis Fe²⁺ ioonide olemasolul värvub lahuses siniseks. Tinakate ei sobi keskkonda, kus see tõenäoliselt kriimustada saab, sest kui tinakate saab vigastada, siis see kiirendab kaitstava materjali korrodeerumist. Kui tsinkkate saab vigastada, siis käitub see anoodina ja kaitseb rauda korrosiooni eest. Aga tinakatte see-eest ei korrodeeru nii kiiresti kui tsinkkate. Protektorkaitse seisneb raua ühendamises mõne temast negatiivsema potensiaaliga metalliga. Tekib galvaanipaar ja negatiivsema potensiaaliga metall (protektor) hakkab korrodeeruma raua asemel. Inhibiitorkaitse on efektiivne vahend korrosioonitõrjumisel. Katsel kasutatud urotropiin aeglustas tunduvalt raudknopka korrosiooni võrreldes inhibiitori-vaba knopka korrosiooniga.
3 ARAMIIDI AJALUGU Aromaatilisi polüamiide tutvustati Maailmale esimest korda 1960-te alguses ja seda tegi firma nimega DuPont, esitledes kiudu nimega Nomex (meta-aramiid ehk tulekindel materjal). Üks tähtsamaid keemikuid, kes tegeles uurimustöödega oli Stepanie Kwolek, töötas DuPontis. Tänu tema töötulemusena esitleti esimest korda para-aramiidi nimega Kevlarit 1973 aastal. Kevlar on maa peal viis korda tugevam materjal kui sama kaaluga teras. See ei korrodeeru samas ei sula ega pehmene kõrge temperatuuri (alles 427 oC algavad põlemisprotsessid) juures. Negatiivseteks külgedeks on materjali vee imavus, mis muudab selle keskkonna muutuste suhtes tundlikuks. Survetugevus on väike ning Kevlarit on raske lõigata. Foto Rallisõitjate mask. Tavalise teraga ei lõika aramiidist valmistatud materjali (kinnas). Politsei kuulikindel vest 1 Tehnora nimelist aramiidi tutvustati 1976.a Jaapani firma Teijini poolt.
õhuvoolus, mis moodustab nii nähtud keevkihi. Põlemistemperatuur on madalam kui tolmpõletuskatlas ning põlevkivi põletamisel toimub märkimisväärne väävli sidumine ja seetõttu pole täiendav heitgaaside puhastus vajalik. 3 Keevkihttehnoloogia eelised: Madal kütuse põlemistemperatuur: 850˚C–900˚C. Erinevalt kõrget temperatuuri kasutatavatest tolmpõletuskateldest keevkihtkatelde küttepinnad ei korrodeeru. Väheabrasiivsed tuhaosakesed hoiavad ära küttepindade erosiooni. Küttepindadele tekivad lihtsalt eemaldatavad puistsadestised, mille tõttu saab kasutada lihtsamaid puhastamismeetodeid. Madal põlemistemperatuur koldes ja tsirkuleeriv tuhamass seovad efektiivselt väävlit. Ilma eraldiseisvate võimsate lisaseadmeteta on tagatud kahjulike keskkonnaheitmete vastavus Euroopa Liidu nõuetele. Tolmpõletuskatel
sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide katmiseks (näiteks elektroonikas). Keemiliselt on kuld passiivne metall. Hapnikuga, vesinikuga,
· Torusid kasutatakse vee- ja soojatorudena. ka dekoratiivsetel eesmärkidel. · Profiilitooteid kasutatakse katusekatete osadena jms. · Traati kasutatakse side- ja elektrijuhtmete ja - kaablitena, võrguna. · Profiilitooteid -L-, T-, U-kujulised- kasutatakse ehitusel täiendavate detailide ja -elementidena (uste ja akende puhul jms). Värvilised metallid. Alumiinium. · Alumiinium on plastne, kerge, kergestitöödeldav ja ei korrodeeru. Puuduseks on väike tugevus. · Tugevusomadusi saab parandada sulamites. Tuntud alumiiniumisulam on duraluminium. · Alumiinium on kallis elektrienergia suure kulu tõttu tema tootmisel. · Sulamistemperatuur 658C Korrosioon: · Et alumiiniumi pinnale tekib õhu käes kergesti AI2O3 kiht, mis on küllalt tihe ja takistab seega edasist korrosiooni, on alumiinium küllalt püsiv. Kui aga keskkonnas on aineid, mis
Suuremate kompaktsete metallitükkidena ei ole magneesium eriti tuleohtlik. Magneesium on nii tugev redutseerija, et ta reageerib ägedalt kuiva jääga: 2Mg + CO2 → 2MgO + C . Magneesiumoksüdeerub magneesiumoksiidiks ja kuiv jää redutseerub tahkeks süsinikuks. Magneesium redutseerib ka vääveldioksiidivabaks väävliks. Tavalisel temperatuuril magneesium vees ei korrodeeru. Reageerimine külma veega on väga aeglane, sest reaktsioonisaadus magneesiumhüdroksiid on halvasti lahustuv. Kuumutamisel reaktsioon kiireneb, sestmagneesiumhüdroksiid hakkab paremini lahustuma; eraldub ka gaasiline divesinik: Mg + 2H2O = Mg2+ + 2OH– + H2 . Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+- ioonid: tekib sool
Sarrustena võib kasutada nii võrke, üksikvardaid kui ka · Vormi ettevalmistamine ruumilisi karkasse. Raudbetooni omadused: · Toote vorminime · Koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja odavatest · Toote kivistamine materjalidest (liiv, killustik, vesi) · Toote vormist vabastamine · Ei põle, kõdune ega korrodeeru - võrdlemisi püsiv · Toote ladustamine · Võimalik valmistada erineva kuju ja mõõtmetega RB valmistamine stendimeetodil: konstruktsioone Suurte ja raskete toodete valmistamisel. · RB-konstruktsioonid on tugevad
Vaske toodetakse veskpürriidist elektrilise rahvineerimise teel.Puhast vaske tähistatakse M00,M0,M1,M2,M3.Masina ehituses on põhiliselt kasutusel vase sulamid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing.Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teite elementidega.Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeltavateks ja valupronksideks.Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees.Tinapronksi kasutatakse laagri lindade valmistamiseks. Messing - Messinguks nim vase ja tsingi sulamit.Messingud mis sisaldavad vähem kui 10% tsinki nim ka tombakuks.Mida suurem on messingus tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messinguid jaotatakse nagu pronksi survega töödeldavaks ja valu messinguks.Messingu täis on L. Vase nikli sulamid Jagunevad konstruktiivseteks ja elektrotehnilisteks elementideks.Kuniaal sisaldab kuni 13% niklit ja kuni 3% alumiiniumit
jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Acidothiobacillus thiooxidans on ohtlikud kanalisatsioonitorudele. Kulla ja hõbeda korrosioon Kuld ja hõbe on suhteliselt pehmed ja keemiliselt stabiilsed metallid, seega kahjustb neid põhiliselt pinnase mehhaanika. Seetõttu on esemed korrosioonist suhteliselt puutumata, aga kaetud mehhaaniliste kahjustustega (kriipsud, täkked, kivide löögijäljed) Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on tavaliselt väga stabiilsed ning nende pinnale tekkiv must ja tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht kaitseb edasise korrosiooni eest. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask
· Torusid kasutatakse vee ja soojatorudena. Ka dekoratiivsetel eesmärkidel. · Profiiltooteid kasutatakse katusekatete osadena jms. · Traati kasutatakse side- ja elektrijuhtmete ja kaablitena, võrguna. · Profiiltooteid L-, T-, U-kujulised kasutatakse ehitusel täiendavate detailidena ja elementidena (uste ja akende puhul jms). Alumiinium. · Alumiinium on plaste, kerge, kergestitöödeldav ja ei korrodeeru. Puuduseks on väike tugevus. · Tugevusomadusi saab parandada sulamites, Tuntud alumiiniumisulam on duralumiinium: vaske 2,2 ... 5,8%, magneesiumi 0,2...2,7% ja mangaani 0,2...1 % . · Alumiinium on kallis elektrienergia suure kulu tõttu tema tootmisel. Alumiiniumi omadused: · Tihedus y=2700 kg/m3 · Sulamistemp. 658 oC Korrosioon: · Et alumiinium pinnale tekib õhu käes kergesti Al2O3 kiht, mis on küllalt ühe ja takistab
Toode sobib kasutamiseks põrandabetoonis. Eelisteks plastikkiudele on: · Väga hea pragude kontroll · Seguneb hästi · Parandab betoonimassi pumbatavus · Parandab sitkust ja vastupidavust · Ei roosteta · Kiiresti kasutatav · Hea hinna ja kvaliteedi suhe Klaaskiud Klaaskiudusid kasutatakse põhiliselt agressiivses keskkonnas asuvates betoonkonstruktsioonides. Klaaskiud on leelisekindlad, ei korrodeeru ning seega leiavad kasutust eelkõige kemikaaligega kokkupuutes olevates konstruktsioonides. Klaasikiu leelisekindlus sõltub tsirkooniumoksiidi sisaldusest tooraines. Üldjuhul jääb see ülespoole 19%. Sarnaselt polüprolüleenkikududele kasutatakse klaaskiudusid plastse kuivamispragunemise minimiseerimiseks. Palju kasutust leiab klaaskiud ka kuivsegudes - näiteks: krohvides, põrandasegudes, pahtlites, jne. Samuti leiab klaaskiud rakendust konstruktsioonides, kus on
keskkonnaga, moodustades gaasidega sisendus- ja metallidega asendustardlahuseid, mille tulemusena kasvab ta tugevus ja langeb plastsus. Titaani sulamid Laia kasutust leiavad titaanisulamid alumiiniumi, kroomi, vanaadiumi, molübteeni ja mangaaniga. Neist peamine on alumiinium mis sisaldub peaaegu kõkides titaanisulamites. Toatemperatuuril tekib titaani pinnal väga tihe ja inertne passiveeriv titaanoksiidi kiht, mistõttu nii titaan kui selle sulamid ei korrodeeru atmosfääris, mage- ja merevees, peaaegu kõikides orgaanilistes ja paljudes anorgaanilistes hapetes, leeliste lahustes, nad on vastupidavad kavitatsioonile ja pingekorrosioonile. Metallsetest lisanditest avaldavad titaanisulamite tugevusele olulist mõju tina, alumiinium ja vanaadium, mistõttu kasutatakse neid legeerivate elementidena titaanisulamites. Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79
ja plastmassiga. Igasugust metalli keemilist hävimist ümbritseva keskkona toimel nimetatakse korrosioonik. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materja. Metallide struktuuris sisaldub alati lisanded, näiteks raua puhul tsementiidi Fe3C osakesi. Lisandite ja puhta metalli osakesed moodustavad niiskuse juuresolekul galvaanipaare, mis kutsuvad esile korrosiooni. Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask
elektri kõrvaldamiseks, elektrijuhtivuse ja soojusjuhtivuse parandamiseks. · Riidekangasse sissekootud metall-lõnga saab juhtida elektrit, mis soojendab tekstiili. Sellel põhimõttel on valmistatud näiteks soojendustekke ja kosmonautide rõivaid. Klaaskiud (GF, GL) Omadused: · Klaaskiud on kuumuskindlad · Mittepõlevad · Tugevad · Mõõdupüsivad · Suurepärase ilmastikukindlusega · Leeliskindel , ei korrodeeru ning seega leiab kasutust kemikaalide kokkupuutes olevates konstruktsioonides. · Töödeldav, sulatatav ja kangaks tehtav peeaegu ükskõik millise kujuga või tekstuuriga. · On paremad akustilised omadused kui plastikul või metallil · Klaaskiud on tugevam kui lehtmetall või teras. · On väga vastupidav ekstreemsetele keskkonnamõjudele. · On keemiliselt inertne ehk ei reageeri keemiliselt teiste ainetega millega võib kokku puutuda.
Toode sobib kasutamiseks põrandabetoonis. Eelisteks plastikkiudele on: · väga hea pragude kontroll, · seguneb hästi, · parandab betoonimassi pumbatavust, · parandab sitkust ja vastupidavust, · ei roosteta, · kiiresti kasutatav, · hea hinna ja kvaliteedi suhe. 2.1.3. Klaaskiud Klaaskiudusid kasutatakse põhiliselt agressiivses keskkonnas asuvates betoonkonstruktsioonides. Klaaskiud on leelisekindlad, ei korrodeeru ning seega leiavad kasutust eelkõige kemikaaligega kokkupuutes olevates konstruktsioonides.Klaasikiu leelisekindlus sõltub tsirkooniumoksiidi sisaldusest tooraines.Üldjuhul jääb see ülespoole 19%. Sarnaselt polüprolüleenkikududele kasutatakse klaaskiudusid plastse kuivamispragunemise minimiseerimiseks. Palju kasutust leiab klaaskiud ka kuivsegudes - näiteks: krohvides, põrandasegudes, pahtlites, jne. Samuti leiab klaaskiud rakendust konstruktsioonides, kus on nõutav
Terase om parandamiseks lisatakse lisandeid, töötlemise järgi: kuumalt valtsitud; külmalt tõmmatud; kombineeritult. Toodete valm: 1. Kuumvaltsimine (800-1200C); 2. Külmvalts, õhukesed tooted, sileda läikiva pinnaga; 3. Valamine pole tugev; 4. Sepistamine; 5. Stantsimine kõrge temp ja surve; 6. Torude valm kasut valamist ja keevitamist, ka pöörleva tooriku meetodit. Malmid haprad C>1,7%. Värvilised ja kerged metallid kasut katte ja viimistluses. Al kerge, nõrk, ei korrodeeru, valm boksiidist. Omadused: ... Al tek peale tihe oksiid, mis tak edasist korrosiooni, võib toim galvaaniline kor, maa sees ei ole Al püsiv. Al on püsiv kk-s, mille pH= 4,5-8,5, kui pind on puhas ja lahuses pole raskemetalle. Kor takist: pinna viimistlus; meh hõõrumine; keem puhast; el keem; pinna katmine. Cu on hea püsivusega kk-s. vasesulamid sisaldavad üle 50% Cu. Korrosioonikindlus 1. Välis kk-s vaske väh 80%, 2. Vees sama. 3. Maasees on Cu püsiv, kui seal ei ole tuhka.
õhuga. Kõrgetel temperatuuridel magneesiumipulber, -laast või -riba süttib ning põleb pimestava valge valgusega magneesiumoksiidiks. Suuremate kompaktsete metallitükkidena ei ole magneesium eriti tuleohtlik. Magneesium on nii tugev redutseerija, et ta reageerib ägedalt kuiva jääga. Magneesium oksüdeerub magneesiumoksiidiks ja kuiv jää redutseerub tahkeks süsinikuks. Magneesium redutseerib ka vääveldioksiidi vabaks väävliks. Tavalisel temperatuuril magneesium vees ei korrodeeru. Reageerimine külma veega on väga aeglane, sest reaktsioonisaadus magneesiumhüdroksiid on halvasti lahustuv. Kuumutamisel reaktsioon kiireneb, sest magneesiumhüdroksiid hakkab paremini lahustuma ja eraldub ka gaasiline divesinik. Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt. Erandiks on vesinikfluoriidhape ja fosforhape, milles magneesium lahustub raskesti ning magneesiumi pinnale tekib edasist 2 reageerimist takistav soolakiht
tavaliselt kuni 25 mm pikkuseid kiude. Selliste omaduste saavutamiseks piisab juba 0,1% kiudude lisamisest betooni ruumala kohta, kuid juba kivinenud betoonile see mingit olulist mõju ei avalda (Foto 2). [1] Foto 2. Polüpropüleenkiud [4] 1.2.3. Klaaskiud Lisaks muudele kiududele kasutatakse sarrusena ka klaaskiude. Klaaskiudusid kasutatakse põhiliselt agressiivses keskkonnas asuvates betoonkonstruktsioonides. Klaaskiud on leelisekindlad, ei korrodeeru ning seega leiavad kasutust eelkõige kemikaalidega kokkupuutes olevates konstruktsioonides. Klaasikiu leelisekindlus sõltub tsirkooniumoksiidi sisaldusest tooraines. Üldjuhul jääb see ülespoole 19%. Sarnaselt polüprolüleenkiududele kasutatakse klaaskiudusid plastse kuivamispragunemise minimaliseerimiseks. Palju kasutust leiab klaaskiud ka kuivsegudes nagu krohvides, põrandasegudes, pahtlites. Samuti leiab klaaskiudude rakendust
Elektrotehnikas on kasutuses puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda. Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks. Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. Tinapronksid jagunevad kahte rühma: deformeeritavad (tina kuni 5%) ja valatavad (tina üle 5%). Tinapronksist valmistatakse vee- ja gaasitorustike detaile ning laagriliudasid. Alumiiniumpronks sulam, milles kuni 10% (Al) alumiiniumi. Heade mehaaniliste omadustega deformeeritav ja valatav. Peale valmistamist vajab vanandamist. Ranipronks sisaldab kuni 5% (Si) räni. Väga elastne materjal ja sobib vedrude valmistamiseks. Berulliumpronks sulam, mis sisaldab 2..
3 Magneesiumsulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga Titaan (Ti) el. Nr. 22 (2;10;8;2) aatommass 47,90 Tihedus 4,5g/cm3( 1,7 korda väiksem kui raual) Sulamistemp. 1668 kraadi C Suurepärane korrosioonikindlus Sisaldus maakoores on ca 0,6% (Al 7,5%, Fe 4,2% ja Mg 2,1%) Toatemperatuuril tekib titaani pinnal väga tihe ja inertne TiO2 kiht, mistõttu nii titaan kui ka ta sulamid ei korrodeeru atmosfääris, mage- ja merevees, peaaegu üheski orgaanilises ega ka paljudes anorgaanilistes hapetes, leeliste lahustes Tina (Sn) el nr. 50 (4;18;18;8;2) aatommass 118,69 Tihedus 7,31 g/cm3 Sulamistemp 232 kraadi C Hõbevalge, pehme, pastne, õhus ja vees püsiv metall Pole mürgine Reageerib kõrgemal temperatuuril enamiku mittemetallidega Sn + O2 = SnO2 Sn + 2Cl2 = SnCl4 Reageerib lahjendatud hapetega vesiniku eraldumisega
magneesiumoksiidiks (MgO). Suuremate kompaktsete metallitükkidena ei ole magneesium eriti tuleohtlik. [2] Magneesium on nii tugev redutseerija, et ta reageerib ägedalt kuiva jääga: 2Mg + CO2 2MgO + C. Magneesium oksüdeerub magneesiumoksiidiks ja kuiv jää redutseerub tahkeks süsinikuks. Magneesium redutseerib ka vääveldioksiidi vabaks väävliks. Tavalisel temperatuuril magneesium vees ei korrodeeru. Reageerimine külma veega on väga aeglane, sest reaktsioonisaadus magneesiumhüdroksiid on halvasti lahustuv. Kuumutamisel reaktsioon kiireneb, sest magneesiumhüdroksiid hakkab paremini lahustuma; eraldub ka gaasiline divesinik: Mg + 2H2O = Mg2+ + 2OH + H2. Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg 2+-ioonid: tekib sool. Erandiks on vesinikfluoriidhape ja fosforhape, milles magneesium lahustub raskesti ning
Alumiinium, magneesium, titaan ja nende sulamid on tuntud kergete metallidena. Kõige enam 3 on levinud alumiinium. Ehituses kasutatakse värvilisi metalle märksa vähem kui musti metalle (katte-, viimistlus-, ka konstruktsioonmaterjalid). Värviliste metallide hulka kuuluvad ka nende sulamid. Alumiinium ja alumiiniumsulamid Alumiinium on plastne, kerge, kergestitöödeldav ja ei korrodeeru. Puuduseks on väike tugevus. Tugevusomadusi saab parandada sulamites. Tuntud alumiiniumisulam on duralumiinium: vaske 2,2...5,8%, magneesiumi 0,2...2,7% ja mangaani 0,2...1%. Alumiiniumi sulamid on erinevad (olenevalt tema edasisest töötlemisest toodeteks). Parimad tugevusomadused saavutatakse Cu ja Zn sulamites need on ka kasutusel ehitusmaterjalide valmistamisel. Kerge, tugev, püsiv ja dekoratiivne. Alumiinium ja alumiiniumsulamite korrosioon:
Raua pinnale tekib kohev roostekiht, mis on metalliga nõrgalt seotud ega kaitse seda edasise roostetamise eest. Alumiiniumi pinnale aga tekib püsiv tihe alumiiniumoksiidi kiht , mis kaitseb metalli edasise korrosiooni eest. Kõik korrosiooniprotsessid kujutavad endast redoksprotsesse, s.t metall oksüdeerub ja keskkonnas olev oksüdeerija redutseerub. Vältimise viisid: 1) Korrosioonikindlate sulamite kasutamine. Näiteks kroomi sisaldav roostevaba teras ei korrodeeru. 2) Metalli välispind isoleeritakse väliskeskkonna mõjutustest mittemetalsete kaitsekatetega: õliga, laki- või polümeerkelmega. 3) Metalli välispind kaetakse korrosioonikindlama metallikihiga. 4) Korrosiooniinhibiitorite kasutamine: teatud ainete lisamine ümbritsevasse keskkonda vähendab korrosiooni tunduvalt. 8. Leelismetallid on I A rühma elemendid; leelismuldmetallid on II A rühma elemendid.
Ø~20μm läbimõõduga kiud. 2. Betoonitööd 27 Klaaskiudusid kasutatakse põhiliselt agressiivses keskkonnas asuvates betoonkonstruktsioonides. Klaaskiud on leelisekindlad, ei korrodeeru ning seega leiavad kasutust eelkõige kemikaalidega kokkupuutes olevates konstruktsioonides. Sarnaselt polüprolüleenkikududele kasutatakse klaaskiudusid plastse kuivamispragunemise minimiseerimiseks. Palju kasutust leiab klaaskiud ka kuivsegudes - näiteks: krohvides, põrandasegudes, pahtlites, jne. Samuti leiab klaaskiud rakendust konstruktsioonides, kus on nõutav dielektrilisus - näiteks alajaamad, elektroonikatööstus, elektrijaamad jne
ja suurema korrosioonikindlusega tooteid kui terastest. 47. Miks kasutatakse malmi peamiselt valusulamina? Malmidel on head valuomadused. Tavalistes tingimustes ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid: Mn, Si, P, S. 48. Milliseid sulameid nimetatakse pronksideks ja kus neid kasutatakse? Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. 49. Pronkside liigitus. Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium-pronkse, ränipronkse, berülliumpronkse jt. 50. Mille sulamid on messingid ja kus neid kasutatakse? Messingid on vase sulamid. Juveelitooted ja dekoratiivtööd. Kõrgplastne, nt.mürsukestade valmistamiseks. Hästi lõiketöödeldav. 51. Mis on tombak, pooltombak? Tombak on vase ja tsingi sulam. Pooltombak - messing, mis sisaldab 15…20 % tsinki. 52. Alumiinium ja alumiiniumisulamid. Nende liigitus?
kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga. Karkass seotakse traadiga või keevitatkse kokku. Sarrustamise viisid: tavaliune RB ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus enne väliskoormise rakendamist pinge alla(vähenevad konstruktsioonide deformatsioonid ja väldib pragude teket). RAUDBETOONI OMADUSED Koosneb 80-90% lihtsatest ja suht odavatest materjalidest. RB ei pole, ei kõdune, ei korrodeeru(Seega püsiv materjal). Saab valmistada erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. RB konstrukt. On tugevad, ületades puit ja kiviknostrukt. Tugevust. Puuduseks on suur kaal ja suhtleine haprus. Monteeritava RB eelised monoliitse ees: Ehituskestvus väheneb kivistumise aja arvelt. Tööde kvalit. Tehases enamasti kõrgem. Raketise materjali kulu väheneb(tehases korduv raketised) Monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju(õõnespaneelid)
karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja venitatud). Peamised omadused: Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puit ja metallkonstruktsioone. Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit-ja kivikonstruktsioonide tugevust. Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). purustatud betoon - milliste omadustega, kuidas saab kasutada, kuidas toodetakse;
Kui sama materjali pole, peab neet/polt olema katoodiks. Potentsiaalide vahe peaks olema minimaalne. Vask ja alumiiniumjuhtmete ühendamisel välitingimustes tuleks kasutada vahemuhvisid. (Vt. KOOPIALT JOONIS) 34. Raua ja raua sulamite korrosiooni seaduspärasused: Vees ja vesilahustes – korrosiooni kiirus on ühtlane, kui vesilahuse pH on vahemikus 5-10. Kiirus tõuseb järsult 5-st allapool. Aluselises keskkonnas kiirus alaneb. Teras ei korrodeeru aluselises keskkonnas. Hapnik on oluline korrosioonikiirendaja. Süsteemides, kus vesi on soojuskandjaks, on kohustuslik veest õhk eraldada. Vastasel juhul raua aatomid liiguvad lahusesse. Elektronid lähevad üle hapnikule, tekib hüdroksiidioon ja neist moodustub korrosiooniprodukt FeOOH. Ka kloor kiirendab raua korrosiooni. Cl moodustab rauaga paare (Vt. Joonis).Atmosfääris – puhta õhu korral algab korrosioon 20% niiskuse korral ja kiirus kasvab äärmiselt vähe niiskuse suurenedes
Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon 8.2. RAUDBETOONI OMADUSED • Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). • Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puit- ja metallkonstruktsioone. • Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. • Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit- ja kivikonstruktsioonide tugevust. • Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised:
temperatuuridel, on tuntud ka supersulameina. Nende kasutus on eelkõige seotud reaktiivlennukite ja kosmosetehnikaga. Tabel 1.29. Niklisulamid 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid Titaan on üks levinumaid elemente looduses. Titaanil on suhteliselt väike tihedus. Titaani tugevus ja kõvadus sõltuvad suurel määral ta puhtusest. Toatemperatuuril tekib titaani pinnal väga tihe ja inertne TiO2 kiht ei korrodeeru atmosfääris, mage- ja merevees Titaanisulameid kasutatakse rohkesti lennukiehituses. 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid Magneesiumi iseloomustab väike tihedus ja madal sulamistemperatuur. Õhus kuumutamisel süttib magneesium kergesti,mistõttu teda kasutatakse pürotehnikas ja keemiatööstuses. Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav. Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. Tehnikas kasutatavad magneesiumisulamid
Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad Ni-sulamid on lisaks Cr-le legeeritud Fe-ga, mis on tuntud inkonelli ja inkolloina Lisaks Fe-le Mo-ga lxegeeritud Ni-sulameid nimetatakse hastelloideks Titaan Ti on üks levinum element loodusesTi tugevus ja kõvadus sõltuvad suurel määral tema puhtusest kõik lisandid, eriti lahustunud gaasid ja C, suurendavad oluliselt tugevust ja kõvadust Toatemperatuuril tekib Ti pinnale TiO2 kiht, mistõttu nii Ti kui ka sulamid ei korrodeeru atmosfääris, mage- ja merevees, peaaegu üheski orgaanilises ega ka paljudes anorgaanilistes hapetes, leeliste lahustes Ti ja Ti-sulamid on vastupidavad kavitatsioonile ja pingekorrosioonile. Ti-sulamite tugevusele avaldavad olulist mõju Sn, Al ja V lisamine. Puhas Ti ja Ti-sulamid on plastsed ning kergesti külmalt deformeeritavad. Kasutatakse lennukiehituses, laevaehituses, toiduaine- ja keemiatööstuse seadmeis ning meditsiinis Magneesium ja magneesiumisulamid
• Aknaprofiil kestab muutumatuna. • Puit hingab, see omadus tagab eluruumides niiskuse tasakaalu. • Materjali meeldiv naturaalne välimus. • Puit ei kogu staatilist elektrit, mistõttu akna profiil on tolmuvaba ega määrdu. 6 1.1.3 Puit-alumiiniumaknad Pikaealine ja kergesti hooldatav alumiinium on suurepärane materjal uste ja akende katmiseks, kuna see ei korrodeeru ja seda on lihtne töödelda. Puit-alumiiniumaknad kaetakse väljastpoolt täielikult kauakestvate alumiiniumprofiilidega, mida saab värvida soovitud tooni. Nii saab akna, mis on väljastpoolt hooldusvaba ning seestpoolt paitab silma naturaalne puit. Puit-alumiinimuaknaid on lihtne hooldada ning paigaldada, silmapaistev valik värvide ja kujude osas annab aga võimaluse valida sobiv aken, mis teeb teie kodu veelgi hubasemaks ja soojemaks.
ulatudes kohati kuni meetrini. Samuti suurendab polüpropüleenkiudude lisamine konstruktsiooni tulepüsivust ja betooni vastupanu temperatuurimuutustele. Kiudude läbimõõt ning pikkus võivad varieeruda väga suurel määral, kuid praktikas levinuimad on 12mm pikkusega ning ~20µm läbimõõduga polüpropüleenkiud. Klaaskiudusid kasutatakse põhiliselt agressiivses keskkonnas asuvates betoonkonstruktsioonides. Klaaskiud on leelisekindlad, ei korrodeeru ning seega leiavad kasutust eelkõige kemikaaligega kokkupuutes olevates konstruktsioonides. Klaasikiu leelisekindlus sõltub tsirkooniumoksiidi sisaldusest tooraines. Üldjuhul jääb see ülespoole 19%. Sarnaselt polüprolüleenkikududele kasutatakse klaaskiudusid plastse kuivamispragunemise minimiseerimiseks. Palju kasutust leiab klaaskiud ka kuivsegudes - näiteks: krohvides, põrandasegudes, pahtlites, jne. Samuti leiab klaaskiud rakendust
annaabi.ee 
